Lucas 19

Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Ka Iesu meagai Ieriko wayahina inu ka omo‑neine.
1 Jesus entrou em Jericó e atravessava a cidade.
2 Ka meagai‑nana nihenina aitam takesiV a tau vitua ai tau eta‑naonao mamaei, ana wava Sakaeusi, ka tauna tau kaikaiwabo ananina.
2 Havia ali um homem rico chamado Zaqueu, chefe dos cobradores de impostos.
3 Ka Sakaeusi nuanuana ananina Iesu dueyei, kate yoko ananina nui ivenavenau, ka Sakaeusi kutakutana, wayahina eha ana pata ta‑dueye.
3 Tentava ver Jesus, mas era baixo demais e não conseguia olhar por cima da multidão.
4 Wayahina, tauna nau‑bwanunua eta‑naoi, e aitam madaiba ana wava sikamoreV ai‑vane, e vivane hetana wayahina na‑dueye, iuna Iesu etawanana omomoi.
4 Por isso, correu adiante e subiu numa figueira-brava, no caminho por onde Jesus passaria.
5 Ka tutana Iesu omo ai‑nana wayahina, tauna dune‑vane, e Sakaeusi dueyei. E vonei, ivona, “Sakaeusi, eopu‑me‑kwayavoni, iuna ataina wamke yauke yam manua kamamae.” “Sakaeusi, eopu‑me‑kwayavoni, iuna ataina wamke yauke yam manua kamamaei.”|alt="Zacchaeus" src="GS-IB04120.tif" size="span" loc="LUK 19:5" ref="19:5"
5 Quando Jesus chegou ali, olhou para cima e disse: “Zaqueu, desça depressa! Hoje devo hospedar-me em sua casa”.
6 Wayahina, Sakaeusi vo‑kwayavoni iopu, ka ya dewa‑haiawa nui Iesu ainua ivi‑vaniaha.
6 Sem demora, Zaqueu desceu e, com alegria, recebeu Jesus em sua casa.
7 Ka tau vi‑meagai habuhabui avaha dewana idueyei ivi‑putu ivi‑vonavona wayahina, ivonavona, “Ia! Onoto‑nana tau goyogoyona, ka Iesu inei ya manua, na‑nau‑vi‑taui! Medeina yana dewa deina?”
7 Ao ver isso, o povo começou a se queixar: “Ele foi se hospedar na casa de um pecador!”.
8 Ka Sakaeusi mini, e Kauvea vonei, ivona, “Kauvea, edueyei. Ataina yau gugua habuhabuna atana‑vewani ainua ka ana tupwa aitamoata habuhabuna tau payapayaya avene‑neiei. Ka kadu aituhu aviyaivia nonova avitua‑pani patana aitamoata wayahina, ai vo‑vi‑tupana na nau‑punina hetana aboui.”
8 Enquanto isso, Zaqueu se levantou e disse: “Senhor, darei metade das minhas riquezas aos pobres. E, se explorei alguém na cobrança de impostos, devolverei quatro vezes mais!”.
9 Wayahina, Iesu vonei, ivona, “Ataina tuta wayahina ito‑yavuha avaha vinꞌ‑omo manua taina wayahina. Iuna onoto taina kadu aitam Abaraham wana.
9 Jesus respondeu: “Hoje chegou a salvação a esta casa, pois este homem também é filho de Abraão.
10 Vona ahiahina, yauke, Tauna Vi‑tomotau, yau paisewa vivane aomo tanopia, e taui tupatupai wayahia anaunau‑nene, kadu ana‑ito‑yavuhi, onoto taina deina.”
10 Porque o Filho do Homem veio buscar e salvar os perdidos”.
11 Ka tutana tomotau‑naia imamaei Sakaeusi ya manua nihenina, Iesu aitam vona tana‑minikuna venei. Iuna avaha ivi‑maupwani Ierusalem wayahina, ka tauna avaha anamane‑yehai vivane yoko‑naia inuanua bwagona, e tuta eha ani‑hoina na‑iakwa wayahina, Yaubada ya pai veimea vi‑putu. Ka kadu taui inuanua bwagona ai pata mataia idudueye.
11 A multidão estava atenta ao que Jesus dizia. Então, como ele se aproximava de Jerusalém, contou-lhes uma parábola, pois o povo achava que o reino de Deus começaria de imediato.
12 Wayahina ivona,
12 Disse ele: “Um nobre foi chamado a um país distante para ser coroado rei e depois voltar.
13 Ka eha ani‑hoina na‑ni‑tawane wayahina, tauna ya tau paisewa ai yau 10 honei inau‑hohoni wayahina. Ka yana kina tupwai tana‑vewani, ka aitamoata aitamoata wayahia ai vo‑pata venei, e vonei, ivona, ‘Ami vo‑pata taina avenemi, vivane kode aitamoata. Ka ani‑tawanemi, ka nau‑wawanimi uvi‑paisewei, e kina tupwana hetana uvaniahei wayahiu a itoava amavi‑havine wayahimia wayahina.’ Vonana iakwa, e ni‑tawanei ine bana mamanaina wayahina.
13 Antes de partir, reuniu dez de seus servos e deu a cada um deles dez moedas de prata, dizendo: ‘Invistam esse dinheiro enquanto eu estiver fora’.
14 Kate taui kiniV natu‑nana ya papani nihenina imamaei inau‑nikonikoiei. Wayahina, taui yai tau mataeda yoko ivi‑tunei ine papani‑nana bana mamanaina wayahina, ka ivona, ‘Itoai eha yama nuanua onoto tanoi vi‑kiniV, ka eha yama nuanua tauna veimeyeai.’
14 Seu povo, porém, o odiava, e enviou uma delegação atrás dele para dizer: ‘Não queremos que ele seja nosso rei’.
15 Kate yai vona eha aitam aviani tenoke papani‑nana bana mamanaina wayahina, ka yai kauvea vi‑kiniV, kadu mavi‑havine, yana vona wayahia aitamoata deina. Ka avaha mavina, tauna ya tau paisewa nonova yana kina vo‑patai honei inau‑hohoni wayahina. Iuna ya nuanua nꞌ‑anamane vivane ai vi‑am kina ai vo‑pata hetana ivaniahei.
15 “Depois de ser coroado, ele voltou e chamou os servos aos quais tinha confiado o dinheiro, pois queria saber quanto haviam lucrado.
16 Ka aitam onoto eta‑naoi ya kauvea matana, mini, e vonei, ivona, ‘Bada, nonova yam kina wayahia au vo‑pata vivane kode aitamoata. Ka kodena wayahina avaha kode ai yau 10 avaniahei wayahim, ka ataina avene‑havinem.’
16 O primeiro servo informou: ‘Senhor, investi seu dinheiro, e ele rendeu dez vezes a quantia recebida.
17 Ka kauvea‑nana ivona, ‘Dewa ahiahina! Wamke tau dune‑vi‑avina ahiahina aitam. Avaha eviwaveneu aituhu yau toea tupwai awaehem edune‑vi‑avini, akanai, am pata dewa tunutunuhina ededewei. Wayahina, ataina meagai ai yau 10 awaehem, evi‑tau veimea wayahi.’
17 “‘Muito bem!’, disse o rei. ‘Você é um bom servo. Foi fiel no pouco que lhe confiei e, como recompensa, governará dez cidades.’
18 Ka onoto vꞌ‑inuana kadu omo, e ivona, ‘Bada, nonova yam kina wayahia au vo‑pata vivane kode aitamoata. Ka kodena wayahina avaha kode ai yau 5 avaniahei wayahim, ka ataina avene‑havinem.’
18 “O servo seguinte informou: ‘Senhor, investi seu dinheiro, e ele rendeu cinco vezes a quantia recebida’.
19 Wayahina kauvea‑nana kadu tauna vonei, ivona, ‘Ahiahina. Wayahina meagai ai yau 5 awaehem evi‑tau veimea wayahi.’
19 “‘Muito bem!’, disse o rei. ‘Você governará cinco cidades.’
20 Ka kadu aitam tau paisewa omo, e ivona, ‘Bada, nonova yam kina wayahia au vo‑pata vivane kode aitamoata. Ka kodena taina avene‑havinem. Nonova kodena kaleko wayahina aumei, e abou‑vidovidohei ahiahina a itoava ataina wayahina.
20 “O terceiro servo, porém, trouxe de volta apenas a quantia recebida e disse: ‘Senhor, escondi seu dinheiro para mantê-lo seguro.
21 Adewei deina iuna avaha anamanem vivane taum onoto manimaninim, ka yam dewa eha ebagubaguna, kate mani tomotau yai paisewa a nau‑pata epepei, ka kadue eha esi‑yavuyavunena, kate mani tomotau yai aihana enꞌ‑aihana. Wayahina amatamatautem.’
21 Tive medo, pois o senhor é um homem severo. Toma o que não lhe pertence e colhe o que não plantou’.
22 Ka ya kauvea‑nana ivona, ‘Ia! Taum tau paisewa goyom! Yam vonea anau‑yanahim, iuna avaha eanamaneu vivane yauke onoto manimaniniu, ka yau kaikaiwabo aepepei mani tomotau yai paisewa wayahia.
22 “‘Servo mau!’, exclamou o senhor. ‘Suas próprias palavras o condenam. Se você sabia que sou homem severo, que tomo o que não me pertence e colho o que não plantei,
23 Wayahina, nonova nau‑wawanim yau kina banikaV nihenina ebou, e avi tuta amavina wayahina, kodena avaniahe kadu a vo‑vi‑tupana hetana.’
23 por que não depositou meu dinheiro? Pelo menos eu teria recebido os juros.’
24 Ka tauna ya tau paisewa tupwai imimini nepena vonei, ivona, ‘Au kodena onoto taina wayahina unꞌ‑epe, e onotona naona vinꞌ‑omo kode ai yau 10 wayahina uvenei.’
24 “Então, voltando-se para os outros que estavam ali perto, o rei ordenou: ‘Tomem o dinheiro deste servo e deem ao que tem dez moedas.
25 Akaka tau paisewa‑naia nuai vi‑tupatupa, wayahina ivona, ‘Ia! Bada, yam dewana eha tunutunuhina, iuna onoto‑nana avaha kode ai yau 10 wayahina!’
25 “‘Mas senhor!’, disseram eles. ‘Ele já tem dez!’
26 Kate yai kauvea‑nana wayahia ivona, ‘Eha. Yau dewana vivane tunutunuhina, wayahina uvenei deina. Iuna vona‑vavaha, aituhu aviyaivia ivitumahaneu, ka iupu‑moimoiha, apaina gugua habuhabuna avenei. Ka aituhu aviyaivia eha ivitumahaneu, ka iupu‑tonetonene, apaina aviani kikituna wayahia mamaei anꞌ‑epa‑yavune, e munia, awakabi imamaei akanai.
26 “Então o rei respondeu: ‘Sim, ao que tem, mais lhe será dado; mas do que nada tem, até o que tem lhe será tomado.
27 Ka nonova yau tomotau tupwai au havia, iuna yau veimea ivihahaiei. Wayahina, ataina tuta uomanei wayahiua, e mataua unau‑vi‑anigi.’”
27 E, quanto a esses meus inimigos que não queriam que eu fosse seu rei, tragam-nos aqui e executem-nos na minha presença’”.
28 Iesu ya vonana nau‑yehai, mini, e a tau vi‑muni‑waiwai nui ivanevane Ierusalem wayahina.
28 Depois de contar essa história, Jesus prosseguiu rumo a Jerusalém.
29 Ka yai venavenau wayahina meagai Betepage kadu meagai Betani wayahia ivi‑maupwani. Ka meagai ainuai wayahia Oya Olive eha bana. Ka tauna a tau vi‑muni‑waiwai ainua mai‑vi‑tunei ieta‑naoi papanina wayahina ai mataeda nui.
29 Quando chegou a Betfagé e Betânia, próximo ao monte das Oliveiras, enviou dois de seus discípulos.
30 Ivona, “Meagaina tanoi tepakaia wayahina una‑ne, e tanoi wayahina apaina aitam vahitau udune‑vaniahei, vivane aseV tupunaina. Eha aitam tomotau ta‑vi‑ata‑dadana. Ka vahitauna uyavuhi, unꞌ‑omane‑havinei baina wayahiua.
30 “Vão àquele povoado adiante”, disse ele. “Assim que entrarem, verão amarrado ali um jumentinho no qual ninguém jamais montou. Desamarrem-no e tragam-no para cá.
31 Ka aituhu koiaka wayahimia na‑vona, ‘Ia! Aviani wayahina tanai vahitauna uyavuyavuhi?’, onoto‑nana uvona‑nau‑patei, una‑vona, ‘Yaka Kauvea ya nuanua.’”
31 Se alguém perguntar: ‘Por que estão soltando o jumentinho?’, respondam apenas: ‘O Senhor precisa dele’.”
32 Akaka taui ineine, e dewa habuhabuna ivaniahei Iesu yana vona deina.
32 Eles foram e encontraram o jumentinho, exatamente como Jesus tinha dito.
33 Ka tutana ase‑nanaV iyavuyavuhi, tau vi‑vahitau‑naia ivi‑tanaiei, ivona, “Aviani wayahina yama vahitau uyavuyavuhi?”
33 E, enquanto o desamarravam, seus donos perguntaram: “Por que estão soltando o jumentinho?”.
34 Wayahina ivona, “Yaka Kauvea ya nuanua.”
34 Os discípulos responderam: “O Senhor precisa dele”.
35 Ka vahitauna itaini ineiei Iesu wayahina. Ka ai kwama wauna iyaveni, ka Iesu vi‑ata hetana.
35 Então trouxeram o jumentinho e lançaram seus mantos sobre o animal, para que Jesus montasse nele.
36 Ka tutana neine etawana, tomotau habuhabui ai kwama kadu etawana iyaveni‑neiei. Iuna yai dewa‑haiawa nui ya etawana ivaivani.
36 À medida que Jesus ia passando, as multidões espalhavam seus mantos ao longo do caminho diante dele.
37 Ka tauna yoko nui ineine Oya Olive a etawana wayahina, ka etawana iopu Ierusalem wayahina. Ka tau vi‑muni yoko habuhabui yai dewa‑haiawa nui ivi‑putu movi ananina wayahina Yaubada iawa‑vidovidohei, kadu iaheahe, iuna avaha Yaubada ya dewa‑bagibagina habuhabuna idudueyei.
37 Quando ele chegou próximo à descida do monte das Oliveiras, seus seguidores começaram a gritar e a cantar enquanto o acompanhavam, louvando a Deus por todos os milagres maravilhosos que tinham visto.
38 Ivonavona,
38 “Bendito é o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e glória nas maiores alturas!”.
39 Ka Parisi tupwai yokoia nihenina avaha vonaia inononi, Iesu ivito‑potei, ivona, “Ia! Tau Viwavenena, nau‑wawanim am tau vi‑muni‑waiwai eveimeyei awa‑dava taina wayahina igenuana!”
39 Alguns dos fariseus que estavam entre a multidão disseram: “Mestre, repreenda seus seguidores por dizerem estas coisas!”.
40 Ka Iesu vona‑nau‑patei, ivona, “Eha nau‑wawaniu avito‑potai. Iuna aituhu taui igenuana, vona ahiahina, hanu taina etawana baimina yai dewa‑haiawa nui ivi‑putu iawa‑davadava.”
40 Ele, porém, respondeu: “Se eles se calarem, as próprias pedras clamarão!”.
41 Ka avaha Iesu vinꞌ‑omo Ierusalem nepena, ka meagaina ananina dueyei, e nuana ivita, e toutou. Ka meagaina wayahina ivona,
41 Quando Jesus se aproximou de Jerusalém e viu a cidade, começou a chorar.
42 “O Ierusalem! Aituhu ataina wamke eanamane ahiahina koiaka ana pata nua gomagomanina na‑venem, evidoha deina. Kate eha etꞌ‑anamane, iuna nua‑uya‑nana hivahivana matama.
42 “Como eu gostaria que hoje você compreendesse o caminho para a paz!”, disse ele. “Agora, porém, isso está oculto a seus olhos.
43 Ka apaina, tuta tepakaia wayahina, am havia inꞌ‑omo, e havia ana yona iyonei awaniam, ka itutu‑gani‑vivinem, e ibou‑potapotam.
43 Chegará o tempo em que seus inimigos construirão rampas para atacar seus muros e a rodearão e apertarão o cerco por todos os lados.
44 Ka munia, yam tutu‑gana itutu‑bwegebwegei. Na‑iakwa, tomotaui habuhabui yam tutu‑gana nihenina iva‑taunei tanopia, ka kadue manua habuhabuna ibwegebwege‑neiei deinake. Ka avaha haviana inau‑yehai, vona ahiahina, auyewana wayahina eha aitam hanu mani hanu hetana mamae nihenima. Apaina am havia idewam deinake, iuna ataina eha Yaubada yanꞌ omana wayahima etꞌ‑anamane.”
44 Esmagarão você e seus filhos e não deixarão pedra sobre pedra, pois você não reconheceu que Deus a visitou.”
45 Ka avaha meagai Ierusalem inui, tauna omo Manua Vito‑pota wayahina, ka avi tau aimwane vahitau pai vi‑nomu iaimwanei nihenina vo‑tahoi.
45 Então Jesus entrou no templo e começou a expulsar os que ali vendiam,
46 Ka vonei, ivona, “Iginuma nihenina Yaubada voneka deina,
46 dizendo: “As Escrituras declaram: ‘Meu templo será casa de oração’, mas vocês o transformaram num esconderijo de ladrões!”.
47 Ka mana navia a itoava yanꞌ auyewa pai nau‑yehata wayahina, auyewa aitamoata aitamoata wayahina, Manua Vito‑pota nihenina yoko wayahia viwavenena. Ka tau vi‑nomu mata‑genai, ka veimea a tau viwavenena, ka kadue tau eta‑naonao yai nuanua ananina Iesu ina‑nau‑vi‑anigi.
47 Jesus ensinava todos os dias no templo, mas os principais sacerdotes, os mestres da lei e outros líderes do povo planejavam matá-lo.
48 Kate yai etawana eha ai pata ita‑vaniahe, iuna auyewa aitamoata aitamoata wayahina yoko ananina Iesu ya viwavenena wayahina ivanevaneneha, kadu nuai epepei.
48 Contudo, não conseguiam pensar num modo de fazê-lo, pois o povo ouvia atentamente tudo que ele dizia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.