João 9
Juquila Mixe NT (MXQ_TBL) vs VC
1 Ko ja Jesús ñajxy ma̱ tuꞌugʉ luga̱a̱r, japʉ naty tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ tʉ myiñ tʉ jyaꞌty ya̱ naxwiiñ wiints.
1 Caminhando, viu Jesus um cego de nascença.
2 Net ja Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkpʉty yajtʉʉjʉdʉ: —Windsʉ́n, ¿ti ko dʉꞌʉn jyajty ya̱ naxwiiñʉ tya̱dʉ yedyʉjk wiints? ¿Waꞌanʉ da yʉꞌʉjʉty mʉt ja tya̱a̱k tyeety ja pyojpʉ, o mʉt ja kyʉꞌʉmbojpʉ?
2 Os seus discípulos indagaram dele: Mestre, quem pecou, este homem ou seus pais, para que nascesse cego?
3 Esʉ Jesús ꞌyadsoojʉ: —Kyaj yʉꞌʉjʉty mʉt ko pyojpʉ kʉꞌʉm tmʉdaty es ni kyaj yʉꞌʉjʉty mʉt ko tya̱a̱k tyeety pyojpʉ ja̱ꞌa̱yʉty, jaꞌa taadʉ es yaꞌíxʉt diꞌibʉ ja Dios tyiimpy.
3 Jesus respondeu: Nem este pecou nem seus pais, mas é necessário que nele se manifestem as obras de Deus.
4 Ko ꞌyakxʉʉñʉmʉty, mba̱a̱dʉts nꞌaktúñ ja tyuunk diꞌibʉts xykyajx. Miimp ja koots it ma̱ kyaj mba̱a̱t pʉ́n tyuñ.
4 Enquanto for dia, cumpre-me terminar as obras daquele que me enviou. Virá a noite, na qual já ninguém pode trabalhar.
5 Kots ʉj nꞌakꞌítyñʉm ya̱ naxwiiñ, ʉjtsʉ dʉꞌʉn diꞌibʉ kyudeꞌxypy ja naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉty.
5 Por isso, enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Ko tya̱a̱dʉ dʉꞌʉnʉ Jesús jyʉnáñ, net ñastsujʉ naxkʉjxy es dyaꞌeꞌky waanʉ moꞌonts mʉdʉ tsyujy. Ta ttukwingutseꞌky ja wiints.
6 Dito isso, cuspiu no chão, fez um pouco de lodo com a saliva e com o lodo ungiu os olhos do cego.
7 Net ja Jesús ꞌyanma̱a̱yʉ: —Nʉjx mwimbujy ma̱ yʉ Siloꞌee pilʉ (diꞌibʉ ayuk wimbʉdsʉʉmp Tʉ Yajkéxy). Ta ja wiints oj wyimbujy. Net oj ꞌyijxpéky es ñejxy ma̱ tyʉjk.
7 Depois lhe disse: Vai, lava-te na piscina de Siloé {esta palavra significa emissário}. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Net ja diꞌibʉ ijty wiints ja myʉdʉjkpa̱ꞌa̱jʉty es ja diꞌibʉ naty tʉ ꞌyíxʉdʉ ñayjyʉnánʉdʉ: —¿Ti kyaj jyaꞌajʉdyʉ tya̱dʉ yedyʉjk diꞌibʉ tʉ ꞌyity naxwaꞌtsp es tꞌamdoy yʉ limosnʉ?
8 Então os vizinhos e aqueles que antes o tinham visto mendigar perguntavam: Não é este aquele que, sentado, mendigava?
9 Niduꞌugʉty jyʉnandʉ: —Jaꞌadsʉ tya̱a̱dʉ. Wiinkpʉty jyʉnandʉ: —Kyaj jyaꞌajʉty, nadʉꞌʉn kyʉxeꞌeky. Per ja yedyʉjk kʉꞌʉm ꞌyadsooy: —Ʉjtsʉ dʉꞌʉn.
9 Respondiam alguns: É ele. Outros contestavam: De nenhum modo, é um parecido com ele. Ele, porém, dizia: Sou eu mesmo.
10 Net dyajtʉʉdʉ: —¿Wiꞌix tyam mba̱a̱t mꞌixy?
10 Perguntaram-lhe, então: Como te foram abertos os olhos?
11 Ta ja diꞌibʉ naty wiints ꞌyadsooy: —Ja yedyʉjk diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Jesús, yʉꞌʉ waanʉ moꞌondsuꞌunk tʉ dyaꞌeeky es tʉ xytyukwingutseꞌegyʉts, es tʉ xyꞌanʉʉmʉts: “Nʉjx ma̱ yʉ Siloꞌee pilʉ es mwimbújʉt.” Tats oj nnejxy es tʉ nwimbujyʉts. Nétʉts tʉ nꞌijxpéky.
11 Respondeu ele: Aquele homem que se chama Jesus fez lodo, ungiu-me os olhos e disse-me: Vai à piscina de Siloé e lava-te. Fui, lavei-me e vejo.
12 Net ja ja̱ꞌa̱yʉty ꞌyanma̱a̱yʉdʉ: —¿Ma̱a̱xʉ net ja yedyʉjk? Ta ꞌyadsooy ja diꞌibʉ tʉ ꞌyijxpéky: —Kyajts nnijawʉ.
12 Interrogaram-no: Onde está esse homem? Respondeu: Não o sei.
13 Net tmʉnʉjxtʉ ja diꞌibʉ naty tʉ ꞌyijxpéky ma̱ fariseeʉty,
13 Levaram então o que fora cego aos fariseus.
14 jaꞌa ko ja Jesús dyaꞌeꞌky ja moꞌondsuꞌunk ma̱ ja israelítʉty ja pyoꞌxʉnxʉʉ es dyaꞌijxwaꞌxy ja wiints.
14 Ora, era sábado quando Jesus fez o lodo e lhe abriu os olhos.
15 Net ja fariseeʉty dyajtʉ́y ja yedyʉjk, ja diꞌibʉ naty tʉ ꞌyijxpéky: —¿Wiꞌixʉ dʉꞌʉn ko tyam mba̱a̱t mꞌixy? Ta ꞌyadsooy ja diꞌibʉ naty wiints: —Yʉꞌʉts waanʉ moꞌondsuꞌunk tʉ xytyukwingutseꞌegyʉts, oj nwimbujy, es tyam nꞌijxpʉts.
15 Os fariseus indagaram dele novamente de que modo ficara vendo. Respondeu-lhes: Pôs-me lodo nos olhos, lavei-me e vejo.
16 Niduꞌugʉdyʉ fariseeʉty jyʉnandʉ: —Tya̱dʉ yedyʉjk diꞌibʉ dʉꞌʉn tʉ ttuñ, kyajpʉ Dios jyaꞌaꞌátyʉty, mʉt ko kyaj tʉ twindsʉꞌʉgʉ ja poꞌxʉnxʉʉ. Es wiingátypyʉ jyʉnandʉ: —¿Wiꞌix mba̱a̱t ttuñ ja ijxwʉꞌʉmʉn diꞌibʉ myʉda̱jtypy ja mʉjꞌa̱jtʉn diꞌibʉ tyiimpy pʉn yʉꞌʉ pekyjyaꞌay? Esʉ dʉꞌʉn kyaj tiꞌigyʉ winma̱ꞌa̱ñ tmʉdattʉ.
16 Diziam alguns dos fariseus: Este homem não é o enviado de Deus, pois não guarda sábado. Outros replicavam: Como pode um pecador fazer tais prodígios? E havia desacordo entre eles.
17 Net jatʉgok dyajtʉʉdʉ ja diꞌibʉ naty wiints: —Es mij, ¿wiꞌix nandʉꞌʉn mꞌokjʉna̱a̱mbʉ mʉdʉ tadʉ yedyʉjk diꞌibʉ tʉ mmoꞌoyʉty yʉ mꞌijxʉn? Net jaꞌa ꞌyadsooy: —Pes ʉj jʉna̱a̱mbʉts ko yʉꞌʉdyʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ.
17 Perguntaram ainda ao cego: Que dizes tu daquele que te abriu os olhos? É um profeta, respondeu ele.
18 Per ja israelítʉty kyaj tmʉbʉkandʉ ko naty ja ja̱ꞌa̱y tʉ ꞌyity wiints es ko tʉʉ ꞌyijxpéky. Net oj twowdʉ ja tya̱a̱k tyeety ja diꞌibʉ naty wiints.
18 Mas os judeus não quiseram admitir que aquele homem tivesse sido cego e que tivesse recobrado a vista, até que chamaram seus pais.
19 Net dyajtʉʉdʉ: —¿Mijtsʉ tya̱dʉ mꞌuꞌunk diꞌibʉ mjʉnándʉp ko jyajty naxwiiñ wiints? ¿Wiꞌixʉ dʉꞌʉn ꞌyíxyʉty ko tyam mba̱a̱t ꞌyixy?
19 E os interrogaram: É este o vosso filho? Afirmais que ele nasceu cego? Pois como é que agora vê?
20 Net ja uꞌunkteety uꞌunkta̱a̱k ꞌyadsoodʉ: —Tʉyꞌa̱jtʉn ko ʉʉdsʉdyʉ tya̱dʉ nꞌuꞌunk diꞌibʉ miin ja̱jt wiints.
20 Seus pais responderam: Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego.
21 Per ʉʉdsʉty kyajts nnijáwʉdʉ wiꞌixʉ dʉꞌʉn ko tyam mba̱a̱t ꞌyixy es ni nganijáwʉdʉts pʉ́nʉ dʉꞌʉn tʉ yaꞌijxpékyʉty. Yajtʉ́wdʉ yʉꞌʉ. Mʉj ja̱ꞌa̱y mʉj ʉna̱ꞌk yʉꞌʉ. Waꞌan mdukmʉmadyaꞌagyʉty yʉꞌʉ.
21 Mas não sabemos como agora ficou vendo, nem quem lhe abriu os olhos. Perguntai-o a ele. Tem idade. Que ele mesmo explique.
22 Ja tya̱a̱k tyeety jyʉnandʉ dʉꞌʉn mʉt ko ja teedywyindsʉ́nʉty ttsʉꞌʉgʉdʉ, jaꞌa ko tʉ naty nandʉꞌʉn ñaygya̱jxʉdʉ ko kʉdiibʉ ñakykyupʉ́kʉdʉt tsa̱jptʉgóty oytyim pʉ́nʉty diꞌibʉ jʉna̱a̱mp ko yʉ Jesús yʉꞌʉ ja Kristʉ.
22 Seus pais disseram isso porque temiam os judeus, pois os judeus tinham ameaçado expulsar da sinagoga todo aquele que reconhecesse Jesus como o Cristo.
23 Pa̱a̱ty ja tya̱a̱k tyeety jyʉnandʉ: “Yajtʉ́wdʉ yʉꞌʉ. Mʉjja̱ꞌa̱y mʉjꞌʉna̱ꞌk yʉꞌʉ.”
23 Por isso é que seus pais responderam: Ele tem idade, perguntai-lho.
24 Net ja israelítʉty tnigajxʉ jatʉgok ja yedyʉjk diꞌibʉ naty wiints. Ta tꞌanma̱a̱ydyʉ: —Ka̱jx tʉyꞌa̱jtʉn, mʉt ko ʉʉdsʉty nnija̱ꞌa̱dʉpts ko tadʉ yedyʉjk pyojpʉja̱ꞌa̱yʉty.
24 Tornaram a chamar o homem que fora cego, dizendo-lhe: Dá glória a Deus! Nós sabemos que este homem é pecador.
25 Ta ꞌyadsooy diꞌibʉ naty wiints: —Kyajts ʉj nnijawʉ pʉn pekyjyaꞌay o kapekyjyaꞌay yʉꞌʉ. Diꞌibʉts oy nnijawʉ, jaꞌa kots ʉj tʉ nꞌity wiints es tyam ijxpʉts.
25 Disse-lhes ele: Se esse homem é pecador, não o sei... Sei apenas isto: sendo eu antes cego, agora vejo.
26 Net ja fariseeʉty tꞌanma̱a̱ydyʉ: —¿Wiꞌix tʉ mdúñʉty? ¿Wiꞌix tʉ mmoꞌoyʉty ja mꞌijxʉn?
26 Perguntaram-lhe ainda uma vez: Que foi que ele te fez? Como te abriu os olhos?
27 Ta ꞌyadsooy ja yedyʉjk: —Tʉts miits njaꞌꞌanʉʉmʉdʉ es kyaj xytyundʉ kwentʉ. ¿Ti ko miits xytsyoktʉ es ʉj jatʉgok nnika̱jxpátʉdʉts? ¿Waꞌanʉ da miidsʉty nandʉꞌʉn xypyanʉjxa̱ꞌa̱ndʉ?
27 Respondeu-lhes: Eu já vo-lo disse e não me destes ouvidos. Por que quereis tornar a ouvir? Quereis vós, porventura, tornar-vos também seus discípulos?...
28 Net ja israelítʉty tꞌoodʉ es tꞌanma̱a̱ydyʉ: —Mij mbanejxypyʉ tadʉ yedyʉjk. ¡Ʉʉdsʉty kyaj! Ʉʉdsʉty yʉꞌʉts mbanʉjxtʉp yʉ Moisés.
28 Então eles o cobriram de injúrias e lhe disseram: Tu que és discípulo dele! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Ʉʉdsʉty nnija̱ꞌa̱dʉp ko yʉ Moisés myʉga̱jxʉ Dios. Kyajts nnijáwʉdʉ ma̱ tadʉ yedyʉjk tsyooñ.
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas deste não sabemos de onde ele é.
30 Ta ꞌyadsooy ja diꞌibʉ naty wiints: —¡Tim tʉgatsy mʉt ko mjʉna̱ꞌa̱ndʉ miidsʉty ko kyaj xyñijáwʉdʉ ma̱ tya̱dʉ yedyʉjk tsyooñ diꞌibʉts ʉj tʉ xymyoꞌoy yʉ nꞌijxʉnʉts!
30 Respondeu aquele homem: O que é de admirar em tudo isso é que não saibais de onde ele é, e entretanto ele me abriu os olhos.
31 Nnija̱ꞌa̱m yajxón ko Dios kyaj tmʉdooꞌíty ja pekyjyaꞌayʉty, jaꞌayʉ myʉdooꞌijtypy ja diꞌibʉ awda̱jttʉp es tkuydyundʉ ja diꞌibʉ Dios tsyejpy.
31 Sabemos, porém, que Deus não ouve a pecadores, mas atende a quem lhe presta culto e faz a sua vontade.
32 Ni na̱ꞌa̱nʉm pʉ́n tkamadyaꞌaky ko jyaaty diꞌibʉ myeepy yʉ ꞌyijxʉn tuꞌugʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ wiints ya̱ naxwiiñ tʉ myiñ tʉ jyaꞌty.
32 Jamais se ouviu dizer que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Kooxyʉbʉ tya̱dʉ yedyʉjk tʉ kyamíñ Dioskyʉjxm, kyajxyʉp mba̱a̱t ttuñ ni tii.
33 Se esse homem não fosse de Deus, não poderia fazer nada.
34 Net ja israelítʉty ꞌyadsoodʉ: —¿Wiꞌixʉts ʉj mij xyaꞌʉxpʉka̱ꞌa̱ndʉ?, diꞌibʉ tʉ mmiñ naxwiiñ amʉj pojpʉ ja̱ꞌa̱y. Net kyaj tꞌokkupʉjknʉdʉ tsa̱jptʉgóty.
34 Responderam-lhe eles: Tu nasceste todo em pecado e nos ensinas?... E expulsaram-no.
35 Myʉdoo Jesús ko kyaj tꞌokkupʉjknʉdʉ ma̱ ja tsa̱jptʉjk ja diꞌibʉ naty wiints. Es ko Jesús mʉt ñaybyatʉ diꞌibʉ naty wiints, ta dyajtʉʉy: —¿Mmʉbejkypy mij ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ?
35 Jesus soube que o tinham expulsado e, havendo-o encontrado, perguntou-lhe: Crês no Filho do Homem?
36 Net ja ja̱ꞌa̱y ꞌyadsooy: —Windsʉ́n, anmaagyʉts pʉ́nʉ dʉn yʉꞌʉ, esʉts nmʉbʉ́kʉt yʉꞌʉ.
36 Respondeu ele: Quem é ele, Senhor, para que eu creia nele?
37 Jesús ꞌyadsooy: —Ʉjtsʉ dʉꞌʉn. Tʉ xyꞌixy es tyam nmʉmadyaꞌaky.
37 Disse-lhe Jesus: Tu o vês, é o mesmo que fala contigo!
38 Net ja ja̱ꞌa̱y ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ Jesús wyinduuy, es jyʉnáñ: —Windsʉ́n, nmʉbejkypyʉts mij.
38 Creio, Senhor, disse ele. E, prostrando-se, o adorou.
39 Netʉ Jesús ꞌyadsooy: —Ʉjts tʉ nmiñ esʉts ʉj ja ja̱ꞌa̱y nbayoꞌoydyʉt, es nmoꞌoyaꞌañʉts ja ꞌyijxʉn ja wiindsʉty es nyajjʉmbítʉdʉts wiints ja diꞌibʉ jʉnándʉp ko yʉꞌʉ ꞌyixtʉ.
39 Jesus então disse: Vim a este mundo para fazer uma discriminação: os que não vêem vejam, e os que vêem se tornem cegos.
40 Niduꞌugʉty ja fariseeʉty diꞌibʉ naty mʉʉt jap ko tya̱a̱dʉ tmʉdoodʉ, net jyʉnandʉ: —¿Waꞌanʉ da ʉʉdsʉty nandʉꞌʉn nwiintsꞌáttʉ?
40 Alguns dos fariseus, que estavam com ele, ouviram-no e perguntaram-lhe: Também nós somos, acaso, cegos?...
41 Jesús ꞌyadsooy: —Kooxyʉp miits mwiintsꞌáttʉ, kyajxyʉp miits ja peky xymyʉdattʉ. Per kom mjʉnándʉp ko mꞌixtʉ, pes mmʉda̱jttʉp ja peky.
41 Respondeu-lhes Jesus: Se fôsseis cegos, não teríeis pecado, mas agora pretendeis ver, e o vosso pecado subsiste.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.