Lucas 19
Ëhwati Gali (NCE) vs AAI
1 Na kwe Jisas Jeriko lifate elë fwa tule na lifate kukuwa kë lugujubë alëge, esogo tlagule.
1 Jesu na Jericho tit naatu nati bar merar wanawanan remor inan,
2 Na ho li bu kë lifate mëta tafa tle bubë weniji Sakius. Bu takis baliti glo mëglekefëyabë eso ho. Na bu feilawa balitina tafa tle.
2 basit nati’imaim orot totobuyoy wairafin wabin Zakias, kabay o’onayah hai orot ukwarin ma’am tit.
3 Bu Jisasme hwi nalogloleme fene, habëtabo hone? Kwe bu hwi hana tlole. Bu afolo ho nëgeme na lebutako oneho lilifuha memëtletla.
3 Kok kwanekwan Jesu ana yumat ta’itin, baise i orot kabumin sabuw rou’ay gagamin na’in nan hisumisum i men karam boro Jesu ta’itin.
4 Këme nëgeme bu afina fëka tokou na ti elë tokwale, kë magowa, Jisasme hwi nalogloleme. Bu melowene latle, “Jisas eli ebë alëge elë ligisime.”
4 Naatu sabuw aunah i’iyon nunuw in ai sycamore afe’en yen mare ma Jesu nan ta’itinimih, anayabin Jesu ef nati’iwat inan.
5 Na kwe Jisas kë ti li elë fwa tule na hwi tokwake na Sakiusme hwi telokwakle na gali tlole, “Sakius, ju hokweinawa kle ele. Eli sebo jubë lowa nëgëyeu nanëgelome.”
5 Baise Jesu na nati ai anamaim titit ana veya an kutan bat, naatu ai afe’en nuw ra’at eo, “Zakias saise kura’iy, anayabin ayu akokok boun o abaremaim airit tanama.” Jesus Zachaeus ai afe’en ma’am isan eafa’af ra’at|alt="Jesus talking to Zachaeus in tree" src="CN01776B.TIF" size="col" loc="Luk 19.5" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="19.5"
6 Këme nëgeme hokweinawa laklewa tëtëkaketle na bu Jisasme bubë lowa fleflesuna tlelule.
6 Zakias matan kabiy kayam rena haw tit, kawasa auman Jesu ana merar yi
7 Na iniwa ho kë hwi motlolabë wame galina gëgali mëtla, “Bu tëbo lowene esogo lëglelebë hobë lo elë fëyeme lujune?”
7 Sabuw etei’imak hi’i’itin men hiyasisir naatu higam hio, “Iti orot i bowabow kakafin wairafin ana nanawan orotomih matar hairi tenan ana bar.”
8 Bu lo mëta tafa mëtelo na Sakius hujuna tlibe na Jisasme gali tlole, “O tako ho. Eli bo bobë iniwa wesibi fu tële nogotomëme. Na jowa fulelë tabo, wesibi jwa enëneme sa nëgëtatemëme. Na bo ho lime sogëna toglolëbë na bubë wesibi tokli tëgletelëbë kwe bo bume kofayame niliafe nëglëlë nëgelëme.”
8 Zakias misir eo, “Regah ayu i boro au sawar founafoun ana kuru’um turin yababan wairafih anitih, naatu sabuw iyab aifufuwih hai sawar abowabow boro hai sawar tafanamaim matah kwakwafe’en auman anaya’abar anitih.”
9 Na Jisas bume gali tlole, “Ëje, Goto bu ebë lo mago enëneme walaitame na bubë tëbo lowene mago wanëno lële. Kë ho bu mata Abrahambë afenëbo lëtabe.
9 Jesu misir Zakias iu, “Boun iti baremaim God ana yawas natit orot ebiyawasi, anayabin iti orot auman i Abraham uwan ta.
10 Bo, Gotobë life mago ho, bo tëbo loweneme kë tafa mëglabë onehome hohwi nëtatemë na bume nëgaitamëme na tëbo lowene mago nëno nanëgelëme. Bo këme tisi temë.”
10 Orot Natun i sabuw iyab hikasiy tema’am nuwihih bow naatu baiyawasih isan na.”
11 Oneho bu Jisasbë gali mana aholokwane mëtlagulabëë na bu waflë gali olisina loko metotle na waflë gali metë tëtatëme. Bu Jerusalem lifate elë lololi tle na oneho bu meweniji mëtla, Goto onehobë eso home kë tafa lëgletëmebë olë, eliwa fata lëglemewa. Këme nëgeme Jisas këbë waflë galibëme gali tlome, bubë kë yaya lowene sle nalëgëtatëmeme.
11 Jesu na Jerusalem tit biyubin auman, sabuw abisa Jesu eo hinowar hinan hinotanot i God ana aiwob iti boro’omo tatit ana naniyanabe, baise Jesu i kofan maiye oroubonamaim iuwih eo,
12 Bu megali tle, “Letitabo ho, kakë lifatewa lugujume, bume tako eso home aniji namugujelëlame. Na tokwafe bu ita lisime na bubë lifate mago onehobë eso home tafa nalëkakitëmeme.
12 “Ana veya ta orot gagamin tafaram ta’amaim roubinin aiwob baitin, imaibo matabir maiye isan in tafaram ta ef yok na’in imaim tit.
13 Bu lugujume kofene na bubë welujuwa wege home gali telokwakëme bu betelë migisitla namëglame. Na bu mitisitla na bume tëlafe we (20) baliti, tëlafe we (20) baliti këniji tlëwagume. Na bume gali tlome, ‘Sobo ebë baliti glo elome, na bobë nagi ebë balitina sawege elo. Sobo wege egelobëë na fli baliti kë wegena saboblo etomo. Sobo mana wege elekefobëë na bo mana fata nëkakime.’
13 Baise na isan bobobunabuna ana veya, ana akirwairafih etei 10 e’af hina gold taita’imon faramih naatu iuwih. ‘Kabay iti abit kwanab, imaim kwanama kwanabowabow ayu ana matabir.’
14 Kwe kë hobë weife lifate mago oneho bume wame lamotlola. Këme nëgeme, bu wafi tuju, na bu gali mëtehula home nagi jine mëtelëkakëma, kë lifatebë eso home megali namugujuwelëmame, ‘Sebo kë home sebobë eso home tafame tole hana nëletlamu.’
14 Baise i taiyuwin ana tafaram sabuw hifa’ifai naatu men hikok nati orot ti’aiwob, imih sabuw hiyafarih hin hitit hio, ‘Aki men akokok iti orot aki isai ni’aiwob.’
15 Kwe bume eso home aniji mutujuwelëla na bu ita tisi. Bu tisi na gali tle, ‘Ëbame baliti këtëglëmëbë wege home gali elokwakëmo, bo belë migisiya namëglame. Bo lowene nanëgelëme, bu kofaya baliti kë balitina habenuju boblo mëtëtayane?’
15 Baise nati orot aiwob hitin naatu matabir na ana bar tit. Imaibo ana akirwairafih iyab kabay bitih hina hitit ibatiyih, kok taso’ob, kabay itih hibowabow baibi’ab tafan hiya’abar hibow.
16 Na kwe bubë wege ho li afina tisi tle na gali tlole, ‘O eso ho, ju kë tëglënëbë tëlafe we (20) balitina bo wege fa totlë na bo jubë nagi 200 kofaya baliti këna blëge tëtë.’
16 Orot ta wan run eo, “Regah ayu au kabay itu ama abowabow tafan i ten hiya’abar abai.’
17 Na eso ho gali tlole, ‘Ju bobë lale wege ho mu. Ju bobë nagi lale wege fa totle. Ju kë tokwëfo wesibi ululu sle togotleme nëgeme na bo jume meaniji këme nolë, ju jowafe we lifatebë onehobë eso home tafa egletëmeme.’
17 Ana regah eo, ‘O i bowayan orot gewas, au bowabow kikimin abit ikaif gewas, imih bar merar etei ten abit inakaifen.’
18 Na li wege ho bu mata tisi tle na gali tlole, ‘O eso ho, ju kë tëglënëbë tëlafe we (20) balitina bo jubë nagi wege këna fa totlë na bo we lujuafe we (100) kofaya baliti blëge tëtë.’
18 Orot bairou’abin run eo, ‘Regah ayu kabay itu ama abowabow tafan etei five aya’abar abai.’
19 Na eso ho bume gali tlole, ‘Bo jume meaniji nanolë, ju tobali lifatebë eso home tafa egletëmeme.’
19 Naatu ana orot ukwarin iyasisir eo, ‘O i bar merar etei five abit inakaifen.’
20 Na li wege ho bu mata tisi tle na gali tlole, ‘O eso ho. Jubë tëlafe we (20) baliti mana ekë mëbe. Bo këbë baliti afeteni sosa ëhona lei totomë na gogwa telë.
20 Naatu orot baitounin run eo, ‘Regah a kabay ibitu i abai an koukufet wanawanan asum ai boun inu’in iti abai ana abit maiye.
21 Bo jume uli tëgletëme nëgeme. Bo melowene latletë, “Ju këha lakalena ho nëgeme ju ho libë wesibi lamomanëbawa etatle. Wesibi ho li gogwa lëglebë kwe ju lafawa etokwakle. Na hi wesibi li ho tobalo lëglebë kwe ju lamëmëwa eletle.” ’
21 Ayu o isa abir, anayabin o a tur fokarin, turanah arih o aribe asir kubowabow kwanekwan, naatu turanah hai masaw o kubobobe asir kufafour kwanekwan.’
22 Na kwe kë eso ho bu kë wege home gali tlole, ‘Ju tëbo wege homu. Bo jubë galime fwa jume tëbo nëgëtëme. Ju bome melowene laletenëne, “Bo wesibi momanëba nogotomëbë lakalena ho. Wesibi li ho gogwa lëglebë kwe bo lafawa netokwaklë. Na wesibi li ho tobalo lëglebë kwe bo lamëmëwa nëletelë.” Ju melowene laletenëne? He?
22 Regah misir iu, ‘O i bowayan orot kakaf nokonokow! Nati a tur i’o’omaim boro natatabir nafatumi! O iso’ob ayu i au tur fokarin, sabuw hai sawar abowabow kwanekwan, naatu hai masaw ayu abobobe afafour.
23 Ju kë lowenebëme walowene egletenëbë, kwe ju bobë baliti, baliti loloko lo mëta gogwa tugule jwa fëyemene? Na bo kënigisibë bo fli kofaya balitina glo nanëkakime fene.’
23 Gewasin au kabay banikamaim itayai tabowabow amatabir anan saise tafan hitaya’abar atab.’
24 Na bu lolime kë mitlijabë home gali tlome, ‘Sobo bu mago tëlafe we (20) baliti glo elome na 200 balitina kë tafa lëglebë home elëlome.’
24 Naatu tatabir sabuw nati’imaim hibatabat iuwih, ‘Iti orot uman kabay gold kwabosair kwabai kwan akir wairafin kabay etei ten bowabow i kwaitin.
25 Na bume gali motlola, ‘Eso ho. Ju hwi ele. Bu 200 baliti lamëbetlefe. Ju seme fëyeme gali elonane sebo fli baliti mata nëglëlabëme.’
25 Baise hitatabir hio, ‘Regah nati orot i ana kabay etei ten bowaka.’
26 Na bu gali tlome, ‘Bo some gali nolëyo, iniwa oneho, Goto kë lëglëmebë wesibi, ululu sle motomana, kwe Goto bume fli wesibi mata lëglëmeme. Kwe iniwa oneho, Goto kë lëglëmebë wesibi, ululu sle jwa motomana kwe Goto kë wesibi bu mago ita hijika logotomeme.
26 Iyafutih eo, ‘A tur ao’owen, sabuw iyab umah i’e’etaw sawar moumurih tebowabow boro tafan hinaya’abar nab, baise sabuw iyab umah nutanub tema’am aurin boro sawar en, naatu abisa kikimin nati biyahimaim tema’am boro hinabosairen.
27 Na bome bubë eso home fatame tëboijiwa kë mëtletënabë wameho, sobo eli bume bo belë elesumome na bobë naba li mëta mogo nalë tëtëkle etome.’ ”
27 Naatu boun i akokok sabuw iyab ayu bai’aiwob isan men hikokok kwabow kwana iti nou’umaim kwarouw temorob.”
28 Jisas kë waflë gali wayawe tlole na bu Jerusalem lifatewa mana tokwale. Na bubë lowene esogo mëglelëtlabë ho nagi esogo mëtlagula.
28 Iti na’at eo ufunamaim sabuw au nah i’iyon, wan au Jerusalem yen in.
29 Jisas bu Betfage lifekuwa na Betani lifekuwa loliwa fwa tule. Kë lifeku bu Oliv tiwa fatini li mëta mëtëbe.
29 Yen na tafaram Bethage naatu Bethany hairi sisibihimaim tit, Olive Oyaw an, basit ana bai’ufununayah orot rou’ab eobaimanih naatu wan iyafarih
30 Na Jisas bubë lowene esogo mëglelëtlabë ho tlemalëme gali tlome, “Sobo ebë kë lugubebë lifeku elë eyeumo. Sobo eyeume, na kë lifekuwa tuhu egulona, kwe sobo afeku donki kleli, hwi eglolome, ti mëta watakuliji mototla. Ëtani ho li kë donki kleli matawa hana tafa tle. Sobo taba tohwa etlome na ebelë elesulome.
30 eo, “Kwanan bar merar ta nati namaim kwanatit naatu kwanarur auman donkey boubun hi’utan ebatabat boro kwana’itih, nati donkey i men yait ta bai afe’en yen remoramih. Kwana rufam kwanab kwan iti kwanatit.
31 Na ho li some metakune loglëyona, ‘Sobo ebë donki kleli fëyeme tohwa etlone?’ Kwe sobo bume metafu saetatelo, ‘Sebobë tako ho bu këna luguju nalëgleme.’ ”
31 Naatu orot ta nati’imaim na’iti nibatiy nao, ‘Aisim kwarurufam?’ ana tur kwana’owen, ‘Ai Regah ekokok.’”
32 Na Jisas bu kë tlemalë home jine tlëme, na bu mëtëyeu. Na bu iniwa wesibi hwi motlomo, Jisas fene gali tlome.
32 Orot hairi hiremor hin, sawar abisa Jesu eo na’atube etei isah himatar.
33 Na bu kë donki kleli këna këkesi mototlabë taba mago taba, mana tohwa mototokweflobëë na mana kë donki kleli bolijaya ho mana takune telëbakëme, “Sobo ebë donki kleli fëyeme tohwa etlone?”
33 Hina hitit donkey boubun hirurufam, ana matuwan itih naatu ibatiyih, “Aisim au donkey kwarurufam?”
34 Na bu gali tafu mëtëtatelo, “Sebobë tako ho këna lugujume.”
34 Hiya’afut hio, “Ai Regah ekokok.”
35 Na kwe bu kë donki kleli Jisasme sei mëtlëkakitelo. Na bubë heletabo ëho donki klelibë amlebo mëta kahëba motoletelo. Na bu Jisasme mëtaitalo, kë donki kleli matawa tafa nalogolebëme.
35 Basit ihamiyih hirufam hibai hin Jesu biyan hitit, naatu hai biya baibiyon tafah hibosaisiren donkey tafan hiyabar uman hibai yen tafan mare.
36 Na bu këna tuju. Na oneho bubë heletabo ëho totohwa motokouja na alëge mëta gogwa motokouja. Bu Jisasme fleflesu mëtletla, eso hoha fata tëgleme nëgeme.
36 Sabuw hai faifuw tafah hibosaisiren ef yan hiyabar tafanamaim remor in.
37 Na bu Oliv tiwa fatini kle tëmaitabë nounou totle, na Jerusalem lifatewa fwa tuguleme nounou latotle. Na bubë feilawa lowene esogo mëglelëtlabë enëne fli, bu fleflesu lamëtletla. Na bu, klelegowa wesibi, Jisas kë blëge blëge totomebë, ita lowene mëtletëma na bu Gotome anisasana fleflesu këme mëtletla na bibita mototla.
37 Na Jerusalem tit biyubin auman, ef ta Olive Oyaw na’at re inan i awanamaim hitit naatu ana bai’ufununayah sabuw moumurih na’in Jesu ina’inan iwa’an hi’itah isan fanah sib God ana merar hiyi hibora’ara’ah hio.
38 “Yaha fëyeme jine tlëlene? Sebo Goto kë jine tëglëlebë eso home fleflesu nëgletlame. Bu Gotobë afutukuna lisi tëna. Goto kë eso home lëgaitaleme na ululu sle logotleme. Goto bu heven life mëta kë tafa logolebë bu lale na tako mu. Goto sebobë, ebë life mago onehobë lowene lëgëbetëme sle malëletëme.” Jisas bu eso hoha, Jerusalem lifatewa tëkaklu. (19.35-36)|alt="Jesus enters Jeruslem on donkey" src="IB04153_gr.tif" size="col" loc="19.35-36" copy="Farid Faadil © Biblica, Inc. Used with permission. All rights reserved worldwide." ref="19.35-36"
38 “God ata aiwob nigegewasin, Regah wabinamaim nan, tufuw maramaim nama naatu God auyomtoro’ot isan fair nama!”
39 Na Farisi ho, bu kë feilawa onehobë ku mëta mëtëtabëya na bu onehobë galime tole hana mëtletëma na bu këme gali motlola, “O Tisa, jubë lowene esogo mëglelëlabë home lëkle etome kuju namëgebëyame.”
39 Pharisee afa nati rou’ay wanawanamaim Jesu hiu, “Bai’obaiyenayah, a bai’ufununayah kukwararih awah tefot.”
40 Kwe Jisas bume gali tafu tëtatëme, “Bo some gali nolëyo, ebë oneho bu kuju mëgebëyana kwe aniji buwa momolë mëgleme na Gotobë weniji bibita mëtatleme.”
40 Baise Jesu iyafutih eo, “I ana’uwih awah nafot, kabay iti ti’inu’in boro fanah nasib God hinabora’ara’ah.”
41 Jisas Jerusalem lifate lololi totle na bu kë lifate hwi telokwakle na mana bubë onehome naba tu tletëme.
41 Jesu na Jerusalem tit iyubin nuw bar hiwowab batabat i’itin ana veya ana yababan ra’at rerey eo,
42 Na gali tle, “Oë Jerusalem lifate mago enëne. Bo metole nanelë, iniwa wesibi sobobë lowene kë sle mogotometëyobë, lowene sle egletemome, lalowa tafa naegelome. Kwe kë wesibi ëho lameletëyo na sobo hwi hana elomo.
42 “Tufuwamaim ma isan ana ef iti boun enan akisin itaso’ob. Baise boro men ina’itin, anayabin mata hibofafar.
43 Tokwafe tëbo olë somëta fata lëgleme. Na kë olëna sobobë wame enëne bu some lukume fu sle mëgletëyome na sobobë life mago lëglesi ini sabuwa mogotlame na wameme mokwatëyome.
43 Mar boro enan a rakit sabuw boro roun roun hina’ar bebera’uh a ef hinarufut, run tit isan boro nafokar,
44 Na kë wame enëne bu some na sobobë lifatena iniwa tëbo mëgëtome. Na li aniji bu li aniji matawa hana egëbamëme. Bu life silijiwa lëgëbeme. Goto some lëgaitome fene tisi tëyo kwe sobo kë olëbëme lowene sle hana tëgletelome nëgeme na kë tëbo olë some këme lisitëyome.” Tokwafe li aniji bu li aniji matawa hana egëbamëme. (19.44)|alt="walls of Jerusulem" src="LB00249B.TIF" size="col" loc="19.44" copy="Louise Bass © The British & Foreign Bible Society, 1994." ref="19.44"
44 hinabat hinayuw hinarab, hinagurus, natunatun wanawanamaim tema’am etei boro hinarouw hinamorob. kabay iti etei boro hinarab hinagurus nasawar, boro men ta hinihamiy ana efanamaim na’inumih, anayabin God ana sabuw baiyawasihimih nan o men i’inanimih!”
45 Jisas tako lotu lowa tëkaklu. Na bu seuneni fole na sipsip kleli na bulmakau kleli balitina kë hihijika mëtlekefëyabë onehome kë mago hehë tletëme.
45 Jesu na Tafaror Bar wanawanan run, ana was efanamaim sabuw sawar hiya hima hitotobon itih naatu nunih ufun hitit.
46 Na bu gali tle, “Gotobë bogo megali lala, ‘Bobë lo, oneho bome këme gëgali mëglelëkefënabë lo.’ Kwe sobo ebë lo tëbo latlo na bu tokli enënebë loha lilibetëme.” Jisas Gotobë lo mago wesibi balitina hihijika onehome hehë tletëme. (19.45)|alt="Jesus driving out sellers" src="IB04118_gr.tif" size="col" loc="19.45" copy="Farid Faadil © Biblica, Inc. Used with permission. All rights reserved worldwide." ref="19.45"
46 Iuwih eo, “Buk Atamaninamaim God iti na’atube eo hikirum, ‘Ayu au Bar i yoyoban ana bar, baise kwa kwabai kwabotabir na bainowan hai wawa’ir watu matar!’”
47 Na iniwa olë, bu tako lotu lo mëta onehome okokwe latlokwefëme. Na lotu lome wege mëglabë eso enëne na Gotobë galime okokwe moglomabë ho na onehobë letitabo enëne, Jisasme mogo nalë tëke moglolabë gali fame oto mëtla.
47 Nati’imaim Jesu mar etei Tafaror Baremaim ma sabuw i’obaibiyih. Baise firis ukwarih, Ofafar Bai’obaiyenayah, naatu sabuw hai ukwarih hikok kwanekwan i mi’itube hitarab temorob.
48 Kwe bu onehome uli mëtletëmame nëgeme. Kë iniwa oneho Jisasbë gali aholokwaneme tako tole mëtletlame nëgeme na Jisasme mogo nalëme tëkle jwa këme mototla.
48 Baise ef hinunuwet men ta hitita’urimih, anayabin sabuw etei’imak i Jesu ana tur akisin hinonowar naatu men hikok boro tur ta hitasa’ir.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.