Lucas 19

Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Ka Iesu meagai Ieriko wayahina inu ka omo‑neine.
1 Jesus entrou em Jericó, e atravessava a cidade.
2 Ka meagai‑nana nihenina aitam takesiV a tau vitua ai tau eta‑naonao mamaei, ana wava Sakaeusi, ka tauna tau kaikaiwabo ananina.
2 Havia ali um homem rico chamado Zaqueu, chefe dos publicanos.
3 Ka Sakaeusi nuanuana ananina Iesu dueyei, kate yoko ananina nui ivenavenau, ka Sakaeusi kutakutana, wayahina eha ana pata ta‑dueye.
3 Ele queria ver quem era Jesus, mas, sendo de pequena estatura, não o conseguia, por causa da multidão.
4 Wayahina, tauna nau‑bwanunua eta‑naoi, e aitam madaiba ana wava sikamoreV ai‑vane, e vivane hetana wayahina na‑dueye, iuna Iesu etawanana omomoi.
4 Assim, correu adiante e subiu numa figueira brava para vê-lo, pois Jesus ia passar por ali.
5 Ka tutana Iesu omo ai‑nana wayahina, tauna dune‑vane, e Sakaeusi dueyei. E vonei, ivona, “Sakaeusi, eopu‑me‑kwayavoni, iuna ataina wamke yauke yam manua kamamae.” “Sakaeusi, eopu‑me‑kwayavoni, iuna ataina wamke yauke yam manua kamamaei.”|alt="Zacchaeus" src="GS-IB04120.tif" size="span" loc="LUK 19:5" ref="19:5"
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhou para cima e lhe disse: "Zaqueu, desça depressa. Quero ficar em sua casa hoje".
6 Wayahina, Sakaeusi vo‑kwayavoni iopu, ka ya dewa‑haiawa nui Iesu ainua ivi‑vaniaha.
6 Então ele desceu rapidamente e o recebeu com alegria.
7 Ka tau vi‑meagai habuhabui avaha dewana idueyei ivi‑putu ivi‑vonavona wayahina, ivonavona, “Ia! Onoto‑nana tau goyogoyona, ka Iesu inei ya manua, na‑nau‑vi‑taui! Medeina yana dewa deina?”
7 Todo o povo viu isso e começou a se queixar: "Ele se hospedou na casa de um ‘pecador’ ".
8 Ka Sakaeusi mini, e Kauvea vonei, ivona, “Kauvea, edueyei. Ataina yau gugua habuhabuna atana‑vewani ainua ka ana tupwa aitamoata habuhabuna tau payapayaya avene‑neiei. Ka kadu aituhu aviyaivia nonova avitua‑pani patana aitamoata wayahina, ai vo‑vi‑tupana na nau‑punina hetana aboui.”
8 Mas Zaqueu levantou-se e disse ao Senhor: "Olha, Senhor! Estou dando a metade dos meus bens aos pobres; e se de alguém extorqui alguma coisa, devolverei quatro vezes mais".
9 Wayahina, Iesu vonei, ivona, “Ataina tuta wayahina ito‑yavuha avaha vinꞌ‑omo manua taina wayahina. Iuna onoto taina kadu aitam Abaraham wana.
9 Jesus lhe disse: "Hoje houve salvação nesta casa! Porque este homem também é filho de Abraão.
10 Vona ahiahina, yauke, Tauna Vi‑tomotau, yau paisewa vivane aomo tanopia, e taui tupatupai wayahia anaunau‑nene, kadu ana‑ito‑yavuhi, onoto taina deina.”
10 Pois o Filho do homem veio buscar e salvar o que estava perdido".
11 Ka tutana tomotau‑naia imamaei Sakaeusi ya manua nihenina, Iesu aitam vona tana‑minikuna venei. Iuna avaha ivi‑maupwani Ierusalem wayahina, ka tauna avaha anamane‑yehai vivane yoko‑naia inuanua bwagona, e tuta eha ani‑hoina na‑iakwa wayahina, Yaubada ya pai veimea vi‑putu. Ka kadu taui inuanua bwagona ai pata mataia idudueye.
11 Estando eles a ouvi-lo, Jesus passou a contar-lhes uma parábola, porque estava perto de Jerusalém e o povo pensava que o Reino de Deus ia se manifestar de imediato.
12 Wayahina ivona,
12 Ele disse: "Um homem de nobre nascimento foi para uma terra distante para ser coroado rei e depois voltar.
13 Ka eha ani‑hoina na‑ni‑tawane wayahina, tauna ya tau paisewa ai yau 10 honei inau‑hohoni wayahina. Ka yana kina tupwai tana‑vewani, ka aitamoata aitamoata wayahia ai vo‑pata venei, e vonei, ivona, ‘Ami vo‑pata taina avenemi, vivane kode aitamoata. Ka ani‑tawanemi, ka nau‑wawanimi uvi‑paisewei, e kina tupwana hetana uvaniahei wayahiu a itoava amavi‑havine wayahimia wayahina.’ Vonana iakwa, e ni‑tawanei ine bana mamanaina wayahina.
13 Então, chamou dez dos seus servos e lhes deu dez minas. Disse ele: ‘Façam esse dinheiro render até à minha volta’.
14 Kate taui kiniV natu‑nana ya papani nihenina imamaei inau‑nikonikoiei. Wayahina, taui yai tau mataeda yoko ivi‑tunei ine papani‑nana bana mamanaina wayahina, ka ivona, ‘Itoai eha yama nuanua onoto tanoi vi‑kiniV, ka eha yama nuanua tauna veimeyeai.’
14 "Mas os seus súditos o odiavam e depois enviaram uma delegação para lhe dizer: ‘Não queremos que este homem seja nosso rei’.
15 Kate yai vona eha aitam aviani tenoke papani‑nana bana mamanaina wayahina, ka yai kauvea vi‑kiniV, kadu mavi‑havine, yana vona wayahia aitamoata deina. Ka avaha mavina, tauna ya tau paisewa nonova yana kina vo‑patai honei inau‑hohoni wayahina. Iuna ya nuanua nꞌ‑anamane vivane ai vi‑am kina ai vo‑pata hetana ivaniahei.
15 "Contudo, foi feito rei e voltou. Então mandou chamar os servos a quem dera o dinheiro, a fim de saber quanto tinham lucrado.
16 Ka aitam onoto eta‑naoi ya kauvea matana, mini, e vonei, ivona, ‘Bada, nonova yam kina wayahia au vo‑pata vivane kode aitamoata. Ka kodena wayahina avaha kode ai yau 10 avaniahei wayahim, ka ataina avene‑havinem.’
16 "O primeiro veio e disse: ‘Senhor, a tua mina rendeu outras dez’.
17 Ka kauvea‑nana ivona, ‘Dewa ahiahina! Wamke tau dune‑vi‑avina ahiahina aitam. Avaha eviwaveneu aituhu yau toea tupwai awaehem edune‑vi‑avini, akanai, am pata dewa tunutunuhina ededewei. Wayahina, ataina meagai ai yau 10 awaehem, evi‑tau veimea wayahi.’
17 " ‘Muito bem, meu bom servo! ’, respondeu o seu senhor. ‘Por ter sido confiável no pouco, governe sobre dez cidades’.
18 Ka onoto vꞌ‑inuana kadu omo, e ivona, ‘Bada, nonova yam kina wayahia au vo‑pata vivane kode aitamoata. Ka kodena wayahina avaha kode ai yau 5 avaniahei wayahim, ka ataina avene‑havinem.’
18 "O segundo veio e disse: ‘Senhor, a tua mina rendeu cinco vezes mais’.
19 Wayahina kauvea‑nana kadu tauna vonei, ivona, ‘Ahiahina. Wayahina meagai ai yau 5 awaehem evi‑tau veimea wayahi.’
19 "O seu senhor respondeu: ‘Também você, encarregue-se de cinco cidades’.
20 Ka kadu aitam tau paisewa omo, e ivona, ‘Bada, nonova yam kina wayahia au vo‑pata vivane kode aitamoata. Ka kodena taina avene‑havinem. Nonova kodena kaleko wayahina aumei, e abou‑vidovidohei ahiahina a itoava ataina wayahina.
20 "Então veio outro servo e disse: ‘Senhor, aqui está a tua mina; eu a conservei guardada num pedaço de pano.
21 Adewei deina iuna avaha anamanem vivane taum onoto manimaninim, ka yam dewa eha ebagubaguna, kate mani tomotau yai paisewa a nau‑pata epepei, ka kadue eha esi‑yavuyavunena, kate mani tomotau yai aihana enꞌ‑aihana. Wayahina amatamatautem.’
21 Tive medo, porque és um homem severo. Tiras o que não puseste e colhes o que não semeaste’.
22 Ka ya kauvea‑nana ivona, ‘Ia! Taum tau paisewa goyom! Yam vonea anau‑yanahim, iuna avaha eanamaneu vivane yauke onoto manimaniniu, ka yau kaikaiwabo aepepei mani tomotau yai paisewa wayahia.
22 "O seu senhor respondeu: ‘Eu o julgarei pelas suas próprias palavras, servo mau! Você sabia que sou homem severo, que tiro o que não pus e colho o que não semeei.
23 Wayahina, nonova nau‑wawanim yau kina banikaV nihenina ebou, e avi tuta amavina wayahina, kodena avaniahe kadu a vo‑vi‑tupana hetana.’
23 Então, por que não confiou o meu dinheiro ao banco? Assim, quando eu voltasse o receberia com os juros’.
24 Ka tauna ya tau paisewa tupwai imimini nepena vonei, ivona, ‘Au kodena onoto taina wayahina unꞌ‑epe, e onotona naona vinꞌ‑omo kode ai yau 10 wayahina uvenei.’
24 "E disse aos que estavam ali: ‘Tomem dele a sua mina e dêem-na ao que tem dez’.
25 Akaka tau paisewa‑naia nuai vi‑tupatupa, wayahina ivona, ‘Ia! Bada, yam dewana eha tunutunuhina, iuna onoto‑nana avaha kode ai yau 10 wayahina!’
25 " ‘Senhor’, disseram, ‘ele já tem dez! ’
26 Kate yai kauvea‑nana wayahia ivona, ‘Eha. Yau dewana vivane tunutunuhina, wayahina uvenei deina. Iuna vona‑vavaha, aituhu aviyaivia ivitumahaneu, ka iupu‑moimoiha, apaina gugua habuhabuna avenei. Ka aituhu aviyaivia eha ivitumahaneu, ka iupu‑tonetonene, apaina aviani kikituna wayahia mamaei anꞌ‑epa‑yavune, e munia, awakabi imamaei akanai.
26 "Ele respondeu: ‘Eu lhes digo que a quem tem, mais será dado, mas a quem não tem, até o que tiver lhe será tirado.
27 Ka nonova yau tomotau tupwai au havia, iuna yau veimea ivihahaiei. Wayahina, ataina tuta uomanei wayahiua, e mataua unau‑vi‑anigi.’”
27 E aqueles inimigos meus, que não queriam que eu reinasse sobre eles, tragam-nos aqui e matem-nos na minha frente! ’ "
28 Iesu ya vonana nau‑yehai, mini, e a tau vi‑muni‑waiwai nui ivanevane Ierusalem wayahina.
28 Depois de dizer isso, Jesus foi adiante, subindo para Jerusalém.
29 Ka yai venavenau wayahina meagai Betepage kadu meagai Betani wayahia ivi‑maupwani. Ka meagai ainuai wayahia Oya Olive eha bana. Ka tauna a tau vi‑muni‑waiwai ainua mai‑vi‑tunei ieta‑naoi papanina wayahina ai mataeda nui.
29 Ao aproximar-se de Betfagé e de Betânia, no monte chamado das Oliveiras, enviou dois dos seus discípulos, dizendo-lhes:
30 Ivona, “Meagaina tanoi tepakaia wayahina una‑ne, e tanoi wayahina apaina aitam vahitau udune‑vaniahei, vivane aseV tupunaina. Eha aitam tomotau ta‑vi‑ata‑dadana. Ka vahitauna uyavuhi, unꞌ‑omane‑havinei baina wayahiua.
30 "Vão ao povoado que está adiante e, ao entrarem, encontrarão um jumentinho amarrado, no qual ninguém jamais montou. Desamarrem-no e tragam-no aqui.
31 Ka aituhu koiaka wayahimia na‑vona, ‘Ia! Aviani wayahina tanai vahitauna uyavuyavuhi?’, onoto‑nana uvona‑nau‑patei, una‑vona, ‘Yaka Kauvea ya nuanua.’”
31 Se alguém lhes perguntar: ‘Por que o estão desamarrando? ’ digam-lhe: ‘O Senhor precisa dele’ ".
32 Akaka taui ineine, e dewa habuhabuna ivaniahei Iesu yana vona deina.
32 Os que tinham sido enviados foram e encontraram o animal exatamente como ele lhes tinha dito.
33 Ka tutana ase‑nanaV iyavuyavuhi, tau vi‑vahitau‑naia ivi‑tanaiei, ivona, “Aviani wayahina yama vahitau uyavuyavuhi?”
33 Quando estavam desamarrando o jumentinho, os seus donos lhes perguntaram: "Por que vocês estão desamarrando o jumentinho? "
34 Wayahina ivona, “Yaka Kauvea ya nuanua.”
34 Eles responderam: "O Senhor precisa dele".
35 Ka vahitauna itaini ineiei Iesu wayahina. Ka ai kwama wauna iyaveni, ka Iesu vi‑ata hetana.
35 Levaram-no a Jesus, lançaram seus mantos sobre o jumentinho e fizeram que Jesus montasse nele.
36 Ka tutana neine etawana, tomotau habuhabui ai kwama kadu etawana iyaveni‑neiei. Iuna yai dewa‑haiawa nui ya etawana ivaivani.
36 Enquanto ele prosseguia, o povo estendia os seus mantos pelo caminho.
37 Ka tauna yoko nui ineine Oya Olive a etawana wayahina, ka etawana iopu Ierusalem wayahina. Ka tau vi‑muni yoko habuhabui yai dewa‑haiawa nui ivi‑putu movi ananina wayahina Yaubada iawa‑vidovidohei, kadu iaheahe, iuna avaha Yaubada ya dewa‑bagibagina habuhabuna idudueyei.
37 Quando ele já estava perto da descida do monte das Oliveiras, toda a multidão dos discípulos começou a louvar a Deus alegremente, em alta voz, por todos os milagres que tinham visto. Exclamavam:
38 Ivonavona,
38 "Bendito é o rei que vem em nome do Senhor! " "Paz no céu e glória nas alturas! "
39 Ka Parisi tupwai yokoia nihenina avaha vonaia inononi, Iesu ivito‑potei, ivona, “Ia! Tau Viwavenena, nau‑wawanim am tau vi‑muni‑waiwai eveimeyei awa‑dava taina wayahina igenuana!”
39 Alguns dos fariseus que estavam no meio da multidão disseram a Jesus: "Mestre, repreende os teus discípulos! "
40 Ka Iesu vona‑nau‑patei, ivona, “Eha nau‑wawaniu avito‑potai. Iuna aituhu taui igenuana, vona ahiahina, hanu taina etawana baimina yai dewa‑haiawa nui ivi‑putu iawa‑davadava.”
40 "Eu lhes digo", respondeu ele, "se eles se calarem, as pedras clamarão".
41 Ka avaha Iesu vinꞌ‑omo Ierusalem nepena, ka meagaina ananina dueyei, e nuana ivita, e toutou. Ka meagaina wayahina ivona,
41 Quando se aproximou e viu a cidade, Jesus chorou sobre ela
42 “O Ierusalem! Aituhu ataina wamke eanamane ahiahina koiaka ana pata nua gomagomanina na‑venem, evidoha deina. Kate eha etꞌ‑anamane, iuna nua‑uya‑nana hivahivana matama.
42 e disse: "Se você compreendesse neste dia, sim, você também, o que traz a paz! Mas agora isso está oculto aos seus olhos.
43 Ka apaina, tuta tepakaia wayahina, am havia inꞌ‑omo, e havia ana yona iyonei awaniam, ka itutu‑gani‑vivinem, e ibou‑potapotam.
43 Virão dias em que os seus inimigos construirão trincheiras contra você, e a rodearão e a cercarão de todos os lados.
44 Ka munia, yam tutu‑gana itutu‑bwegebwegei. Na‑iakwa, tomotaui habuhabui yam tutu‑gana nihenina iva‑taunei tanopia, ka kadue manua habuhabuna ibwegebwege‑neiei deinake. Ka avaha haviana inau‑yehai, vona ahiahina, auyewana wayahina eha aitam hanu mani hanu hetana mamae nihenima. Apaina am havia idewam deinake, iuna ataina eha Yaubada yanꞌ omana wayahima etꞌ‑anamane.”
44 Também a lançarão por terra, você e os seus filhos. Não deixarão pedra sobre pedra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus a visitaria".
45 Ka avaha meagai Ierusalem inui, tauna omo Manua Vito‑pota wayahina, ka avi tau aimwane vahitau pai vi‑nomu iaimwanei nihenina vo‑tahoi.
45 Então ele entrou no templo e começou a expulsar os que estavam vendendo.
46 Ka vonei, ivona, “Iginuma nihenina Yaubada voneka deina,
46 Disse-lhes: "Está escrito: ‘A minha casa será casa de oração’; mas vocês fizeram dela ‘um covil de ladrões’".
47 Ka mana navia a itoava yanꞌ auyewa pai nau‑yehata wayahina, auyewa aitamoata aitamoata wayahina, Manua Vito‑pota nihenina yoko wayahia viwavenena. Ka tau vi‑nomu mata‑genai, ka veimea a tau viwavenena, ka kadue tau eta‑naonao yai nuanua ananina Iesu ina‑nau‑vi‑anigi.
47 Todos os dias ele ensinava no templo. Mas os chefes dos sacerdotes, os mestres da lei e os líderes do povo procuravam matá-lo.
48 Kate yai etawana eha ai pata ita‑vaniahe, iuna auyewa aitamoata aitamoata wayahina yoko ananina Iesu ya viwavenena wayahina ivanevaneneha, kadu nuai epepei.
48 Todavia, não conseguiam encontrar uma forma de fazê-lo, porque todo o povo estava fascinado pelas suas palavras.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.