Lucas 18

Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Aitam auyewa wayahina Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai vona tana‑minikuna aitam venei, e viwavenei vivane tuta tuta taui nau‑wawani iviama Yaubada wayahina, ka eha ina‑ihanua.
1 Jesus lhes contou uma parábola para mostrar que deviam orar sempre e nunca desanimar:
2 Ivona,
2 — Em certa cidade havia um juiz que não temia a Deus, nem respeitava ninguém.
3 Kadue meagaina nihenina aitam wadae imamaei. Ka tuta habuhabuna wadaena iomomo tau vanenehana wayahina, ka iviamei, ‘Bada, nau‑wawanim evo‑taitaieai ama havia wayahina.’
3 Havia também, naquela mesma cidade, uma viúva que sempre o procurava, dizendo: “Julgue a minha causa contra o meu adversário.”
4 Auyewa aitamoata aitamoata wayahina wadae‑nana yai dewa deina, ka tau vaneneha‑nana eha nuanuana na‑ivaite. Ka aitam tuta wayahina tau vaneneha‑nana ininina yoina. Tauna ana heta wayahina ivona, ‘Ia! Akanai. Eha Yaubada amatamataute, ka kadue eha tomotau adewa‑didigune.
4 Por algum tempo, ele não a quis atender, mas depois pensou assim: “É bem verdade que eu não temo a Deus, nem respeito ninguém.
5 Kate wadae‑nana yai omana‑havihavine wayahiua, ka avaha aihanua. Wayahina, ataina ana‑ivaitei ai havia wayahina, ka apaina eha imavi‑havihavine wayahiua!’”
5 Porém, como esta viúva fica me incomodando, vou julgar a sua causa, para não acontecer que, por fim, venha a molestar-me.”
6 Ka Kauvea kadue vonei, ivona,
6 Então o Senhor disse:
7 Wayahina, vona ahiahina, Yaubada vivane ahihinata, ka tauna ya tomotau ate‑nuanuaiei. Ka aituhu ya tomotau auyewa ka ioyoma nihenia iviama‑havihavine wayahina, vona ahiahina, tauna ya nuanua ananina na‑ivaitei, kadu goyona na‑bou‑potei wayahia. Kaiwadi, tauna vi‑kiwadi? Avonemi, eha.
7 Será que Deus não fará justiça aos seus escolhidos, que a ele clamam dia e noite, embora pareça demorado em defendê-los?
8 Tauna ya ivaita na‑va‑tawanei, e vo‑kwayavonina vinꞌ‑omo wayahia. Kate yau vi‑tanai taina wayahimia. Avi tuta yauke, Tauna Vi‑tomotau, amavina tanopia, kaiwadi, tomotau ivitumahaneu avaniahei, o eha?”
8 Digo a vocês que, depressa, lhes fará justiça. Contudo, quando o Filho do Homem vier, será que ainda encontrará fé sobre a terra?
9 Ka tomotau tupwai inua‑vane, ka ivitumahanei taui tunutunuhi ka mani tomotau goyogoyoi. Wayahina, Iesu vona tana‑minikuna taina venei, ivona,
9 Jesus também contou esta parábola para alguns que confiavam em si mesmos, por se considerarem justos, e desprezavam os outros:
10 “Aitam tuta wayahina onoto ainua ivane Manua Vito‑pota inui, iuna yai nuanua iviama Yaubada wayahina. Aitam Parisi ka aitam takesiV a tau vitua.
10 — Dois homens foram ao templo para orar: um era fariseu e o outro era publicano.
11 Ka Parisi‑nana mini, e viama, ivona, ‘O Yaubada, anau‑kaiwa wayahima, iuna yauke eha mani tomotau deina. Taui yai dewa vivane gugua inua‑tania, ka ivainau, kadu ivivitupu, kadu ikenekenene. Ka adewa‑haiawa ananina iuna yauke eha takesiV a tau vitua tanoi deina.
11 O fariseu ficou em pé e orava de si para si mesmo, desta forma: “Ó Deus, graças te dou porque não sou como os demais homens, roubadores, injustos e adúlteros, nem ainda como este publicano.
12 Iuna wiki aitamoata aitamoata nihenina auyewa ainua wayahia au aniani habuhabuna kadu au pai nim habuhabuna avito‑potau, ka kadue tuta tuta yau gugua habuhabuna atana‑vewani gwau ai yau 10 wayahia, ka gwau aitamoata wayahia avene‑kavovo‑havinem, yam veimea veimeyeai deina.’
12 Jejuo duas vezes por semana e dou o dízimo de tudo o que ganho.”
13 Ka takesiV a tau vitua‑nana ya ini‑yauyau nui mini tupwana bana mamanaina Yaubada ya pai vi‑nomu wayahina, ka manakadana vinanahi, ka dune‑opu, e viama, ivona, ‘O Yaubada, avaha eanamaneu yauke tau goyogoyona. Wayahina, aviamem eate‑nuanuaieu!’” Onoto ainua iviama Yaubada wayahina|alt="God Be Merciful" src="GS-IB04135.tif" size="span" loc="LUK 18:9-14" ref="18:13"
13 O publicano, estando em pé, longe, nem mesmo ousava levantar os olhos para o céu, mas batia no peito, dizendo: “Ó Deus, tem pena de mim, que sou pecador!”
14 Wayahina, Iesu kadue wayahia ivona, “Vona ahiahina, ononotoi ainuai yai viama iakwa, e imavina yai megeia, ka aitamoata tunutunuhina Yaubada matana, vivane takesiV a tau vitua‑nana, eha Parisi‑nana. Iuna aituhu aviyaivia inua‑vane, apaina taui apa‑goyogoyo ivaniahei Yaubada wayahina. Ka aituhu aviyaivia inua‑opu, apaina taui apa‑vidovidoha ivaniahei Yaubada wayahina.”
14 Digo a vocês que este desceu justificado para a sua casa, e não aquele. Porque todo o que se exalta será humilhado; mas o que se humilha será exaltado.
15 Ka tupwai tomotau natunatui motutukui iomane‑neiei, e yai nuanua Iesu nimana bouni kadu nau‑iaiavai. Ka a tau vi‑muni‑waiwai, avaha tomotaui yai dewa idueyei, ivito‑potai.
15 Traziam também as crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos, ao verem isso, os repreendiam.
16 Ka Iesu yaheheia honei inau‑hohoni wayahina, ka tauna a tau vi‑muni‑waiwai vonei, “Eha yaheyahe uvito‑potai wayahiua. Kate nau‑wawanimi unꞌ‑awaehei wayahiua iomomo. Iuna aituhu aviyaivia ivitumahaneu yaheyahe deina, vona ahiahina, memeanina taui wayahia Yaubada ya pai veimea ivaniahei, e ina-nui.
16 Jesus, porém, chamando as crianças para junto de si, disse:
17 Memeanina nuami vi‑tupatupa, kate avonemi, aituhu aviyaivia eha ivitumahaneu yaheyahe yai vitumahana deina, eha kadu aitam etawana ta‑mamae wayahi. Taui eha ai pata Yaubada ya pai veimea ina‑nu.”
17 Em verdade lhes digo: Quem não receber o Reino de Deus como uma criança de maneira nenhuma entrará nele.
18 Ka me Iudea yai tau eta‑naonao aitam omo, e Iesu vi‑tanaiei, ivona, “Tau Viwavenena Ahiahina, aviani nau‑wawaniu adewei, e munia yawai‑vavaha avaniahei?”
18 Certo homem de destaque perguntou a Jesus: — Bom Mestre, que farei para herdar a vida eterna?
19 Ka Iesu onoto‑nana vona‑nau‑patei, ivona, “Aviani wayahina eawꞌ‑ahihieu? Iuna Yaubada a heta‑ohota vivane ahiahina, eha kadu aitam koiaka.
19 Jesus respondeu:
20 Ka avaha Yaubada ya veimea eanamane‑yehai, vivane
20 Você conhece os mandamentos: “Não cometa adultério”, “não mate”, “não furte”, “não dê falso testemunho”, “honre o seu pai e a sua mãe”.
21 Ka onoto‑nana ivona, “Yau tuta tevana wayahina a itoava tuta ataina wayahina veimea‑naia avi‑muniei.”
21 Então o homem disse: — Tudo isso tenho observado desde a minha juventude.
22 Ka Iesu avaha ya vonana nononi, vonei, ivona, “Kadu aitam dewa bou‑potam. Wamke nau‑wawanim yam gugua habuhabuna eimwaneyei, e ai nau‑pata tau payapayaya wayahia evo‑patai. Na‑iakwa, emavina, evi‑munieu. E apaina yam kaikaiwabo wahuma evaniahei deina.”
22 Ouvindo isso, Jesus lhe disse:
23 Kate tauna, avaha vonana nononi, magigino, ka ya nua‑vita nui ni‑tawanei. Iuna ya kaikaiwabo ananina mamaei, ka nua‑tania.
23 Mas, ouvindo ele estas palavras, ficou muito triste, porque era riquíssimo.
24 Ka Iesu avaha onotona ya nua‑vitana anamanei. Wayahina, tomotau nepena wayahia ivona, “Aioi! Aituhu aviyaivia yai kaikaiwabo ananina mamaei, taui yai nui Yaubada ya pai veimea nihenina vivane vita‑vainena.
24 Jesus, vendo-o assim triste, disse:
25 Vona ahiahina, kameliV vahitau ananina, ka aituhu haima matana wayahina inu‑dadani, dewana vitana wayahina. Ka aituhu tau kaikaiwabo Yaubada ya pai veimea nihenina inu‑dadani, taui eha ai pata.”
25 Porque é mais fácil um camelo passar pelo fundo de uma agulha do que um rico entrar no Reino de Deus.
26 Ka yokoia Iesu nui imamaei avaha vonana inononi, nuai vi‑tupatupa, ka ivi‑tanaiei, ivona, “Aioi! Aituhu taina deina tau kaikaiwabo wayahi, koiaka ana pata ito‑yavuha Yaubada wayahina na‑vaniahe?”
26 Os que ouviram isto perguntaram: — Sendo assim, quem pode ser salvo?
27 Kadue wayahia ivona, “Avi dewa tomotau eha ai pata, dewaia vivane memeanina Yaubada wayahina.”
27 Mas Jesus respondeu:
28 Wayahina, Pita Iesu vonei, “Kauvea, edueyei. Itoai avaha yama meagai kadu yama gugua habuhabuna ani‑tawanei, e avi‑muniem. Wayahina, medeina wayahiai?”
28 Então Pedro disse: — Eis que nós deixamos nossa casa e seguimos o senhor.
29 Ka Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai habuhabui vonei, ivona, “Memeanina nuami vi‑tupatupa, kate avonemi, aituhu aviyaivia yai meagai, o awawai, o vavanei, o amamai, o ayoyoi, o natunatui ini‑tawane‑neiei, iuna yai nuanua Yaubada ya pai veimea ivaniahei,
29 Jesus lhes respondeu:
30 tuta taina wayahina tanopia taui mani tomotau habuhabui ivaniahei yai yoko deina, ka kadue apaina yawai‑vavaha ivaniahei.”
30 que não receba, no presente, muitas vezes mais e, no mundo por vir, receberá a vida eterna.
31 Ka Iesu tauna a tau hae ai yau 12‑naia nau‑hohoni, e nau‑niai enoi neiei, e vonei, ivona,
31 Chamando os doze para um lado, Jesus lhes disse:
32 Naona iam‑veneneyeu taui eha me Iudea wayahia, e ivi‑waipoeu, e ivo‑vꞌ‑ini‑yauyau, e iaiwaniu, kadue yavunaia ivunuvunu, ka inau‑vi‑anigiu.
32 Ele será entregue aos gentios, que vão zombar dele, insultá-lo e cuspir nele.
33 Ka kadue munia, auyewa vꞌ‑itonuna wayahina, anigea amini‑havine.”
33 Depois de açoitá-lo, eles o matarão, mas, ao terceiro dia, ressuscitará.
34 Kate eha aitam a tau vi‑muni‑waiwai wayahia ta‑nua‑hau. Vonaia ai anamana maimaiovina wayahia, ka eha itꞌ‑anamane.
34 Eles, porém, não entenderam nada disso. O significado dessas palavras lhes era encoberto, e eles não sabiam do que Jesus estava falando.
35 Ka meagai Ieriko wayahina ivi‑maupwani, ka aitam tau mata‑goyogoyona etawana baimina manuena, ka toea kadu gugua viama tomotau ivenavenau wayahia.
35 Aconteceu que, quando Jesus se aproximava de Jericó, um cego estava sentado à beira do caminho, pedindo esmolas.
36 Ka tauna avaha Iesu yana yoko nui movi nononi, e vi‑tanai, “Aviyaivia ivinꞌ‑omo?”
36 E, ouvindo o barulho da multidão que passava, perguntou o que era aquilo.
37 Ka taui nepena ivona‑nau‑patei, ivona, “Taina Iesu, onoto Nasareta omo‑neine.”
37 Anunciaram-lhe que Jesus, o Nazareno, estava passando.
38 Wayahina, tau mata‑goyo‑nana vi‑putu vi‑hone‑havihavine movina ananina wayahina, e vonavona, “O, Iesu, taum Davida wana, nau‑wawanim eate‑nuanuaieu!”
38 Então ele gritou: — Jesus, Filho de Davi, tenha compaixão de mim!
39 Ka tomotaui etawana ieta‑naoi, onoto‑nana ivito‑potei, ivona, “Ia! Egenuana! Akanai vi‑hone!” Akaka tauna eha ta‑genuana, kate movina ani‑vainena wayahina vi‑honehone, vonavona, “O, Davida wana, nau‑wawanim eate‑nuanuaieu.”
39 E os que iam na frente o repreendiam para que se calasse. Mas ele gritava cada vez mais: — Filho de Davi, tenha compaixão de mim!
40 Ka tutana Iesu onotona ya pai manuena a papani wayahina vi‑maupwani, mini, e tomotaui vonei, ivona, “Onotona uomanei baina wayahiua.” Ka avaha onotona matana mimini,
40 Jesus parou e mandou que trouxessem o cego. E, tendo ele chegado, Jesus perguntou:
41 e vi‑tanaiei, ivona, “Aviani nuanuam adewe wayahim?”
41 — O que você quer que eu lhe faça? Ele respondeu: — Senhor, que eu possa ver de novo.
42 Akaka Iesu vonei, ivona, “O, ahiahina. Ataina tuta matam na‑mahete edunedune. Ataina evitumahaneu, wayahina avaha evidoha.”
42 Jesus lhe disse:
43 Ka vo‑kwayavonina matana mahetei, e tauna Yaubada awa‑davedavei, kadu vi‑putu Iesu vi‑muniei. Ka yokoia dewana idueyei, e habuhabui kadu Yaubada iawa‑vidovidohei.
43 Imediatamente ele passou a ver de novo e seguia Jesus, glorificando a Deus. Também todo o povo, vendo isto, dava louvores a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.