Mateus 23
Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NVI
1 Vonaia iakwa, e Iesu yoko‑naia wayahia kadu a tau vi‑muni‑waiwai wayahia ivona,
1 Então, Jesus disse à multidão e aos seus discípulos:
2 “Nonova Mosese me Isiraeli veimeyei, ka ataina veimea a tau viwavenena kadue Parisi yoko iveimeyemi deina.
2 "Os mestres da lei e os fariseus se assentam na cadeira de Moisés.
3 Wayahina, aviani iviwavenemi, akanai nau‑wawanimi uvi‑muniei deina. Kate eha nau‑wawanimi yai dewa udewa‑vꞌ‑iune. Iuna taui eha yai viwavenena ita‑dewa‑nubunubu.
3 Obedeçam-lhes e façam tudo o que eles lhes dizem. Mas não façam o que eles fazem, pois não praticam o que pregam.
4 Taui pai avana vitai tomotau ivenevenei, ka eha pai avana‑naia wayahia ina‑ivaite.
4 Eles atam fardos pesados e os colocam sobre os ombros dos homens, mas eles mesmos não estão dispostos a levantar um só dedo para movê-los.
5 Yai dewa habuhabuna idedewei, iuna yai nuanua tomotau idudueyei, e munia dewaia wayahi inꞌ‑awa‑davedavei. Iginuma a pai vi‑ai tepai ka nimai wayahi badobadona inau‑vevewanei, kadu ivaivana mamanaina ai kwama wayahi iweteweteni. Ka idedewei deina, iuna yai nuanua ivo‑vi‑memeani mani tomotau idudueyei, e munia inuanua Yaubada ivi‑ateteyei bagibagina.
5 "Tudo o que fazem é para serem vistos pelos homens. Eles fazem seus filactérios bem largos e as franjas de suas vestes bem longas;
6 Ka kadu inava ana tuta wayahina, taui nuanuai tana‑pwaina imanuena, ka kadu manua tapanono nihenia yai nuanua ananina pai manuena ahiahina ivaniahei.
6 gostam do lugar de honra nos banquetes e dos assentos mais importantes nas sinagogas,
7 Ka avi tuta maketia ini‑awana, yai nuanua tomotau inau‑kaiwei mani tomotau mataia, kadu yai nuanua tomotaui ivi‑wahani ‘tau viwavenena’, e ai wava isi‑nai mani tomotau mataia deina.
7 de serem saudados nas praças e de serem chamados ‘rabis’.
8 Ka apaina itomi eha nau‑wawanimi tomotau ivi‑wahanimi RabiV. Iuna, habuhabumi yami Kauvea vivane aitamoata‑hoina, ka habuhabumi vavaneimi.
8 "Mas vocês não devem ser chamados ‘rabis’; um só é o mestre de vocês, e todos vocês são irmãos.
9 Kadu eha nau‑wawanimi aitam koiaka tanopia vi‑wahani ‘Amau’. Iuna Amami aitamoata‑hoina wahuma mamaei.
9 A ninguém na terra chamem ‘pai’, porque vocês só têm um Pai, aquele que está nos céus.
10 Kadu eha nau‑wawanimi tomotau ivi‑wahanimi ‘tau viwavenena’. Iuna Tau Ito‑yavuha taua au heta‑ohota yami tau viwavenena.
10 Tampouco vocês devem ser chamados ‘chefes’, porquanto vocês têm um só Chefe, o Cristo.
11 Ka aituhu koiaka wayahimia eta‑naonaoemi, tauna nau‑wawani vi‑tau paisewa‑kavokavovo wayahimi.
11 O maior entre vocês deverá ser servo.
12 Ka aituhu koiaka wayahimia nua‑vane, apaina Yaubada onotona na‑dewei, na‑nua‑opu. Ka aituhu koiaka nua‑opu, apaina Yaubada onotona ana wava na‑si‑nai.
12 Pois todo aquele que a si mesmo se exaltar será humilhado, e todo aquele que a si mesmo se humilhar será exaltado.
13 Aioi, itomi veimea a tau viwavenena wayahimi, kadue itomi Parisi yoko wayahimi! Itomi tau vitupu! Iuna itomi eha Yaubada ya pai veimea wahuma uta‑nuinu, kadu mani tomotau uvito‑potapotai, ka uvonevonei taui eha ai pata ina‑nu.
13 "Ai de vocês, mestres da lei e fariseus, hipócritas! Vocês fecham o Reino dos céus diante dos homens! Vocês mesmos não entram, nem deixam entrar aqueles que gostariam de fazê-lo.
14 — ausente —
14 "Ai de vocês, mestres da lei e fariseus, hipócritas! Vocês devoram as casas das viúvas e, para disfarçar, fazem longas orações. Por isso serão castigados mais severamente.
15 Aioi, itomi veimea a tau viwavenena wayahimi, kadue itomi Parisi yoko wayahimi! Itomi tau vitupu! Iuna tuta habuhabuna wayahina meagai habuhabui wayahia ututu‑vivina, iuna yami nuanua onoto aitamoata uvaniahei, uviwavenei, vivane ami tau vi‑muni‑waiwai. Ka munia, onoto‑nana vi‑putu itomi yami dewa na‑dewa‑nubunubu, ka tauna vi‑muniemi. Ka avonemi, itomi Satana ya tau paisewa, ka munia, onoto‑nana vane‑tawanemi paisewa goyona wayahina. Ka apaina ami dewa‑yaiyai uvaniahei yami dewa goyona wayahi, kate tauna a dewa‑yaiyai ainua na‑vaniahei ya dewa goyona wayahi.
15 "Ai de vocês, mestres da lei e fariseus, hipócritas, porque percorrem terra e mar para fazer um convertido e, quando conseguem, vocês o tornam duas vezes mais filho do inferno do que vocês.
16 Aioi wayahimi! Itomi vivane tau mata‑goyogoyo, kate mani tomotau ueta‑naonaoe! Iuna itomi uvonavona, ‘Aituhu aviyaivia ivona‑dabadaba Manua Vito‑pota a wavea, taui yai vona‑dabadabana eha aitam aviani. Eha nau‑wawani munia idewa‑yehai. Kate aituhu aviyaivia ivona‑dabadaba Manua Vito‑pota a goulaV wayahina, eha nau‑wawani vona‑dabadabana itana‑bwege.’
16 "Ai de vocês, guias cegos!, pois dizem: ‘Se alguém jurar pelo santuário, isto nada significa; mas se alguém jurar pelo ouro do santuário, está obrigado por seu juramento’.
17 Vona ahiahina, itomi mwagemwagemi kadu mata‑goyogoyomi! Aviani hetana? Manua Vito‑pota a goulaV, o kadi Manua Vito‑pota ana heta? Avonemi goulanaV ana wava ananina iuna Manua Vito‑pota ana heta ana wava ani‑vainena.
17 Cegos insensatos! Que é mais importante: o ouro ou o santuário que santifica o ouro?
18 Ka kadu uvonavona, ‘Aituhu aviyaivia ivona‑dabadaba pai vi‑nomu a wavea, taui yai vona‑dabadabana eha aitam aviani. Eha nau‑wawani idewa‑yehai. Kate aituhu aviyaivia ivona‑dabadaba am‑venena‑kavovo‑nana pai vi‑nomu hetana wayahina, eha nau‑wawani vona‑dabadabana itana‑bwege.’
18 Vocês também dizem: ‘Se alguém jurar pelo altar, isto nada significa; mas se alguém jurar pela oferta que está sobre ele, está obrigado por seu juramento’.
19 Itomi mwagemwagemi! Aviani ananina? Tomotau yai am‑venena pai vi‑nomu hetana, o kadi pai vi‑nomuna ana heta? Vona tunuhina, pai vi‑nomuna vivane am‑venena‑kavovo‑naia vito‑potepotei.
19 Cegos! Que é mais importante: a oferta, ou o altar que santifica a oferta?
20 Wayahina unononi. Aituhu aviyaivia ivona‑dabadaba pai vi‑nomu a wavea, taui kadu ivona‑dabadaba pai vi‑nomu wayahina, kadu avi gugua habuhabuna hetana imamaei wayahina.
20 Portanto, aquele que jurar pelo altar, jura por ele e por tudo o que está sobre ele.
21 Kadue aituhu aviyaivia ivona‑dabadaba Manua Vito‑pota a wavea, taui kadu ivona‑dabadaba Manua Vito‑pota wayahina, kadu Tauna Manua Vito‑pota nihenina mamaei wayahina.
21 E o que jurar pelo santuário, jura por ele e por aquele que nele habita.
22 Ka aituhu aviyaivia ivona‑dabadaba wahuma wayahina, taui ivona‑dabadaba Yaubada ya pai manuena ahihi‑vainena wayahina, kadue Tauna pai manuenana hetana manuena wayahina.
22 E aquele que jurar pelo céu, jura pelo trono de Deus e por aquele que nele se assenta.
23 Aioi, itomi veimea a tau viwavenena wayahimi, kadue itomi Parisi yoko wayahimi! Itomi tau vitupu! Iuna Mosese ya veimea kikitui udewa‑nubunubui, ka udune‑vivinimi udedewei tunuhina. Wayahina, yami mata‑sinisinina ana wava minitiV, kadu yami pai tunina tunina utana‑vewani gwau ai yau 10 wayahia, ka gwau ai yau 9 upoyꞌ‑avini, ka gwau aitamoata uam‑veneneyei Yaubada wayahina. Dewana akanai, iuna veimea veimeyeka kadewei deina. Kate avi veimea anani, itomi dewaia udewa‑kavokavovoei, ka eha uta‑dune‑vivinimi. Dewaia anani vivane dewa tunutunuhina mani tomotau wayahi, ka ate‑nuanuai mani tomotau wayahi, kadue vi‑ateate Yaubada wayahina. Dewaia habuhabui uvi‑nua‑pania. Ka avonemi nau‑wawanimi veimeaia anani kadu veimeaia kikitui udewa‑nubunubui.
23 "Ai de vocês, mestres da lei e fariseus, hipócritas! Vocês dão o dízimo da hortelã, do endro e do cominho, mas têm negligenciado os preceitos mais importantes da lei: a justiça, a misericórdia e a fidelidade. Vocês devem praticar estas coisas, sem omitir aquelas.
24 Itomi vivane tau eta‑naonao, kate mata‑goyogoyomi. Yami dewa taina deina. Ami buyavi uvo‑vi‑aiaia, e namo‑sihisihi uepa‑yavunei, kate vahitau ananina kameliV deina utonotononi.
24 Guias cegos! Vocês coam um mosquito e engolem um camelo.
25 Aioi, itomi veimea a tau viwavenena wayahimi, kadue itomi Parisi yoko wayahimi! Itomi tau vitupu! Iuna yawaimi yami dewa taina deina. Vei ka gaeba vuvunaha unosinosia, unau‑wohi, uvo‑vi‑aiaia ahiahina, kate nihenina gawagawamina, ka vainau ka nua‑tani inau‑vi‑anai.
25 "Ai de vocês, mestres da lei e fariseus, hipócritas! Vocês limpam o exterior do copo e do prato, mas por dentro eles estão cheios de ganância e cobiça.
26 Itomi Parisi yoko mwagemwagemi! Nau‑wawanimi naona vei nihenina ka gaeba nihenina uvo‑vi‑aiaia Yaubada matana. Ka aituhu nihenina tunutunuhina, akanai vuvunaha kadue tunutunuhina Yaubada matana.
26 Fariseu cego! Limpe primeiro o interior do copo e do prato, para que o exterior também fique limpo.
27 Aioi, itomi veimea a tau viwavenena wayahimi, kadue itomi Parisi yoko wayahimi! Itomi tau vitupu! Iuna yawaimi unuvovo deina. Upuna pai vo‑vi‑kavui wayahina uvaivani, e ana dune ahiahina tomotau mataia. Kate nihenina tau mate numanumai, kadue dewa habuhabuna mavununa imamaei.
27 "Ai de vocês, mestres da lei e fariseus, hipócritas! Vocês são como sepulcros caiados: bonitos por fora, mas por dentro estão cheios de ossos e de todo tipo de imundície.
28 Tomotau yawaimi idudueyei, ka inuanua itomi tau tunutunuhimi, kate nihenimia vitupu, kadu dewa goyona inau‑vi‑anaimi.
28 Assim são vocês: por fora parecem justos ao povo, mas por dentro estão cheios de hipocrisia e maldade.
29 Aioi, itomi veimea a tau viwavenena wayahimi, kadue itomi Parisi yoko wayahimi! Itomi tau vitupu! Iuna ataina tau apa‑taputapu ai unuvovo uaikayokayoi, uvo‑vi‑aiaia, kadu tau tunutunuhi ai unuvovo uvaivani. Ka yami dewaia tanoi ana dune vivane Yaubada ya nuanua uvi‑ateteyei deina.
29 "Ai de vocês, mestres da lei e fariseus, hipócritas! Vocês edificam os túmulos dos profetas e adornam os monumentos dos justos.
30 Kadu uvonavona, ‘Aituhu nonova kamamaei wawaka yai tutea, tutana tau apa‑taputapu‑naia inau‑vi‑anigi, itoai eha kata‑ivaite nau‑vi‑aniga‑naia wayahia.’
30 E dizem: ‘Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos tomado parte com eles no derramamento do sangue dos profetas’.
31 Kate yami vonana wayahina uhaeyeka vivane itomi tau apa‑taputapu‑naia ai tau nau‑vi‑aniga‑naia yai tupua‑nenenehi.
31 Assim, vocês testemunham contra si mesmos que são descendentes dos que assassinaram os profetas.
32 Ka apaina, tau nau‑vi‑aniga‑naia yai paisewa unau‑yehai, e tau apa‑taputapu aitam una‑nau‑vi‑anigi taui deina.
32 Acabem, pois, de encher a medida do pecado dos seus antepassados!
33 Itomi mwata natunatuna ka manimaninimi! Eha ami pata meagai ai ananata una‑novo‑tawane! Nau‑wawanimi uvaniahei!
33 "Serpentes! Raça de víboras! Como vocês escaparão da condenação ao inferno?
34 Unononi. Tuta tepakaia wayahina, yauke tau apa‑taputapu tupwai avi‑tunei, inꞌ‑omo wayahimia, ka kadu tau nua‑uya tupwai, ka kadu tau viwavenena tupwai nui. Kate apaina, tupwai unau‑vi‑anigi, ka tupwai ai nahenahea ututu‑pwatei, kadue tupwai yami manua tapanono nihenia uyavuyavunai, ka meagai aitamoata aitamoata wayahia uvo‑tahoi.
34 Por isso, eu lhes estou enviando profetas, sábios e mestres. A uns vocês matarão e crucificarão; a outros açoitarão nas sinagogas de vocês e perseguirão de cidade em cidade.
35 Wayahina, dewa‑yaiyai uvaniahei vivane ami nau‑pata tau tunutunuhi ai aniga habuhabui wayahi. Tuta pai vi‑putu wayahina, onoto tunutunuhina ana wava Abeli dayahina iopu nau‑vi‑aniga wayahina. Ka onoto tunutunuhi habuhabui dayahi iopuopu a itoava tau vi‑nomu ana wava Sekaria, tauna Berekia natuna unau‑vi‑anigi Manua Vito‑pota awana ka pai vi‑nomu niwania wayahina.
35 E, assim, sobre vocês recairá todo o sangue justo derramado na terra, desde o sangue do justo Abel, até o sangue de Zacarias, filho de Baraquias, a quem vocês assassinaram entre o santuário e o altar.
36 Memeanina nuami vi‑tupatupa, kate avonemi, dewa‑yaiyai nau‑vi‑aniga habuhabuna tanoi wayahina taumi uvaniahei.
36 Eu lhes asseguro que tudo isso sobrevirá a esta geração.
37 Aioi Ierusalem! Aioi tau maꞌ Ierusalem wayahimia! Iuna tuta tuta tau apa‑taputapu‑naia unau‑vi‑anigi, kadu Yaubada a tau vi‑muni‑waiwai ututu‑hanuhanui. Kate tuta habuhabuna wayahina yau nuanua ahonemi unau‑hohoni wayahiua. Ka adune‑vivinimi kamkam vavinena natunatui papeia itana‑kabubui deina. Kate eha yami nuanua. Tuta tuta uvihahaieu.
37 "Jerusalém, Jerusalém, você, que mata os profetas e apedreja os que lhe são enviados! Quantas vezes eu quis reunir os seus filhos, como a galinha reúne os seus pintinhos debaixo das suas asas, mas vocês não quiseram.
38 Udueyei. Apaina Yaubada na‑ni‑tawanemi, ka yami goyona nui umamaei, uvi‑goyomi.
38 Eis que a casa de vocês ficará deserta.
39 Ka ataina avonemi, apaina eha udune‑havineu a itoava wayahiua uawaeha aitamoata wayahina. Ika, nau‑wawanimi naona uvonavona,
39 Pois eu lhes digo que vocês não me verão desde agora, até que digam: ‘Bendito é o que vem em nome do Senhor’".
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.