Atos 17
Ëhwati Gali (NCE) vs AAI
1 Pol bubë yabena, Amfipolis lifatewa mutuja. Bu kë lifate kile mëtla na Apolonia lifatewa mutuja. Na bu kë lifate mata kile mëtla na Tesalonaika lifatewa tuhu mutula. Israelbë afenëbonibë lotu lo kë lifate mëta tlibetëme.
1 Hiremor hina Amfipolos naatu Apolonia bar merar hihamiy naatu hina Thessalonica hitit, nati’imaim i Jew hai kou’ay bar ta batabat.
2 Pol iniwa lifate mëta fene tokou, bu kë lifate mëta mata melatle. Bu Israelbë afenëbonibë lotu lowa tëkaklu na bu kë life mago onehona loko mëtlelëya. Na Gotobë bogo mago galime, buna gëgali hihijika mëtlekefëya. Bu aona wiki bubë lotu olëna melatlelëkefëme.
2 Paul ana yawas mar etei esisinaf na’atube in kou’ay bar run, Baiyarir veya tounu wanawanahimaim buk rusasar tur hai yabih sabuw bairi hima hidudur.
3 Na bume megali sle latlome, “Jisas bu kë ho kë nëgebë, Goto bume ëtani anebomu kë aniji toglolebë ho, onehome tëbo lowene mago nëno nalëgleme.” Na bume gali tlome, “Aholokwane elo, ëtani Gotobë bogo mëta, gali metëgëbetle latle, ‘Goto kë jine lëglelebë home, tëbo mogotlame na bu gli lëgleme. Kwe bu matëmatë mago huju lëgleme.’ Na kwe kë gali, bu Jisasme fwamu gali tletle. Sobo walowene elo, Jisas bu wagli tle na huju tle, Goto ëtani fene gali tle.”
3 Buk wanawanan dinab hikikirum kubuna hai tur eowen eo, “Keriso i biyan nababan namorob naatu morobone namisir maiye.” Naatu Jesu isan iti aorereb kwanonowar, God ana Roubinen Orot. Keriso’oban i nati.
4 Na Israelbë afenëboni fli, buna kë tafa mëtlabë, Pol kë të togotlebë gali, aholokwane motlola na bu Jisasme lowene sle mëtletla. Na bu Polna Sailasname yonane sle mëtlelëma na nagi mëtlëma. Na lebutako Grik life mago enëne Gotome kë lotu melekefëtlabë, na lebutako letitabo one mata Jisasme lowene sle mëtletla.
4 Sabuw afa Paul yah ikitabir naatu Paul Silas hairi hikofanih. Na’atube Greek sabuw rou’ay gagamin God hikwakwafir auman hirun, naatu bar merar baibin ukwarih auman hirun. |alt="map" src="Pauljr2.tif" size="col" ref="Acts 17.4"
5 Kwe Israelbë afenëboni fli, bu Polna Sailasna, ilawa kë yonane mëtlabëme, hwi motloma. Na bume moumou mëtlelëma. Këme nëgeme, bu ho loko mëglelëyabë lifeme, blawa kë asasë mëglabë tëbo enëneme, loko mëtëtagujaya. Bu lebutako tëbo enëneme waloko mëtëtaya na bubë tëbo lowene tufiji mëtëtatëma, Polna Sailasname wame namoglomame. Na bu asë mëtëbelëfaiya na anisasa flikale mëtla. Na fli, Jesonbë lo ino tëë mëtelutukwakla na mëtëkakluja. Na bu Polna Sailasname hohwi mëtelutatëma, bume kë life mago onehobë toba elë gogwa namëglame.
5 Baise Jew sabuw hibobowen sabuw ef yan rimurih hibow kou’ay gagamin himatar. Naatu nati bar merar gagamin wanawanan hibuyuw hinunuw hin Jason ana bar hiyi hirab. Hikokok Paul Silas tibunuwih hitama’am na’at tabotaitih sabuw titih.
6 Bu tlemalëme yafe hohwi mëtëtatëma kwe hwi hane motloma. Këme nëgeme bu Jesonname, Kristen oneho fliname, fafa mëtla na kë lifate mago eso ho belëme mëtleluma. Na bu anisasana meflikale mëtla, “Ebë enënena, Polna, Sailasna bu iniwa li life li life motokouja na onehobë tëbo lowene tufiji mëtagutëma. Na ëje ebelë mana kë fe mëkakija.
6 Baise hirun hinunuwet ana veya’amaim men hititourih. Basit Jason hibai hifatum baitumatumayah bairi hitainih hina bar merar hai orot gagamih biyah hitit hiwow hio, “Iti orot tafaram wanawanan sabuw hai ma hi’a’afiy hinan boun hina iti ata bar ata merar hitit.
7 Na Jeson kë hobëme bubë lowa nëno tle na këme tafa tlelëme. Kë enëne bu sebobë tako eso ho, Sisarbë gali boblo lamëtëtakefëtla. Na bu itaita megali lamelekefëya, ‘Tako eso ho li lëtabe, bubë weniji Jisas. Sobo bume fwa esogo elelëlome.’ ”
7 Jason hai merar yi buwih ana baremaim hima aiwob orot Caesar ana ofafar hi’astu’ub teo, Aiwob orot ta i ema’am wabin Jesu.”
8 Kë life mago oneho na bubë eso enëne, kë gali aholokwane mëtla na wame mëtla na flikale mëtëkouja.
8 Tur iti na’atube hio hinonowar sabuw rou’ay gagamin na’in naatu bar merar hai orot gagamih hai not hikwaris.
9 Na kwe, kë lifate mago eso ho, bu Jesonna, buna kë tafa tëglelëmebë onehome, balitime gali tlome, bubë tëbo lowene këna sle namogotlame. Na bume jine mëtelëkakëma.
9 Basit bar merar orot gagamih Jason naatu orot afa bairi kabay hi’uwih hibaiyan, imaibo hibotaitih hin.
10 Klabë wafi ki tëbe na Kristen oneho Polna Sailasname Beria lifatewa mana jine mëtelëkakëma. Bu Beriawa fwa mutulo na bu Israelbë afenëbonibë lotu lowa mëtëkaklujo.
10 Hima in mar fo, basit baitumatumayah Paul Silas hairi hiyafarih au Berea hin, naatu hina nati’imaim hititit ana veya mutufor hin Jew hai Kou’ay Bar hirun.
11 Israelbë afenëboni Beria lifate mago, bu Tesalonaika lifate mago Israelbë afenëboniha nane. Beria mago enëne Polna Sailasnabë gali aholokwane mëglabëme tole lamëtletëma. Kwe Tesalonaika mago enëne buwe, bubë gali aholokwane mëtletëmabëme tole hana mëtletëma. Na iniwa olë, Beria mago oneho, Gotobë bogo mago gali itaita hwi motlokwefëma, melowene sle namëgletlame, “Polna kë të mëgëtatemobë gali bu nëgali lamelo o hanane.”
11 Nati sabuw i dogoroh hibotawiy men Thessalonica sabuw na’atube’emih. Tur hinonowar i yah bai kwanekwan hima hinowar veya matan hiyi hai buk hiyab hikok hitaso’ob Paul abisa eo i turobe Buk eo’omaim eo ai en?
12 Na Israelbë afenëboni lebutako, Jisasme lowene sle mëtletla. Na Grik life mago ho lebutako na Grik life mago letitabo one lebutako, bu mata Jisasme lowene sle mëtletla.
12 Naatu sabuw moumurih maiyow hitumatum, Greek baibin gagamih afa naatu orot moumurih na’in auman hitumatum.
13 Kwe Israelbë afenëboni Tesalonaika lifate mëta kë tafa mëtlabë, kë gali waaholokwane mëtla, Pol, Beria lifate mëta, Gotobë gali kë të lëtakefëtëme. Këme nëgeme bu Beria lifatewa mutuja na onehome tetëbo galina gali mëtlaguma na këna onehobë tëbo lowene tufiji mëtëtatëma, Polme wame namoglolame.
13 Baise Jew Thessalonica hima’am Paul Berea bibinan ana tur hinonowar ana maramaim hirabon hina yare baimatarin isan hikukeraker.
14 Na kwe, hokweinawa, Kristen oneho, bu Polme nutu yenëbawa jine mëtëtelëkakla. Kwe Sailasna Timotina, Beria lifate mëta mana tafa mëtelo.
14 Naatu baitumatumayah marta’imon Paul hibai hiyafar autor re. Baise Silas Timothy hairi Berea hima.
15 Na Polme kë sei mutujuwelëlabë ho buna Atens lifatewa tuhu mutula. Na bu Polme Atens lifate mëta kile mutula na bu Beria lifatewa ita mutuja. Na Pol, Sailasname Timotiname gali telokwakëme, bu bo belë hokweinawa samisijo.
15 Orot afa Paul hinawiy bairi hina Athens ana fofoninamaim hihamiy, imaibo i himatabir. Paul iuwih eo, “Kwanan Silas Timothy hairi kwana’uwih saisewat hinan bairi anita’imon.”
16 Pol bu Atens lifate mëta, Sailasna Timotiname mana hwi tlekëfetëmebëë na bu Atens lifate wako wako mana asë tëbelëfa. Na bu mehwi tle, eouwe bubë lebutako fëso mana mëtabetëmefe. Na bubë lowene tëbowamu tëbetle.
16 Paul Athens imaim Silas Timothy hairi ma kakaifih wanawanan, nati bar merar hai totob awan karatan hima’am i’itih isan men iyasisir.
17 Këme nëgeme bu Israelbë afenëbonibë lotu lowa tëkaklu. Na bu Israelbë afenëbonina na Israelbë afenëboni mëtabëya jwa mëglabë enënena, Gotome kë lotu mëglekefëtlabëme, gëgali hihijika mëtlekefëya. Na iniwa olëna bu ho kë mëta loko mëglelëkefëyabë life elëme tujukëfetëme. Na kë mëta kë tafa mëtlabë onehome gëgali tlelëkefëme.
17 Basit in Kou’ay Bar run Jew naatu Ufun Sabuw iyab God hibitumitum bairi hio, naatu mar etei ahar efanamaim sabuw iyab nati’imaim hinan iti sawar isah i hai tur eo’owen.
18 Na lowene letitabo mëgletlabë ho fli, kë mëta tafa mëtla. Bume mefë lamototoma, Epikurian enëne na Stoik enëne. Na bu Polme momata mëtlelëla. Pol bume, Jisasbë galime gëgali tlokwefëme na bume matëmatë mago huju mëglabë galime mata gëgali tlelëkefëme. Këme nëgeme kë enëne megali mëtla, “Kë lowene jwa ho bu itaita blawa fëyeme gëgali lëlekëfene? Bu fëye wesibime gali lëlene?” Na fli megali mëtla, “Sebo bubë gali lowene hana nëletla, bu seme melëme gali lolona nawa, ‘Sobo fli enënebë gotome salotu eletemo.’ ”
18 Naatu orot afa Epikuria kirum efanane hititit naatu orot afa Sitoik kirumane hititit Paul bairi hibas, so’obayah afa hio, “Iti orot rarik kartatanenayan abisa eo’oweh?” Afa hio, “I ana itinin nanawan hai god isah eo.” Iti na’atube hio anayabin Paul i Jesu morobone mimisir maiye isan bibinan.
19 Na kwe bu Polme, bubë lifate mago eso enëne belë mëtlelula, bubë gali aholokwane namoglolame. Kë enëne bu Areopagus fatini mëta loko mëtlelëkefëya. Na kë enëne Polme gali motlola, “Ju kë tiho gali, ju onehome kë okokwe eglokwefëmebëme, seme ita gali enona. Sebo kë wesibi lowene sle nanëgletlame.
19 Basit Paul hibai hinawiy hina kaniser Areopagus kou’ay nahimaim hitit naatu hio, “Aki akokok iti bai’obaiyen boubun sabuw kubi’obaibiyih inao ana nowar gewas.”
20 Sebo jubë gali aholokwane tla, na sebo melowene nanëletëyo, ‘Ebë li gali meha gali ele. Na sebo ëtani këha gali aholokwane hana tla. Këme nëgeme sebo metole nanëla, ju kë okokwe toglonabë gali wayobë lowene sle nanëgletlame.’ ”
20 Sawar afa i’o aki anonowar i tur afa boubun aki isai, imih akokok o inakubunabuna gewas inao ananowar.”
21 Atens life mago enënena, Atens lifate mëta kë nibowai mëglabë enënena bu fli wesibi mëglabë lowene hana fafa mototla. Wëye. Bu tiho galime fwa aneanebo gali mëtlekefëya na tiho gali aholokwane mëglabë mefwa tako tole lamëtlekefëya. Na iniwa tiho anebo gali, bu kë aholokwane mëglekefëyabë, bu itaita iniwa olë gëgali mëtlekefëya.
21 Athens tafaram matuwan naatu nahtoumanih iyab makwaniyih hai bowabow mar etei tur boubun menamaim tenonowar i boro hinab nati ef yanamaim hinao hinareremor aurih bowabow en.
22 Na kwe Pol bu kë eso enënebë kume tlibe na bume megali tlome, “Sobo Atens lifate mago enëne, bo some melowene nanëletëyo, ‘Sobo lebutako fëso wesibime lotume tako tolemu laletemo.’
22 Paul kaniser hai kou’ay Areopagus nahimaim misir eo, “Athens orot! Ayu kwa ai’iti kwa etei i a yawas yayasairenamaim kwama’am.
23 Bo kë galime këme gali nelë. Ëbame bo sobobë lifateme asë tëbelëfë na bo sobobë li li fësobë masei, sobo këme kë lotu eglekefëtemobë, mana hwi tlagumetëyo. Na bo fësobë masei li hwi tolë. Sobo kë masei mëta meyahi latelo, ‘Lowene nëgletla jwabë goto.’ Na kwe kë goto sobo lowene jwa kë egletelobë na sobo manawa kë lotu egletelobë, bo some kë gotobë anebo gali të nëtatëyo.
23 Anayabin iti bar merar abat areremor akwafiren efan etei aitah, na’atube sibor ana gem ta aitin tafanamaim iti na’atube kwakirum. ‘God wa’iwa’irin takwakwafir.’ God nati wa’iwa’irin kwakwakwafir, baise men kwaso’ob nati God i yait, imih boun akokok nati isan anaorereb kwananowar.
24 Bubë anebo gali melë lëgëbetle lalële. Buwa, ebë life blëge totle na iniwa wesibi kë mëgëbebë mata blëge blëge totome. Na ebë life mago wesibi, matafa mago wesibi ebë bubëwa mëbetle na bu iniwa wesibibë eso ho. Këme nëgeme, ho gliji mëglabë lotu lo mëta hana tafa lëgleme.
24 God iti tafaram sinaf naatu tafaram wanawanan sawar etei auman sinaf himatar. I mar tafaram ana Regah baise i men orot umahimaim Tafaror Bar hiwowowab imaim ema’amamih.
25 Bu li wesibimeha hana afolo lëletle, sebo bume kë nëgaitalame. Hanane mu. Sebo hëhë kënëglabë amtëtomba, Goto buwa lëlëna. Na iniwa wesibi mata buwa lëlëkefëna.
25 Naatu orot umahimaim abisa mamatar i men ekokok nab, anayabin yawas naatu yourabad naatu sawar tutufin etei i akisin biyanane na sabuw yawas tebaib.
26 Ëtani anebo mu, bu jowa home blëge blëge totle. Na iniwa memelë ato jibona oneho, kë ho magowa fata mëtla. Na bu kë onehome iniwa life ëlëme jine tëbelëkakëme. Na iniwa afloko mëta tafa mëtëkouja. Na bu bwa bwa tafa mëglabë olë mata aniji tlotëme.
26 Orot ta’imon biyanane sabuw menan ta ta tafaram tutufin etei karatan, nowanowah hibai tema’am. Naatu marasika yakitifuw hai veya anababatun yai, sabuw iyab tafaram menatan hinab nowanowah namatar hinama’am i so’ob hai veya yai.
27 Goto bu melë këme tle. Oneho bu belëme migisitla namëglame. Na bume lowene sle mletlame. Këme nëgeme Goto onehome këme blëge blëge totome. Na bume iniwa wesibi tlëme, bume hohwi namëgëtatlame na bume mana hwi na loko mololame. Kwe bu seme iniwa jowa jowa home kakë hana tafa lëletëna.
27 God iti na’atube sinaf, saise sabuw hitatit hitanuwih naatu umah hitaruteteyan hitanan boro hitatita’ur. Baise i men ef yok na’in ema’am, it ta’ita’imon sisibitamaim ema’am.
28 ‘Sebo hëhë kë nëglabë, na asë kë nëglabë kalëlego, buwa lëlëkefëna.’ Kë wesibi sobobë lowene letitabo enëne fli fene yahi mëtla, ‘Sebo mata bubë nëbalemu nëtabetla.’
28 Anayabin ’i ana fairamaim it yawasit tama taremor biyat ebi’e’etaw. Kirumamaim tur kabumih kwakikirum na’atube, ‘It i natunatun.’
29 Sebo Gotobë nëbale tafa nëla. Këme nëgeme sebo Gotome melowene asa manëletla, ‘Bu fëso.’ Weye. Goto, bu silva anijina, gol anijina, anijimuna kë blëge blëge motomabë fësoha nane. Weye. Goto bu sebobë lowenenawa na tobana kë blëge blëge nogotomabë wesibiha nane.
29 Isan imih it i God natunatun ai’in, men tananot God ana itinin i gold o silver o kabay ta sabuw tar so’obayah i hai yumatabe hitar hirouwen ebatabatamih.
30 Ëtani, oneho bu fëso fëso mëtëglana kwe kë nalë Gotome lowene hana mëtletla. Kwe Goto bume hwiwa latlome na bume li wesibiha hana totle. Kwe ebë olë Goto iniwa li life li life mago onehome anisasana megali lalëlagume, ‘Sobobë iniwa tëbo lowene aholokwana ti ekoujome na bome fwa lowene ekoutëname.’
30 Marasika God it ata kasiy ata tengogor i’itah etei was tanen, baise boun sabuw tutufin etei dogorot baikitabir isan ebiyunit tanasinaf.
31 Bu olë li waaniji tlole, iniwa onehobë lowene hwi lolometëmeme na abiabi lëselokwame. Na Goto ho lime waaniji tlole, onehobë lowene hwi naloglometëmeme na lëselokwame. Kë ho bu wafi gli tle na Goto bume matëmatë mago wahuju totle. Na Goto bu kë huju togotlebë seme melebotane latëtatëna, bume kë lëselokwabë wege fame waaniji tlole.”
31 Anayabin veya ta yayakitifuw i ema’ama, nati’imaim orot ta tafaram tutufin etei ef gewasinamaim baibatiyin isan i rubinika, naatu nati orot it itinin baiturobe isan i morobone bora’ah maiye.”
32 Bu matëmatë mago huhuju mëglabë gali yafe aholokwane motlola, fliye Polme sosonatlëtlë memototla. Kwe fliye bume gali motlola, “Sebo metole nanëletëyo, ju tokwafe kë galime seme ita gali lalowa okokwe sle eglonamene.”
32 Morobone misir maiye isan Paul eo hinonowar ana maramaim hi’iyab himarib. Baise afa hikok veya ta na maiye baidudur nowar isan hifefeyan.
33 Na kwe Pol kë letitabo enëneme hune totome na tuju.
33 Nati’imaim Paul kaniser hai kou’ay ihamiyih misir in.
34 Kwe fli ho bu Jisasme lowene sle mëtletla na bu Polna ilawa mëtebëya. Na bu mago ho li tafa tle, bubë weniji Dionisius. Kë ho bu Areopagus fatini mëta, kë loko mëglelëkefëyabë ho. Na mëse li bubë weniji Damaris, na fli oneho mata Jisasme lowene sle mëtletla.
34 Orot afa hitumatum Paul hi’ufunun, naatu Areopagus ana kou’ay wanawananamaim orot wabin Dionysius auman itumatum naatu babin wabin Damaris naatu baibin afa auman hitumatum.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.