Lucas 16

Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Iesu kadu vona tana‑minikuna taina a tau vi‑muni‑waiwai vonei, ivona,
1 Jesus disse também a seus discípulos: Havia um homem rico que tinha um administrador. Este lhe foi denunciado de ter dissipado os seus bens.
2 Wayahina, tau kaikaiwabo‑nana ya tau dune‑vi‑avina honei ka vonei, ivona, ‘Avaha dewa goyona wayahim anononi. Ka yau nuanua aviani ededewei yau kina aitamoata aitamoata wayahina anꞌ‑anamanei. Wayahina, nau‑wawanim yam dewa eginumi eveneu adueyei. Na‑iakwa, ena‑opu. Iuna yam paisewa wayahiu avaha iakwa.’
2 Ele chamou o administrador e lhe disse: Que é que ouço dizer de ti? Presta contas da tua administração, pois já não poderás administrar meus bens.
3 Akaka tau dune‑vi‑avina‑nana nuanua, ka ana heta wayahina ivona, ‘Aioi! Ataina medeina adewe avidoha? Iuna yau kauvea avaha vihahaieu. Eha yau bagibagi, wayahina eha memeanina wayahiu abagubaguna. Ka aituhu ana‑omo tomotau wayahia, e aniani aviame, ini‑yauyau avaniahe deinake.
3 O administrador refletiu então consigo: Que farei, visto que meu patrão me tira o emprego? Lavrar a terra? Não o posso. Mendigar? Tenho vergonha.
4 Avaha anamanei! Taina deina adewei, e apaina avi tuta eha yau paisewa, akanai yaiau habuhabui avaniahai ina‑ivaiteu.’
4 Já sei o que fazer, para que haja quem me receba em sua casa, quando eu for despedido do emprego.
5 Wayahina, tau dune‑vi‑avina‑nana ya kauvea a tau vi‑aga habuhabui honei, e aitamoata aitamoata wayahia vinꞌ‑omo wayahina. Ka tauna onoto naona vi‑tanaiei, ivona, ‘Ai vi‑am am aga yau kauvea wayahina?’
5 Chamou, pois, separadamente a cada um dos devedores de seu patrão e perguntou ao primeiro: Quanto deves a meu patrão?
6 Ka onotona vona‑nau‑patei, ivona, ‘Au aga vivane gam bunama wayahina ai yau 100 aepei.’
6 Ele respondeu: Cem medidas de azeite. Disse-lhe: Toma a tua conta, senta-te depressa e escreve: cinqüenta.
7 Ka onoto vꞌ‑inuana inui, e tau dune‑vi‑avina‑nana vi‑tanaiei, ivona, ‘Ka wamke medeina, ai vi‑am am aga yau kauvea wayahina?’
7 Depois perguntou ao outro: Tu, quanto deves? Respondeu: Cem medidas de trigo. Disse-lhe o administrador: Toma os teus papéis e escreve: oitenta.
8 Ka munina kauvea‑nana ya dewana vaneana nononi, e awa‑vidovidohei, ivona, ‘O! Tauna ya nua‑uya ananina, wayahina dewei deinake.’”
8 E o proprietário admirou a astúcia do administrador, porque os filhos deste mundo são mais prudentes do que os filhos da luz no trato com seus semelhantes.
9 Wayahina avonemi, itomi nau‑wawanimi tanopi a gugua unꞌ‑am‑veneneyei, ka tomotau una‑ivaitei, e ivi‑yaianemi deina. Iuna apaina auyewa pai nau‑yehata omomoi, ka auyewana wayahina tanopi a gugua na‑iakwa. Ka auyewana wayahina Yaubada na‑nau‑kaiwemi, e pai maꞌ‑vavaha nihenina una‑nu, e umamaei.”
9 Eu vos digo: fazei-vos amigos com a riqueza injusta, para que, no dia em que ela vos faltar, eles vos recebam nos tabernáculos eternos.
10 Ka Iesu ya vo‑vi‑maheta neine, ivona,
10 Aquele que é fiel nas coisas pequenas será também fiel nas coisas grandes. E quem é injusto nas coisas pequenas, sê-lo-á também nas grandes.
11 Wayahina, aituhu Yaubada tanopi a gugua venemi uveimeyei tanopia, kadue aituhu yami veimea eha tunutunuhina gugua‑naia wayahina, vona ahiahina, eha Yaubada ya nuanua wahuma a gugua na‑vo‑patami.
11 Se, pois, não tiverdes sido fiéis nas riquezas injustas, quem vos confiará as verdadeiras?
12 Ka aituhu eha tauna ya gugua uveimeye ahiahina, vona ahiahina, apaina eha tauna ya nuanua itomi yami gugua na‑venemi, e ami heta uveimeye. Eha‑ohota.
12 E se não fostes fiéis no alheio, quem vos dará o que é vosso?
13 Vona ahiahina, tau paisewa eha ana pata vi‑tau paisewa kauvea ainua wayahia. Kaiwadi, apaina tauna kauvea naona vihahaiei, ka kauvea vꞌ‑inuana dune‑nuanuaiei, o kadi kauvea naona vi‑ateteyei, ka kauvea vꞌ‑inuana nau‑nikonikoiei. Wayahina, eha ami pata tuta aitamoata nihenina uvi‑tau paisewa Yaubada wayahina, kadu uvi‑tau paisewa kina wayahina. Nau‑wawanimi aitam uvi‑nua‑dadani, ka aitam uni‑tawanei.”
13 Nenhum servo pode servir a dois senhores: ou há de odiar a um e amar o outro, ou há de aderir a um e desprezar o outro. Não podeis servir a Deus e ao dinheiro.
14 Ka tutana Parisi‑naia imimini nepena yana vona habuhabuna tanoi inononi, ivi‑putu Iesu ivi‑waipoei. Iuna taui kina nuanuai ananina.
14 Ora, ouviam tudo isto os fariseus, que eram avarentos, e zombavam dele.
15 Wayahina, Iesu Parisi‑naia vonei, ivona,
15 Jesus disse-lhes: Vós procurais parecer justos aos olhos dos homens, mas Deus vos conhece os corações; pois o que é elevado aos olhos dos homens é abominável aos olhos de Deus.
16 Tuta nonova a itoava Ioni Tau Bapitaiso yana tuta wayahina, Mosese ya veimea kadu tau apa‑taputapu yai iginuma yawaika iveimeyei. Ka Ioni Tau Bapitaiso yana tuta wayahina a itoava tuta ataina wayahina vane ahiahina Yaubada ya pai veimea wayahina anaunau‑wahei wayahimia, ka aituhu aviyaivia yai bagibagi, taui Yaubada ya pai veimea nihenina inu‑dadani.
16 A lei e os profetas duraram até João. Desde então é anunciado o Reino de Deus, e cada um faz violência para aí entrar.
17 Mosese ya veimea a bagibagi mamaei, kadu avonevonemi, veimeana habuhabuna vivane vona tunutunuhina, ka tuta tepakaia wayahina veimeana a bagibagi eha na‑ihanua. Ika, tuta tepakaia wayahina memeanina wahuma ka tanopi ina‑iakwa, ka Mosese ya veimea a iginuma aitamoata aitamoata eha ina‑iakwa.
17 Mais facilmente, porém, passará o céu e a terra do que se perderá uma só letra da lei.
18 Wayahina, aituhu koiaka awana vaiobuei, e tavine‑tamana mani vavine wayahina, tauna avaha vi‑tau kenekenene, ka kadu aituhu koiaka vavine vaivaiobuna tavine, onoto‑nana kadue avaha vi‑tau kenekenene.”
18 Todo o que abandonar sua mulher e casar com outra, comete adultério; e quem se casar com a mulher rejeitada, comete adultério também.
19 Ka Iesu kadu aitam vona tana‑minikuna vonei, ivona,
19 Havia um homem rico que se vestia de púrpura e linho finíssimo, e que todos os dias se banqueteava e se regalava.
20 Ka Lasarusi payapayaya ka gonigoniana. Wayahina, yaiana iomanei, e tau kaikaiwabo ya manua mataetana iboui, e mamaei.
20 Havia também um mendigo, por nome Lázaro, todo coberto de chagas, que estava deitado à porta do rico.
21 Ka avi tuta Lasarusi tau kaikaiwabo‑nana ana maꞌ kamukamumuna tupwana vaniahei, akanai tauna amam, e dewa‑haiawa. Ka tuta habuhabuna kedewa ivinꞌ‑omo, e Lasarusi a gonia itaumi‑neiei. Kedewa ivinꞌ‑omo, e Lasarusi a gonia itaumi‑neiei|alt="Rich Man and Lazarus" src="GS-IB04148.tif" size="col" loc="LUK 16:20-21" ref="16:21"
21 Ele avidamente desejava matar a fome com as migalhas que caíam da mesa do rico... Até os cães iam lamber-lhe as chagas.
22 Ka aitam auyewa Lasarusi yana tuta iakwa, ka anelose ivinꞌ‑omo itaini iomanei Abaraham nepena iboui, vivane tau tunutunuhina yai papani wayahina.
22 Ora, aconteceu morrer o mendigo e ser levado pelos anjos ao seio de Abraão. Morreu também o rico e foi sepultado.
23 Ka tenoke papani HadesiV nihenina a dewa‑yaiyai vaniahei vivane viha‑vainena. Ka dune‑vane, e bana mamanaina wayahina Abaraham dueyei, ka Lasarusi nui imamaei.
23 E estando ele nos tormentos do inferno, levantou os olhos e viu, ao longe, Abraão e Lázaro no seu seio.
24 Wayahina, tau kaikaiwabo‑nana vi‑hone ananina ka viama, ivona, ‘Aioi! Amau, Abaraham! Kaiwa ananina, enꞌ‑ate‑nuanuaieu, e Lasarusi evi‑tunei na‑opu wayahiua, e nima‑tabona wayahina daudau tutumina bunuva wayahina meau vi‑bigei. Iuna papani taina wayahina ai yabeyabena nihenina viha‑vainena avaniahei.’
24 Gritou, então: - Pai Abraão, compadece-te de mim e manda Lázaro que molhe em água a ponta de seu dedo, a fim de me refrescar a língua, pois sou cruelmente atormentado nestas chamas.
25 Akaka Abaraham vona‑nau‑patei, ivona, ‘Eha. Natu, enuani. Nonova tanopia yawaim habuhabuna dewa‑haiawa ana noe, ka Lasarusi eha aitam pai dewa‑haiawa ta‑vaniahe, ka tauna viviha. Ka ataina tuta tauna ya dewa‑haiawa vaniahei, mamaei, ka wamke eviviha.
25 Abraão, porém, replicou: - Filho, lembra-te de que recebeste teus bens em vida, mas Lázaro, males; por isso ele agora aqui é consolado, mas tu estás em tormento.
26 Kadue niwanikaia bebega ito‑niuna mamaei, ka tana‑vewanika. Wayahina, eha ama pata wayahimia aubo‑tamana, kadue eha ami pata wayahiaia uaubo‑tamana. Akanai kamamaei deinake.’
26 Além de tudo, há entre nós e vós um grande abismo, de maneira que, os que querem passar daqui para vós, não o podem, nem os de lá passar para cá.
27 Ka tau kaikaiwabo‑nana viama‑havine, ivona, ‘O, amau, aituhu deina, aviamem Lasarusi evi‑tunei na‑omo yau yoko wayahia.
27 O rico disse: - Rogo-te então, pai, que mandes Lázaro à casa de meu pai, pois tenho cinco irmãos,
28 Iuna vavaneiu ai yau 5 imamaei, ka yau nuanua Lasarusi mataedai nau‑vi‑avini. Aituhu tauna nau‑vi‑avini deina, apaina taui eha kadu inꞌ‑omo baina viha‑vainena a papani wayahina.’
28 para lhes testemunhar, que não aconteça virem também eles parar neste lugar de tormentos.
29 Ka Abaraham vona‑nau‑patei, ivona, ‘Tuta habuhabuna taui Iginuma inononi, ka Mosese, ka kadu tau apa‑taputapu habuhabui inau‑vi‑avini viha‑vainena a papani wayahina. Vavaneim nau‑wawani vonaia inononi.’
29 Abraão respondeu: - Eles lá têm Moisés e os profetas; ouçam-nos!
30 Kate tau kaikaiwabo‑nana ivona, ‘Amau Abaraham, Iginuma ana vona ana heta eha ana pata. Kate aituhu aitam koiaka anigea mini‑havine, ka aituhu tauna na‑omo wayahia, avaha tauna idueyei, dewana ana pata inua‑vinana ahiahina yai dewa goyona wayahina.’
30 O rico replicou: - Não, pai Abraão; mas se for a eles algum dos mortos, arrepender-se-ão.
31 Ka Abaraham vona‑nau‑patei, ivona, ‘Eha. Aituhu Mosese yana vona ivihahaiei, ka aituhu tau apa‑taputapu yai vona ivihahaiei, taui eha ai pata inua‑vinana. Kadue aituhu aitam koiaka anigea mini‑havine na‑omo wayahia, e nau‑vi‑avini, taui kadue tauna ivihahaiei aitamoata deinake.’”
31 Abraão respondeu-lhe: - Se não ouvirem a Moisés e aos profetas, tampouco se deixarão convencer, ainda que ressuscite algum dos mortos.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.