Mateus 22
njd (NJD) vs NTLH
1 Ayesu akalongela nabho kabhele kwa kulandanikia, kwa kwaalobholelanga,
1 De novo Jesus usou parábolas para falar ao povo. Ele disse:
2 “Umwenye gwa kunani kulihunde gulandana na akolo bhamo bhabhapanganikie chikakombo jwabhe chakulya cha ulombela.
2 — O
3 Bahi, akaatumanga akaatumichi bhabhe kwaakema bhenibhala bhabhakalalikwa mu lichobha likolongwa lya ulombela, nambo bhandu bhabhakalalikwa bhakakananga kuhika.
3 Depois mandou os empregados chamarem os convidados, mas eles não quiseram vir.
4 Ngapena bhakaatumanga kabhele akaatumichi bhangi bhabhikulobhola, ‘Mwaalobholelange bhenibhala bhabhakalalikwa, yakulya yangu hibhi tayali ligongo linu, ndekuchenja makambako ga ng'ombe na ng'ombe yengi hiinenipe, kila chilebhe chibhi tayali, nhikange kuulombela.’
4 Então mandou outros empregados com o seguinte recado: “Digam aos convidados que tudo está preparado para a festa. Já matei os bezerros e os bois gordos, e tudo está pronto. Que venham à festa!”
5 Nambo bhenaangota bhangajeketela, bhakajaula kwaachina bhenji, jumo kunng'onda gwabhe, na bhangi ku mahengo gabhe,
5 — Mas os convidados não se importaram com o convite e foram tratar dos seus negócios: um foi para a sua fazenda, e outro, para o seu armazém.
6 na bhangi bhabhakahigalila bhakaakamulanga akaabhanda bhabhe, na kwapotanga na kwaakomanga.
6 Outros agarraram os empregados, bateram neles e os mataram.
7 Bahi bhenibhala amwenye akachimwa muno, bhakaatumanga manyemba gabhe kwaatinihanga bhenibhala bhoa bhabhakoma bhandu na kutinia chilambo chabhe kwa mooto.
7 O rei ficou com tanta raiva, que mandou matar aqueles assassinos e queimar a cidade deles.
8 Ngapena akabhalobholelanga akaabhanda bhabhe, ‘Yakulya ya ku ulombela hibhi tayali kweli, nambo bhabhakalalikwa bhangapalikwa kuhika.
8 Depois chamou os seus empregados e disse: “A minha festa de casamento está pronta, mas os convidados não a mereciam.
9 Nangocheni nnyaulange mu ndela ya hilambo ya bhandu bhajingi, na bhenibhala bhoa bhampakwaabhonanga mwaakemange bhahikange ku ulombela.’
9 Agora vão pelas ruas e convidem todas as pessoas que vocês encontrarem.”
10 Bhenibhala akaabhanda bhakabhokanga, bhakajaulanga mu ndela ya hilambo ya bhandu bhajingi, bhakaakondekananga bhoa bhabhakaabhonanga, bhammbone na akaabhou, chebule jijikatendekela ulombela jikatwelela akaageni.”
10 — Então os empregados saíram pelas ruas e reuniram todos os que puderam encontrar, tanto bons como maus. E o salão de festas ficou cheio de gente.
11 “Amwenye pabhakajingila kwaalola akaageni, akaalola mundu jumo jwakibha jwangawala ngobho ja kuulombela.
11 Quando o rei entrou para ver os convidados, notou um homem que não estava usando roupas de festa
12 Amwenye akaakonya, ‘Aganja, ntekujingilabholi momboni pangali kuwala ngobho ja ulombela?’ Nambo jonojwe akatama jii.
12 e perguntou: “Amigo, como é que você entrou aqui sem roupas de festa?”
13 Ngapena amwenye akaalobholelanga akaabhanda bhabhe, ‘Muntabhange makongono na mabhoko, mwajee panja palubhendu, konokwe bhapakuguta na kuyaga mino.’”
13 Então o rei disse aos empregados: “Amarrem os pés e as mãos deste homem e o joguem fora, na escuridão. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.”
14 Ayesu akajomolekea kwa kulobhola, “Bhajingi bhatekulalikwanga, nambo bhabhatekuagulikwa nga kachoko.”
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Ngapena, Mafalisayo bhakajaulanga, na kulolea ndela ja kwaatangia Ayesu kwa malobhe gabhe.
15 Os fariseus saíram e fizeram um plano para conseguir alguma prova contra Jesus.
16 Bahi, bhakaatumanga bhabhachijigana bhabhe pamo na lilubhalo lya Ahelode. Bhakaakonya, “Bhannyigana, tuhimanyi kubhee mwenga nga amundu bhannongela kweli, na ndela ja Annoongo mwahijigana mu kweli, ngaajogopa amundu bhoabhala, kwa kubhee mwenga ngalola ukolo gwa mundu.
16 Então mandaram que alguns dos seus seguidores e alguns membros do partido de Herodes fossem dizer a Jesus: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto, ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige e não se importa com a opinião dos outros, nem julga pela aparência.
17 Bahi, ntulobholele ching'anikia mwenga. Kwani twenga tupalikwa kulepa kodi kwa Akolo jwa ku Loma?”
17 Então o que o senhor acha: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
18 Nambo Ayesu akagamanya mabhou gabhenji, akalobholelanga, “Mwangota akaandendemundu kwa niki ntendakundeganga?
18 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
19 Nnangiange jene mbiha ja kulepela kodi!”
19 Tragam a moeda com que se paga o imposto! Trouxeram a moeda,
20 Bahi, Ayesu akaakonyanga, “Kumiho na lihina helyelye nga lya aganiki?”
20 e ele perguntou:
21 Bhakaajangula, “Nga ja amwenye bha ku Loma.”
21 Eles responderam: — São do Imperador. Então Jesus disse:
22 Pabhakajohanga genago bhakakangachanga, bhakaaleka na kujaulanga.
22 Eles ficaram admirados quando ouviram isso. Então deixaram Jesus e foram embora.
23 Lichobha lyolyolyo, Masadukayo bhabhalobhola bhandu bhabhawilinge ngayoka bhakajendelela Ayesu.
23 Naquele mesmo dia chegaram perto de Jesus alguns saduceus , afirmando que ninguém ressuscita.
24 Bahi, bhakaalobholelanga, “Bhannyigana, Amusa akalobhola amundu bhabhalombile handa ajomwike pangali kuleka bhana, hipalikwa anung'una bhabhe bhaalombele bhena nhwelwa, ili bhaapatile anung'una bhabhe bhana.
24 Eles disseram a Jesus: — Mestre, Moisés ensinou assim: “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
25 Bahi, pamba pachitu pakibha na akaanung'una saba. Jwa kujemeka akalombela ngapena akajomoka pangali kubheleka bhana, na anung'una bhabhe akaalombela jono mwikege nhwelwa.
25 Acontece que havia entre nós sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos. Assim, ele deixou a viúva para o segundo irmão.
26 Chikubho chochocho chikaabhokela jono jwa bhele, na jwa tatu, mpaka jwaa saba.
26 A mesma coisa aconteceu com este, e também com o terceiro, e, finalmente, com todos os sete.
27 Kupela kwa yoa bhenibhala mwikege akajomoka.
27 Depois de todos eles, a mulher também morreu.
28 Bholi, lichobha lya kuyoka bhabhawilinge ahikege bhenabho bhapakubhee hanu bha aganiki pakati ja bhenibhala akaanung'una saba? Kwa kubhee bhoa saba bhakibha bhatekwaalombela.”
28 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
29 Ayesu akaajangula bhenibhala Masadukayo, “Mwangota ntekulemwanga? Ligongo ngahimanyanga Majandiko ga Annoongo wala Machili ga Annoongo.
29 Jesus respondeu:
30 Lichobha lya kuyoka bhandu ngalombela wala kulombwa, nambo bhapakubhee handa Bhatumichi bha kunani kwa Annoongo.
30 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
31 Nambo nnani ja kuyoka mwangachomanga chenichela Annoongo chibhannobholilinge kubhee,
31 E, quanto à ressurreição dos mortos, será que vocês nunca leram o que Deus disse? Ele afirmou:
32 ‘Nenga nga Annoongo Aaibulahimu, Annoongo bha Aisaka, na Annoongo bha Ayakobo.’ Bahi, Annoongo ngabha Annoongo bha bhandu bhabhawilinge nambo nga Annoongo bha bhandu bhabhilinge bhamomi.”
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.” E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos.
33 Lyenilyela lilubhalo lya bhandu palikajoha genago, likakangacha kwa majigano gabhe.
33 Quando a multidão ouviu isso, ficou admirada com o ensinamento dele.
34 Mafalisayo pabhakajoha kubhee Ayesu bhakibha bhatekwakotoanga Masadukayo, bhakakongananga pamo.
34 Os fariseus se reuniram quando souberam que Jesus tinha feito os saduceus calarem a boca.
35 Jumo jwabhenji, jwaajigana malagilo ga Amusa, akaakonya Ayesu kwa kunlengela,
35 E um deles, que era mestre da Lei , querendo conseguir alguma prova contra Jesus, perguntou:
36 “Bhannyigana, nga amuli niki jijibhii ngolongwa mu malagilo?”
36 — Mestre, qual é o mais importante de todos os mandamentos da Lei ?
37 Ayesu akaajangula, “Mwapale Hangwana Annoongo bhinu kwa ntima gwinu goa, na kwa mbomo jinu joha, na kwa luunda ginu goa.
37 Jesus respondeu:
38 Jenjeni nga amuli jijibhii ngolongwa, kabhele nga ja kujemeka.
38 Este é o maior mandamento e o mais importante.
39 Na jabhele jijilandana na jenejo nga jenjeni, ‘Mwaapale andami ajinu handa chinchipala mwabhene.’
39 E o segundo mais importante é parecido com o primeiro: “Ame os outros como você ama a você mesmo.”
40 Malagilo na Majandiko ga Akaalondoi bha Annoongo hitekubhokela na heye Amuli jibhele.”
40 Toda a Lei de Moisés e os ensinamentos dos
41 Muda gogogo Mafalisayo bhenibhala tangu bhakondikine penipala, Ayesu akaakonyanga,
41 Quando os fariseus estavam reunidos, Jesus perguntou a eles:
42 “Mwangota nnolanga bholi kwa ngani ja Akilisto? Bholi, nga amwana bha aganiki?”
42 — O que vocês pensam sobre o — De Davi! — responderam eles.
43 Ayesu akaalobholelanga, Bahi, Ikombolekabholi “Kwa machili ga Mboomo ja Annoongo, Adaudi ankeme, ‘Hangwana?’ Kwa kubhee Adaudi akalobhola,
43 Jesus tornou a perguntar:
44 ‘Hangwana bhakaalobholela, Hangwana bhangu.
44 “O Senhor Deus disse ao meu Senhor:
45 Bahi, handa jikibha Adaudi bhaakema Akilisito ‘Hangwana,’ hikombolekabholi Akilisito mwana jwabhe?”
45 Portanto, se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
46 Jwakwa mundu joha jola jwakakombola kunnyangula Ayesu chilebhe. Kabhele kubhoka lyene lichobha jwakwa jwaakajiga kwaakonya kabhele chilebhe.
46 Ninguém podia responder mais nada, e daquele dia em diante não tiveram coragem de lhe fazer mais perguntas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.