Lucas 20

Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Ka aitam auyewa wayahina Iesu tomotau wayahia viwavenena Manua Vito‑pota a pai nau‑hohona nihenina kadue Vane Ahiahina nau‑waheyei. Ka tau vi‑nomu mata‑genai, kadu veimea a tau viwavenena, ka tau eta‑naonao nui iomo.
1 Aconteceu que, num daqueles dias, estando Jesus a ensinar o povo no templo e a evangelizar, chegaram os principais sacerdotes e os escribas, juntamente com os anciãos,
2 Ka ivi‑tanaiei, ivona, “Taum koiaka? Evoneai avi awaeha wayahina dewaia ededewei, o kadi koiaka am awaeha venem.”
2 e lhe perguntaram: — Diga-nos com que autoridade você faz estas coisas? Ou quem lhe deu esta autoridade?
3 Ka vona‑nau‑patei, ivona, “Kaduke yau vi‑tanai mamaei, e avi‑tanaiemi.
3 Jesus respondeu:
4 Ioni Tau Bapitaiso, ya bapitaiso medeina? Kaiwadi, tauna dedewei iuna a veimea vinꞌ‑omo Yaubada wahuma wayahina, o kadi iuna a veimea vinꞌ‑omo tomotau wayahia?”
4 O batismo de João era do céu ou dos homens?
5 Ka matataui ivi‑vonavona, “Kadi aituhu kana‑vona, ‘Yaubada wahuma wayahina’, e tauna ya vi‑tanai wayahikaia ‘Aituhu deina, aviani wayahina eha uta‑vitumahane?’
5 Então discutiram entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele dirá: “Por que não acreditaram nele?”
6 Kadi aituhu kana‑vona, ‘Tomotau wayahia’, e yoko taina habuhabui inau‑vunuka, iuna ivitumahanei Ioni Tau Bapitaiso vivane Yaubada ya tau apa‑taputapu aitam.”
6 Mas, se dissermos: “Dos homens”, o povo todo nos apedrejará, porque está convicto de que João era profeta.
7 Wayahina, ivona‑nau‑patei, ivona, “Kaiwadi. Itoai eha atꞌ‑anamane aveta baina wayahina a veimea vinꞌ‑omo.”
7 Por fim, responderam que não sabiam de onde era.
8 Ka Iesu vonei, “A. Wayahina, eha au awaeha iuna asi‑vinꞌ‑omanemi.”
8 E Jesus lhes disse:
9 Ka Iesu magigino, ka vona tana‑minikuna taina venei tomotaui ivanevaneneha wayahina, ivona,
9 A seguir, Jesus passou a contar ao povo esta parábola:
10 Ka avaha aihana ana tuta vinꞌ‑omo, e tau vi‑bagunana ya tau paisewa aitam vi‑tunei ine wayahia vivane a vo‑pata ivenei. Kate tomotau‑naia ya tau paisewa ivunuvunui, ka ivi‑tunei mavi‑havine nimanata.
10 No devido tempo, mandou um servo aos lavradores para que lhe dessem do fruto da vinha. Mas os lavradores, depois de espancá-lo, o despacharam de mãos vazias.
11 Wayahina, tauna kadu aitam tau paisewa vi‑tunei ine wayahia, ka tauna kaduke ivunuvunui, ivi‑goyoi, e ivi‑tunei nimanata.
11 Em vista disso, enviou-lhes outro servo, mas também a este espancaram e, depois de insultá-lo, despacharam de mãos vazias.
12 Ka kaduke tau paisewa vꞌ‑itonuna vi‑tunei ine wayahia, ka taui kaduke ivunui, ininina ivo‑himwani, e baguna upuna ihaponei.
12 Mandou ainda um terceiro; também a este, depois de feri-lo, expulsaram.
13 Ka tauna ana heta wayahina ivona, ‘Aviani adewe? Avaha anamanei. Yauke natu adune‑nuanuaiei avi‑tunei ine wayahia, ka tauna kadi ivi‑ateteyei!’
13 Então o dono da vinha disse: “Que farei? Enviarei o meu filho amado; talvez o respeitem.”
14 Kate tomotau‑naia avaha natuna idueyei, e matataui ivonavona, ‘O, ataina tuta yaka auyewa. Iuna onoto taina vivane unu‑tauna. Ka avi tuta amana yana tuta iakwa, vona ahiahina, baguna taina vivane ya gugua. Ka aituhu ataina kanau‑vi‑anigi, apaina tano taina yaka tano.’
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, começaram a discutir entre si: “Este é o herdeiro; vamos matá-lo, para que a herança seja nossa.”
15 Ka tomotau‑naia baguna upuna ihaponei, kadu inau‑vi‑anigi.”
15 E, lançando-o fora da vinha, o mataram.
16 Vona ahiahina, tau vi‑bagunana na‑mavi‑havine ya baguna wayahina, ka taui habuhabui na‑nau‑vi‑anigi, kadu ya baguna mani tomotau nꞌ‑awaehei idune‑vi‑avini tunuhina.”
16 Virá, exterminará aqueles lavradores e entregará a vinha a outros. Ao ouvir isto, disseram: — Que tal não aconteça!
17 Ka Iesu dune‑vi‑anai, e ivona, “Aituhu deina, Iginuma taina yauke, Tau Ito‑yavuha, wayahiu anꞌ anamana medeina? Ivona,
17 Mas Jesus, com o olhar fixo neles, disse:
18 Ka vona ahiahina, aituhu aviyaivia ohonana wayahina ivito‑paine, apaina ipeu ananina, ka iam‑bwegei. Kate aituhu ohonana na‑peu hetaia, taui apaina na‑mutu‑yehai, hanavu deina.”
18 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
19 Ka veimea a tau viwavenena, ka tau vi‑nomu mata‑genai avaha vona tana‑minikuna tanoi inononi, inua‑goyo. Iuna avaha ianamanei Iesu ya vonana wayahina apa‑goyogoyoei. Wayahina, auyewana wayahina inaunau‑nene aitam etawana ivaniahe vivane ipoyꞌ‑avini. Kate taui imatamatauta yoko‑naia wayahia.
19 Naquela mesma hora, os escribas e os principais sacerdotes procuravam prender Jesus, porque entenderam que ele havia contado essa parábola contra eles; mas temiam o povo.
20 Akaka yai vitupu inau‑vevewanei, e mani tomotau ivi‑tunei iomo tauna wayahina. Ka taui iviam‑nonona vivane tau tunutunuhi. Ka veimea a tau viwavenena, ka tau vi‑nomu mata‑genai yai nuanua Iesu yana vona nihenina goyona ivaniahe, ka dewana wayahina iuna mamaei ipoyꞌ‑avini, ka inꞌ‑am‑veneneye me Rom ai tau veimea Ierusalem wayahina.
20 Eles passaram a vigiar Jesus. Enviaram espiões que se fingiam de justos para ver se o apanhavam em alguma palavra, a fim de entregá-lo à jurisdição e à autoridade do governador.
21 Wayahina, tau vitupu‑naia ivinꞌ‑omo, e ivi‑tanaiei, kadu iana‑dibidibiei, ivona, “Tau Viwavenena, anamanem vivane tuta tuta wayahina evonavona ahiahina, kadue eviwaveneai tunutunuhina. Kadu eha aitam koiaka ananina matama, kate Yaubada ya nuanua eviwavenei tunutunuhina tomotau aitamoata aitamoata wayahia.
21 Então lhe perguntaram: — Mestre, sabemos que o senhor fala e ensina corretamente e não se deixa levar pela aparência das pessoas, mas ensina o caminho de Deus segundo a verdade.
22 Wayahina, nau‑wawanika takesiV SisaV wayahina kavenevenei o eha?”
22 É lícito pagar imposto a César ou não?
23 Ka tauna avaha yai viam‑nonona anamanei, wayahina vonei, ivona,
23 Mas Jesus, percebendo a artimanha deles, respondeu:
24 “Me Rom yai toea aitam uveneu adueyei.” Ka avaha ivenei, vi‑tanaiei, ivona, “Koiaka mayamayauna taina kadu koiaka ana wava taina?”
24 — Mostrem-me um denário. De quem é a figura e a inscrição? Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
25 Ka ivonei, “Ainuai vivane SisaV wayahina.”
25 — Pois deem a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
26 Wayahina, taui eha ai pata vonana nihenina goyona ivaniahe tomotau habuhabui mataia. Ka nuai vi‑tupatupa ananina, e igenuana.
26 Não puderam apanhá-lo em palavra alguma diante do povo; e, admirados da sua resposta, calaram-se.
27 Dewana iakwa, e tupwai Sadusi yoko iomo Iesu wayahina, ka taui ivitumahanei tomotau ianiga, e yawai iakwa, eha imini‑havine. Ka kadu taui yai nuanua ivi‑tanaiei. Wayahina ivona,
27 Chegando alguns dos saduceus, que dizem não haver ressurreição,
28 “Tau Viwavenena, Mosese veimea taina veneka, vivane aituhu onoto eha natuna inusi, ka aituhu wadaena mamaei, onotona vaneina nau‑wawani wadaena na‑tavine. Ka aituhu wadaena vi‑natuna, natunatui vivane onoto‑nana inusi natunatuna.
28 perguntaram a Jesus: — Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se um homem casado morrer sem deixar filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.
29 Akaka aitam tuta wayahina vavaneina ai yau 7 imamaei, ka unu‑tauna tavine ka inusi, ka eha aitam natuna.
29 Ora, havia sete irmãos: o primeiro casou e morreu sem filhos;
30 Ka vꞌ‑inuana wadaena tavinei, kate deinake inusi, eha aitam natuna.
30 o segundo
31 Ka vꞌ‑itonuna deinake a itoava aya‑ketuna wayahina. Ka habuhabui inusi, eha aitam natui.
31 e o terceiro também casaram com a viúva, e assim foi com os sete. Todos morreram sem deixar filhos.
32 Ka pai nau‑yehata, wadae‑nana kadu inusi.
32 Por fim, morreu também a mulher.
33 Wayahina, mini‑havine anꞌ auyewa wayahina, wadae‑nana koiaka awana? Iuna habuhabui itavinei awai?”
33 Portanto, na ressurreição, de qual deles a mulher será esposa? Porque os sete casaram com ela.
34 Ka Iesu vonei, ivona,
34 Jesus respondeu:
35 Kate apaina, aituhu aviyaivia Yaubada awaehei imini‑havine anigea, kadu Yaubada ya pai veimea ivaniahei, taui eha itavine, kadu eha aitam koiaka nꞌ‑awaehe itavine.
35 mas os que são considerados dignos de alcançar a era vindoura e a ressurreição dentre os mortos não casam, nem se dão em casamento.
36 Kadue eha ana pata inꞌ‑aniga‑havine, iuna mini‑havine ana tuta na‑iakwa, e taui anelose deina, vivane Yaubada natunatuna, kadu mini‑havine natunatuna.
36 Pois não podem mais morrer, porque são iguais aos anjos e são filhos de Deus, sendo filhos da ressurreição.
37 Ka nonova Mosese ya iginuma nihenina viwaveneka mini‑havine omomo. Iuna tutana ai ananata dueyei, ivona, ‘Yaubada vivane Kauvea taui yawayawai wayahi, vivane Abaraham ya Yaubada, ka Isaki ya Yaubada, kadue Iakobo ya Yaubada.’ Tuta tanoi wayahina, aitonu avaha inusi, kate Mosese ivona deinake iuna aitonu yawayawai.
37 E que os mortos ressuscitam, Moisés o indicou no trecho referente à sarça, quando afirma que o Senhor é o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.
38 Iuna vona ahiahina, Yaubada eha aninigai yai Yaubada, kate tauna yawayawai yai Yaubada. Iuna tauna matana tomotau habuhabui yawayawai imamaei.”
38 Ora, Deus não é Deus de mortos, e sim de vivos; porque para ele todos vivem.
39 Ka veimea a tau viwavenena tupwai ivona‑nau‑pata, ivona, “Akanai. Tau Viwavenena, yam vonana vivane vona tunutunuhina!”
39 Então alguns dos escribas disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Ka ya vonana munina eha aitam koiaka vatuna nui vi‑tanai wayahina ita‑nau‑dadana. Iuna ya nua‑uya idudueyei akanai.
40 E não ousaram mais fazer perguntas a Jesus.
41 Ka Iesu vi‑tanaiei, ivona, “Medeina tomotau ivonavona Tau Ito‑yavuha‑nana vivane Davida natuna aitam?
41 Mas Jesus lhes perguntou:
42 Buki Sam nihenina Davida ya iginuma voneka, ivona,
42 Pois o próprio Davi afirma no Livro dos Salmos:
43 a itoava am havia avunui wayahina,
43 até que eu ponha
44 Unononi. Davida onoto‑nana vi‑wahani ‘yau Kauvea’. Ka aituhu deina, medeina Tau Ito‑yavuha‑nana kadue Davida natuna?”
44 — Portanto, Davi o chama de Senhor. Então como ele pode ser filho de Davi?
45 Ka yokoia habuhabui ivanevaneneha, ka tauna a tau vi‑muni‑waiwai wayahia magigino, e nau‑vi‑avini, ivona,
45 Quando todo o povo estava ouvindo, Jesus disse aos seus discípulos:
46 “Udune‑vivinimi, ka veimea a tau viwavenena yai dewa uvihahaiei. Iuna yai nuanua ai kwama mamanaina iweteweteni, e ini‑awana‑kavokavovo tomotau mataia, kadu yai nuanua tomotau inau‑kaiwei maketia, kadu yai nuanua pai manuena ahiahina wayahina imanuena manua tapanono nihenia, kadu yai nuanua aituhu tomotau ikanibutu, imanuena pai manuena naona wayahia. Yai dewa habuhabuna ivinꞌ‑omo yai nua‑vane wayahina.
46 — Cuidado com os escribas, que gostam de andar com vestes talares e muito apreciam as saudações nas praças, as primeiras cadeiras nas sinagogas e os primeiros lugares nos banquetes.
47 Kadue taui yai vitupu wayahina wadawadae yai manua ivainaui, ka viam‑nonona wayahina tomotau mataia iviama mamanaina, e tomotau inuanua Yaubada idune‑nuanuaiei. Apaina aituhu aviyaivia yai dewa deinake, taui dewa‑yaiyai ani‑vainena ivaniahei Yaubada wayahina.”
47 Eles devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações. Estes sofrerão juízo muito mais severo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.