Mateus 22
Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NAA
1 Iesu kadu aitam vona tana‑minikuna wayahina tomotau ipupuei.
1 De novo Jesus lhes falou por parábolas, dizendo:
2 Ivona,
2 — O Reino dos Céus é semelhante a um rei que preparou uma festa de casamento para seu filho.
3 Ka kini‑nanaV tauna ya tau paisewa vi‑tune‑neiei, ine aviyaivia ya nuanua mataedai vi‑aniani wayahina. E ya tau paisewa itauya iomo tomotau‑naia wayahia, kate tomotaui, avaha kini‑nanaV ya tuyeha inononi, didikuna ivihahaiei.
3 Enviou os seus servos a chamar os convidados para a festa, mas estes não quiseram vir.
4 Ka kini‑nanaV, avaha yai dewaia anamanei, tau paisewa tupwai kadu vi‑tunei, ine, e imataedai havine deina. ‘Yami kiniV anꞌ aniani avaha vo‑vi‑aiaia, potapotami, kadu ya bulumakauV anani ka bulumakauV binabinai avaha vunu‑neiei, ka vahitau habuhabuna deina. Ka tauna vonevonemi, “Unꞌ‑omo natu ya tavine anianina wayahina, kanꞌ‑am, e kadewa‑haiawa.” ’
4 Enviou ainda outros servos, dizendo: “Digam aos convidados: Eis que já preparei o meu banquete; os meus bois e animais da engorda já foram abatidos, e tudo está pronto; venham para a festa.”
5 Kate tomotaui kadu mataedana ivihahaiei, eha itꞌ‑omo. Ka tupwai imaꞌ‑kavokavovo, ka tupwai ine yai baguna wayahia, kadu tupwai mani paisewa idedewei, aviani taui yai nuanua.
5 Mas os convidados não se importaram e se foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio.
6 Ka tomotaui tupwai kini‑nanaV ya tau paisewa ipoyꞌ‑avini, ivunu‑neiei, inau‑vi‑anigi.
6 Outros, agarrando os servos, os maltrataram e mataram.
7 Ka tutana kini‑nanaV dewaia tanoi vaneana nononi, tauna nua‑goyo ani‑vainena, ka ya tau nau‑havia vi‑tune‑neiei ine, e taui tau nau‑vi‑aniga‑naia imutu‑neiei, ka yai meagai itunu‑anai akanai.
7 — O rei ficou furioso e, enviando as suas tropas, exterminou aqueles assassinos e incendiou a cidade deles.
8 Ka kini‑nanaV ya tau paisewa honei iomo, e vonei, ivona, ‘Tavine anianina avaha vo‑vi‑aiaina mamaei, kate tomotau‑naia naona amataedai, taui eha nau‑wawani inꞌ‑omo.
8 Então disse aos seus servos: “A festa está pronta, mas os convidados não eram dignos.
9 Wayahina, uneine etawana wayahia, ka avi tomotau uvaniahai uvonei inꞌ‑omo tavine anianina wayahina, inꞌ‑ania.’
9 Vão, pois, para as encruzilhadas dos caminhos e convidem para o banquete todos os que vocês encontrarem.”
10 E tau paisewa‑naia ine tomotau habuhabui ivaniahai, ivahautei, tupwai goyogoyoi, ka tupwai ahiahi. Ka tavine a manua ivi‑nau‑vi‑anai.
10 E, saindo aqueles servos pelas estradas, reuniram todos os que encontraram, maus e bons; e a sala do banquete ficou cheia de convidados.
11 Ka kini‑nanaV omo manuana, inui, e ya nuanua tau bwanibwani dudueyei. Ka tauna onoto aitam dueyei, ka onotona eha tavine kwamana ta‑weteni.
11 — Mas, quando o rei entrou para ver os que estavam à mesa, notou ali um homem que não trazia veste nupcial
12 Wayahina kini‑nanaV vi‑tanaiei, ivona, ‘Au niau, tavine kwamana eha eta‑weteni, wayahina koiaka awaehem baina enu‑mei?’
12 e perguntou-lhe: “Amigo, como você entrou aqui sem veste nupcial?” E ele emudeceu.
13 Wayahina, kini‑nanaV tauna ya tau paisewa vonei, ivona, ‘Onoto taina upoyꞌ‑avini, e nimana ka aena uyohoyohoni, e uhaponei na‑opu novanovana nihenina, e tanoi wayahina na‑tou, na‑nua‑vita inahe wayahina.’
13 Então o rei ordenou aos serventes: “Amarrem os pés e as mãos dele e atirem-no para fora, nas trevas; ali haverá choro e ranger de dentes.”
14 Unononi. Tomotau habuhabui Yaubada ya mataeda inononi, kate ai vi‑am wayahia nau‑wawani tauna vi‑nua‑dadanei? Eha habuhabui.”
14 Porque muitos são chamados, mas poucos são escolhidos.
15 Ka Parisi ine, e yai vi‑nua‑hauhau ivo‑vi‑aiaia medeina Iesu ipoyꞌ‑avini, ka ivona, “Kavi‑tanatanaiei, ka ya nau‑pata nihenina ya goyona kavaniahei.”
15 Então os fariseus se retiraram e consultaram entre si como surpreenderiam Jesus em alguma palavra.
16 Ka taui wayahia ai tau vi‑muni‑waiwai tupwai ivi‑nua‑dadanei, kadue Erodi yaiana nui ivi‑tunei iomo Iesu wayahina, e ivona, “Tau Viwavenena, avaha anamanem wamke ahiahim, kadu wamke Yaubada ya nuanua eviwavenei tunutunuhina tomotau wayahia. Kadue wamke eha tomotau yai nuanua wayahina eta‑matamatauta, iuna taui ai wava anani eha aitam aviani wayahima.
16 E enviaram-lhe discípulos, juntamente com os herodianos, para lhe dizer: — Mestre, sabemos que o senhor é verdadeiro e que ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade, sem se importar com a opinião dos outros, porque não olha para a aparência das pessoas.
17 Wayahina, yama vi‑tanai taina enau‑pata wayahiai. Nau‑wawanika SisaV wayahina takesiV kaboui o eha?”
17 Assim sendo, diga-nos o que o senhor acha: é lícito pagar imposto a César ou não?
18 Ka Iesu avaha yai nua‑goyo anamanei, wayahina ivona, “Itomi tau vitupu. Aviani wayahina udewa‑dadana unau‑daeu?
18 Mas Jesus, percebendo a maldade deles, respondeu:
19 Akanai, aitam kina takesinaV wayahina uomanei wayahiua adueyei.”
19 Mostrem-me a moeda do imposto. Trouxeram-lhe um denário.
20 Kadu Iesu vonei, ivona, “Kina taina hetana, koiaka mayamayauna iginumi mamaei, ka koiaka ana wava iginumi mamaei?”“Koiaka mayamayauna iginumi mamaei?”|alt="Whose Inscription?" src="GS-IB04121.tif" size="span" loc="MAT 22:15-21" ref="22:20"
20 E Jesus lhes perguntou:
21 Ka ivona, “SisaV.”
21 Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
22 Ka Iesu yana vona na nua‑uyana inononi, wayahina nuai venau‑tamatamana, ka ini‑tawanei.
22 Ouvindo isto, se admiraram e, deixando-o, foram embora.
23 Ka auyewana wayahina, tupwai Sadusi iomo Iesu wayahina. Taui eha mini‑havine ita‑vitumahane, kate mini‑havine wayahina ivi‑tanaiei,
23 Naquele dia, alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se de Jesus e lhe perguntaram:
24 ivona,
24 — Mestre, Moisés disse: “Se alguém morrer, não tendo filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.”
25 Ka aitam onoto vavaneina ai yau 6 nui imamae, ka unu‑tauna tavine, e aniga, ka eha aitam natuna. Ka taina nepena vaneina wadaena tavinei.
25 Ora, havia entre nós sete irmãos. O primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher para seu irmão.
26 Ka vꞌ‑inuana kadue deina, ka vꞌ‑itonuna deina ineine, e pai nau‑yehata vi‑7‑na.
26 O mesmo aconteceu com o segundo, com o terceiro, até o sétimo.
27 Ka pai nau‑yehata wayahina, vavinena kadue aniga.
27 Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
28 Ka mini‑havine anꞌ auyewa wayahina, yawai vovouna wayahina, ononotoi ai yau 7 wayahia, koiaka tauna awana? Iuna habuhabui itavinei.”
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete ela será esposa? Porque todos casaram com ela.
29 Ka Iesu ivona,
29 Jesus respondeu:
30 Mini‑havine munia, tomotau eha itavine. Ka taui imini‑havine, yai dewa anelose wahuma aitamoata deina.
30 Porque, na ressurreição, nem casam, nem se dão em casamento, mas são como os anjos no céu.
31 Ika, tau anianiga yai mini‑havine wayahina mwagemwagemi. Iuna eha Iginuma uta‑iaiava ahiahina. Unononi, Yaubada yana vona wayahimia, ivona,
31 Quanto à ressurreição dos mortos, vocês nunca leram o que Deus disse a vocês:
32 ‘Yauke Abaraham ya Yaubada
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó”? Ele não é Deus de mortos, e sim de vivos.
33 Ka tomotaui yoko nihenia ya vonana inononi, ka nuai vi‑tupatupa ya viwavenena wayahina.
33 Ouvindo isto, as multidões se maravilhavam da sua doutrina.
34 Ka Parisi yoko, avaha inononi vivane Iesu Sadusi yoko yai vi‑tanai nau‑patei ahiahina ka vane‑tawanei tomotau mataia deina, taui inau‑hohona‑havine, ka iomo Iesu wayahina.
34 Entretanto, os fariseus, sabendo que Jesus havia silenciado os saduceus, reuniram-se em conselho.
35 Ka taui wayahia veimea a tau nua‑uya aitam omo Iesu wayahina, nuanuana aitam vi‑tanai wayahina na‑nau‑dadani.
35 E um deles, intérprete da Lei, querendo pôr Jesus à prova, perguntou-lhe:
36 Ivona, “Tau Viwavenena, veimea habuhabui wayahia, avi veimea ananina?”
36 — Mestre, qual é o grande mandamento na Lei?
37 Ka Iesu ivona, “Veimea ananina taina,
37 Jesus respondeu:
38 Vonana vona ananina, kadu veimea naona.
38 Este é o grande e primeiro mandamento.
39 Ka kadu vꞌ‑inuana taina deina, vivane,
39 E o segundo, semelhante a este, é: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.”
40 Veimea habuhabui ai pai mini, kadu tau apa‑taputapu yai iginuma habuhabui ai pai mini ivinꞌ‑omo veimeaia wayahina.”
40 Destes dois mandamentos dependem toda a Lei e os Profetas.
41 Ka Parisi‑naia imimini, ka Iesu vi‑tanaiei, ivona,
41 Estando reunidos os fariseus, Jesus lhes perguntou:
42 “Medeina unuanua Tau Ito‑yavuha‑nana wayahina? Avi dede yana dede?”
42 — O que vocês pensam do Cristo? De quem é filho? Eles responderam: — De Davi.
43 Ka Iesu vi‑tanaiei, ivona, “Aituhu deina, aviani wayahina Davida apa‑taputapuei Nuana Ahihinata ya bagibagi wayahina, kadue apa‑Kauveyei deina? Ivona,
43 E Jesus perguntou:
44 ‘Yaubada ivona yau Kauvea wayahina, ivona,
44 “Disse o Senhor ao meu Senhor:
45 Aituhu Tau Ito‑yavuha vivane Davida ya Kauvea, medeina Tau Ito‑yavuha ana pata Davida yana dede wayahina
45 — Portanto, se Davi o chama de Senhor, como ele pode ser filho de Davi?
46 Ka eha aitam koiaka ana pata Iesu ya vi‑tanai taina na‑nau‑pate. Ka auyewana wayahina a itoava Iesu yanꞌ aniga wayahina, tomotau imatamatautei. Wayahina, eha aitam koiaka kadue Iesu ta‑vi‑tanatanai‑havine.
46 E ninguém podia lhe responder uma palavra; e a partir daquele dia ninguém mais ousou fazer perguntas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.