2 Pedro 2
Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs AAI
1 Isilae metam lekiŋgoŋhik foloŋ polofet yalayalaŋ maaŋ uŋgoŋ mintaaŋ hatigiŋ, ala hidi’walaŋkade maaŋ undugoŋ yodidime hinale yalayalaŋ mintaneeŋ. Adi kabup wooŋ Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ yotubufit tubune hidi’walaŋkade ulitawa-ulitawa mintawaak. Adi unduŋ tiŋa Wapumdi yomhik folooŋ hinek tumolokuyemguk aditok yofitet timineeŋ. Unduŋ tubune kibikoŋ pilap hinek mintayemiŋa yehitubu-kadakawaak.
1 Marasika dinab baifufuwenayah sabuw wanawanahimaim hima’am na’atube, ef ta’imon bai’obaiyen baifuwenayah boro wanawanamaim hinamatar. Sabuw nati na’atube kwa boro men kafa’imo kwana’inanih naatu sawar hai yabih en hinabi’obaiyi kwa God bairi boro kwanakusib. Naatu hai bai’obaiyen i tetebon kwanekwan naatu hinifuwen hinao karam Regah fanan kwanasa’ir men abistan ta. Baise bowabow kakafinane God kwa iyawasi.
2 Metam wendi siloda kadakaniŋ kwanai tubune metam feedi yabuŋa adi’walaŋ titiŋ hogoli u yehitomboyoula tineeŋ. Adi unduŋ tubune adi’niŋ yom doktiŋa Jesu Kilisto’walaŋ mede biyagoŋdok yohaŋinda mintawaak.
2 Imih sabuw moumurin maiyow nati baifufuwenayah hai sor hai kew ana ef boro kwani’ufunun. Anayabin kwa ama mi’itube kwama kwasisinaf boro imaim hina’itin tur kakafin hinao God ana bai’obaiyen gewasin isan.
3 Adi yadi unduŋ tiŋa muneeŋ bomboŋ nehitok hogok mintayemdok nadiŋa yalaŋ mede haniŋkamandaaŋ nemek hide’walaŋgoŋ iŋoŋ halamut tiŋa moŋgotneeŋ. Koomkwaha Bepaŋdi metam undihi kibikoŋ dediŋ tiyemdok yoguk mede u mu gweheyeguk, be folofigita dediniŋgoŋ mintayemdok yoguk u maaŋ mu wabiguk. Hogok uŋgoŋ woom hayemilak.
3 Nati sabuw i baikabatayah naatu hai turamaim boro hinifufuwi a kabay hinabow. Anayabin mar manin maiyow iti sawar hisinaf tana God hai baimakiy isan yabuna sawar ma ekakaif.
4 Bepaŋ’walaŋ mebi agaŋ nadiyam. Adi aŋelo kadaka tigiŋ mu biyabuguk. Mokoŋ. Adi yadi tobo ham kululuŋ mambipnit gineŋ yehisilone moŋgoyakulune fogiŋ. Adi kibikoŋ moŋgotdok nai woomuŋa hatiiŋ.
4 God ana tounamatar bowabow kakafih hisisinaf ana maramaim men kabibirih. Baise bow ah umah fatum i’asrowen baimakiy ana efan wanu’uminamaim hinama, baibatebat ana veya tekakaif.
5 Bepaŋdi koomkwaha metam be nemenemek hogohogok kadakaniŋ tigiŋ, u fiit mu biyabuguk. Didimeniŋ hatihatidok medeŋiŋ yohautaluguk, Nowa tiŋa metam 7 adi hogok yabudokoune kaipmuŋ hatilune kadakaniŋ titiŋ adi’walaŋkade ime bedi tiŋa gabuŋnit busuwayemguk.
5 God sabuw men kabibirih baise gis yen sabuw men God hibitumatum hi’atomatom himorob, baise Noah akisinamo iyawas, naatu yawas roumutuforen isan binan sabuw etei seven tafafarih hiyawas.
6 Tiŋa yokwet wapuhi lufomuk Sodom dut Gomola liwedok yenindapmaune kudupdi yehidadapmaguk. Woŋ adi metam kadakahi kougoŋ mindaŋkade mintaaŋ hatineeŋ aditok-ku yoŋa munte u tuguk.
6 Tafaram Sodom naatu Gomorah hairi hai bowabow eaf isan God tafaram eafun. Imih wairaf iyafar ra’iy earah munimuniwat hi’in. God iti sinaf saife sabuw afa imatnuwih i aurih boro na’atube namatar, God men ana kokomaim hinama’am na’at.
7 Tiŋa undugoŋ Bepaŋdi me didimeniŋ nadisukilitinit Lot adi metam hogohidi nemek kadakaniŋ mekaŋgoŋ eŋ mutitiŋ hinek uku tihatiyagiŋ wendoktiŋa welefigita be welemulap kisaŋ nadihatilune tubulodaguk.
7 Na’atube God Lot biyawas i kwananot. I God ana kokomaim ma. Naatu sabuw etei’imak hiso’ob abistan kakafin hisisinaf, hisorasor hikewakew hibiwa’an i’itih ana naniyan eaf i futuwih.
8 Lot adi Bepaŋ nadisukilitimiluguk doktiŋa metam adi helemahelemaŋ kadakaniŋ fuliŋgoŋ hinek tubune yabuŋa weleŋdi deŋandiŋ wooŋ hebihatilit yoŋa nadisuluguk.
8 Lot i sabuw wanawanahimaim ma’am. Nati orot God matanamaim i gewasinawat ma’am. Sabuw bowabow kakafih hisisinaf matanyan i’itah, tur nonowar naatu God ana ofafar hi’a’astu’ub isan dogoron wanawanan yababan awan karatan.
9 Wapum adi unduŋ tuguk doktiŋa metam nadisukilitihinit yahehewe tiyemiŋa tikamandadi yehitubu-gweheyewaakneŋ yoŋa yehitubu-kilitilak. Eŋ nadisukilitihinit mokit adi yadi kibikoŋ yemdok naiŋiŋ woomiŋila kwadi yemulak.
9 Hai itanen etei kwa’itahika. Regah so’ob God ana sabuw mi’itube hinibi’akir i boro niyawasih. Naatu i so’ob sabuw kakafih isah baikwatutuwen boro nabogaigiwas na’in ana veya’amaim i boro sabuw etei nibabatiyih. Naatu iyab tafa’asarih boro baimakiy nitih.
10 Metam noli adi kibikoŋ malabumuŋgoŋ hinek moŋgotneeŋ. Metam woŋ adi silodadi welehik kisaŋ tubufilune hatififile tiŋila nemek noli fuliŋgoŋ hinek tiiŋ. Unduŋ tiŋa Wapum’walaŋ mede nadiune folooŋnit mokit tilak. Be me talitimeŋ hekidok nadihaŋinda tiyemiiŋ. Metam undihi adi munta mu tiŋa hakalekula mede yotimetimet tiŋa kunum gineŋhi talitimeŋ loloŋnit heki adi maaŋ yeniŋkadakaiŋ.
10 I hai ma’amaim taiyuwih isah tebiyasisir naatu hai kok gagamin i bowabow kakafin hiniwa’an naatu men tekokok yait ta nakaifih i babahimaim hinama. Nati sabuw boro baimakiy fokarin maiyow hinab.
11 Adi unduŋ tiiŋ iŋgoŋ oŋ, aŋelo heki adi saŋiniŋ wapum kwambumuŋ hinek hayemilakdi kunum gineŋhi talitimeŋ loloŋnit hekidok mede kadakaniŋ yeniŋa Bepaŋ namanda foloŋ yalaŋ yoŋa yenintifo mu tiiŋ.
11 Nati baifufuwen bai’obaiyenayah i men God ana tounamatar bairi hai fofoninamih, anayabin tounamatar hai fair i ra’at kwanekwan. Abistan sinaf isan i aurih hamehamen. Baifufuwen bai’obaiyenayah hai fair i kikimin. Baise tounamatar boro men Regah Jesu Keriso nanamaim hinabat ubar turanah hinitihimih.
12 Metam undihi adi kale udihi hina tiyam dabugoŋ nadidakalehinit mokit. Adi nemenemek mu nadidakaleiŋ ala hogok yeniŋkadakafit tiiŋ. Ala kougoŋ hatigene nehibo kale wele liweneeŋ.
12 Baise baifufuwenayah i kaiyaraforobe hai not meyemeye, i hai naniyanamaim hitatam tesisinaf, i hitufuw bow rauw morob akisin. Iti bai’obaiyenayah i kaiyaraforobe, abistan isan hi’o tibi’i’iyab i men kafa’imo tesoso’ob. Nati sabuw God boro narauw boun sabuw for terauw te’a’asbunubunuwen na’atube.
13 Unduŋ tiŋa tiŋgiyoŋgiyonehik diniŋ tuwaŋiŋ moŋgotneeŋ. Adi hadapmo wapum hinamuni tiŋa yali kap miyeeŋ nadifo tiiŋ, tiŋa nemek hogoli welehik tubugouyelak u tinamowodiŋa hati tiiŋ. Unduŋ tiŋa hidigut ila nanaŋe naaŋ hinamunihik tubugeŋgeŋ tiŋa wohiye tubukadakaiŋ. Tiŋa nehi’walaŋ titiŋhik yalayalaŋ wondok adi nadifo tiiŋ.
13 Sabuw afa isah hisinaf kakaf hi’afiyih isan imih ana wayow Regah boro ni’afiyih. Naatu i hai kokokomaim tesisinaf biyah ana yasisir isan mar bebeyanamaim. A hiyuwamaim terur bay te’aau sabuw matahimaim i biya’ohow gagamin maiyow.
14 Me undihi adi tamwoi yabusilodaaŋ tififile kisaŋ tiŋa kadakaniŋ tomboyoula titiŋdok map tiiŋ. Metam gweheyehi kadakaniŋ titiŋdok yenihohokeneiŋ, welehikdi muneeŋ bomboŋdok nadigigineiŋ doktiŋa titiŋhik be hatihatihik tuguk. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, metam undihi adi hamdok gigit-ku tineeŋ oŋ.
14 I baibin isah matanfufur tenunuwet bairi baiwa’anamih. I men kafa’imo baiwa’an tibihamiy. Sabuw afa hai baitumatum ririmih i boro hinabuwih i hai yawas babanamaim hinama. I hai yawas tutufin etei i kabatamaim ema’am. God boro nao rarafih.
15 Adi talik didimeniŋ u sigilulum timiŋa talik tubufila Balam, Beo mihiŋiŋ, adi’walaŋ talik keleiŋ. Adi kadakaniŋ titiŋ diniŋ muneeŋ moŋgolene gigineune,
15 Ef mutufurin i hirusa’ir naatu i hai ef hirukasiy, naatu Balam natun Beor hairi hai ef i hirura’ah, i kabay isan iyabow kwanekwan saise kakafin tasinaf imaim kabay tab.
16 kale doŋki adi mede mu yoiŋ iŋgoŋ polofet kadakaniŋŋiŋ doktiŋa meeniŋdi mede yoyam unduŋ yoŋa nintoguk.
16 Balam bowabow kakafin sinaf isan, bobaituw wabin donkey kwarar iu, bobaituw men tur te’eo baise orot babinabe tur eo Balam isan, naatu dinab orot ana sinaf kakafin rufut.
17 Metam undihi adi ime wodi naŋgat tilak wendok tuwot. Eŋ fifiŋgobutdi mulukwaŋ fedikulune dokolakiyeŋ ulak undihi. Bepaŋdi metam undihi adi mambip wapum gineŋ hatineeŋ yodapmaguk.
17 Iti sabuw i boun harew buruburur eyey emamamah na’atube, naatu boun mar iuy enunuw ena en esasawar naatu ufunamaim taun men eyarayar. Baifuwenayah isah, God efan gugumin wanu’umin isah yabuna inu’in.
18 Adi yadi mede wapum folooŋnit mokit toŋa sigitiŋalo tiŋila metam kadakaniŋ gineniŋ kobugoŋ wele tubutakale tigiŋ u hatififile titiŋ eŋ foloohik gineŋ kadakaniŋ mebimebi titiŋdok yenihohoket tiŋa yahaŋeiŋ.
18 I tibi’o’orot naatu koka’aw ana tur na’atube te’o. Sabuw tafah fair teya’iy biyah ana yasisir isan tisisinaf. Naatu sabuw iyab bowabow kakafin marasika hisisinaf i hihamiyen naatu i yawas gewasinamaim tema’am i ti’ukikinih hinatatabir maiye ef kakafinamaim hinama.
19 Tiŋa metam indiŋ yeniiŋ, “Unduŋ tiŋila kedem hide nadinadi hatiyaneeŋ.” Woŋ adi nehi agaŋ kadakaaŋ folok fafaŋeniŋ gineŋ haliŋila unduŋ yoiŋ. Nebek niŋ nemek niŋdi ulatifooŋ tubugweheyewaak kaŋ adi’walaŋ tipilapilaye tibaak, adi yadi wendiniŋ folok gineŋ halaak. Mede yoŋ adi folooŋ hinek kuyoŋ.
19 Roufamen isan sabuw te’o’omatanih baise i taiyuwih bowabow kakafin fatumih ana akir himatar. Anayabin orot babin bowabow kakafin ana akir matar ma esisinaf i au naniyan in.
20 Nadiiŋbe? Metam nadisukilitihinit mokit adi welehik diniŋ dagik kadakaniŋ sigilulum timiŋa Wapumnik eŋ Tubulodanik Jesu Kilisto nadidahi timiŋgiŋdi kotigoŋ titiŋ komi gineŋ uŋgoŋ udaneeŋ foiŋ, adi kadakaniŋ wapum tiiŋ. Adi yadi koom kadakaniŋ loŋgoŋ tigiŋ eŋ mindaŋkade tineeŋdi kalakapme hinek tilak.
20 Sabuw iyab ata Regah naatu ata Baiyawasenayan Jesu Keriso hinasusu’ub gewas na’at, nati sabuw i tafaram ana bowabow kakafinane i hihaiw. Naatu ibanak hinamatabir maiye bowabow kakafin hinasisinaf naatu isah nabi’ukwarin. Nati sabuw wan hisisinaf i hamen baise iti uf hisisinaf i hirouwabon anababatun.
21 Me undihi adi talik didimeniŋ hatak u mu nadiŋa tubune adigili tuwot binek tiluwek. Iŋgoŋ talik u agaŋ takaliŋitdi yodoko mede uŋgoniŋ yenindidimeŋit u kelekula talik komi gineŋ udaneune kadakahinakalak.
21 Ana gewasin nati sabuw i men hitan ef roumutuforen ana yawas gewasin hitaso’ob, naatu hitatabir God ana ofafar kakafiyin i bitih hitakwahir kouh hititin.
22 Metam undihidok adi mede indiŋ yoŋit wendi folooŋ tilak.
22 Abistan isah mamatar i turobe, mi’itube Buk Atamanin proverb eo, “Haru namout naatu natatabir abistan mamout boro na’aan.” Naatu ibanak ta eo maiye, “For babin inirurub gewasin maiyow naatu i boro na’intabir nan yur yan nare nibour.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Pedro 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.