Lucas 9
ncr (NCR) vs NAA
1 Jiso gɛ̀ ja wu tɛɛŋ booŋ be ba ŋgoo ba yuufe ncho bafɛɛ, bo taashɛ bo to. Wu nya bo bvuŋga bɛ je yì bo bvuuse banchɛndaa ba debele ye yi bamii le bo ka fɛde binchɛŋ,
1 Tendo Jesus convocado os doze, deu-lhes poder e autoridade sobre todos os demônios e para curar doenças.
2 wu mo wu tuŋ bo lɛ bo gɛ̂ɛŋ bo fêeji bamii kune bvunfoŋ bvu Nyo bo ka fɛde bamii ba binchɛŋ.
2 Também os enviou a pregar o Reino de Deus e a curar os enfermos.
3 Wu ka wu jɛmɛ bo le lɛ, “Bɛŋ doo bɛŋ gɛɛne, keefɛ muh jô fiɛɛ gɛ. Keefɛ muh jô kimbaŋ gɛ, mo nyume kikɛɛ gɛ, mo nyume fiɛɛ fijile gɛ, mo nyu bige gɛ. Keefɛ muh jô bikuŋ bifɛɛ gɛ.
3 E disse-lhes:
4 Bɛŋ doo bɛŋ gɛɛne bɛŋ lee ntɛ le, yeh yì ba gɛɛ bɛŋ yu, bɛŋ mo bɛŋ chêe gɛh nyu yu gɛɛŋ bu sege bɛŋ lé bɛŋ jâ ntɛ wɛɛ le.
4 Na casa em que vocês entrarem, fiquem ali até saírem daquele lugar.
5 Nɛ ntɛ wumu le wu faŋ ki wu fî bɛŋ, bɛŋ ja yo, sege bɛŋ bude bɛŋ kaajɛ bibvunɛ bi yi bikaa biɛna le, fi ge fi nyume njiŋɛ yi fiɛɛ fì bo moŋ le.”
5 E onde quer que não receberem vocês, ao saírem daquela cidade sacudam o pó dos pés em testemunho contra eles.
6 Bo mo bo ja bo gɛɛne, bo gɛɛŋ bo tu bo jiɛnyi bantɛ le bantɛ le, bo feeji saaka wù joŋe wu kune bvunfoŋ bvu Nyo, bo mo bo fɛde bamii ba binchɛŋ bachii.
6 Então, saindo, percorriam todas as aldeias, anunciando o evangelho e fazendo curas por toda parte.
7 Hɛlod wù gɛ̀ sage kimbe ki woŋ kì Galalee yu mwɛɛ munchii mù gɛ̀ kooshi, mu fuuŋsɛ wu nje bamii bamu gɛ̀ jade bo duu lɛ Jiso wunɛ le Joŋ Nlesɛajoo wu kaase wu bu.
7 Ora, o tetrarca Herodes soube de tudo o que se passava e ficou perplexo, porque alguns diziam: “João ressuscitou dentre os mortos.”
8 Bamu duu lɛ le Alaja wu kaase wu to. Bamu duu fiboo lɛ le muh wu ntuŋ wu Nyo wu fweele wumu wu kaase wu bu yi kwe le.
8 Outros diziam: “Elias apareceu.” E ainda outros diziam: “Um dos antigos profetas ressuscitou.”
9 Hɛlod mo wu ghaa lɛ, “Joŋ le nche mbvusɛ wa kikwɛɛ ke. Wunɛ muh ka nyume yɛɛŋ mɛɛse wù mɛ n'yuge kfuu chi munɛ mwɛɛ kune wu?” Wu mo wu goone lɛ wu bee wu yɛŋ Jiso wɛɛ le.
9 Herodes, porém, disse: — Eu mandei decapitar João. Quem, então, é este a respeito do qual tenho ouvido tais coisas? E se esforçava para vê-lo.
10 Booŋ ba ntuŋ ba Jiso gɛ̀ jiɛnyɛ bo kaasɛ bo tu jiŋ, bo sɛɛŋ mwɛɛ munchii mù bo ge fɛ wu le. Wu mo wu ja wu jo bo bɛ bo kɛŋsɛ yo, bo bu bo gɛɛne je yi a kinlaantɛŋ kì Bɛsada le.
10 Ao regressarem, os apóstolos relataram a Jesus tudo o que tinham feito. Ele, levando-os consigo, retirou-se à parte para uma cidade chamada Betsaida.
11 Geenɛ, kinchvu ki bamii kɛɛ ki kuŋe ki bii wu le, wu fi bo wu mo wu kɛ wu feeji kune bvunfoŋ bvu Nyo wu ka fɛde bamii ba chɛne.
11 Mas as multidões souberam disso e o seguiram. Acolhendo-as, Jesus lhes falava a respeito do Reino de Deus e socorria os que tinham necessidade de cura.
12 Lɛ juu doo chi gɛɛne ki chi selɛ, booŋ ba Jiso ba ŋgoo ba yuufe ncho bafɛɛ bo kɛŋsɛ bo to bo jɛmɛ wu le lɛ, “Dû lɛ bamii banɛ le lɛ bo gɛ̂ɛŋ bantɛ bɛ ala a mbebe le, bo gû mwɛɛ muboo munjile bɛ fɛ bo lé bo chê fo, nje fɛnɛ le nchvuuŋ.”
12 Mas o dia estava chegando ao fim. Então os doze se aproximaram de Jesus e disseram: — Despeça a multidão, para que, indo às aldeias e campos ao redor, se hospedem e encontrem alimento; pois estamos aqui em lugar deserto.
13 Jiso chvuu fie lɛ, “Le bɛŋ, bɛŋ lé bɛŋ nyâ bo fiɛɛ fì bo lé bo jî.” Bo jɛmɛ lɛ, “Fiɛɛ fì bee kɛme le gɛh chefe yi blɛd yishɛŋ bɛ bíɛŋ yifiɛɛ. Fuge noo sɛŋ tu wo goone lɛ bee gɛɛŋ be gu lo mwɛɛ munjile ŋguu le fɛ bee to be nya bamii banɛ le bachii.”
13 Jesus, porém, lhes disse: Os discípulos responderam: — Não temos mais que cinco pães e dois peixes, a não ser que nós mesmos vamos e compremos comida para todo este povo.
14 Bo gɛ̀ duu noo nje bamii gɛ̀ bee fo wesee, bilɛŋsɛ maa gɛ̀ bee njɛ banchvuge batɛŋ. Jiso mo wu jɛmɛ booŋ be ba ŋgoo le lɛ, “Bɛŋ du bamii baa shiiyɛ fɛkuu manjuu le manjuu le, njɛ mbaanshɛŋ, mbaanshɛŋ.”
14 Porque estavam ali cerca de cinco mil homens. Então Jesus disse aos seus discípulos:
15 Bo jɛmɛ, bo mo bo shiiyɛ bo bachii.
15 Eles atenderam, fazendo com que todos se assentassem.
16 Jiso jo chefe yi blɛd yi yishɛŋ chiɛɛ bɛ bíɛŋ yi yifiɛɛ chiɛɛ, wu bijɛ we, wu nya kiyone Nyo le, wu mo wu bwɛɛyɛ wu nya booŋ be ba ŋgoo le lɛ bo gâ binchvu bi bamii baa le.
16 E Jesus, pegando os cinco pães e os dois peixes, erguendo os olhos para o céu, os abençoou, partiu e deu aos discípulos para que os distribuíssem entre o povo.
17 Bo gajɛ, bamii bachii ji bo fuu, booŋ ba Jiso ba ŋgoo baanyɛ bimbɛge bì gɛ̀ gweeyɛ, bi yisɛ ŋkaa yuufe ncho yifiɛɛ.
17 Todos comeram e se fartaram; e dos pedaços que sobraram foram recolhidos doze cestos.
18 Lɛ nyu juu chimi, Jiso buune wu maa, booŋ be ba ŋgoo nyu mbebe ye le. Wu ja wu biih bo le lɛ, “Bamii duu lɛ nle yɛɛŋ?”
18 E aconteceu que, enquanto Jesus estava orando em particular, achavam-se presentes os discípulos, a quem perguntou:
19 Bo chvuu lɛ, “Bamii bamu duu lɛ wo le Joŋ Nlesɛajoo, bamu lɛ Alaja, bamu duu lɛ wo le muh wu ntuŋ wu Nyo wu fweele wumu wu kaase wu bu yi kwe le.”
19 Eles responderam: — Uns dizem que é João Batista; outros dizem que é Elias; e ainda outros dizem que um dos antigos profetas ressuscitou.
20 Wu mo wu biih bo le lɛ, “Bɛŋ duu finɛ lɛ nle yɛɛŋ?” Bita chvuu lɛ, “Wo le Mbvusɛ wù Nyo gɛ̀ ka.”
20 Então Jesus perguntou: Respondendo, Pedro disse: — O Cristo de Deus.
21 Jiso mo wu chiisɛ bo le lɛ keefɛ bo ka bo môŋ lo bo sɛ̂ɛŋ finɛ muh le gɛ.
21 Jesus, porém, advertindo-os, mandou que a ninguém declarassem tal coisa,
22 Wu mo wu jɛmɛ bo le lɛ, “Muh wù jee che le Mwamuh kɛme ki wu gê wu yɛŋ baŋgɛ ba duude, bamii ba sage woŋ bɛ bachiji kintanyɛ ba baaŋ baaŋ mo bamii ba duunyi banchi ba Nyo faŋ wu. Bo mo bo yuuyɛ wu, aju fe atade, wu kaasɛ wu bu yi kwe le.”
22 dizendo:
23 Jiso mo wu jɛmɛ bamii le bachii lɛ, “Muh nɛ goone ki wù nyu muh waŋ, tu wù kɛme ki wu fâŋ kikwɛɛ ke, wu tûude kintaaŋ ke aju achii wu bii mɛne.
23 Jesus dizia a todos:
24 Bɛŋ kêe lɛ muh wù baji kinche ke, tu wu lé wu gê wu lɛsɛ gɛh lo ki. Geenɛ, muh wù lɛsɛ kinche ke nje mɛ, tu wu baji lo kinche ke.
24 Pois quem quiser salvar a sua vida a perderá; e quem perder a vida por minha causa, esse a salvará.
25 Ba banyi woŋ kfunɛ wuchii ba nya muh le, wu ji, ki wu lɛ̂sɛ kɛnɛ ki wu jîŋ kinche ke, mbe we nyu la?
25 De que adianta uma pessoa ganhar o mundo inteiro, se vier a perder-se ou causar dano a si mesma?
26 Bɛŋ kêe lɛ muh kɛme bvuya ki wu bîi mɛne mo jɛ yaŋ le, wu mo wu kee lɛ muh wù jee che le Mwamuh lé wu gê wu kɛ̂me tɛ bvuya fɛ mwɛdɛ le sege wu kaasɛ wu to antɛnɛɛ a bvukugɛ bwe, bvù ka nyume tɛ bvu Nyo wù le chiji banchɛndaa be ba yuude.
26 Pois quem se envergonhar de mim e das minhas palavras, dele se envergonhará o Filho do Homem, quando vier na sua glória e na glória do Pai e dos santos anjos.
27 Nsɛŋe bɛŋ nchiɛɛŋ lɛ, bamii bamu lɛme fɛnɛ bo nyu gɛ bo to bo yu wuŋ wu kwe gɛ fɛ bo yɛŋ mo fɛ Nyo sage bvunfoŋ bwe fo gɛ.”
27 Em verdade lhes digo que alguns dos que aqui se encontram não passarão pela morte até que vejam o Reino de Deus.
28 Gɛ̀ bee gɛh njɛ aju nyaaŋ, no Jiso jɛme mwɛɛ munɛ, wu jo Bita bɛ Joŋ mo Jɛm bɛ bo bɛɛŋ yi mbegɛ wumu le lɛ wu gɛɛŋ wu buunɛ.
28 Cerca de oito dias depois de proferidas estas palavras, Jesus levou consigo Pedro, João e Tiago e subiu ao monte com o propósito de orar.
29 Wu gɛɛŋ wu doo wu buune, nfiɛɛnɛ ye ja yi kusɛ, nju ye tɛ kusɛ yi tu yi baaŋ yi lale nɛ mwawmwawmwaw.
29 E aconteceu que, enquanto ele orava, a aparência do seu rosto se transfigurou e a roupa dele ficou de um branco brilhante.
30 Fi kooshɛ lɛ bamii bafɛɛ, nyu Musɛ bɛ Alaja gɛ̀ bee bo ja bo bunɛ bo tu bo jɛme bɛ Jiso.
30 E eis que dois homens falavam com ele: eram Moisés e Elias,
31 N'yulɛ wù Nyo baaŋ yi bo le. Bɛ bo jɛme kune kwe yi Jiso gɛ̀ kɛme ki wu gɛ̂ɛŋ wu kwe Yɛlusalɛm ki fi gê fi to fi kojɛ no Nyo gɛ̀ gɛlɛ.
31 que apareceram em glória e falavam da morte de Jesus, que ele estava para cumprir em Jerusalém.
32 Bo gɛ̀ jɛme noo, Bita bɛ Joŋ mo Jɛm lefɛ goge lo bo. Bo doo bo kaŋsɛ, bo yɛŋ no n'yulɛ wù Nyo baaŋ ye yi Jiso le, bo ka bo yɛŋ bamii bafɛɛ baa le bo lɛme bɛ wu.
32 Pedro e seus companheiros estavam caindo de sono; mas, conservando-se acordados, viram a glória de Jesus e os dois homens que estavam com ele.
33 Bamii ba bafɛɛ bayu doo bo baa bikaa, Bita ja wu bunɛ wu jɛmɛ Jiso le lɛ, “Chiji Kikwɛɛ, fi joŋe no bee le fɛnɛ. Chinɛ bee jooŋ chúŋ yishɛde, yimi nyu yo, yimi nyu yi Musɛ, yimi nyu yi Alaja.” Wu gɛ̀ jɛme noo, wu kee gɛ mo fiɛɛ fì wu jɛme gɛ.
33 Quando estes começaram a se afastar de Jesus, Pedro lhe disse: — Mestre, bom é estarmos aqui. Façamos três tendas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias. Porém, Pedro não sabia o que estava dizendo.
34 Gɛh no wu baaŋ wu jɛme noo, kimbɛ ja ki to a bo we ki baŋɛ bo. Bo tu bo kɛmɛ nfaaŋ no bo gɛ̀ bee a kimbɛ ntɛnɛɛ.
34 Enquanto assim falava, veio uma nuvem e os envolveu. E ficaram com medo ao entrar na nuvem.
35 Jɛ bu a kimbɛ kiyu le yi jɛmɛ lɛ, “Wunɛ le Mwa yaŋ wu nle ncha. Bɛŋ yûge wu le.”
35 E dela veio uma voz que dizia: — Este é o meu Filho, o meu eleito; escutem o que ele diz!
36 No jɛ yɛɛ jɛme noo yi mɛsɛ, bo ja bo yɛŋ Jiso lɛme fo wumaa. Bo gɛ ka bo sɛɛŋ muh fiɛɛ fì bo yɛŋ yi mbegɛ wɛɛ le kife kiyu le gɛ.
36 Depois daquela voz, perceberam que Jesus estava sozinho. Eles ficaram calados e, naqueles dias, não contaram nada a ninguém a respeito do que tinham visto.
37 Akfuuŋ gɛ̀ bu a yuu, bɛ ba Jiso ja yi mbegɛ le bo tu bo bohge. Bo doo bo bohge, bo tasɛ bɛ kinchvu ki bamii kì duude.
37 No dia seguinte, quando eles desceram do monte, uma grande multidão veio ao encontro de Jesus.
38 Lɛ bo bijɛ bo yɛŋ muh mu wu ja wu tu wu wanɛ a kinchvu kɛɛ ntɛnɛɛ lɛ, “Muh wu N'yɛyɛ, kii wo bijɛ gɛh fɛ mwa yaŋ le. Kagɛ mwa yaŋ wunɛ nɛ.
38 E eis que, do meio da multidão, surgiu um homem, dizendo em alta voz: — Mestre, peço que o senhor olhe o meu filho, porque é o único que tenho.
39 Kiyo kimi jade kichufɛ wu ki noŋ, wu tage, wu funɛ, bifuu bude a wu mu. Ki gɛɛne lo bɛ wu, gɛ ki bɛme lɛ wu yɛnɛ gɛ.
39 Um espírito se apodera dele, e, de repente, o menino grita, e o espírito o convulsiona até espumar; e dificilmente o deixa, depois de o ter maltratado.
40 Mbe nlɛgɛ wa booŋ buŋ ba ŋgoo lɛ bo bvusɛ kiyo kiyu bo moŋ sɛŋ.”
40 Pedi aos seus discípulos que o expulsassem, mas eles não puderam.
41 Jiso yu noo, wu jɛmɛ lɛ, “O oo! Kiŋgogɛ kì achiji kì baaŋ lee gɛ fitele yi Nyo le gɛ. Nlé nyû bɛ bɛŋ ŋgɛ̂ɛŋ mbû nɛɛ, nlé ŋkâaŋ shɛ́ŋ bɛ bɛŋ ŋgɛ̂ɛŋ mbû nɛɛ?” Wu mo wu jɛmɛ chiji mwa wɛɛ le lɛ, “Tô bɛ mwa yo fɛnɛ!”
41 Jesus exclamou:
42 Wu jo wu doo wu too bɛ wu, nchɛndaa debele wɛɛ ka wu chiaasɛ mwa wɛɛ wu noŋ fɛkuu, wu tage. Jiso waŋ kiyo kì yiide kiyu ki bu yi mwa wɛɛ le, wu mo wu tɛmɛ. Jiso mo wu nya wu chiji le.
42 Quando o menino estava se aproximando, o demônio o atirou no chão e o convulsionou; mas Jesus repreendeu o espírito imundo, curou o menino e o entregou ao pai.
43 Bamii bachii yɛŋ bvuŋga bvù le bvu Nyo le, jwe yuŋ bo.
43 E todos ficaram maravilhados com a majestade de Deus. Como todos estavam admirados com tudo o que Jesus fazia, ele disse aos seus discípulos:
44 “Bɛŋ yêgɛ chuule fiɛɛ fì nle njɛme bɛŋ le. Muh wù jee che le Mwamuh lé ba nyû ba gê ba nyâ wu chiaaŋ yi bamii le.”
44 — Prestem bem atenção nas seguintes palavras: o Filho do Homem está para ser entregue nas mãos dos homens.
45 Lɛ wu jɛmɛ noo, bo gɛ kɛɛ fiɛɛ fì wu jɛme gɛ, nje fiɛɛ fimi gɛ̀ baŋe lɛ keefɛ bo kɛ̂ɛ gɛ, geenɛ bo gɛ̀ faŋ ki bo biih kune njɛmɛ wuyu.
45 Eles, porém, não entendiam isso, e lhes foi encoberto para que não o compreendessem. E temiam fazer perguntas a Jesus a respeito deste assunto.
46 Bo gɛ̀ ja bo kɛ kintɛɛnyɛ lɛbolɛbo laa bo le nɛ muh wù baaŋ a bo ntɛnɛɛ le yɛɛŋ la.
46 Surgiu entre os discípulos uma discussão sobre qual deles seria o maior.
47 Jiso kɛɛ fiɛɛ fì bo gɛ̀ kwaji fɛ muntele muboo le, wu mo wu jo mwa wù shige wu gɛɛ mbebe ye le,
47 Mas Jesus, sabendo o que se passava no coração deles, pegou uma criança, colocou-a junto de si
48 wu jɛmɛ bo le lɛ, “Muh nɛ fii mwa njɛ wunɛ a jee chaŋ le, tu wu fii nyu mɛ. Muh fii mɛ, tu wu fii nyume muh wù tuŋ mɛ. Fi mo fi nyu lɛ, muh wù jode kikwɛɛ ke njɛ mwa wù shige a bɛŋ ntɛnɛɛ le wu, wu le muh wù baaŋ.”
48 e lhes disse:
49 Joŋ biih wu le lɛ, “Chiji kikwɛɛ, bee le be yɛŋ muh mu le wu tɛŋe jee chuŋ fɛ wu bvuuse banchɛndaa ba debele yi bamii le, be faŋ, nje gɛ wu nyu muh ŋgoo yese le gɛ.”
49 João tomou a palavra e disse: — Mestre, vimos certo homem que expulsava demônios em seu nome, mas nós o proibimos de fazer isso, porque não segue conosco.
50 Jiso chvuu fie lɛ, “Keefɛ bɛŋ chîde kfuu chi wɛɛ muh gɛ, nje muh wù baaŋ baa gɛ jiŋ bɛŋ le gɛ, tu wu toone lo bɛŋ.”
50 Mas Jesus lhe disse:
51 Kife kì Nyo gɛ̀ bee ki wu jô Jiso wu bɛɛŋ bɛ wu we lɛ ki to ki kojɛ, Jiso soge gɛh ki wu gɛ̂ɛŋ Yɛlusalɛm, wu mo wu ja wu gɛɛne.
51 E aconteceu que, ao se completarem os dias em que seria elevado ao céu, Jesus manifestou, no semblante, a firme resolução de ir para Jerusalém.
52 Wu doo wu ja, wu tuŋ bamii bamu fwe. Bo gɛɛŋ bo lee ntɛ wumu wu Samaliya le lɛ bo seesɛ kijusɛ yo wu le.
52 E enviou mensageiros que fossem na frente. Indo eles, entraram numa aldeia de samaritanos para lhe preparar pousada.
53 Bamii ba yo kuŋ wu bɛ kijusɛ bo faŋ ki bo fi wu, nje bo gɛ̀ kee lo lɛ wu fede wu gɛɛne nyu Yɛlusalɛm.
53 Mas não o receberam, porque o aspecto dele era de quem, decisivamente, ia para Jerusalém.
54 Jɛm bɛ Joŋ ba le booŋ ba Jiso ba ŋgoo gɛ̀ yu fiɛɛ fiyu, bo biih lɛ, “Tada, bee tɛɛŋ ŋgu we wu shii wu to wu lɛɛshɛ bamii bayu?”
54 Vendo isto, os discípulos Tiago e João perguntaram: — Senhor, quer que mandemos descer fogo do céu para os consumir?
55 Jiso kaasɛ ye wu waŋ bo,
55 Mas Jesus, voltando-se, os repreendeu.
56 wu mo wu ja bɛ booŋ be ba ŋgoo bo mo bo tu bo gɛɛne wa je yi ntɛ wumu le yeye.
56 E seguiram para outra aldeia.
57 Bɛ bo doo bo gɛɛne, muh mu jɛmɛ Jiso le lɛ, “Nlé mbîi wo le manjuu manchii ma wo gɛɛne fo.”
57 Enquanto seguiam pelo caminho, alguém disse a Jesus: — Vou segui-lo para onde quer que o senhor for.
58 Jiso chvuu wu le lɛ, “Binchombiaŋ kɛme bintuge biboo, munyii mù fuune we kɛme yéh yiboo, geenɛ gɛ̀ muh wù jee che le Mwamuh kɛme lo fɛ wu giŋsɛ kikwɛɛ ke fo gɛ.”
58 Mas Jesus lhe respondeu:
59 Jiso ja wu jɛmɛ muh mu le lɛ, “Wo bîi mɛne!” Muh wɛɛ chvuu lɛ, “Tada, chinɛ mɛne n'ya ŋgɛɛŋ jiiyɛ chijaŋ fɛ mbii wo le.”
59 A outro Jesus disse: Mas ele respondeu: — Senhor, deixe-me ir primeiro sepultar o meu pai.
60 Geenɛ Jiso chvuu wu le lɛ, “Chînɛ bamii ba kweeyɛ wa jîiyi biŋkwe biboo, wo gɛ̂ɛŋ fiuŋ wo fêeji kune bvunfoŋ bvu Nyo.”
60 Mas Jesus insistiu:
61 Muh mu ka wu jɛmɛ lɛ, “Tada, nlé mbîi wo le, geenɛ ya chinɛ ŋgɛɛŋ n'yɛsɛ kfuu chaŋ le fɛ mbii wo le.”
61 Outro lhe disse: — Senhor, quero segui-lo, mas permita que antes disso eu me despeça das pessoas da minha casa.
62 Jiso chvuu muh wɛɛ le lɛ, “Muh ŋgvuumɛ bɛ ji ki wu lɛ̂ŋ lɛme, wu ka lɛne wu jiiŋe jiŋ, tu mwɛdɛ baaŋ kojɛ gɛ ki wù nyu antɛnɛɛ a bvunfoŋ bvu Nyo le gɛ.”
62 Mas Jesus lhe respondeu:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.