Atos 26

Ja jembyʉ kajxy'átypyʉ mʉdʉ Jesukristʉkyʉjxm: El Nuevo Testamento de nuestro Señor Jesucristo en el mixe de Juquila (MXQNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Net ja Agripʉ tꞌanma̱a̱y yʉ Pa̱a̱blʉ:
1 Agripa iu, “O i baibasit abit taiyuw isa inao.” Paul uman bora’ah naatu taiyuwin wasfafar eo,
2 —Jotkujkʉts nnayjyáwʉty esʉts nga̱jxʉt mʉt mij, rey Agripʉ, esʉts nnayñika̱jxtuꞌudʉdʉts nidʉgekyʉ diꞌibʉ israelítʉty tʉ xytyukniꞌʉʉnʉts,
2 “Aiwob Agripa, ayu i abiyasisir anayabin boun o namaim Jew sabuw abisa isan ayu ubar hibitu i boro ana wasfafaru anao inanowar. Paul aiwob Agripa isah ibibinan|alt="Paul speaking to crowd" src="cn01993b.tif" size="col" loc="Act 26.2" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="26.1-2"
3 es waanʉ niꞌigʉ jaꞌagyʉjxm ko mij mnija̱ꞌa̱p tʉgekyʉ wiꞌixʉts jaayʉm tii ndundʉ, ʉʉdsʉty israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty, es mjaygyujkʉp diꞌibʉts nmadyakypy. Pa̱a̱ty tunʉ mayꞌa̱jtʉn, mʉdooꞌít yajxón.
3 Iti ao i turobe, anayabin o i Jew sabuw hai binanakwar naatu hai ofafar iso’ob kwanekwan, imih o abifefeyani yatenanub inama ana’o inanowar.
4 ’Yʉ israelítʉty nidʉgekyʉ tnijawʉ wiꞌixʉts nꞌijty mʉt yʉꞌʉjʉty ma̱dsʉ nga̱jpn es nandʉꞌʉn Jerusalén, kots nmutskꞌa̱jty es extʉ tyamba̱a̱t.
4 Jew sabuw etei ayu kek ana veya mi’itube ama’am i hiso’ob, ayu au yawas no aneika au tafaramamaim mi’itube ama’am ana Jerusalem atit ama’ama etei i hiso’ob.
5 Es yʉꞌʉjʉty nandʉꞌʉn ñija̱ꞌa̱dʉp, es pʉn tsyojktʉp jyʉna̱ꞌa̱ndʉt tʉyꞌa̱jtʉn, kots ʉj nꞌʉna̱ꞌkꞌa̱jty fariseeʉ ja̱ꞌa̱yʉty.
5 Ayu i manin maiyow bairi ama, imih ayu i hisu’ubu kwanekwan. Hinakokok na’at hina’orereb. Anaika ayu i Pharisee orot, kwafiren ana ofafar fokarin wanawanan i ayu ama, naatu men kafa’imo ofafar ta astu’ub.
6 Es tyam xyajmíñʉts es xyñiꞌʉʉnʉts kots ʉj nmʉbékyʉts ko Dios dyajjikypyʉka̱ꞌa̱ñ yʉ oꞌkpʉ éxtʉm wya̱ndaky mʉt ʉʉdsʉdyʉ nꞌaptʉjkʉty.
6 Naatu boun ayu iti ubar tibitu anayabin God ana’omatanen ai a’agir bitih imaim ayu nuhufot ama’am isan, ubar hitu bairi tao.
7 Nidʉgekyʉ israelítʉty ꞌyawijxtʉp ko Dios tkuydyúnʉt diꞌibʉ wya̱ndak, es jaꞌagyʉjxm tꞌawdattʉ Dios xʉʉñ koots. Mij rey Agripʉ, yʉꞌʉgyʉjxmʉ tadʉ israelitʉ ja̱ꞌa̱y xyñiꞌʉʉnʉdʉ kots ʉj dʉꞌʉn njʉjpꞌíxy.
7 Iti omatanen i aki ai big etei 12 hibitumitum mi’itube hita’itin titurobe, imih fai mar dogoroh tutufin etei God hikwakwafir, naatu anayabin iti baitumatum isan. Aiwobomon, Jew sabuw ayu ubar hitu iti tao.
8 ¿Ti kyaj miits xymyʉbʉktʉ ko Dios dyajjikypyʉka̱ꞌa̱ñ ja oꞌkpʉ?
8 Kwa Jew sabuw iyab iti kwabatabat aisim God sabuw murumurubih ibiyawasih baitutumin isan kwa isa efofokar?
9 ’Ʉjts kʉꞌʉm nwinma̱a̱yʉts tʉʉyʉp kots ʉj nduna̱ꞌa̱ñ mayʉ winma̱ꞌa̱ñ es nmʉdsipꞌátʉdʉts diꞌibʉ pyanejxypy yʉ Jesús nazarenʉ.
9 Ayu auman mat i na’atube anot, sawar moumurih na’in ata sinaf Jesu Nazareth mowan wabin ati’ib isan.
10 Es dʉꞌʉnʉts nduuñ kots nꞌijty Jerusalén. Ja teedywyindsʉ́nʉty xymyooydyʉts ja kutujkʉn esʉts ʉj nbʉjta̱ꞌa̱gʉt pujxndʉgóty ni nʉꞌʉn diꞌibʉ myʉbejkypy yʉ Jesús; es ko dyaꞌoꞌktʉ, ʉj tʉdsʉ naty nnaygya̱jxʉdʉ mʉt ja teedywyindsʉ́nʉty.
10 Naatu nati na’atube Jerusalemamaim asinaf. Firis ukwarih biyahine fair abai God ana sabuw moumurih maiyow abow dibur aya. Naatu rouw morobomih teo ana veya ayu auman aibasit terouw temomorob.
11 Kana̱k ókʉts ʉj ndʉydyuuñ es agwanʉ tmastuꞌudʉt yʉ myʉbʉjkʉn. Dʉꞌʉn tʉ ndúñʉts tuꞌuk tuꞌugʉ tsa̱jptʉjk. Njantsytyukmʉdsipꞌa̱jtyʉts yʉꞌʉjʉty es nbanʉjxʉts extʉ wiink ka̱jpn.
11 Mar moumurih maiyow Kou’ay Bar efan tata’amaim abow biyababan aitih, naatu hai baitumatum baihamiyin isan a’okikimih. Na’atube hai baitumatum baigigimin isan a’okimih, naatu atit an menah tatabirih hai bar hai meraramaim bai akir kakafin maiyow aitih.
12 ’Es kots ʉjʉ naty nnejxy ma̱ Damaskʉ, yʉ teedywyindsʉ́nʉty tʉ xymyoꞌoyʉts yʉ kutujkʉn esʉts nʉjx nmatsy diꞌibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús.
12 Ana’an iti isan ayu firis ukwarih biyahine fair hitu hiyunu an Damaskas atit.
13 Rey Agripʉ, kotsʉ naty nnejxy, net jam tuꞌam nꞌijxyʉts kijkyxyʉʉ tuꞌugʉ ja̱jʉn diꞌibʉ miimp tsa̱jwínm. Jantsy mʉk jyajy es kyaj dyʉꞌʉnʉty yʉ xʉʉ jyajy. Tadʉ ja̱jʉn jyajty ma̱ts ʉj nbʉꞌa̱a̱y es ma̱dsʉ nja̱ymyʉʉdʉty.
13 Baise efamaim anan bi’auyit auman, Aiwobomon, marakaw no marane, mamarakaw men veya na’atube, marakaw kwanekwan re ayu au sabuw bairi anan tarbebera’uhi.
14 Net ʉʉdsʉty nidʉgekyʉ ngʉda̱a̱da̱a̱ydyʉts, es nmʉdooyʉts kots xymyʉgajxy mʉt ja ebreeʉ ayuk, es jyʉnaꞌañ: “Saulʉ, Saulʉ, ¿tits ko xypyajʉdity? Kʉꞌʉm mnayyajtsayútyʉty, éxtʉmʉ yuubʉ ko tnepy yʉ kepyjyʉjptsétsy.”
14 Aki etei’imak me yan are, naatu ayu orot fanan anowar Hebrew turamaim iuwu eo, ‘Saul! Saul! aisim ayu irabu kubia’akiru? Ayu kubi’a’akiru i o taiyuw biya irab kubi’a’afiy.’
15 Nétʉts ʉj nꞌanma̱a̱y: “¿Mbʉ́n mij?, Windsʉ́n.” Esʉts xyꞌadsooy: “Ʉjtsʉts Jesús, diꞌibʉ mij mbajʉdijtypy.
15 Ayu aibatiy ao, ‘O yait Regah?’ Naatu Regah eo, ‘Ayu i Jesu, o irabu kubia’akiru.
16 Pʉdʉꞌʉk es mdánʉt. Tʉ nnimíñ es mij nmʉga̱jxa̱ꞌa̱ñ es ngajxa̱ꞌa̱ñ esʉ ja̱ꞌa̱y xyꞌawánʉt diꞌibʉ tyam tʉ xyꞌixy es diꞌibʉ mꞌíxʉp óknʉm.
16 Baise kumisir kubat, ayu o isa abirerereb ana rubini isou inabow naatu boun abisa isa mamatar sabuw afa hai tur ina’owen. Naatu abisa isa namamatar boro ani’obaiyi.
17 Es ʉjts mij nyajtsoꞌogʉp ma̱ israelítʉty es nandʉꞌʉn ma̱ kyaj ꞌyisraelítʉty. Es tyam ngexy es mnʉjxʉt
17 Ayu o a sabuw Jew umahine naatu Ufun Sabuw umahine boro anatafafari. Ayu abiyafari nati sabuw wanawanahimaim inan,
18 ma̱ jaꞌajʉty es xyaꞌijxwa̱ꞌxʉt ja ja̱ꞌa̱yʉty es kyaj ñakyyoꞌoydyʉt ma̱ ja koots it, waꞌan dyoꞌoydyʉ ma̱ ja xʉʉñ it, kʉdiibʉ ꞌyokꞌijnʉdʉt Satanás kyʉjoty, Dios kyʉꞌʉjóty ꞌyíttʉt; esʉ dʉꞌʉnʉts xymyʉbʉ́ktʉt es yajtuknimaꞌkxtʉt ja pyeky es yajmoꞌoydyʉt ja kuma̱ꞌa̱ñ mʉt pʉ́nʉty ijttʉp ja Diosʉ jyaꞌayʉty.” Dʉꞌʉnʉts xyꞌanma̱a̱y ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús.
18 matah inabotawiy naatu guguminane inanawiyih hinatit marakawamaim hinarun. Naatu Satan umane inabow God initin, saise bowabow kakafihine notawiyen hinab, naatu God ana rourubin sabuw wanawanahimaim hai efan hinab hinamare.’
19 ’Pa̱a̱ty, rey Agripʉ, nmʉmʉdooyʉts diꞌibʉts ja Jesús xytyukꞌijx tsa̱jwínm es diꞌibʉts xyꞌanma̱a̱y.
19 Nati isan Aiwobomon Agripa, ayu abisa marane re ai’itin men ai fanasair.
20 Jayʉjpts nga̱jxwaꞌxy ja oybyʉ ayuk ma̱ ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibáty jap Damaskʉ, ta net diꞌibáty Jerusalén es ma̱ tʉgekyʉ Judeeʉ ñax, es nandʉꞌʉn ma̱ diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty; es nꞌanma̱a̱yʉts nidʉgekyʉ es dyajtʉgátstʉt yʉ wyinma̱ꞌa̱ñʉty es jyʉmbíttʉt ma̱ Dios es ttúnʉt éxtʉm ja Dios jyʉnaꞌañ.
20 Bowabow wantoro’ot i Damaskas imaim abusuruf naatu ana sabuw iyab Jerusalem hima’am isah atit, Judea wanawanan etei abinan naatu Eteni Sabuw wanawanahimaim auman a binan. Abibinan anayabin sabuw bowabow kakafihine God isan hitatatabir naatu hai bowabowamaim titurobe i dogor baikitabir hibai.
21 Pa̱a̱dyʉts xymya̱jtstʉ ja israelítʉty mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty esʉts xyjayaꞌoogándʉ.
21 Ana’an nati isan Jew sabuw ayu Tafaror Bar wanawanan ana sebosebomaim hibuwu hifatumu rabu morobomih hiwa’an.
22 Perʉ Dios xypyudʉjkʉts es tyamba̱a̱dʉts nga̱jxwaꞌxy ja ꞌyayuk mʉt nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱yʉty ko yʉ Jesús yʉꞌʉ dʉꞌʉn ja Kristʉ. Es jeꞌeyʉ njʉna̱ꞌa̱ñʉts diꞌibʉ nandʉꞌʉnʉ Moisés es ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ kyʉxja̱a̱ydyʉ.
22 Baise God tafafaru yawasu ama ana it boun atit, imih o namaim abat orot babin kikimin yen in orot babin gagamin etei matahimaim abisa isou mamatar i ao’orerereb. Ayu au tur ao i dinab oro’orot naatu Moses sawar abisa mataramih hi’o inu’in mamatar imaim ao.
23 Yʉꞌʉjʉty jyʉnandʉ ko koonʉm yʉ Kristʉ ꞌyayówʉt es taanʉm ꞌyoogʉt; es ko ꞌyoogʉt, yʉꞌʉ tim jayʉjp jikypyʉ́kʉp jatʉgok es dyákʉt ja nitsokʉn mʉt diꞌibʉ israelítʉty es diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty.
23 Roubininenayan boro biyan nababan ni’akir naatu morobone, moroboyah wanawanahimaim i boro wan namisir marakaw ana yawas Jew sabuw naatu Ufun Sabuw isah nakurereb.”
24 Es ko dʉꞌʉn jyʉnáñ yʉ Pa̱a̱blʉ, net ja Festʉ yaxkeky:
24 Paul iti na’atube taiyuwin wasfafar eo inan auman Festus Paul isan iwow eo, “O i kubikoko’aw so’obamaim nawiyi in kubikoko’aw!”
25 Per ja Pa̱a̱blʉ ꞌyadsooy:
25 Paul iya’afut eo, “Ayu i men abikoko’aw, au Aiwobomon! Tur abisa ao i turobe hai yabih auman.
26 Esʉ tya̱dʉ rey Agripʉ myʉda̱jtypy ja tʉyꞌa̱jtʉn diꞌibʉts ngajxypy, pa̱a̱dyʉts nniga̱jxta̱ꞌa̱y yajxón ma̱ yʉꞌʉn, mʉt ko kyaj tya̱a̱dʉ tyuun jya̱jtʉ ayuꞌudsyʉ.
26 Aiwob Agripa, ayu o namaim men erebir auman ao’omih, anayabin iti sawar etei o iso’ob, naatu sawar iti himamatar boro men karam nuhinaburumih. Anayabin iti sawar men ta umasusunamaim mataramih.
27 Mij, rey Agripʉ, ¿tii mmʉbʉjk éxtʉm jyʉnáñ yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉty? Nnija̱ꞌa̱bʉts ko mmʉbejkypy.
27 Aiwob Agripa o dinab orot kubitutumih? Ayu aso’ob o kubitumatum!”
28 Net ja Agripʉ jyʉnáñ:
28 Aiwob Agripa Paul iya’afut eo, “O kunotanot iti veya ta’imon o boro ayu dogorou inikitabir anan Kirisiyan anamatar?”
29 Net ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ:
29 Paul iya’afut eo, “Veya kabumin o veya manin ayu au yoyoban God isan i men o akis baise kwa iyab iti boun ao kwanonowar i mi’itube kwatan ayu ama’am na’atube kwatamatar. Baise men akokok hinafatum dibur hinayariyi kwanama.”
30 Net ja rey Agripʉ pyʉdeꞌky, es nandʉꞌʉnʉ Festʉ esʉ Berenise, es nidʉgekyʉ diꞌibʉ naty jap uñaaydyʉp,
30 Naatu Aiwob orot, gawan orot Bernis, naatu sabuw afa hima’am etei himisir.
31 es ñʉjxtʉ wiink tsoo, es ñayjyʉnánʉdʉ:
31 Efan hima tur hinonowar hihamiy hitit, naatu taiyuwih turahinah bairi hibidudur hio, “Iti orot i men abisa ta kakafin sinaf boro namorob o dibur narun.”
32 Net ja Agripʉ tꞌanma̱a̱y ja Festʉ:
32 Naatu Aiwob Agripa Festus isan eo, “Iti orot Caesar isan baifefeyanina’e tama’am, iti boun boro ata botait.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.