Atos 17

Ja jembyʉ kajxy'átypyʉ mʉdʉ Jesukristʉkyʉjxm: El Nuevo Testamento de nuestro Señor Jesucristo en el mixe de Juquila (MXQNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Ta ña̱jxtʉ ma̱ Anfípolis ka̱jpn esʉ Apoloñʉ ka̱jpn, es net jya̱jttʉ ma̱ Tesalónikʉ ka̱jpn. Jap tuꞌugʉ israelítʉdyʉ tsya̱jptʉjk.
1 Hiremor hina Amfipolos naatu Apolonia bar merar hihamiy naatu hina Thessalonica hitit, nati’imaim i Jew hai kou’ay bar ta batabat.
2 Pa̱a̱blʉ, éxtʉm jaayʉmʉ naty ttuñ, ñejxy sa̱a̱bʉdʉ sa̱a̱bʉdʉ jap tsa̱jptʉgóty tʉgʉk sʉma̱a̱n, es tmʉmadyaꞌaky,
2 Paul ana yawas mar etei esisinaf na’atube in kou’ay bar run, Baiyarir veya tounu wanawanahimaim buk rusasar tur hai yabih sabuw bairi hima hidudur.
3 dʉꞌʉn ttukꞌixy es wa̱ꞌa̱ts tꞌawa̱ꞌa̱nʉ wiꞌix ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉnaꞌañ ko koonʉm yʉ Kristʉ ꞌyayówʉt es jyikypyʉ́kʉt ma̱ ja oꞌkʉn, es jyʉnáñ:
3 Buk wanawanan dinab hikikirum kubuna hai tur eowen eo, “Keriso i biyan nababan namorob naatu morobone namisir maiye.” Naatu Jesu isan iti aorereb kwanonowar, God ana Roubinen Orot. Keriso’oban i nati.
4 Net na̱a̱gʉty ja israelítʉty tmʉbʉjktʉ es ñaymyujkʉ mʉt ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs. Nandʉꞌʉn tmʉbʉjktʉ maygyrieegʉ ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ ꞌyawda̱jttʉp ja Dios, es mayʉ toxytyʉjk diꞌibʉ ijttʉp windsʉꞌʉgʉ.
4 Sabuw afa Paul yah ikitabir naatu Paul Silas hairi hikofanih. Na’atube Greek sabuw rou’ay gagamin God hikwakwafir auman hirun, naatu bar merar baibin ukwarih auman hirun. |alt="map" src="Pauljr2.tif" size="col" ref="Acts 17.4"
5 Pa̱a̱ty ja israelítʉty diꞌibʉ kyaj tmʉbʉjktʉ tja̱ꞌa̱dʉ naywyinnaxʉ, es ñaymyujkʉdʉ yedyʉjk diꞌibʉ axʉk ja̱ꞌa̱y es yax jyojktʉ ma̱ tʉgekyʉ ka̱jpn. Net ñʉjxtʉ ma̱ Jasonʉ tyʉjk, tyʉkʉya̱ꞌa̱ndʉ es dyajpʉdsʉma̱ꞌa̱ñ ja Pa̱a̱blʉ mʉt ja Silʉs, es tpʉjta̱ꞌa̱ga̱ꞌa̱ndʉ mayjyaꞌay winduuy.
5 Baise Jew sabuw hibobowen sabuw ef yan rimurih hibow kou’ay gagamin himatar. Naatu nati bar merar gagamin wanawanan hibuyuw hinunuw hin Jason ana bar hiyi hirab. Hikokok Paul Silas tibunuwih hitama’am na’at tabotaitih sabuw titih.
6 Per ko kyaj tpattʉ Pa̱a̱blʉ mʉt ja Silʉs, net tpajʉdojttʉ ja Jasón es mʉt ja myʉguꞌugʉty diꞌibʉ naty jap, es dyajnʉjxtʉ ma̱ justisʉ, es yax jyojktʉ:
6 Baise hirun hinunuwet ana veya’amaim men hititourih. Basit Jason hibai hifatum baitumatumayah bairi hitainih hina bar merar hai orot gagamih biyah hitit hiwow hio, “Iti orot tafaram wanawanan sabuw hai ma hi’a’afiy hinan boun hina iti ata bar ata merar hitit.
7 esʉ Jasón tʉ dyajja̱jttaꞌaky ma̱ tyʉjk. Nidʉgekyʉ yʉꞌʉjʉty myʉdsipꞌa̱jtypy ja yajkutujkpʉ kopkʉ ꞌyanaꞌamʉn, es jyʉna̱ꞌa̱ndʉ ko ta jatuꞌugʉ rey diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Jesús.
7 Jason hai merar yi buwih ana baremaim hima aiwob orot Caesar ana ofafar hi’astu’ub teo, Aiwob orot ta i ema’am wabin Jesu.”
8 Ko tmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty esʉ justisʉtʉjk, net jyotmayꞌoꞌktʉ.
8 Tur iti na’atube hio hinonowar sabuw rou’ay gagamin na’in naatu bar merar hai orot gagamih hai not hikwaris.
9 Net ja Jasón esʉ myʉguꞌugʉty tkumultʉya̱jktʉ, es yajnasma̱jtsʉdʉ.
9 Basit bar merar orot gagamih Jason naatu orot afa bairi kabay hi’uwih hibaiyan, imaibo hibotaitih hin.
10 Ko kyoodsʉnʉ, net diꞌibʉ myʉbʉjktʉ Jesús dyajtsoꞌondʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs, es ñʉjxtʉ Bereeʉ. Ko jya̱jttʉ jap, ta ñʉjxtʉ ma̱ ja israelítʉdyʉ tsya̱jptʉjk.
10 Hima in mar fo, basit baitumatumayah Paul Silas hairi hiyafarih au Berea hin, naatu hina nati’imaim hititit ana veya mutufor hin Jew hai Kou’ay Bar hirun.
11 Tya̱dʉ israelítʉty niꞌigʉ tꞌaxá̱jʉdʉ amumduꞌuk jot ja ꞌyʉxpʉjkʉn kʉdiinʉmʉ Tesalónikʉ, es bom bom tꞌʉxta̱a̱ydyʉ ma̱ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn pʉn tʉyꞌa̱jtʉn éxtʉmʉ jyʉna̱ꞌa̱ndʉ Pa̱a̱blʉ mʉt ja Silʉs.
11 Nati sabuw i dogoroh hibotawiy men Thessalonica sabuw na’atube’emih. Tur hinonowar i yah bai kwanekwan hima hinowar veya matan hiyi hai buk hiyab hikok hitaso’ob Paul abisa eo i turobe Buk eo’omaim eo ai en?
12 Es nimayʉ taadʉ tmʉbʉjktʉ, es nandʉꞌʉn tmʉbʉjktʉ diꞌibʉ grieegʉ ja̱ꞌa̱yʉty, yedyʉjk es nandʉꞌʉn toxytyʉjk diꞌibʉ ijttʉp windsʉꞌʉgʉ.
12 Naatu sabuw moumurih maiyow hitumatum, Greek baibin gagamih afa naatu orot moumurih na’in auman hitumatum.
13 Es ko tnija̱ꞌa̱dʉ Tesalónikʉ israelítʉty ko tamʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs tka̱jxwaꞌxy ja Diosʉ ꞌyayuk jam Bereeʉ, net ñʉjxtʉ jam es dyajnayñibʉꞌkʉdʉ.
13 Baise Jew Thessalonica hima’am Paul Berea bibinan ana tur hinonowar ana maramaim hirabon hina yare baimatarin isan hikukeraker.
14 Per ja Pa̱a̱blʉ myʉguꞌugʉty tkajxtʉ ma̱ ja jikymyejyñbya̱ꞌa̱, es ja Silʉs esʉ Timotee wyʉꞌʉmdʉ Bereeʉ.
14 Naatu baitumatumayah marta’imon Paul hibai hiyafar autor re. Baise Silas Timothy hairi Berea hima.
15 Es diꞌibʉ jyamyʉda̱jttʉ Pa̱a̱blʉ myʉnʉjxʉ extʉ ma̱ ja Atenʉs ka̱jpn. Net jyʉmbijttʉ mʉt ja Pa̱a̱blʉ ꞌyayuk esʉ Silʉs mʉt ja Timotee ñaybya̱a̱dʉdʉt tsojk Atenʉs.
15 Orot afa Paul hinawiy bairi hina Athens ana fofoninamaim hihamiy, imaibo i himatabir. Paul iuwih eo, “Kwanan Silas Timothy hairi kwana’uwih saisewat hinan bairi anita’imon.”
16 Ko ja Pa̱a̱blʉ tꞌawixy ja Silʉs mʉt ja Timotee jap Atenʉs, net jyantsyjyotmayꞌeꞌky ko tꞌijxy jap ka̱jpnóty oymya̱a̱ty tapʉ agojwinnáx.
16 Paul Athens imaim Silas Timothy hairi ma kakaifih wanawanan, nati bar merar hai totob awan karatan hima’am i’itih isan men iyasisir.
17 Pa̱a̱ty ttukmʉmadyaktʉ ma̱ ja tsa̱jptʉjk mʉt ja israelítʉty es mʉt diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty diꞌibʉ Dios ꞌyawda̱jttʉp jap, es nandʉꞌʉn ttukmʉmadyaky bom bom diꞌibʉ mʉt ñaybyaadyʉty ma̱ ma̱a̱y.
17 Basit in Kou’ay Bar run Jew naatu Ufun Sabuw iyab God hibitumitum bairi hio, naatu mar etei ahar efanamaim sabuw iyab nati’imaim hinan iti sawar isah i hai tur eo’owen.
18 Jap tpaty ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ ñiꞌʉxpʉjkʉp epikuureʉs esʉ wiinkpʉ diꞌibʉ ꞌyʉxpejkypy ja estoykʉs. Net yʉꞌʉjʉty ñaymyʉga̱jxʉdʉ mʉt ja Pa̱a̱blʉ. Tap diꞌibʉ jʉnán:
18 Naatu orot afa Epikuria kirum efanane hititit naatu orot afa Sitoik kirumane hititit Paul bairi hibas, so’obayah afa hio, “Iti orot rarik kartatanenayan abisa eo’oweh?” Afa hio, “I ana itinin nanawan hai god isah eo.” Iti na’atube hio anayabin Paul i Jesu morobone mimisir maiye isan bibinan.
19 Netʉ Pa̱a̱blʉ dyajnʉjxtʉ ma̱ tuꞌugʉ it txʉꞌaty Areópagʉ, ma̱ ñaymyúkʉdʉ es ñaywyinma̱ꞌa̱ñmyoꞌoyʉdʉ. Jap tꞌanma̱a̱ydyʉ Pa̱a̱blʉ:
19 Basit Paul hibai hinawiy hina kaniser Areopagus kou’ay nahimaim hitit naatu hio, “Aki akokok iti bai’obaiyen boubun sabuw kubi’obaibiyih inao ana nowar gewas.”
20 Pa̱a̱dyʉts nyajtʉ́y ko xymyadyaꞌaky yʉ wiinkpʉ. Yʉꞌʉts nnijawʉyaambyʉts ti ꞌyandijpy.
20 Sawar afa i’o aki anonowar i tur afa boubun aki isai, imih akokok o inakubunabuna gewas inao ananowar.”
21 Pa̱a̱ty jyʉnandʉ mʉt ko nidʉgekyʉ Atenʉs ja̱ꞌa̱y es nandʉꞌʉnʉ wiink ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ tsʉna̱a̱y jap, yʉꞌʉ myʉdowaampy ja jembyʉ ʉxpʉjkʉn es tmadya̱ꞌa̱ga̱ꞌa̱ñ ja jembyʉ ayuk.
21 Athens tafaram matuwan naatu nahtoumanih iyab makwaniyih hai bowabow mar etei tur boubun menamaim tenonowar i boro hinab nati ef yanamaim hinao hinareremor aurih bowabow en.
22 Netʉ Pa̱a̱blʉ tyʉna̱a̱yeꞌky ma̱ jam ja ja̱ꞌa̱yʉty Areópagʉ, es tꞌanma̱a̱y:
22 Paul kaniser hai kou’ay Areopagus nahimaim misir eo, “Athens orot! Ayu kwa ai’iti kwa etei i a yawas yayasairenamaim kwama’am.
23 Es kots tʉ njʉdity ka̱jpnóty, tʉts nꞌixy ma̱ tuꞌugʉ mꞌartálʉty ꞌyity kʉxja̱ꞌa̱y: “Ya̱a̱ nꞌawda̱jtʉm ja Dios diꞌibʉ kyaj nꞌixyꞌa̱jtʉm.” Pes oy. Ja diꞌibʉ miits mꞌawda̱jttʉp, oy xykyaꞌixꞌattʉ, jaꞌats miits ndukmʉga̱jxándʉp.
23 Anayabin iti bar merar abat areremor akwafiren efan etei aitah, na’atube sibor ana gem ta aitin tafanamaim iti na’atube kwakirum. ‘God wa’iwa’irin takwakwafir.’ God nati wa’iwa’irin kwakwakwafir, baise men kwaso’ob nati God i yait, imih boun akokok nati isan anaorereb kwananowar.
24 ’Ja Dios diꞌibʉ yajkoj ja tsa̱jp esʉ nax es nʉꞌʉn ya̱ naxwiiñ ꞌyity, yʉꞌʉ windsʉnꞌa̱jtp ma̱ tsa̱jp es naxwiiñ. Kyaj jaꞌa tsyʉʉnʉ tsa̱jptʉgóty diꞌibʉ ja̱ꞌa̱y kyojtʉp,
24 God iti tafaram sinaf naatu tafaram wanawanan sawar etei auman sinaf himatar. I mar tafaram ana Regah baise i men orot umahimaim Tafaror Bar hiwowowab imaim ema’amamih.
25 nan kyaj tyʉgoyꞌa̱jtxʉty es ja ja̱ꞌa̱y pyudʉ́kʉdʉt, jaꞌa ko yʉꞌʉ nidʉgekyʉ xyajxájʉm, es xymyoꞌoyʉm ja njikyꞌa̱jtʉnꞌa̱jtʉm es tʉgekyʉ diꞌibʉ nmʉda̱jtʉm.
25 Naatu orot umahimaim abisa mamatar i men ekokok nab, anayabin yawas naatu yourabad naatu sawar tutufin etei i akisin biyanane na sabuw yawas tebaib.
26 ’Yʉꞌʉ tʉgekyʉ tʉ dyajkojy ja naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y mʉt jeꞌeyʉ tiꞌigyʉ neꞌpyñ, es tʉ dyaky ja luga̱a̱r esʉ tiempʉ ma̱ tsyʉʉnʉdʉt nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y.
26 Orot ta’imon biyanane sabuw menan ta ta tafaram tutufin etei karatan, nowanowah hibai tema’am. Naatu marasika yakitifuw hai veya anababatun yai, sabuw iyab tafaram menatan hinab nowanowah namatar hinama’am i so’ob hai veya yai.
27 Es ja Dios tʉ tpʉjtaꞌaky tʉgekyʉ es ja ja̱ꞌa̱y ꞌyʉxta̱ꞌa̱yʉdʉt es pya̱a̱dʉdʉt, mʉt ko tʉyꞌa̱jtʉn kyaj jagam ꞌyity ja Dios. Taa jaꞌa ma̱ ʉdsa̱jtʉm niduꞌuk niduꞌuk.
27 God iti na’atube sinaf, saise sabuw hitatit hitanuwih naatu umah hitaruteteyan hitanan boro hitatita’ur. Baise i men ef yok na’in ema’am, it ta’ita’imon sisibitamaim ema’am.
28 Jaꞌa ko Dioskyʉjxm njikyꞌa̱jtʉm, nyuꞌxʉm es nꞌijtʉm. Extʉm nandʉꞌʉn jyʉnáñ niduꞌugʉty miidsʉ mjaabyʉty: “Ʉdsa̱jtʉm xyꞌuꞌunkꞌa̱jtʉm ja Dios.”
28 Anayabin ’i ana fairamaim it yawasit tama taremor biyat ebi’e’etaw. Kirumamaim tur kabumih kwakikirum na’atube, ‘It i natunatun.’
29 ’Ko ʉdsa̱jtʉm xyꞌuꞌunkꞌa̱jtʉm ja Dios, kyaj njʉna̱ꞌa̱nʉm ko Dios yʉꞌʉ éxtʉmʉ awinnaxʉ oorʉ, platʉ o tsa̱a̱, diꞌibʉ ja̱ꞌa̱y kyejpy éxtʉmʉ kyʉꞌʉm winma̱ꞌa̱ñ.
29 Isan imih it i God natunatun ai’in, men tananot God ana itinin i gold o silver o kabay ta sabuw tar so’obayah i hai yumatabe hitar hirouwen ebatabatamih.
30 Dios kyaj ttukkumʉdooy yʉ ja̱ꞌa̱yʉty ko kyaj ꞌyawdátyʉty ma̱ naty kyajnʉm tnijáwʉdʉ. Per tyam ꞌyaneꞌempy mʉt nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y es dyajtʉgátstʉt ja wyinma̱ꞌa̱ñ es tꞌawdátʉt ja Dios.
30 Marasika God it ata kasiy ata tengogor i’itah etei was tanen, baise boun sabuw tutufin etei dogorot baikitabir isan ebiyunit tanasinaf.
31 Pa̱a̱ty ja Dios tpʉjtáky tuꞌugʉ xʉʉ ma̱ tpayoꞌoyaꞌañ yʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y mʉt ja tʉyꞌa̱jtʉn mʉt jaꞌagyʉjxm ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ tʉ twinꞌixy; es twinma̱ꞌa̱ñꞌijxy nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱yʉty mʉt ko dyajjikypyejky tadʉ ja̱ꞌa̱y.
31 Anayabin veya ta yayakitifuw i ema’ama, nati’imaim orot ta tafaram tutufin etei ef gewasinamaim baibatiyin isan i rubinika, naatu nati orot it itinin baiturobe isan i morobone bora’ah maiye.”
32 Ko tmʉdoodʉ Atenʉs ja̱ꞌa̱y ma̱ jyikypyejky ja oꞌkpʉty, tam ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ tyukxiktʉ, esʉ wiinkpʉ jyʉnandʉ:
32 Morobone misir maiye isan Paul eo hinonowar ana maramaim hi’iyab himarib. Baise afa hikok veya ta na maiye baidudur nowar isan hifefeyan.
33 Net ja Pa̱a̱blʉ tsyoꞌoñ.
33 Nati’imaim Paul kaniser hai kou’ay ihamiyih misir in.
34 Es nijaꞌajʉty diꞌibʉ myʉdoodʉ tmʉbʉjktʉ es tpanʉjxtʉ Pa̱a̱blʉ. Es tuꞌuk txʉꞌaty Dyonís, diꞌibʉ ijtp justisʉ jap Areópagʉ, es nandʉꞌʉn tuꞌugʉ toxytyʉjk diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Dámarʉs, es nandʉꞌʉnʉ wiingátypyʉ ja̱ꞌa̱yʉty myʉbʉjktʉ.
34 Orot afa hitumatum Paul hi’ufunun, naatu Areopagus ana kou’ay wanawananamaim orot wabin Dionysius auman itumatum naatu babin wabin Damaris naatu baibin afa auman hitumatum.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.