Lucas 9
ncr (NCR) vs VC
1 Jiso gɛ̀ ja wu tɛɛŋ booŋ be ba ŋgoo ba yuufe ncho bafɛɛ, bo taashɛ bo to. Wu nya bo bvuŋga bɛ je yì bo bvuuse banchɛndaa ba debele ye yi bamii le bo ka fɛde binchɛŋ,
1 Reunindo Jesus os doze apóstolos, deu-lhes poder e autoridade sobre todos os demônios, e para curar enfermidades.
2 wu mo wu tuŋ bo lɛ bo gɛ̂ɛŋ bo fêeji bamii kune bvunfoŋ bvu Nyo bo ka fɛde bamii ba binchɛŋ.
2 Enviou-os a pregar o Reino de Deus e a curar os enfermos.
3 Wu ka wu jɛmɛ bo le lɛ, “Bɛŋ doo bɛŋ gɛɛne, keefɛ muh jô fiɛɛ gɛ. Keefɛ muh jô kimbaŋ gɛ, mo nyume kikɛɛ gɛ, mo nyume fiɛɛ fijile gɛ, mo nyu bige gɛ. Keefɛ muh jô bikuŋ bifɛɛ gɛ.
3 Disse-lhes: Não leveis coisa alguma para o caminho, nem bordão, nem mochila, nem pão, nem dinheiro, nem tenhais duas túnicas.
4 Bɛŋ doo bɛŋ gɛɛne bɛŋ lee ntɛ le, yeh yì ba gɛɛ bɛŋ yu, bɛŋ mo bɛŋ chêe gɛh nyu yu gɛɛŋ bu sege bɛŋ lé bɛŋ jâ ntɛ wɛɛ le.
4 Em qualquer casa em que entrardes, ficai ali até que deixeis aquela localidade.
5 Nɛ ntɛ wumu le wu faŋ ki wu fî bɛŋ, bɛŋ ja yo, sege bɛŋ bude bɛŋ kaajɛ bibvunɛ bi yi bikaa biɛna le, fi ge fi nyume njiŋɛ yi fiɛɛ fì bo moŋ le.”
5 Onde ninguém vos receber, deixai aquela cidade e em testemunho contra eles sacudi a poeira dos vossos pés.
6 Bo mo bo ja bo gɛɛne, bo gɛɛŋ bo tu bo jiɛnyi bantɛ le bantɛ le, bo feeji saaka wù joŋe wu kune bvunfoŋ bvu Nyo, bo mo bo fɛde bamii ba binchɛŋ bachii.
6 Partiram, pois, e percorriam as aldeias, pregando o Evangelho e fazendo curas por toda parte.
7 Hɛlod wù gɛ̀ sage kimbe ki woŋ kì Galalee yu mwɛɛ munchii mù gɛ̀ kooshi, mu fuuŋsɛ wu nje bamii bamu gɛ̀ jade bo duu lɛ Jiso wunɛ le Joŋ Nlesɛajoo wu kaase wu bu.
7 O tetrarca Herodes ouviu falar de tudo o que Jesus fazia e ficou perplexo. Uns diziam: É João que ressurgiu dos mortos; outros: É Elias que apareceu;
8 Bamu duu lɛ le Alaja wu kaase wu to. Bamu duu fiboo lɛ le muh wu ntuŋ wu Nyo wu fweele wumu wu kaase wu bu yi kwe le.
8 e ainda outros: É um dos antigos profetas que ressuscitou.
9 Hɛlod mo wu ghaa lɛ, “Joŋ le nche mbvusɛ wa kikwɛɛ ke. Wunɛ muh ka nyume yɛɛŋ mɛɛse wù mɛ n'yuge kfuu chi munɛ mwɛɛ kune wu?” Wu mo wu goone lɛ wu bee wu yɛŋ Jiso wɛɛ le.
9 Mas Herodes dizia: Eu degolei João. Quem é, pois, este, de quem ouço tais coisas? E procurava ocasião de vê-lo.
10 Booŋ ba ntuŋ ba Jiso gɛ̀ jiɛnyɛ bo kaasɛ bo tu jiŋ, bo sɛɛŋ mwɛɛ munchii mù bo ge fɛ wu le. Wu mo wu ja wu jo bo bɛ bo kɛŋsɛ yo, bo bu bo gɛɛne je yi a kinlaantɛŋ kì Bɛsada le.
10 Os apóstolos, ao voltarem, contaram a Jesus tudo o que haviam feito. Tomando-os ele consigo à parte, dirigiu-se a um lugar deserto para o lado de Betsaida.
11 Geenɛ, kinchvu ki bamii kɛɛ ki kuŋe ki bii wu le, wu fi bo wu mo wu kɛ wu feeji kune bvunfoŋ bvu Nyo wu ka fɛde bamii ba chɛne.
11 Logo que a multidão o soube, o foi seguindo; Jesus recebeu-os e falava-lhes do Reino de Deus. Restabelecia também a saúde dos doentes.
12 Lɛ juu doo chi gɛɛne ki chi selɛ, booŋ ba Jiso ba ŋgoo ba yuufe ncho bafɛɛ bo kɛŋsɛ bo to bo jɛmɛ wu le lɛ, “Dû lɛ bamii banɛ le lɛ bo gɛ̂ɛŋ bantɛ bɛ ala a mbebe le, bo gû mwɛɛ muboo munjile bɛ fɛ bo lé bo chê fo, nje fɛnɛ le nchvuuŋ.”
12 Ora, o dia começava a declinar e os Doze foram dizer-lhe: Despede as turbas, para que vão pelas aldeias e sítios da vizinhança e procurem alimento e hospedagem, porque aqui estamos num lugar deserto.
13 Jiso chvuu fie lɛ, “Le bɛŋ, bɛŋ lé bɛŋ nyâ bo fiɛɛ fì bo lé bo jî.” Bo jɛmɛ lɛ, “Fiɛɛ fì bee kɛme le gɛh chefe yi blɛd yishɛŋ bɛ bíɛŋ yifiɛɛ. Fuge noo sɛŋ tu wo goone lɛ bee gɛɛŋ be gu lo mwɛɛ munjile ŋguu le fɛ bee to be nya bamii banɛ le bachii.”
13 Jesus replicou-lhes: Dai-lhes vós mesmos de comer. Retrucaram eles: Não temos mais do que cinco pães e dois peixes, a menos que nós mesmos vamos e compremos mantimentos para todo este povo.
14 Bo gɛ̀ duu noo nje bamii gɛ̀ bee fo wesee, bilɛŋsɛ maa gɛ̀ bee njɛ banchvuge batɛŋ. Jiso mo wu jɛmɛ booŋ be ba ŋgoo le lɛ, “Bɛŋ du bamii baa shiiyɛ fɛkuu manjuu le manjuu le, njɛ mbaanshɛŋ, mbaanshɛŋ.”
14 {Pois eram quase cinco mil homens.} Jesus disse aos discípulos: Mandai-os sentar, divididos em grupos de cinqüenta.
15 Bo jɛmɛ, bo mo bo shiiyɛ bo bachii.
15 Assim o fizeram e todos se assentaram.
16 Jiso jo chefe yi blɛd yi yishɛŋ chiɛɛ bɛ bíɛŋ yi yifiɛɛ chiɛɛ, wu bijɛ we, wu nya kiyone Nyo le, wu mo wu bwɛɛyɛ wu nya booŋ be ba ŋgoo le lɛ bo gâ binchvu bi bamii baa le.
16 Então Jesus tomou os cinco pães e os dois peixes, levantou os olhos ao céu, abençoou-os, partiu-os e deu-os a seus discípulos, para que os servissem ao povo.
17 Bo gajɛ, bamii bachii ji bo fuu, booŋ ba Jiso ba ŋgoo baanyɛ bimbɛge bì gɛ̀ gweeyɛ, bi yisɛ ŋkaa yuufe ncho yifiɛɛ.
17 E todos comeram e ficaram fartos. Do que sobrou recolheram ainda doze cestos de pedaços.
18 Lɛ nyu juu chimi, Jiso buune wu maa, booŋ be ba ŋgoo nyu mbebe ye le. Wu ja wu biih bo le lɛ, “Bamii duu lɛ nle yɛɛŋ?”
18 Num dia em que ele estava a orar a sós com os discípulos, perguntou-lhes: Quem dizem que eu sou?
19 Bo chvuu lɛ, “Bamii bamu duu lɛ wo le Joŋ Nlesɛajoo, bamu lɛ Alaja, bamu duu lɛ wo le muh wu ntuŋ wu Nyo wu fweele wumu wu kaase wu bu yi kwe le.”
19 Responderam-lhe: Uns dizem que és João Batista; outros, Elias; outros pensam que ressuscitou algum dos antigos profetas.
20 Wu mo wu biih bo le lɛ, “Bɛŋ duu finɛ lɛ nle yɛɛŋ?” Bita chvuu lɛ, “Wo le Mbvusɛ wù Nyo gɛ̀ ka.”
20 Perguntou-lhes, então: E vós, quem dizeis que eu sou? Pedro respondeu: O Cristo de Deus.
21 Jiso mo wu chiisɛ bo le lɛ keefɛ bo ka bo môŋ lo bo sɛ̂ɛŋ finɛ muh le gɛ.
21 Ordenou-lhes energicamente que não o dissessem a ninguém.
22 Wu mo wu jɛmɛ bo le lɛ, “Muh wù jee che le Mwamuh kɛme ki wu gê wu yɛŋ baŋgɛ ba duude, bamii ba sage woŋ bɛ bachiji kintanyɛ ba baaŋ baaŋ mo bamii ba duunyi banchi ba Nyo faŋ wu. Bo mo bo yuuyɛ wu, aju fe atade, wu kaasɛ wu bu yi kwe le.”
22 Ele acrescentou: É necessário que o Filho do Homem padeça muitas coisas, seja rejeitado pelos anciãos, pelos príncipes dos sacerdotes e pelos escribas. É necessário que seja levado à morte e que ressuscite ao terceiro dia.
23 Jiso mo wu jɛmɛ bamii le bachii lɛ, “Muh nɛ goone ki wù nyu muh waŋ, tu wù kɛme ki wu fâŋ kikwɛɛ ke, wu tûude kintaaŋ ke aju achii wu bii mɛne.
23 Em seguida, dirigiu-se a todos: Se alguém quer vir após mim, renegue-se a si mesmo, tome cada dia a sua cruz e siga-me.
24 Bɛŋ kêe lɛ muh wù baji kinche ke, tu wu lé wu gê wu lɛsɛ gɛh lo ki. Geenɛ, muh wù lɛsɛ kinche ke nje mɛ, tu wu baji lo kinche ke.
24 Porque, quem quiser salvar a sua vida, perdê-la-á; mas quem sacrificar a sua vida por amor de mim, salvá-la-á.
25 Ba banyi woŋ kfunɛ wuchii ba nya muh le, wu ji, ki wu lɛ̂sɛ kɛnɛ ki wu jîŋ kinche ke, mbe we nyu la?
25 Pois que aproveita ao homem ganhar o mundo inteiro, se vem a perder-se a si mesmo e se causa a sua própria ruína?
26 Bɛŋ kêe lɛ muh kɛme bvuya ki wu bîi mɛne mo jɛ yaŋ le, wu mo wu kee lɛ muh wù jee che le Mwamuh lé wu gê wu kɛ̂me tɛ bvuya fɛ mwɛdɛ le sege wu kaasɛ wu to antɛnɛɛ a bvukugɛ bwe, bvù ka nyume tɛ bvu Nyo wù le chiji banchɛndaa be ba yuude.
26 Se alguém se envergonhar de mim e das minhas palavras, também o Filho do Homem se envergonhará dele, quando vier na sua glória, na glória de seu Pai e dos santos anjos.
27 Nsɛŋe bɛŋ nchiɛɛŋ lɛ, bamii bamu lɛme fɛnɛ bo nyu gɛ bo to bo yu wuŋ wu kwe gɛ fɛ bo yɛŋ mo fɛ Nyo sage bvunfoŋ bwe fo gɛ.”
27 Em verdade vos digo: dos que aqui se acham, alguns há que não morrerão, até que vejam o Reino de Deus.
28 Gɛ̀ bee gɛh njɛ aju nyaaŋ, no Jiso jɛme mwɛɛ munɛ, wu jo Bita bɛ Joŋ mo Jɛm bɛ bo bɛɛŋ yi mbegɛ wumu le lɛ wu gɛɛŋ wu buunɛ.
28 Passados uns oitos dias, Jesus tomou consigo Pedro, Tiago e João, e subiu ao monte para orar.
29 Wu gɛɛŋ wu doo wu buune, nfiɛɛnɛ ye ja yi kusɛ, nju ye tɛ kusɛ yi tu yi baaŋ yi lale nɛ mwawmwawmwaw.
29 Enquanto orava, transformou-se o seu rosto e as suas vestes tornaram-se resplandecentes de brancura.
30 Fi kooshɛ lɛ bamii bafɛɛ, nyu Musɛ bɛ Alaja gɛ̀ bee bo ja bo bunɛ bo tu bo jɛme bɛ Jiso.
30 E eis que falavam com ele dois personagens: eram Moisés e Elias,
31 N'yulɛ wù Nyo baaŋ yi bo le. Bɛ bo jɛme kune kwe yi Jiso gɛ̀ kɛme ki wu gɛ̂ɛŋ wu kwe Yɛlusalɛm ki fi gê fi to fi kojɛ no Nyo gɛ̀ gɛlɛ.
31 que apareceram envoltos em glória, e falavam da morte dele, que se havia de cumprir em Jerusalém.
32 Bo gɛ̀ jɛme noo, Bita bɛ Joŋ mo Jɛm lefɛ goge lo bo. Bo doo bo kaŋsɛ, bo yɛŋ no n'yulɛ wù Nyo baaŋ ye yi Jiso le, bo ka bo yɛŋ bamii bafɛɛ baa le bo lɛme bɛ wu.
32 Entretanto, Pedro e seus companheiros tinham-se deixado vencer pelo sono; ao despertarem, viram a glória de Jesus e os dois personagens em sua companhia.
33 Bamii ba bafɛɛ bayu doo bo baa bikaa, Bita ja wu bunɛ wu jɛmɛ Jiso le lɛ, “Chiji Kikwɛɛ, fi joŋe no bee le fɛnɛ. Chinɛ bee jooŋ chúŋ yishɛde, yimi nyu yo, yimi nyu yi Musɛ, yimi nyu yi Alaja.” Wu gɛ̀ jɛme noo, wu kee gɛ mo fiɛɛ fì wu jɛme gɛ.
33 Quando estes se apartaram de Jesus, Pedro disse: Mestre, é bom estarmos aqui. Podemos levantar três tendas: uma para ti, outra para Moisés e outra para Elias!... Ele não sabia o que dizia.
34 Gɛh no wu baaŋ wu jɛme noo, kimbɛ ja ki to a bo we ki baŋɛ bo. Bo tu bo kɛmɛ nfaaŋ no bo gɛ̀ bee a kimbɛ ntɛnɛɛ.
34 Enquanto ainda assim falava, veio uma nuvem e encobriu-os com a sua sombra; e os discípulos, vendo-os desaparecer na nuvem, tiveram um grande pavor.
35 Jɛ bu a kimbɛ kiyu le yi jɛmɛ lɛ, “Wunɛ le Mwa yaŋ wu nle ncha. Bɛŋ yûge wu le.”
35 Então da nuvem saiu uma voz: Este é o meu Filho muito amado; ouvi-o!
36 No jɛ yɛɛ jɛme noo yi mɛsɛ, bo ja bo yɛŋ Jiso lɛme fo wumaa. Bo gɛ ka bo sɛɛŋ muh fiɛɛ fì bo yɛŋ yi mbegɛ wɛɛ le kife kiyu le gɛ.
36 E, enquanto ainda ressoava esta voz, achou-se Jesus sozinho. Os discípulos calaram-se e a ninguém disseram naqueles dias coisa alguma do que tinham visto.
37 Akfuuŋ gɛ̀ bu a yuu, bɛ ba Jiso ja yi mbegɛ le bo tu bo bohge. Bo doo bo bohge, bo tasɛ bɛ kinchvu ki bamii kì duude.
37 No dia seguinte, descendo eles do monte, veio ao encontro de Jesus uma grande multidão.
38 Lɛ bo bijɛ bo yɛŋ muh mu wu ja wu tu wu wanɛ a kinchvu kɛɛ ntɛnɛɛ lɛ, “Muh wu N'yɛyɛ, kii wo bijɛ gɛh fɛ mwa yaŋ le. Kagɛ mwa yaŋ wunɛ nɛ.
38 Eis que um homem exclamou do meio da multidão: Mestre, rogo-te que olhes para meu filho, pois é o único que tenho.
39 Kiyo kimi jade kichufɛ wu ki noŋ, wu tage, wu funɛ, bifuu bude a wu mu. Ki gɛɛne lo bɛ wu, gɛ ki bɛme lɛ wu yɛnɛ gɛ.
39 Um espírito se apodera dele e subitamente dá gritos, lança-o por terra, agita-o com violência, fá-lo espumar e só o larga depois de o deixar todo ofegante.
40 Mbe nlɛgɛ wa booŋ buŋ ba ŋgoo lɛ bo bvusɛ kiyo kiyu bo moŋ sɛŋ.”
40 Pedi a teus discípulos que o expelissem, mas não o puderam fazer.
41 Jiso yu noo, wu jɛmɛ lɛ, “O oo! Kiŋgogɛ kì achiji kì baaŋ lee gɛ fitele yi Nyo le gɛ. Nlé nyû bɛ bɛŋ ŋgɛ̂ɛŋ mbû nɛɛ, nlé ŋkâaŋ shɛ́ŋ bɛ bɛŋ ŋgɛ̂ɛŋ mbû nɛɛ?” Wu mo wu jɛmɛ chiji mwa wɛɛ le lɛ, “Tô bɛ mwa yo fɛnɛ!”
41 Respondeu Jesus: Ó geração incrédula e perversa, até quando estarei convosco e vos aturarei? Traze cá teu filho.
42 Wu jo wu doo wu too bɛ wu, nchɛndaa debele wɛɛ ka wu chiaasɛ mwa wɛɛ wu noŋ fɛkuu, wu tage. Jiso waŋ kiyo kì yiide kiyu ki bu yi mwa wɛɛ le, wu mo wu tɛmɛ. Jiso mo wu nya wu chiji le.
42 E quando ele ia chegando, o demônio lançou-o por terra e agitou-o violentamente. Mas Jesus intimou o espírito imundo, curou o menino e o restituiu a seu pai.
43 Bamii bachii yɛŋ bvuŋga bvù le bvu Nyo le, jwe yuŋ bo.
43 Todos ficaram pasmados ante a grandeza de Deus. Como todos se admirassem de tudo o que Jesus fazia, disse ele a seus discípulos:
44 “Bɛŋ yêgɛ chuule fiɛɛ fì nle njɛme bɛŋ le. Muh wù jee che le Mwamuh lé ba nyû ba gê ba nyâ wu chiaaŋ yi bamii le.”
44 Gravai nos vossos corações estas palavras: O Filho do Homem há de ser entregue às mãos dos homens!
45 Lɛ wu jɛmɛ noo, bo gɛ kɛɛ fiɛɛ fì wu jɛme gɛ, nje fiɛɛ fimi gɛ̀ baŋe lɛ keefɛ bo kɛ̂ɛ gɛ, geenɛ bo gɛ̀ faŋ ki bo biih kune njɛmɛ wuyu.
45 Eles, porém, não entendiam esta palavra e era-lhes obscura, de modo que não alcançaram o seu sentido; e tinham medo de lhe perguntar a este respeito.
46 Bo gɛ̀ ja bo kɛ kintɛɛnyɛ lɛbolɛbo laa bo le nɛ muh wù baaŋ a bo ntɛnɛɛ le yɛɛŋ la.
46 Veio-lhes então o pensamento de qual deles seria o maior.
47 Jiso kɛɛ fiɛɛ fì bo gɛ̀ kwaji fɛ muntele muboo le, wu mo wu jo mwa wù shige wu gɛɛ mbebe ye le,
47 Penetrando Jesus nos pensamentos de seus corações, tomou um menino, colocou-o junto de si e disse-lhes:
48 wu jɛmɛ bo le lɛ, “Muh nɛ fii mwa njɛ wunɛ a jee chaŋ le, tu wu fii nyu mɛ. Muh fii mɛ, tu wu fii nyume muh wù tuŋ mɛ. Fi mo fi nyu lɛ, muh wù jode kikwɛɛ ke njɛ mwa wù shige a bɛŋ ntɛnɛɛ le wu, wu le muh wù baaŋ.”
48 Todo o que recebe este menino em meu nome, a mim é que recebe; e quem recebe a mim, recebe aquele que me enviou; pois quem dentre vós for o menor, esse será grande.
49 Joŋ biih wu le lɛ, “Chiji kikwɛɛ, bee le be yɛŋ muh mu le wu tɛŋe jee chuŋ fɛ wu bvuuse banchɛndaa ba debele yi bamii le, be faŋ, nje gɛ wu nyu muh ŋgoo yese le gɛ.”
49 João tomou a palavra e disse: Mestre, vimos um homem que expelia demônios em teu nome, e nós lho proibimos, porque não é dos nossos.
50 Jiso chvuu fie lɛ, “Keefɛ bɛŋ chîde kfuu chi wɛɛ muh gɛ, nje muh wù baaŋ baa gɛ jiŋ bɛŋ le gɛ, tu wu toone lo bɛŋ.”
50 Mas Jesus lhe disse: Não lho proibais; porque, o que não é contra vós, é a vosso favor.
51 Kife kì Nyo gɛ̀ bee ki wu jô Jiso wu bɛɛŋ bɛ wu we lɛ ki to ki kojɛ, Jiso soge gɛh ki wu gɛ̂ɛŋ Yɛlusalɛm, wu mo wu ja wu gɛɛne.
51 Aproximando-se o tempo em que Jesus devia ser arrebatado deste mundo, ele resolveu dirigir-se a Jerusalém.
52 Wu doo wu ja, wu tuŋ bamii bamu fwe. Bo gɛɛŋ bo lee ntɛ wumu wu Samaliya le lɛ bo seesɛ kijusɛ yo wu le.
52 Enviou diante de si mensageiros que, tendo partido, entraram em uma povoação dos samaritanos para lhe arranjar pousada.
53 Bamii ba yo kuŋ wu bɛ kijusɛ bo faŋ ki bo fi wu, nje bo gɛ̀ kee lo lɛ wu fede wu gɛɛne nyu Yɛlusalɛm.
53 Mas não o receberam, por ele dar mostras de que ia para Jerusalém.
54 Jɛm bɛ Joŋ ba le booŋ ba Jiso ba ŋgoo gɛ̀ yu fiɛɛ fiyu, bo biih lɛ, “Tada, bee tɛɛŋ ŋgu we wu shii wu to wu lɛɛshɛ bamii bayu?”
54 Vendo isto, Tiago e João disseram: Senhor, queres que mandemos que desça fogo do céu e os consuma?
55 Jiso kaasɛ ye wu waŋ bo,
55 Jesus voltou-se e repreendeu-os severamente. {Não sabeis de que espírito sois animados.
56 wu mo wu ja bɛ booŋ be ba ŋgoo bo mo bo tu bo gɛɛne wa je yi ntɛ wumu le yeye.
56 O Filho do Homem não veio para perder as vidas dos homens, mas para salvá-las.} Foram então para outra povoação.
57 Bɛ bo doo bo gɛɛne, muh mu jɛmɛ Jiso le lɛ, “Nlé mbîi wo le manjuu manchii ma wo gɛɛne fo.”
57 Enquanto caminhavam, um homem lhe disse: Senhor, seguir-te-ei para onde quer que vás.
58 Jiso chvuu wu le lɛ, “Binchombiaŋ kɛme bintuge biboo, munyii mù fuune we kɛme yéh yiboo, geenɛ gɛ̀ muh wù jee che le Mwamuh kɛme lo fɛ wu giŋsɛ kikwɛɛ ke fo gɛ.”
58 Jesus replicou-lhe: As raposas têm covas e as aves do céu, ninhos, mas o Filho do Homem não tem onde reclinar a cabeça.
59 Jiso ja wu jɛmɛ muh mu le lɛ, “Wo bîi mɛne!” Muh wɛɛ chvuu lɛ, “Tada, chinɛ mɛne n'ya ŋgɛɛŋ jiiyɛ chijaŋ fɛ mbii wo le.”
59 A outro disse: Segue-me. Mas ele pediu: Senhor, permite-me ir primeiro enterrar meu pai.
60 Geenɛ Jiso chvuu wu le lɛ, “Chînɛ bamii ba kweeyɛ wa jîiyi biŋkwe biboo, wo gɛ̂ɛŋ fiuŋ wo fêeji kune bvunfoŋ bvu Nyo.”
60 Mas Jesus disse-lhe: Deixa que os mortos enterrem seus mortos; tu, porém, vai e anuncia o Reino de Deus.
61 Muh mu ka wu jɛmɛ lɛ, “Tada, nlé mbîi wo le, geenɛ ya chinɛ ŋgɛɛŋ n'yɛsɛ kfuu chaŋ le fɛ mbii wo le.”
61 Um outro ainda lhe falou: Senhor, seguir-te-ei, mas permite primeiro que me despeça dos que estão em casa.
62 Jiso chvuu muh wɛɛ le lɛ, “Muh ŋgvuumɛ bɛ ji ki wu lɛ̂ŋ lɛme, wu ka lɛne wu jiiŋe jiŋ, tu mwɛdɛ baaŋ kojɛ gɛ ki wù nyu antɛnɛɛ a bvunfoŋ bvu Nyo le gɛ.”
62 Mas Jesus disse-lhe: Aquele que põe a mão no arado e olha para trás, não é apto para o Reino de Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.