Mateus 25

Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Iesu yana vona mamanaina eha ta‑iakwa, ka neine, ivona,
1 Então o Reino dos céus será semelhante a dez virgens, que saíram com suas lâmpadas ao encontro do esposo.
2 Ka taui wayahia ahahaba ai yau 5 yai nua‑uya nui, ka ahahaba ai yau 5 mwagemwagei.
2 Cinco dentre elas eram tolas e cinco, prudentes.
3 Ka taui mwagemwagei yai lampaV iepei, kate eha daudau wayahi itꞌ‑epe.
3 Tomando suas lâmpadas, as tolas não levaram óleo consigo.
4 Kate taui yai nua‑uya nui yai lampaV kadue daudau na gamna nui iepei.
4 As prudentes, todavia, levaram de reserva vasos de óleo junto com as lâmpadas.
5 Ka habuhabui tau tavine‑nana ipotapota‑wayohei, ka tauna eha ta‑vo‑kwayavoni. Wayahina, habuhabui idauva iaino‑ainei.
5 Tardando o esposo, cochilaram todas e adormeceram.
6 Ka ioyoma pouna movina ananina inononi, ivona, ‘Tau tavine omomoi! Unꞌ‑omo unau‑vi‑taui!’
6 No meio da noite, porém, ouviu-se um clamor: Eis o esposo, ide-lhe ao encontro.
7 Ka ahahaba‑naia habuhabui imini, e yai lampaV ivo‑vi‑aiaia.
7 E as virgens levantaram-se todas e prepararam suas lâmpadas.
8 Ka taui mwagemwagei yaiai iviamei, ivona, ‘Aioi! Itoai yama daudau avaha iakwa. Wayahina, yami daudau uvo‑patai. Iuna yama lampaV iweuweu.’
8 As tolas disseram às prudentes: Dai-nos de vosso óleo, porque nossas lâmpadas se estão apagando.
9 Ka taui yai nua‑uya nui inau‑patei, ivona, ‘Eha ama pata aivaitemi. Iuna ama daudau eha ana pata habuhabuka wayahika. Itomi uvisina una‑ne tau aimwane daudau wayahina, ka yami daudau uvi‑maiei.’
9 As prudentes responderam: Não temos o suficiente para nós e para vós; é preferível irdes aos vendedores, a fim de o comprardes para vós.
10 Wayahina, taui mwagemwagei yaiai ini‑tawanei, e ineine etawana, ka tuta aitamoata wayahina tau tavine‑nana vinꞌ‑omo. Taui yai nua‑uya nui ai yau 5 avaha ivo‑vi‑aiai. Wayahina, tau tavine‑nana nui manua inui, ka manuana a tau paisewa awana gudu‑potei. Iakwa, e tavine anianina ivi‑putu, idewa‑haiawa. Taui mwagemwagei ineine, ka tau tavine vinꞌ‑omoi|alt="Foolish Virgins" src="GS-IB04141.tif" size="span" loc="MAT 25:10" ref="25:10"
10 Ora, enquanto foram comprar, veio o esposo. As que estavam preparadas entraram com ele para a sala das bodas e foi fechada a porta.
11 Ka munia, taui mwagemwagei imavina, e awana wayahina imimini, itutu‑keakeana, ivi‑honehone, iviama, ivonavona, ‘Bada, Bada! Kaiwa ananina. Memeanina awana ewaei wayahiai?’
11 Mais tarde, chegaram também as outras e diziam: Senhor, senhor, abre-nos!
12 Ka tau tavine‑nana vona‑nau‑patei, ivona, ‘Memeanina nuami vi‑tupatupa, kate avonemi, eha atꞌ‑anamanemi.’
12 Mas ele respondeu: Em verdade vos digo: não vos conheço!
13 Wayahina, viviwavana unuani, ka udune‑vivinimi. Iuna itomi eha yau mavina anꞌ auyewa utꞌ‑anamane, kadu eha yau mavi‑havine a babau utꞌ‑anamane.
13 Vigiai, pois, porque não sabeis nem o dia nem a hora.
14 Ka kadu aitam vona tana‑minikuna avenemi, e Yaubada ya pai veimea wahuma wayahina unꞌ‑anamanei. Aitam tuta onoto kaikaiwabona mamaei. Ka tauna kadu tau vi‑manua aitam. Ka tauna ya tau paisewa aitonu hone‑hohoni, e ivona, ‘Yauke yau nae ana tuta avaha omoi. Ka ataina yau gugua kadu yau kina atana‑vewani avenemi, e itomi udune‑vi‑avini ataina a itoava amavina wayahina.’
14 Será também como um homem que, tendo de viajar, reuniu seus servos e lhes confiou seus bens.
15 Ka tau paisewa naona honei, e talenita ai yau 5 venei, e vꞌ‑inuana talenita ai yau 2 venei, e vꞌ‑itonuna talenita aitamoata venei, aitonu ai pata deina. Iakwa, e kaikaiwabona ni‑tawanei ine mani papani wayahina.
15 A um deu cinco talentos; a outro, dois; e a outro, um, segundo a capacidade de cada um. Depois partiu.
16 Ka vo‑kwayavonina, tau paisewa naona ya talenita epei, ine, e vi‑putu paipaisewa. Ka munia ya paisewa wayahina kadue talenita ai yau 5 hetana vaniahei.
16 Logo em seguida, o que recebeu cinco talentos negociou com eles; fê-los produzir, e ganhou outros cinco.
17 Ka deinake, tau paisewa vꞌ‑inuana ya talenita epei, ine, e vi‑putu paipaisewa. Ka munia ya paisewa wayahina kadue talenita ai yau 2 hetana vaniahei.
17 Do mesmo modo, o que recebeu dois, ganhou outros dois.
18 Kate tau paisewa vꞌ‑itonuna ya talenita epei, ine, e guba tanopia ikayo, e ya talenita na kodena pai vi‑ai tanopia tavuni.
18 Mas, o que recebeu apenas um, foi cavar a terra e escondeu o dinheiro de seu senhor.
19 Ka tuta mamanaina munia, kaikaiwabo‑nana mavina. Ka ya tau paisewa hone‑hohoni, e medeina yai dewa nꞌ‑anamanei.
19 Muito tempo depois, o senhor daqueles servos voltou e pediu-lhes contas.
20 Ka tau paisewa naona vinꞌ‑omoi, e ivona, ‘Kauvea, kaiwa ananina. Nonova evitumahaneu, e talenita ai yau 5 eveneu adune‑vi‑avini wayahim. Ka yau paisewa wayahina kadue talenita ai yau 5 hetana avaniahei. Wayahina, ataina habuhabuna talenita ai yau 10 avene‑havinem.’
20 O que recebeu cinco talentos, aproximou-se e apresentou outros cinco: - Senhor, disse-lhe, confiaste-me cinco talentos; eis aqui outros cinco que ganhei.'
21 Ka tau paisewana ya kauvea ivona, ‘Kaiwa ananina. Taum yam dewa ahiahina kadu tunuhina. Nonova gugua tupwai avenem edune‑vi‑avini, ka avaha edune‑vi‑avini ahiahina. Wayahina, ataina gugua habuhabuna avenem eveimeyei. Enꞌ‑omoi, e nui kadewa‑haiawa!’
21 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
22 Ka tau paisewa vꞌ‑inuana vinꞌ‑omoi, e ivona, ‘Kauvea, kaiwa ananina. Nonova evitumahaneu, e talenita ai yau 2 eveneu adune‑vi‑avini wayahim. Ka yau paisewa wayahina kadue talenita ai yau 2 hetana avaniahei. Wayahina, ataina habuhabuna talenita ai yau 4 avene‑havinem.’
22 O que recebeu dois talentos, adiantou-se também e disse: - Senhor, confiaste-me dois talentos; eis aqui os dois outros que lucrei.
23 Ka tau paisewana ya kauvea ivona, ‘Kaiwa ananina. Taum yam dewa ahiahina kadu tunuhina. Nonova gugua tupwai avenem edune‑vi‑avini, ka avaha edune‑vi‑avini ahiahina. Wayahina, ataina gugua habuhabuna avenem eveimeyei. Enꞌ‑omoi, e nui kadewa‑haiawa!’
23 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
24 Ka pai nau‑yehata wayahina, tau paisewa vꞌ‑itonuna vinꞌ‑omoi, e ivona, ‘Kauvea, avaha anamanem, wamke yam dewa eha tunuhina. Iuna tuta tuta baguna eaiaihana, kate bagunaia eha eta‑baguna. Ka manimaninim deinake.
24 Veio, por fim, o que recebeu só um talento: - Senhor, disse-lhe, sabia que és um homem duro, que colhes onde não semeaste e recolhes onde não espalhaste.
25 Wayahina, amatamatautem. Akaka, ane, e guba tanopia aikayoi, e yam talenita atavuni tanopia. Ataina yam talenita avene‑havinem.’
25 Por isso, tive medo e fui esconder teu talento na terra. Eis aqui, toma o que te pertence.
26 Ka tau paisewana ya kauvea magana bawe wayahina, ka ivona, ‘Ia! Taum goyogoyom, kadu eupu‑tonetonem! Avaha eanamaneu yauke baguna aiaihana, kate eha bagunaia ata‑baguna, a?
26 Respondeu-lhe seu senhor: - Servo mau e preguiçoso! Sabias que colho onde não semeei e que recolho onde não espalhei.
27 Aituhu avaha enuanua deina, wamke nau‑wawanim nonova yau talenita enꞌ‑epe, e mani tomotau ena‑vo‑patai, e ataina ina‑vene‑havinem ka tupwana hetana nui.’
27 Devias, pois, levar meu dinheiro ao banco e, à minha volta, eu receberia com os juros o que é meu.
28 Ka kaikaiwabo‑nana mani tau paisewa honei ka veimeyei, ivona, ‘Onoto taina ya talenita uvitua‑yavunei, e una‑ne, e tauna avaha talenita ai yau 10 wayahina uvenei.’
28 Tirai-lhe este talento e dai-o ao que tem dez.
29 Iuna aituhu aviyaivia kikituna nimaia mamaei, ka aituhu yai dewa tunutunuhina, apaina taui ahiahina ivaniahei hetana. Kate aituhu aviyaivia kikituna nimaia mamaei, ka aituhu yai dewa eha tunutunuhina, apaina aviani kikituna nonova nimaia mamaei avitua‑yavunei.
29 Dar-se-á ao que tem e terá em abundância. Mas ao que não tem, tirar-se-á mesmo aquilo que julga ter.
30 Akanai, tau paisewana goyogoyona yau manua upuna uhaponei. Papani‑nana novanovanina, ka papani‑nana wayahina tomotau na inahei itoutou, kadu na inahei nihoi ina‑utaiei.
30 E a esse servo inútil, jogai-o nas trevas exteriores; ali haverá choro e ranger de dentes.
31 Auyewana wayahina yauke, Tauna Vi‑tomotau, amavi‑havine, avinꞌ‑omo yau anelose nui kadu didigau nui. Ka didigau wahuma wayahina nui yau pai manuena ahihi‑vainena hetana amanuena, e avi‑putu aveimeyei.
31 Quando o Filho do Homem voltar na sua glória e todos os anjos com ele, sentar-se-á no seu trono glorioso.
32 Ka tau maꞌ tanopi habuhabui inau‑hohona wayahiua. E habuhabui atana‑vewani, sipiV ai tau dune‑vi‑avina yai dewa deina, tutana taui yai sipiV itana‑vewani vahitau ana wava gotiV wayahia.
32 Todas as nações se reunirão diante dele e ele separará uns dos outros, como o pastor separa as ovelhas dos cabritos.
33 E yau sipiV ateiua abouni, ka gotiV akeniua abouni.
33 Colocará as ovelhas à sua direita e os cabritos à sua esquerda.
34 Na‑iakwa, e yauke, yai kiniV, taui ateiua avonei, ana‑vona, ‘Itomi avaha nau‑iaiava Amau wayahina uvaniahei. Unꞌ‑omoi, e yami gabu unꞌ‑epei. Nonova, tutana Yaubada dewa habuhabuna vevewanei, tauna kadue pai maꞌ vo‑vi‑aiaia wayahimi. Ka natunatuna aitamoata aitamoata nau‑wawani pai maꞌ‑nana ivaniahei.
34 Então o Rei dirá aos que estão à direita: - Vinde, benditos de meu Pai, tomai posse do Reino que vos está preparado desde a criação do mundo,
35 Iuna tutana yauke am navovo, aniani uveneveneu. Ka tutana magau ayaya, pai nim uveneveneu. Ka tutana yauke abwanibwani, eha yau manua, uvaniahau, e uvoneu, “Evane‑mei, baina emamaei.”
35 for I hungered, and ye gave me to eat; I thirsted, and ye gave me to drink; I was a stranger, and ye took me in;
36 Ka tutana yauke eha au kwama, ami kwama uvo‑patau. Ka tutana avi‑kwanaha, udune‑nuanuaieu, udune‑viviniu. Ka tutana yauke manua yohona nihenina yohoyohoniu amamaei, uomomo wayahiua unau‑vi‑tau.’
36 naked, and ye clothed me; I was ill, and ye visited me; I was in prison, and ye came to me.
37 Ka taui tunutunuhi vona inau‑patau, ina‑vona, ‘Kauvea, kaiwadi, avi tuta wayahina adueyem am enavovo, e aniani avenem, o kadi magam ayaya, e pai nim avenem?
37 Then shall the righteous answer him saying, Lord, when saw we thee hungering, and nourished thee; or thirsting, and gave thee to drink?
38 Kaiwadi, avi tuta wayahina adueyem evi‑tau bwanibwani, avonem, “Evane‑mei, baina emamaei,” o avi tuta wayahina adueyem eha am kwama, e ama kwama avo‑patam?
38 and when saw we thee a stranger, and took thee in; or naked, and clothed thee?
39 Ka kaiwadi, avi tuta wayahina adueyem evi‑kwanaha, o manua yohona nihenina yohoyohonim emamaei, e anau‑vi‑taum?’
39 and when saw we thee ill, or in prison, and came to thee?
40 Ka yauke, yai kiniV, ana‑vona, ‘Memeanina nuami vi‑tupatupa, kate avonemi, nonova avi dewa ahiahina udedewei vavaneiu ai wava kikitui wayahi, akanai dewaia udedewei taua wayahiu deinake.’
40 And the King answering shall say to them, Verily, I say to you, Inasmuch as ye have done it to one of the least of these my brethren, ye have done it to me.
41 Na‑iakwa, e taui akeniua ana‑vona, ‘Itomi uni‑tawaneu! Itomi nau‑iaiava Amau wayahina uvihahaiei. Wayahina, avaha bwanata taina uvaniahei. Akanai una‑ne ai ananata‑vavaha nihenina. Yaubada yami pai maꞌ vo‑vi‑aiaia Satana tauna yanꞌ anelose nui wayahi.
41 Then shall he say also to those on the left, Go from me, cursed, into eternal fire, prepared for the devil and his angels:
42 Iuna yauke am navovo, ka eha aitam aviani uta‑veneu anꞌ‑am. Ka magau ayaya, ka eha aitam aviani uta‑veneu ana‑nim.
42 for I hungered, and ye gave me not to eat; I thirsted, and ye gave me not to drink;
43 Ka yauke abwanibwani, ka eha uta‑voneu, “Evane‑mei, baina emamaei.” Ka yauke eha au kwama, kate eha ami kwama uta‑nau‑patau. Ka yauke avi‑kwanaha, kadu yauke manua yohona nihenina yohoyohoniu amamaei, kate itomi eha uta‑dune‑viviniu.’
43 I was a stranger, and ye took me not in; naked, and ye did not clothe me; ill, and in prison, and ye did not visit me.
44 Ka taui ina‑vona, ‘Kauvea, kaiwadi, avi tuta wayahina adueyem am enavovo, o magam ayaya? O avi tuta wayahina adueyem ebwanibwani, o eha am kwama? O avi tuta wayahina adueyem evi‑kwanaha, o manua yohona nihenina emamaei?’
44 Then shall *they* also answer saying, Lord, when saw we thee hungering, or thirsting, or a stranger, or naked, or ill, or in prison, and have not ministered to thee?
45 Ka yauke ana‑vona, ‘Memeanina nuami vi‑tupatupa, kate avonemi, nonova avi dewa ahiahina nau‑wawanimi udedewe vavaneiu ai wava kikitui wayahi, ka uvihahaiei, eha uta‑dewe, akanai uvihahaieu deinake, eha uta‑dewe wayahiu.’
45 Then shall he answer them saying, Verily I say to you, Inasmuch as ye have not done it to one of these least, neither have ye done it to me.
46 Ka taui goyogoyoi ai nau‑pata dewa‑yaiyai‑vavaha ivaniahei deina. Ka taui tunutunuhi ai nau‑pata yawai‑vavaha ivaniahei deina.”
46 And these shall go away into eternal punishment, and the righteous into life eternal.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.