Mateus 22
njd (NJD) vs BKJ
1 Ayesu akalongela nabho kabhele kwa kulandanikia, kwa kwaalobholelanga,
1 E respondendo Jesus, novamente lhes falou em parábolas, dizendo:
2 “Umwenye gwa kunani kulihunde gulandana na akolo bhamo bhabhapanganikie chikakombo jwabhe chakulya cha ulombela.
2 O reino do céu é semelhante a um certo rei, que fez as bodas de seu filho,
3 Bahi, akaatumanga akaatumichi bhabhe kwaakema bhenibhala bhabhakalalikwa mu lichobha likolongwa lya ulombela, nambo bhandu bhabhakalalikwa bhakakananga kuhika.
3 e enviou os seus servos a chamar os convidados para as bodas, e estes não quiseram vir.
4 Ngapena bhakaatumanga kabhele akaatumichi bhangi bhabhikulobhola, ‘Mwaalobholelange bhenibhala bhabhakalalikwa, yakulya yangu hibhi tayali ligongo linu, ndekuchenja makambako ga ng'ombe na ng'ombe yengi hiinenipe, kila chilebhe chibhi tayali, nhikange kuulombela.’
4 Mais uma vez, ele enviou outros servos, dizendo: Dizei aos convidados: Eis que tenho o meu jantar preparado, os meus bois e meus cevados estão mortos, e todas as coisas estão prontas; vinde às bodas.
5 Nambo bhenaangota bhangajeketela, bhakajaula kwaachina bhenji, jumo kunng'onda gwabhe, na bhangi ku mahengo gabhe,
5 Mas eles, fazendo pouco caso, seguiram os seus caminhos, um para sua fazenda, outro para o seu negócio.
6 na bhangi bhabhakahigalila bhakaakamulanga akaabhanda bhabhe, na kwapotanga na kwaakomanga.
6 E os outros, tomaram os seus servos, os maltrataram e mataram.
7 Bahi bhenibhala amwenye akachimwa muno, bhakaatumanga manyemba gabhe kwaatinihanga bhenibhala bhoa bhabhakoma bhandu na kutinia chilambo chabhe kwa mooto.
7 Mas, ouvindo disso o rei, irou-se, e enviando os seus exércitos, destruiu aqueles assassinos, e incendiou a sua cidade.
8 Ngapena akabhalobholelanga akaabhanda bhabhe, ‘Yakulya ya ku ulombela hibhi tayali kweli, nambo bhabhakalalikwa bhangapalikwa kuhika.
8 Então ele diz aos servos: As bodas estão preparadas, mas os que foram convidados não eram dignos.
9 Nangocheni nnyaulange mu ndela ya hilambo ya bhandu bhajingi, na bhenibhala bhoa bhampakwaabhonanga mwaakemange bhahikange ku ulombela.’
9 Ide, pois, às estradas, e convidai para as bodas todos quantos encontrardes.
10 Bhenibhala akaabhanda bhakabhokanga, bhakajaulanga mu ndela ya hilambo ya bhandu bhajingi, bhakaakondekananga bhoa bhabhakaabhonanga, bhammbone na akaabhou, chebule jijikatendekela ulombela jikatwelela akaageni.”
10 E os servos, saindo pelas estradas, ajuntaram todos quantos encontraram, tanto maus como bons; e o casamento ficou cheio de convidados.
11 “Amwenye pabhakajingila kwaalola akaageni, akaalola mundu jumo jwakibha jwangawala ngobho ja kuulombela.
11 E o rei, entrando para ver os convidados, viu ali um homem que não estava com veste de casamento.
12 Amwenye akaakonya, ‘Aganja, ntekujingilabholi momboni pangali kuwala ngobho ja ulombela?’ Nambo jonojwe akatama jii.
12 E ele disse-lhe: Amigo, como entraste aqui, não tendo veste de casamento? E ele emudeceu.
13 Ngapena amwenye akaalobholelanga akaabhanda bhabhe, ‘Muntabhange makongono na mabhoko, mwajee panja palubhendu, konokwe bhapakuguta na kuyaga mino.’”
13 Então disse o rei aos servos: Amarrai os seus pés e mãos, levai-o embora, e lançai-o nas trevas exteriores; ali haverá pranto e ranger de dentes.
14 Ayesu akajomolekea kwa kulobhola, “Bhajingi bhatekulalikwanga, nambo bhabhatekuagulikwa nga kachoko.”
14 Porque muitos são chamados, mas poucos são escolhidos.
15 Ngapena, Mafalisayo bhakajaulanga, na kulolea ndela ja kwaatangia Ayesu kwa malobhe gabhe.
15 Indo, então, os fariseus, consultaram entre si como o apanhariam em alguma palavra.
16 Bahi, bhakaatumanga bhabhachijigana bhabhe pamo na lilubhalo lya Ahelode. Bhakaakonya, “Bhannyigana, tuhimanyi kubhee mwenga nga amundu bhannongela kweli, na ndela ja Annoongo mwahijigana mu kweli, ngaajogopa amundu bhoabhala, kwa kubhee mwenga ngalola ukolo gwa mundu.
16 E enviaram-lhe os seus discípulos, com os herodianos, dizendo: Mestre, nós sabemos que tu és verdadeiro, e ensinas o caminho de Deus em verdade, e sem te preocupar com nenhum homem, pois não reparas na aparência dos homens.
17 Bahi, ntulobholele ching'anikia mwenga. Kwani twenga tupalikwa kulepa kodi kwa Akolo jwa ku Loma?”
17 Dize-nos, portanto, o que tu pensas? É lícito dar tributo a César, ou não?
18 Nambo Ayesu akagamanya mabhou gabhenji, akalobholelanga, “Mwangota akaandendemundu kwa niki ntendakundeganga?
18 Mas Jesus, percebendo a sua maldade, disse: Por que me tentais, hipócritas?
19 Nnangiange jene mbiha ja kulepela kodi!”
19 Mostrai-me a moeda do tributo. E eles lhe trouxeram um denário.
20 Bahi, Ayesu akaakonyanga, “Kumiho na lihina helyelye nga lya aganiki?”
20 E ele disse-lhes: De quem é esta imagem e inscrição?
21 Bhakaajangula, “Nga ja amwenye bha ku Loma.”
21 Disseram-lhe: De César. Então ele lhes disse: Dai, portanto, a César as coisas que são de César, e a Deus as coisas que são de Deus.
22 Pabhakajohanga genago bhakakangachanga, bhakaaleka na kujaulanga.
22 Quando eles ouviram essas palavras, maravilharam-se, e, deixando-o, foram pelo seu caminho.
23 Lichobha lyolyolyo, Masadukayo bhabhalobhola bhandu bhabhawilinge ngayoka bhakajendelela Ayesu.
23 No mesmo dia vieram até ele os saduceus, que dizem não haver ressurreição, e o interrogaram,
24 Bahi, bhakaalobholelanga, “Bhannyigana, Amusa akalobhola amundu bhabhalombile handa ajomwike pangali kuleka bhana, hipalikwa anung'una bhabhe bhaalombele bhena nhwelwa, ili bhaapatile anung'una bhabhe bhana.
24 dizendo: Mestre, Moisés disse: Se um homem morrer, não tendo filhos, seu irmão casará com a esposa dele, e suscitará descendência a seu irmão.
25 Bahi, pamba pachitu pakibha na akaanung'una saba. Jwa kujemeka akalombela ngapena akajomoka pangali kubheleka bhana, na anung'una bhabhe akaalombela jono mwikege nhwelwa.
25 Ora, houve entre nós sete irmãos; e o primeiro, casou-se com uma mulher, e faleceu, e não tendo descendente, deixou a sua esposa para o seu irmão.
26 Chikubho chochocho chikaabhokela jono jwa bhele, na jwa tatu, mpaka jwaa saba.
26 Da mesma forma o segundo, e o terceiro, até o sétimo.
27 Kupela kwa yoa bhenibhala mwikege akajomoka.
27 E por último de todos, morreu também a mulher.
28 Bholi, lichobha lya kuyoka bhabhawilinge ahikege bhenabho bhapakubhee hanu bha aganiki pakati ja bhenibhala akaanung'una saba? Kwa kubhee bhoa saba bhakibha bhatekwaalombela.”
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete será a mulher, pois todos a tiveram?
29 Ayesu akaajangula bhenibhala Masadukayo, “Mwangota ntekulemwanga? Ligongo ngahimanyanga Majandiko ga Annoongo wala Machili ga Annoongo.
29 Jesus, respondendo, disse-lhes: Vós errais, não conhecendo as escrituras, nem o poder de Deus.
30 Lichobha lya kuyoka bhandu ngalombela wala kulombwa, nambo bhapakubhee handa Bhatumichi bha kunani kwa Annoongo.
30 Porque na ressurreição não casam, nem são dados em casamento, mas são como os anjos de Deus no céu.
31 Nambo nnani ja kuyoka mwangachomanga chenichela Annoongo chibhannobholilinge kubhee,
31 E, quanto à ressurreição dos mortos, não lestes o que vos foi dito por Deus, dizendo:
32 ‘Nenga nga Annoongo Aaibulahimu, Annoongo bha Aisaka, na Annoongo bha Ayakobo.’ Bahi, Annoongo ngabha Annoongo bha bhandu bhabhawilinge nambo nga Annoongo bha bhandu bhabhilinge bhamomi.”
32 Eu sou o Deus de Abraão, e o Deus de Isaque, e o Deus de Jacó? Deus não é Deus dos mortos, mas dos vivos.
33 Lyenilyela lilubhalo lya bhandu palikajoha genago, likakangacha kwa majigano gabhe.
33 E as multidões, ouvindo isto, maravilhavam-se com a sua doutrina.
34 Mafalisayo pabhakajoha kubhee Ayesu bhakibha bhatekwakotoanga Masadukayo, bhakakongananga pamo.
34 Mas os fariseus, quando ouviram que ele fizera emudecer os saduceus, eles se reuniram.
35 Jumo jwabhenji, jwaajigana malagilo ga Amusa, akaakonya Ayesu kwa kunlengela,
35 Então um deles, que era mestre da lei, perguntou-lhe, provando-o, dizendo:
36 “Bhannyigana, nga amuli niki jijibhii ngolongwa mu malagilo?”
36 Mestre, qual é o grande mandamento na lei?
37 Ayesu akaajangula, “Mwapale Hangwana Annoongo bhinu kwa ntima gwinu goa, na kwa mbomo jinu joha, na kwa luunda ginu goa.
37 Respondeu-lhe Jesus: Tu amarás o Senhor teu Deus de todo o teu coração, e de toda a tua alma, e de toda a tua mente.
38 Jenjeni nga amuli jijibhii ngolongwa, kabhele nga ja kujemeka.
38 Este é o primeiro e grande mandamento.
39 Na jabhele jijilandana na jenejo nga jenjeni, ‘Mwaapale andami ajinu handa chinchipala mwabhene.’
39 E o segundo é semelhante a este: Tu amarás o teu próximo como a ti mesmo.
40 Malagilo na Majandiko ga Akaalondoi bha Annoongo hitekubhokela na heye Amuli jibhele.”
40 Desses dois mandamentos dependem toda a lei e os profetas.
41 Muda gogogo Mafalisayo bhenibhala tangu bhakondikine penipala, Ayesu akaakonyanga,
41 Enquanto os fariseus estavam reunidos, Jesus os indagou,
42 “Mwangota nnolanga bholi kwa ngani ja Akilisto? Bholi, nga amwana bha aganiki?”
42 dizendo: O que pensais vós do Cristo? De quem ele é filho? Eles disseram-lhe: O filho de Davi.
43 Ayesu akaalobholelanga, Bahi, Ikombolekabholi “Kwa machili ga Mboomo ja Annoongo, Adaudi ankeme, ‘Hangwana?’ Kwa kubhee Adaudi akalobhola,
43 Disse-lhes ele: Como então Davi, em espírito, lhe chama Senhor, dizendo:
44 ‘Hangwana bhakaalobholela, Hangwana bhangu.
44 Disse o SENHOR ao meu Senhor: Assenta-te à minha direita, até eu fazer os teus inimigos por escabelo?
45 Bahi, handa jikibha Adaudi bhaakema Akilisito ‘Hangwana,’ hikombolekabholi Akilisito mwana jwabhe?”
45 Então se Davi lhe chama Senhor, como é ele seu filho?
46 Jwakwa mundu joha jola jwakakombola kunnyangula Ayesu chilebhe. Kabhele kubhoka lyene lichobha jwakwa jwaakajiga kwaakonya kabhele chilebhe.
46 E nenhum homem era capaz de responder-lhe uma palavra; e daquele dia em diante nenhum homem ousou fazer-lhe mais perguntas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.