Atos 5

Ja jembyʉ kajxy'átypyʉ mʉdʉ Jesukristʉkyʉjxm: El Nuevo Testamento de nuestro Señor Jesucristo en el mixe de Juquila (MXQNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Perʉ wiinkpʉ yedyʉjk diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Ananiiʉs, yʉꞌʉ mʉt ja ñʉdoꞌoxy Safiirʉ ttoꞌktʉ nandʉꞌʉn tuꞌugʉ ñax,
1 Orot wabin Ananias aawan Sapphira hairi auman hai sawar turin hiya’aitit sabuw hitubun.
2 es tpʉjkʉꞌktʉ waanʉ ja meeñ. Es ja meeñ diꞌibʉ nadʉjkʉ, Ananiiʉs oj dyajnejxy ma̱ ja apóstʉlʉty éxtʉm jyawʉ kaꞌpxy ja nax tsoo. Es ja ñʉdoꞌoxy ñija̱ꞌa̱p tʉgekyʉ.
2 Naatu kabay turin i botan, aawan i so’ob, naatu i ana baibasit auman iwa’an, turinawat bai in tur abarayah nahimaim ihouw ra’iy.
3 Netʉ Peedrʉ ꞌyanma̱a̱yʉ:
3 Peter Ananias isan eo, “Aisim Satan not kakafin dogor wanawanan yaru’uy Anun Kakafiyin matanamaim ifuwen, a me hitutubun kabay turin o isa ibotan?
4 Ja nax mijtsʉ mjaꞌa ijty. Es ko xytyeꞌky, ja meeñ nandʉꞌʉn mijts mjaꞌa. ¿Ti ko tʉ xywyinmay xytyuna̱ꞌa̱ñ yʉ tya̱a̱dʉ? Tʉ xyjawinꞌʉʉna̱ꞌa̱ñ yʉ Dios, kyaj jyaꞌajʉty ja naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y.
4 Inaso’ob iti me i o nowa, baise o a baibasitamaim sabuw hitubun, naatu sabuw hitutubun ufunamaim iti kabay i o nowa. Aisim iti na’atube isinaf? O men orot ifuw, baise God ifuw.”
5 Ko tmʉdooy yʉꞌʉ Ananiiʉs, ta oj kyaꞌay eeky. Es tsyʉꞌkʉdyaaydyʉ pʉ́nʉty myʉdoodʉ diꞌibʉ ja̱jtʉ.
5 Ananias tur iti nonowar ana maramaim an uy re morob, sabuw etei’imak tur iti hinonowar hai hibir ra’at.
6 Net myiindʉ ʉna̱ꞌktʉjkʉty, es tꞌabijttʉ Ananiiʉs ja ñiniꞌx es oj dyajnaxtʉ́kʉdʉ.
6 Oro’orot boubuh hina hirun biyan hibai hisum hibai hin rahemaim hiyai.
7 Ko ꞌyijty tʉgʉk oorʉ, tyʉjkʉ Ananiiʉsʉ ñʉdoꞌoxy, ni tkanijawʉ ko tʉ ꞌyeeky ja ñaꞌay.
7 Three hours na’atube sasawar ufunamaim aawan babin na tit, i men so’ob Ananias isan abisa mamatar.
8 Ta Peedrʉ yajtʉʉjʉ:
8 Peter babin ibatiy, “Ku’o gewas anowar, aaw airi a me hitutubun baiyanaban ana fofonin iti kwabai?” Babin iya’afut eo, “Me hitutubun ana baiyan etei i nati.”
9 Netʉ Peedrʉ ꞌyanma̱a̱yʉ:
9 Peter babin isan eo, “Aisim aaw airi kwaibasit, Regah Anunin kwarutubun? Oro’orot iyab o aaw hibai hin hiya’iy i nati etawanamaim tebatabat o hina’abar kwananamih.”
10 Netyʉ ja Safiirʉ kyʉda̱a̱y es ꞌyeꞌky jam tyekyꞌʉjxmʉ Peedrʉ. Ko tyʉjkʉdʉ ja ʉna̱ꞌkʉty, net tpattʉ eeky. Ta dyajpʉdsʉʉmdʉ es dyajnaxtʉjkʉdʉ ñaꞌaybyʉꞌám.
10 Mar ta’imon babin Peter anamaim ra’iy rab morob, oro’orot boubuh hina hirur babin morob inu’in hi’itin hi’abar hin aawan sisibinamaim hiyai.
11 Jyantsytsyʉꞌkʉdyaaydyʉ pʉ́nʉty myʉbʉjktʉ Jesús es nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibáty myʉdoodʉ tadʉ diꞌibʉ ja̱jtʉdʉ yʉ Ananiiʉs esʉ Safiirʉ.
11 Sawar iti mamatar ekaleisia sabuw naatu sabuw afa auman iti tur hinonowar hi’oror sa’irih naatu hai hibir ra’at.
12 Es ja apóstʉlʉty ttuundʉ may ja ijxwʉꞌʉmʉn esʉ mʉjꞌa̱jtʉn. Es nidʉgekyʉ mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyujkta̱a̱yʉdʉ ma̱ txʉꞌaty Salomongʉ Tyʉjk Wiin.
12 Tur Abarayah ina’inan naatu baifofofor moumurih maiyow sabuw wanawanahimaim hisisinaf. Naatu baitumatumayah hai rou’ay mar etei i Solomon ana sebosebomaim hiruru’ay.
13 Tsʉꞌkʉdʉp ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kyamʉbʉjktʉ ja Jesús es ñaymyúkʉdʉt mʉʉt ja mʉbʉjkpʉtʉjk, oy tmʉjja̱ꞌa̱dʉ.
13 Orot babin ufunane men karam boro hitakofanih, basit baitumatumayah hai gewasih isan sabuw wabih hibobora’ara’ah.
14 Net tmʉbʉjktʉ ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús mayjyaꞌay, yedyʉjk toxytyʉjkʉty.
14 Naatu orot babin iyab Regah hibitumatum hina hirun kou’ay yayababar yen ra’at.
15 Es extʉ dyajpʉdsʉʉmdʉ ja puma̱ꞌa̱yʉty myabajngʉjxy jap tuꞌa̱jp, es ko ñáxʉt ja Peedrʉ, oyjyeꞌeyʉ ꞌyawax kya̱ꞌa̱t ma̱ ja puma̱ꞌa̱y.
15 Rou’obow nati’imaim sabuw sawusawuwih hi’abaren hitit ef gagamih yah emo’em afe’eh naatu ir yah hi’i’inuwih, saise Peter tanan ana youn afa tafahimaim tarabon isan.
16 Es ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ Jerusalén ka̱jpn myʉwingón, nandʉꞌʉn dyajmiindʉ ja pyuma̱ꞌa̱yʉty es diꞌibʉ mʉjkuꞌu yaꞌꞌayoojʉdʉp, es nidʉgekyʉ ꞌyagʉdakta̱a̱ydyʉ.
16 Sabuw rou’ay gagamin maiyow hiru’ay, naatu bar merar afa Jerusalem sisibinamaim hima’am hai sabuw sawusawuwih naatu afa afiy kakafih hitoun buriburih hima’am hibuwih hinan etei’imak hiyayawasih.
17 Net ja teedywyindsʉngópk es ja saduseeʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibátyʉ naty jap tjantsyñaywyinnaxʉjáwʉdʉ,
17 Firis Gagamin ana ofonah etei naatu Sadducee hai kou’ay bairi hibusuruf tur abarayah isah yah so’ar hibobowen, naatu sinafumaim hiyai.
18 tma̱jtstʉ ja apóstʉlʉty es tpʉjtáktʉ pujxndʉgóty.
18 Tur Abarayah hibow hifatumih naatu hibuwih hin dibur bar gagaminamaim hiyariyih.
19 Per tuꞌugʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉmʉ ꞌyanklʉs myiiñ es dyaꞌꞌawatsy ja pujxndʉjk koots es dyajpʉdseemy, es tꞌanma̱a̱y:
19 Baise gugumin wanawanan Regah ana tounamatar na etawan etei botawiyen tur abarayah iunawiyih hitit, iuwih eo, Tounamatar tur abarayah dibur barane botaitih|alt="angel frees the apostles from the prison" src="cn01911b.tif" size="col" loc="Act 5.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="5.19-20"
20 —Nʉjxtʉ mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty, es awánʉdʉ ja̱ꞌa̱y ja ayuk diꞌibʉ yʉ jembyʉ jikyꞌa̱jtʉn.
20 “Kwanan Tafaror Bar gagamin wanawanan kwanabat iti yawas boubun ana tur tutufin sabuw etei hai tur kwana’owen.”
21 Ko oj xyʉʉñʉ, net tyʉjkʉdʉ tsejkyʉ mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty. Ta yaꞌʉxpʉjktsondáktʉ.
21 Mar sibisib auman tur abarayah Tafaror Bar wanawanan was efanamaim hibusuruf sabuw hi’obaibiyih.
22 Per ko oj jya̱ꞌttʉ ja polʉsiiʉty ma̱ pujxndʉjk, kyaj jap pʉ́n tpattʉ ja apóstʉlʉty. Ta jyʉmbijttʉ jatʉgok,
22 Baise hina dibur baremaim hititit hibouyuwih naatu ma’utenayah hai ukwarih himatabir maiye hina hai tur hio’wen hio,
23 es tꞌanma̱a̱ydyʉ:
23 “Aki an dibur bar atitit etawan etei i tufatufbonen naatu etawan ma’utenayah auman hibatabat ai’itih, baise etawan abobotawiyen i men yait ta nati bar wanawananamaim atita’urimih.”
24 Ko tmʉdoodʉ ja teedywyindsʉ́nʉty esʉ mʉj tsa̱jptʉjk kwentʉꞌa̱jtpʉ wyindsʉ́n, net ñayyajtʉʉjʉdʉ ak yʉꞌʉjʉty wiꞌixʉ tya̱a̱dʉ kyugʉxʉyaꞌañ.
24 Firis ukwarih naatu Tafaror Bar kaifenayan hai ukwarin iti tur hinonowar etei hai kasiy ra’at hio, “Iti orot isah abisa matar?”
25 Es ko waanʉ ꞌyijty, ta jyajty tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ anma̱a̱yʉ:
25 Rubira’e orot ta na run eo, “Kwananowar oro’orot kwabow dibur kwaya’aya i Tafaror Bar wanawanan sabuw tibi’obaibiyih.”
26 Net ja mʉj tsa̱jptʉjk kwentʉꞌa̱jtpʉ wyindsʉ́n oj ñejxy mʉt ja tyuumbʉtʉjkʉty, es dyajmiindʉ yajxón ja apóstʉlʉty, jaꞌagyʉjxm ko tsyʉꞌʉgʉdʉ ko tsya̱a̱ga̱ꞌa̱dsʉdʉt ja ja̱ꞌa̱y.
26 Naatu kaifenayan ukwarin ana orot afa bairi hin tur abarayah hibuwih bairi himatabir maiye, men hifair o hikwararihimih, anayabin sabuw agimamaim borabirabih hirouw hibir.
27 Ko dyajmiindʉ, ta dyajnʉjxtʉ ma̱ diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty, es ja teedywyindsʉngópk ꞌyanma̱a̱yʉ:
27 Tur Abarayah hibuwih hina hirun Kaniser (Sanhedrin) nahimaim hibat naatu Firis Gagamin ibatiyih eo,
28 —Tʉts miits nyajkubóktʉ es kyaj xyñakyyaꞌʉxpʉ́ktʉt ja ja̱ꞌa̱yʉty mʉt ja Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkʉn. ¿Es ti tʉ xytyundʉ? Tʉ ja̱ꞌa̱y xyaꞌʉxpʉjkta̱ꞌa̱ydyʉ miidsʉty ya̱ Jerusalén, es ʉʉdsʉty xytyuknikʉjxmꞌata̱ꞌa̱ndʉ ko ꞌyeꞌkyʉ tadʉ ja̱ꞌa̱y.
28 “Aki tur fokarin maiyow ao fafari iti orot wabinamaim sabuw men kwani’obaiyih, naatu baise kwa abai’obaiyen i tit Jerusalem wanawanan sabuw etei tenonowar, naatu kwakok iti orot momorob ana ubar aki bain isan kwayayamatat.”
29 Net ja Peedrʉ mʉt ja apóstʉlʉty ꞌyadsoodʉ:
29 Peter naatu tur abarayah afa bairi hiyafutih hio, “Aki i God fanan anab men orot fanahimih.
30 Dios diꞌibʉ ꞌyawda̱jt ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm, yʉꞌʉ yajjikypyʉjk ja Jesús diꞌibʉ miits myaꞌoꞌktʉ es xykyudʉʉydyʉ kruuzkʉjxm.
30 It ata a’agir hai God Jesu kwa onaf tafanamaim kwa’onaf kwa’asabun momorob i morobone God bora’ah maiye,
31 Es ja Dios dyajtsa̱jpejty es tpʉjtáky ma̱ ꞌyaga̱ꞌa̱ñgyʉꞌʉ, es dyaꞌity Yajnitsókpʉ es Anaꞌambʉ, es ja israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty jyodʉmbíttʉt es yajmaꞌxʉt ja pyojpʉ.
31 God bora’ah yen uman ana asukwafune ima’an, bonawiyenayan naatu baiyawasayan matar, saise Israel sabuw hai ef nabotawiy dogor baikitabiren naatu notawiyen hinab.
32 Es ʉʉdsʉty nꞌijxtʉts es nꞌawánʉts diꞌibʉts nꞌijx nmʉdoo, es nandʉꞌʉn yʉ tʉyꞌa̱jtʉn tꞌawanʉ ja Espíritʉ Santʉ diꞌibʉ Dios tʉ dyaky diꞌibʉ myʉmʉdeepy.
32 Aki i iti sawar hai sifrubonayah, naatu sabuw iyab hibifanabow isan God Anun Kakafiyin bitih auman siftirurubon.”
33 Ko tmʉdoodʉ tya̱dʉ ayuk, ta jyotꞌambʉjktʉ es tyimꞌyaꞌoogándʉ.
33 Kaniser sabuw iti tur hinonowar ana veya, gagamat yen bufutih hikokok kwanekwan i boro tur abarayah hita’asbunih.
34 Per ma̱ diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgótyʉ naty, jap tuꞌugʉ fariseeʉ txʉꞌaty Gamalyel, diꞌibʉ yajxón ñija̱ꞌa̱p ja tsa̱jptʉjkʉ ꞌyʉxpʉjkʉn es diꞌibʉ ja̱ꞌa̱y wyindsʉꞌkʉp mʉj. Ta tyʉna̱a̱yeꞌky es tniꞌanaꞌamʉ es dyajpʉdsʉ́mdʉt ja apóstʉlʉ.
34 Baise Pharisee orot wabin Gamaliel, ofafar bai’obaiyenayan, sabuw etei iti orot hikakakafiy, kou’ay wanawanan misir iuwih tur abarayah hibuwih hitit ufunamaim mar kafai hibat.
35 Net tꞌanma̱a̱y diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty:
35 Naatu imaibo Kaniser iuwih eo, “Taituwau Israel, abisa iti orot isah kwayayakitifuw mata toniwa’an gewas kwananotabo kwanasinaf.
36 Jamyatstʉ miidsʉty ko kyaj jyékyʉbyʉty pyʉdeꞌky yʉ Teudʉs diꞌibʉ jʉnán: “Ʉjts ya̱a̱ ijtp mʉj.” Es tpanʉjxtʉ taxk mʉgoꞌpxʉ yedyʉjk. Per dyaꞌoꞌktʉ Teudʉs, es nidʉgekyʉ diꞌibʉ panʉjxʉdʉ tyʉgooydyaay. Es jap oj kyʉjxta̱ꞌa̱y.
36 Kwananot iti boro’omo Theudas tit orot gagamin ta rouw eorereb naatu oro’orot etei 400 na’atube hikofan, Baise hi’a’asabun ana veya ana bai’ufununayah etei hitaragiy nanabin hin, naatu ana kou’ay re rumoromorob sawar.
37 Ko waanʉ ꞌyijty ko yajkuja̱ꞌa̱yʉ sensʉ, net pyʉdeꞌky ja Juudʉs, Galileeʉ ja̱ꞌa̱y, es mayjyaꞌay nandʉꞌʉn pyanʉjxʉdʉ. Es nandʉꞌʉn dyaꞌoꞌktʉ Juudʉs, es nidʉgekyʉ diꞌibʉ panʉjxʉbʉ naty ñaywya̱ꞌxta̱a̱yʉdʉ.
37 Nati ufunamaim Judas Galilee orot sabuw hibiyab ana veya tit, sabuw bow kou’ay busuruf, baise i auman hi’asabun naatu ana bai’ufununayah hitaragiy nanabin hin.
38 Pa̱a̱ty nꞌanʉʉmʉ, mastuꞌuttʉ tya̱dʉ yedyʉjkʉty. Waꞌan tꞌixtʉ. Jaꞌa ko tya̱dʉ ʉxpʉjkʉn, pʉn yʉꞌʉ ja̱ꞌa̱yʉ jyaꞌa, naxa̱a̱mbʉꞌʉ,
38 Isan imih abisa iti boun emamatar isan au’uwi, iti orot kwaihamiyih, naatu kwa’uwih ten, anayabin orot ana notane hinayakitifuw hinasisinaf na’at boro nasawar.
39 per pʉn ja Diosʉ ꞌyʉxpʉjkʉn, kyaj mba̱a̱t miits xyajtʉgóydyʉ. Mnaygywentʉꞌátʉdʉp, mʉt ko tsojk nʉjx mdsiptundʉ mʉt ja Dios.
39 Baise Godane nanan na’at, kwa men karam boro kwana’otanih, kwa boro taiyuw God bairi kwanabiyow kwana’itin.”
40 Nidʉgekyʉ tmʉdooda̱a̱ydyʉ. Net dyajmiindʉ ja apóstʉlʉty. Ta twojptʉ kana̱k ok es jatʉgok dyajkubojktʉ mʉk ko Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkʉn tpaduunnʉ. Net tnasma̱jtsʉdʉ.
40 Tur Abarayah hi’afih hirun naatu hirouw. Imaibo tur fokarin maiyow hi’uwih naatu hiofafarih Jesu wabin men hinao rerereb, naatu hi’uwih hai au ubar hin.
41 Net ja apóstʉlʉty tsyoꞌondʉ jap es jyotkujkʉdyaaydyʉ ko ꞌyayoodʉ es tsyoydyuundʉ Jesuskyʉjxm.
41 Tur Abarayah Kaniser hihamiyih hitit naatu ereyasisir auman hin, anayabin Jesu wabinamaim hibi’akir i igewasin kwanekwan.
42 Es kyaj tmastuttʉ esʉ ja̱ꞌa̱y dyaꞌʉxpʉ́kʉt, es tka̱jxwa̱ꞌxtʉ ja oybyʉ ayuk ko Jesús jaꞌa dʉꞌʉn ja Kristʉ. Dʉꞌʉn ttuundʉ bom bom mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty es nandʉꞌʉn dyaꞌʉxpejky tʉjkm tʉjkm.
42 Mar etei Tafaror Baremaim naatu hai baremaim sabuw hibi’obaiyih naatu tur gewasin Jesu Keriso isan sabuw hai tur hi’o’owen.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.