Hebreus 11
Ja jembyʉ kajxy'átypyʉ mʉdʉ Jesukristʉkyʉjxm: El Nuevo Testamento de nuestro Señor Jesucristo en el mixe de Juquila (MXQNT) vs AAI
1 Ko nmʉbʉjkʉm ja Dios, nmʉda̱jtʉm ja tʉyꞌa̱jtʉn ko yʉꞌʉ xymyoꞌoya̱ꞌa̱nʉm diꞌibʉ tʉ xywya̱ndákʉm, es nnija̱ꞌa̱m ko Dios tyiimpy diꞌibʉ kya̱jx oy ngaꞌijxʉm.
1 Baitumatum ana itinin i sawar ta anababatun taso’ob ema’ama boro nuhi nafot tanama’am nati sawar tanab. Naatu sawar ta men ta’i’itin, baise taso’ob nati sawar i ema’am boro tanab, nati i boun baitumatum tao’o.
2 Ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm jaꞌa sitʉy myʉbʉjktʉ éxtʉm ja Dios ꞌyanma̱a̱yʉdʉ. Pa̱a̱dyʉ Dios ꞌyoyjya̱ꞌa̱dʉ.
2 Imih ata a’agir marasika hima’ama hai baitumatumamaim God itin, ana baibasit itih.
3 Mʉbʉjkʉngyʉjxm njaygyujkʉm ko mʉt ja Diosʉ ꞌyayuk, tʉgekyʉ diꞌibʉ yaꞌijxp yajkoj jékyʉp mʉt diꞌibʉ kyaj oj yaꞌixy.
3 Baitumatumamaim taso’ob tafaramamaim sawar etei i God awanamaim eo himatar, naatu iti sawar himamatar i men ta’i’itahimaim eo himataramih, baise buriburihimaim.
4 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Abel twindsʉꞌkʉ ja Dios mʉt tuꞌugʉ windsʉꞌkʉn waanʉ oybyʉ kʉdiinʉm diꞌibʉ ya̱jk ja ꞌyajtsy Kaín, pa̱a̱ty ja Dios tpʉjtáky ja Abel éxtʉmʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ tyiimpy ja tʉyꞌa̱jtʉn es tkupejky ja wyindsʉꞌkʉn. Oy ja Abel tʉ jyaꞌoꞌknʉ, dʉꞌʉn jaꞌa éxtʉmxyʉp ꞌyakkajxy, jaꞌa ko yajmadyaꞌaky wiꞌix tmʉbejky.
4 Baitumatumamaim Abel siwar gewasinamak bai na God bitin i men Cain ana siwar na’atube’emih. Ana baitumatumamaim God iyasisir ana ef mutufurin rouw eo, anayabin ana siwar gewasin. Abel i marasik morob, baise ana baitumatumamaim fanan i ema’ama.
5 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Enokʉ Dios myʉnʉjxʉ tsa̱jpótm jiiky, es ni pʉ́n tkanakyꞌijxy, mʉt ko ja Diosʉ naty tʉ myʉnejxyʉty. Dʉꞌʉn ja Diosʉ jyaaybyajtʉn tmadyaꞌaky ko Dios jotkujk ꞌyity mʉt ja Enok kyajnʉmʉ naty tmʉnejxy.
5 Baitumatumamaim Enoch morobo’e, yawasin au mar yen, sabuw hinuwih men hitita’ur, anayabin God bora’ah. Baise au mar yena’e ana veya abisa sisinaf God itin eo, “O isa ayu abiyasisir.”
6 Kyaj pʉ́n mba̱a̱t ttukjotkʉdaꞌaky ja Dios pʉn kyaj tmʉbeky, jaꞌa ko pʉ́n myʉwingeempy ja Dios, koonʉm tmʉbʉ́kʉt ko jyaaty ja Dios es ko kyuniꞌxypy diꞌibáty ꞌyʉxta̱a̱ydyʉp.
6 Orot babin yait aurin baitumatum en God nati orot babin isan men ebiyasisir, anayabin orot babin yait God nanamaim titamih i nitumatum God i ema’am, naatu orot babin yait turobe’emaim enunuwih ana baiyan boro nitih.
7 Ko Noꞌee Dios ꞌyawa̱ꞌa̱nʉ ko myina̱ꞌa̱ñ ja mʉk tuu, mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Noꞌee dyajkojy tuꞌugʉ barkʉ jantsy mʉj es tsyoꞌogʉt yʉꞌʉ mʉdʉ fyamilyʉ, oyʉ naty kyakʉxeꞌeky ko myina̱ꞌa̱ñ ja tuu; es dʉꞌʉn mʉt ko tmʉbejky ja Dios, ja Noꞌee oj wyeꞌemy oy mʉt ja Dios, es dyajnigʉxeꞌky ko pekymyʉʉt ja naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉty.
7 Baitumatumamaim sawar abisa boro hitamatar isan God Noah bimatanuw ana veya, bir kakafiyinamaim God fanan bai wa wowab aawan natunatun bairi hiyawasih. Ana baitumatumamaim tafaram ana kakafinane kusib tabaratait tit nabin bat, naatu God biyanane yawas mutufurin bain ana baibasit ma’ama ana baitumatumamaim bai.
8 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Abra̱a̱n tmʉmʉdooy ja Dios ko yaꞌꞌanma̱a̱y es pyʉdsʉ́mʉt ma̱ ja ñax kya̱jpn, es ñʉjxʉt ma̱ wiink nax diꞌibʉ ꞌyaxa̱jʉyaampy éxtʉmʉ kuma̱ꞌa̱ñ, oy tkanijawʉ ma̱ ñejxy.
8 Baitumatumamaim Abraham tafaram ta boro uf i nowanamih tamamatar isan God eo’omatan ana veya’amaim, God fanan bai ana tafaram itumar misir asir remor kwaneyan in.
9 Mʉbʉjkʉngyʉjxm tsyʉna̱a̱y wit tʉgoty éxtʉmʉ jaybyeꞌxyʉn ma̱ ja naxwíñʉdʉ diꞌibʉ natyʉ Dios tʉ tyukmʉwa̱nda̱a̱gʉty; es dʉꞌʉn ttuundʉ ja Isa̱a̱ es ja Jakoob, diꞌibʉ naty tʉ tꞌaxá̱jʉdʉ nandʉꞌʉnʉ tadʉ wa̱ndakʉn.
9 Baitumatumamaim Abraham na omatanen me’emaim tit, touman orot na’atube menah tatabirih hai tafaramamaim sis ya ma remor. Isaac naatu Jacob hairi auman na’atube hisinaf, anayabin i auman me nati isan God eomatanih.
10 Es Abra̱a̱n tamʉ naty tꞌawixy ja ka̱jpn mʉt ja potsy ʉjxʉ mʉkpʉ, diꞌibʉ Dios tyuknibʉjtákʉ es yajkoj.
10 Abraham sisimaim ma reremor anayabin i bitumatum bar merar gewasin anababatun God taiyuwin yakitifuw wowowab imaim boro narun wanatowan nitutut nama.
11 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Abra̱a̱n tꞌaxa̱jʉ es ꞌyuꞌunkteetyꞌata̱ꞌa̱ñ oy naty jyamʉjja̱ꞌa̱yꞌa̱jnʉ, esʉ Saarʉ kyaj mba̱a̱dʉ naty ꞌyuꞌunkmʉdáty, mʉt ko Abra̱a̱n myʉbʉjk ja Dios ko kyuydyunaampy ja wya̱ndakʉn;
11 Iban maiye kwana’itin, Abraham i iregah naatu Sarah i a’arin, baise baitumatumamaim Abraham, kek tamah matar, anayabin i so’ob God ana omatanen isah i mar etei ebobosunusunub.
12 es dʉꞌʉnʉ tya̱dʉ Abra̱a̱n, diꞌibʉ oy naty jyamʉjja̱ꞌa̱yꞌa̱jnʉ, tmʉda̱jty tʉgoymyayʉ tyʉʉmp ꞌya̱a̱dsʉty, jantsy may éxtʉmʉ mʉdsa̱ꞌa̱ tsa̱jpótm o éxtʉmʉ puꞌu jikymyejyñbyʉꞌa̱a̱y, diꞌibʉ ni pʉ́n mba̱a̱t tkamadsyoy.
12 Imih bebeyan tana’itin, Abraham biyan etei i morob, baise iti orot ta’imon biyanane ana ub ra’at tafaram awan karatan, daman naatu dones na’atube baiyabin en.
13 Nidʉgékyʉdyʉ tya̱dʉ ja̱ꞌa̱yʉty ꞌyoꞌktʉ es kyajyʉm oj tꞌaxá̱jʉdʉ diꞌibʉ Dios oj tyukmʉwa̱nda̱a̱gʉdʉ; per mʉbʉjkʉngyʉjxm oj jagam tmʉjꞌijxpejty xondakʉn mʉʉt, es tjaygyujkʉdʉ ko jyabyeꞌxyꞌáttʉ ya̱ naxwiiñ.
13 Iti sabuw erebaitumatum hima’am himorob, sawar God eo’omatanih men hibai, baise hinuwamo ef yok na’in hi’itin, naatu yasisiramaim nati sawar hai merar hiyi. Imih taiyuwih isah iti tafaramamaim i nah toumanih naatu ef rimurih na’atube hima.
14 Pes diꞌibʉ dʉꞌʉn tyuundʉp, jaꞌa yajjaygyujkʉp wa̱ꞌa̱ts ko ꞌyakꞌʉxtaapyñʉm ma̱ kyuga̱jpnꞌátʉt.
14 Anayabin sabuw sawar iti na’atube isah teo i tafaram ta bain nowah matar, imaim wanatowan ma’amih tinunuwet.
15 Kooxyʉp jaꞌa twinma̱ꞌa̱ñꞌáttʉ ja ñax kya̱jpn ma̱ tʉ tsyoondʉ, tʉʉxyʉp ñajʉmbijnʉdʉ;
15 Naatu hai tafaram atamanin hibihamiy isan hitanotanot na’at, marasika boro ef hitanuwet hitamatabir maiye.
16 per kom jaꞌa dʉꞌʉn tsyojktʉp ja waanʉ oybyʉ ka̱jpn, jaꞌa njʉna̱ꞌa̱nʉm ja diꞌibʉ tsa̱jpótm, pa̱a̱dyʉ Dios kyaj ttuktsoydyúñ es jyʉnaꞌañ ko yʉꞌʉ Dios jyaꞌayꞌátʉdʉ, pes tam yaꞌʉxkujkʉdʉ tuꞌugʉ kya̱jpn.
16 Baise nati efanin i tafaram ta gewasin anababatun hinunuwih, tafaram no maramaim. Isan imih God isan hai God hirouw hio i men biyah eo’ohow. Anayabin hai bar merar gewasin imaim wanatowan ma isan yabuna’ika.
17 Ja Abra̱a̱n, ko Dios ꞌyanma̱a̱yʉ es ttukwindsʉꞌʉgʉdʉt ja ꞌyuꞌunk, myʉmʉdoo ja Dios es nʉjx dyaꞌooga̱ꞌa̱ñ ja ꞌyuꞌunk Isa̱a̱ es wyindsʉꞌkʉnꞌátʉt, oyʉ naty ja Dios tyukwa̱ndákʉdʉ ko ꞌyanma̱a̱yʉ:
17 God routobon Abraham bitin ana veya, baitumatumamaim natun ta’imonamo Isaac bai siboromih yai. God ana omatanen Abraham isan i iti na’atube eo,
18 “Yʉꞌʉgyʉjxmʉ Isa̱a̱ xymyʉdátʉt ja tʉʉmp a̱a̱ts.”
18 “O natu Isaac wanawananamaim boro a ub nara’at.” Baise God Abraham rurutubun ana veya Abraham nowarasit.
19 Dʉꞌʉn ttuuñ mʉt ko tpawinma̱a̱y yajxón ko Dios mba̱a̱t dyajjikypyéky ja Isa̱a̱. Es jaꞌagyʉjxm ko tʉ Abra̱a̱n ttuknibʉjta̱a̱gʉ es dyaꞌoogʉt ja ꞌyuꞌunk, dʉꞌʉnʉ naty éxtʉmxyʉp ja Abra̱a̱n tꞌaxa̱jʉ jatʉgok jiiky ja ꞌyuꞌunk ma̱ naty tʉ tꞌokꞌya̱jkpʉ windsʉꞌkʉn.
19 Abraham so’ob Isaac namomorob God karam boro niyawas maiye, naatu ana itinin boro iti na’atube tatao, Abraham natun easabunibo uman botan.
20 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Isa̱a̱ tꞌanma̱a̱y ja Jakoob esʉ Esa̱ꞌuu ja kunuꞌxʉn diꞌibʉ mina̱a̱mp.
20 Baitumatumamaim Isaac natunatun rou’ab, Jacob, Esau hairi baigegewasin itih, mar boro hai ma gewas isan.
21 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Jakoob ko naty tyimꞌoogánnʉ, tkuniꞌxy ja ꞌyókʉty, Josee ꞌyuꞌungʉty, es ñaygyudijyʉty ma̱ ja tya̱jk es tꞌawdaty ja Dios.
21 Jacob baitumatumamaim ma’am iregah morobomih ana veya na kakabom auman Joseph natunatun rou’ab igegewasinih. Naatu ana tu’umaim ibais kuso bat God ana merar yi.
22 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Josee ko naty tyimꞌoogánnʉ, tꞌanma̱a̱y ja myʉgaꞌaxʉty ko Dios yajpʉdsʉma̱ꞌa̱nʉdʉ Ejiptʉ es yajnʉjxa̱ꞌa̱nʉdʉ jatʉgok ma̱ ja kyʉꞌʉmga̱jpn, es pa̱a̱ty ja Josee ttukꞌanaꞌamdʉ yʉꞌʉjʉty, tꞌanʉʉmʉdʉ: “Ko miits mbʉdsʉ́mdʉt ya̱a̱, myajnʉjxtʉp nandʉꞌʉn ja nwa̱a̱y nba̱jkʉts.”
22 Baitumatumamaim Joseph morobomih ana veya na kakabom auman, Israel sabuw Egypt baihamiyin maiye tit isan hai tur eowen, naatu ana rarik auman bai tit isan hai tur eowen.
23 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Moisesʉ tya̱a̱k tyeety yajꞌyaꞌkʉ tʉgʉk poꞌo ayuꞌudsyʉ, mʉt ko jyantsytsyújʉty es kyaj ttsʉꞌkʉdʉ es tkakuydyúnʉt ja reyʉ ꞌyanaꞌamʉn.
23 Baitumatumamaim Moses tutufuw ana veya hinah tamah sumar tounu hibun hima, aiwob orot ana ofafar fokarin eo isan men hibirumih. Anayabin kek tufuw hi’i’itin i men kek afa na’atube’emih.
24 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Moisés ko oj yaꞌknʉ, kyaj tkupejky es yaꞌꞌandíjʉt ko mya̱a̱nkꞌátyʉty ja reyʉ ñʉʉx.
24 Baitumatumamaim Moses ra’at yen orot mamatar ana veya’amaim, i men kok boro Pharaoh natun babitai natun hitarouw hitao.
25 Waanʉ niꞌigʉ ttsejky es axʉʉk yajtúnʉt mʉt ja Diosʉ jyaꞌayʉty, es kʉdiinʉmxyʉp ko tuk tsojk pekyoty xyonda̱ꞌa̱gʉt.
25 Imih iti yasisir kakafin mar kafai baiyasisir isan i kwahir, naatu God ana sabuw bairi bai’akir isan rubin.
26 Es mʉt ko ꞌyawijxypyʉ naty ko ja Dios myoꞌoyaꞌañʉdyʉ natyʉ mayꞌa̱jtʉn, pa̱a̱ty twinma̱a̱y ko waanʉ niꞌigʉ ꞌyóyʉty ꞌyayówʉt mʉt yʉꞌʉgyʉjxm ja Kristʉ, kʉdiinʉm tmʉdátʉt tʉgekyʉ ja myʉkja̱ꞌa̱yꞌa̱jtʉnʉty ja Ejiptʉ ja̱ꞌa̱yʉty.
26 I ana not Keriso wabinamaim sabuw biya’ohow hinitin nabi’akir ana gewasin i ra’at kwanekwan men Egypt wanawan toto buyoy gewasin yomanin en na’atube’emih. Anayabin i ana not etei i ana baiyan boro nan isan yayabuna.
27 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Moisés kyaj ttsʉꞌkʉ ko ꞌyékyʉty ja rey, es tsoꞌon Ejiptʉ; es dyajꞌyoꞌoy ja tyuꞌu éxtʉm jyawʉ tꞌixy ja Dios kʉꞌʉm, oy ni pʉ́n mba̱a̱t tkaꞌixy ja Dios.
27 Baitumatumamaim Moses misir Egypt ihamiy tit, aiwob orot yan soso’ar isan men bir, baise itafofor tit. Anayabin God wa’iwa’irinamaim ma’am Moses itin.
28 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Moisés ttuuñ ja paskʉ xʉʉ, es ttukꞌaneꞌemy ja israelítʉty es ttuknixijkxtʉt ja tyʉjk aga̱j mʉt ja borreegʉ ñeꞌpyñ, es dʉꞌʉn ja anklʉs diꞌibʉ Dios kyajx es dyaꞌoogʉt ja Ejiptʉ kaꞌaxkópkʉty, kyaj dyaꞌoogʉt ni tuꞌugʉ israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty.
28 Baitumatumamaim Moses Tar Nowaten ana bowabow imatar bobaituw hai rara etawan hidadawiren. Saise Gurusenayan kek ai’in rouwamih nanan Israel hai kek ai’in men narouw hinamorob.
29 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty ttukna̱jxtʉ ja Tsapts Jikymyejyñ éxtʉm jyawʉ windʉꞌʉtstuuy; per ko ja Ejiptʉ ja̱ꞌa̱yʉty nandʉꞌʉn tjatuknaxandʉ, nidʉgekyʉ ñʉʉjiꞌxta̱a̱ydyʉ.
29 Baitumatumamaim Israel sabuw riy gagamin wabin Red Sea mamah me yanabe hirabon rewan roun hiyen. Baise Egypt baiyowayah hi’ufnunih hirarabon riy matabir maiye re etei himorob.
30 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Jerikoo ka̱jpn nabots kyʉda̱a̱da̱a̱y ko ja israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty tnaꞌꞌawdijttʉ ja ka̱jpn jʉxtujk xʉʉ.
30 Baitumatumamaim Israel sabuw veya etei umat roun rou’ab tafaram Jericho bar merar gagamin fur ufun hibiwaibibib ufunamaim fur tafofor re sabuw etei himorob.
31 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja kujeñdyoꞌoxy Raap kyaj ꞌyeꞌky ko kyʉda̱a̱da̱a̱y ja ka̱jpn nabots, mʉt ko yʉꞌʉ tꞌaxa̱jʉ es dyajja̱jttáky ja majtskpʉ ijxtuumbʉ.
31 Baitumatumamaim babin ef remorayan wabin Rahab sabuw baifanasairayah hi’a’asbunubunuwen i men hi’asabunimih, anayabin Israel orot rafot rouwayah hinan hai merar yi buwih ana baremaim hirun.
32 ¿Tits nꞌaktimnimadya̱ꞌa̱gʉt niꞌigʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ myʉbʉjktʉ Dios? Pes kyajtsʉ tiempʉ nmʉdaty esʉts nnimadya̱ꞌa̱gʉt ja wiink ja̱ꞌa̱yʉty éxtʉmʉ Jedeón, Barak, Sansón, Jeftee, Davit, Samwel esʉ wiingátypyʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty.
32 Tur i moumurih na’in tema’am baise veya men ema’am boro Gideon, Barak, Samson, Jephthah, David, Samuel naatu dinab oro’orot isah anao kwananowar.
33 Mʉbʉjkʉngyʉjxm myʉmadaktʉ wiink naxwíñʉdʉ, tyuundʉ diꞌibʉ dʉn tʉyꞌa̱jtʉn, ꞌyaxá̱jʉdʉ diꞌibʉ Diosʉ naty tʉ tyukmʉwa̱nda̱a̱gʉdʉ, yajmujk ja ka̱a̱jʉ ꞌya̱a̱,
33 Baitumatumamaim tafaram afa hai aiwob hirouw hinunih, ma gewas ana efamaim sabuw hikaifih bairi hima. Naatu God abisa eomatanih itih, hisinaf lion awah hibit anihimih men hi’anih.
34 yajpiꞌtstʉ ja mʉj jʉʉn, yajtsók kʉdiibʉ ꞌyoogʉt mʉt ja espa̱a̱dʉ, myʉja̱a̱dʉjkʉ ko naty ja myʉja̱a̱ kyaꞌity, naybyʉjtákʉdʉ jotmʉk ma̱ tsyiptundʉ, es myʉmadaktʉ ja myʉdsip diꞌibʉ tsoꞌondʉp wiink naxwíñʉdʉ.
34 Sabuw ata wairaf in bitakir wan hirouw hiyey men e’arahih, afa kaiy wanane hibihir, afa hiririm hi’inu’in hai fair hibai maiye, afa ahay waf wanawanan hirun nah hi’aiseyasey hibat rakit hi’abargiyigiyih.
35 Japʉ toxytyʉjk diꞌibʉ Dios yajjikypyʉjkxʉdʉ ja ꞌyoꞌkpʉty.
35 Baibin afa taih tuwah morobone God iyawasih itih, afa morob hirubin God hibitumitum isan rakit himisir hibow hirouw biyah hibeyat, biyababan bai’akir gagamin maiyow hibai. Anayabin i hiso’ob morobone misir maiye isan i boro gewasinamaim hinamisir maiye.
36 Na̱a̱gʉty yajnixík yajtukxíktʉ es yajwojptʉ. Wiingátypyʉ yajtsiimy kʉwʉʉñ mʉt ja kadenʉ.
36 Afa hi’iyabih hi’uwih kwanikwaniyih naatu hibow hirouw biyah hikwimih, afa hibow hifatumih hin dibur hiya.
37 Na̱a̱gʉty ꞌyoꞌktʉ kuka̱ꞌa̱tsy, wiingátypyʉ ꞌyoꞌktʉ kimy mʉt ja espa̱a̱dʉ, esʉ wiingátypyʉ yajjʉꞌtwaꞌxy. Na̱a̱gʉty jyʉdittʉ éxtʉmʉ ayoobʉ ja̱ꞌa̱yʉty ma̱a̱yʉm, yʉꞌʉyʉ wyitꞌa̱jttʉp ja borreegʉ ak esʉ tsyiip ak, ni ti tkamʉda̱jttʉ, pyajʉdijtʉdʉ ja ja̱ꞌa̱y es axʉʉk yajtuundʉ.
37 Afa kabayamaim hirouw himorob, afa naiwah so’omaim hiboro’omen, afa kaiyomaim hiyow himorob, afa bai’akir gagamin maiyow hibai, sheep, goat, bunibunihimaim ar faifuw hisakir hiyon, yababan hibai aurih sawar i’en, aa murumurubih hi’a’akir naatu hirukoukuwih hima hiremor.
38 Tya̱dʉ ayoobʉty jyʉdijttʉ winꞌaamy wimbejy es jyikyꞌa̱jttʉ a̱a̱ngóty es nax jutoty. Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ, Dios mʉduumbʉty yʉꞌʉ, es pʉ́nʉdyʉ naxwíñʉdʉ winma̱ꞌa̱ñ jaꞌaꞌa̱jtʉdʉp kyaj ñitʉ́kʉty es jyikyꞌáttʉt tiꞌigyʉ mʉʉt.
38 Iti tafaramamaim hai ma isan i men igewasin, sabuw toumanih na’atube arar yan, oyaw an, watu wanawanan, sou wanawanan imaim hi’in hima hiremor.
39 Mʉt ko tmʉbʉjktʉ ja Dios, jaꞌagyʉjxm yaꞌoyjya̱ꞌa̱dʉ. Oyjyadʉꞌʉnʉty, ni pʉ́n niduꞌuk yʉꞌʉjʉty tkaꞌꞌaxa̱jʉ diꞌibʉ Dios wya̱ndak,
39 Sabuw iti etei i hai baitumatumamaim wabih iti tema’am, baise sawar abisa God eo’omatanih men yait ta bai.
40 mʉt ko Dios tʉ naty ttuknibʉjta̱a̱gʉ waanʉ oy mʉt ʉdsa̱jtʉm, jaꞌa yʉꞌʉ es jeꞌeyʉ mʉt ʉdsa̱jtʉm ꞌyíttʉt kexy kaꞌpxy oy es wa̱ꞌa̱ts.
40 Anayabin God ana kok nati sabuw i boro hinama hinakaif saise it bairit auta’imon nati sawar gewasin nafaramit youn.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.