Lucas 12
Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs ACF
1 Ka tuta aitamoata wayahina yoko ani‑vainena inau‑hohona Iesu wayahina. Taui ai yau ani‑vainena. Aituhu katana‑vewani gwau habuhabui wayahia, gwau aitamoata aitamoata wayahia ai yau 1000. Ka taui ivitu‑voivoi‑onei, ka kadu iva‑taunei. Ka naona Iesu ipupu tauna a tau vi‑muni‑waiwai ai yau 12 wayahia, ka ivona,
1 Ajuntando-se entretanto muitos milhares de pessoas, de sorte que se atropelavam uns aos outros, começou a dizer aos seus discípulos: Acautelai-vos primeiramente do fermento dos fariseus, que é a hipocrisia.
2 Tuta ataina taui yai vitupu ihivehivei, ka apaina Yaubada yai dewa aitamoata aitamoata si‑vinꞌ‑omanei matakaia kadudueyei vivane goyona.
2 Mas nada há encoberto que não haja de ser descoberto; nem oculto, que não haja de ser sabido.
3 Kadu aituhu aviani novanovana nihenina uvoneyei, uhivehivei, apaina auyewa nihenina tomotau habuhabui yami vonana inononi, inꞌ‑anamanei. Kadu aituhu aviani wayahina uvi‑awa‑yaya yami manua nihenina, apaina ihae‑yavunei, e tomotau habuhabui inononi etawana.
3 Porquanto tudo o que em trevas dissestes, à luz será ouvido; e o que falastes ao ouvido no gabinete, sobre os telhados será apregoado.
4 Yaiau, unononi avonemi. Tupwai tomotau manimanini, e taui yai dewa ininimi ivunui, inau‑vi‑anigimi. Eha nau‑wawanimi tomotau‑naia umatamataute. Taui yai bagibagi vi‑kutakuta. Iuna taui ai pata ininimi‑henai inau‑vi‑anigi, kate eha ai pata nuami ivita‑vovoni.
4 E digo-vos, amigos meus: Não temais os que matam o corpo e, depois, não têm mais que fazer.
5 Ka avonemi, nau‑wawanimi Yaubada umatamatautei. Iuna tauna ya bagibagi eha vi‑kutakuta. Ataina ana pata ininimi na‑vunui, kadu apaina ana pata nuami na‑haponei ai ananata a meagai nihenina. Vona ahiahina, nau‑wawanimi Tauna umatamatautei.
5 Mas eu vos mostrarei a quem deveis temer; temei aquele que, depois de matar, tem poder para lançar no inferno; sim, vos digo, a esse temei.
6 Kwakwagonu patana aviani? Eha ananina. Kadi ai yau 5 kavi‑maiei toea ainuata deina. Manua taina kikituna, ka Yaubada eha aitam wayahia vi‑nua‑pani.
6 Não se vendem cinco passarinhos por dois ceitis? E nenhum deles está esquecido diante de Deus.
7 Kadu Yaubada avaha apanami aitamoata aitamoata ununumi wayahina iaiavi‑yehai kadu nuani. Iuna tauna dune‑nuanuaiemi. Wayahina, eha nau‑wawanimi tomotau umatamataute. Iuna tomotau aitamoata kwakwagonu habuhabui vane‑tawanei Yaubada matana.
7 E até os cabelos da vossa cabeça estão todos contados. Não temais pois; mais valeis vós do que muitos passarinhos.
8 Ka aituhu aviyaivia tanopia tomotau mataia iawaehei yauke, Tauna Vi‑tomotau, vivane ai niam, apaina wahuma yauke Yaubada yanꞌ anelose mataia anꞌ‑awaehei vivane taui yaiau, ka kadu yauke anꞌ‑apa‑vidovidohei yai dewa wayahina.
8 E digo-vos que todo aquele que me confessar diante dos homens também o Filho do homem o confessará diante dos anjos de Deus.
9 Ka aituhu aviyaivia tanopia tomotau mataia itana‑tavuneu, apaina wahuma yauke Yaubada yanꞌ anelose mataia atana‑tavunei.
9 Mas quem me negar diante dos homens será negado diante dos anjos de Deus.
10 Ka aituhu aviyaivia tanopia taua, Tauna Vi‑tomotau, imana‑giboeu o iapa‑goyogoyoeu, apaina kadi ana pata taui yai goyona tanoi wayahina nua‑piaha ivaniahei wayahi Yaubada wayahina. Kate aituhu aviyaivia tanopia Nuana Ahihinata iapa‑goyogoyoei, apaina eha ana pata taui nua‑piaha ivaniahe dewana wayahina.
10 E a todo aquele que disser uma palavra contra o Filho do homem ser-lhe-á perdoada, mas ao que blasfemar contra o Espírito Santo não lhe será perdoado.
11 Ka apaina aituhu tomotau iyohonimi, itainimi manua tapanono wayahina, ka aituhu inau‑dadanimi yai vi‑tanai wayahia, eha nau‑wawanimi umatamatauta yami ipupu‑tana‑pota wayahina, ka eha nau‑wawanimi umai‑nuani.
11 E, quando vos conduzirem às sinagogas, aos magistrados e potestades, não estejais solícitos de como ou do que haveis de responder, nem do que haveis de dizer.
12 Iuna apaina auyewana wayahina Nuana Ahihinata na‑ivaitemi, ka tauna yami vona viwavenemi, aviani nau‑wawanimi unau‑pata tunutunuhina wayahiu.”
12 Porque na mesma hora vos ensinará o Espírito Santo o que vos convenha falar.
13 Ka aitam onoto yokoia wayahina vi‑honei, ivona, “Tau Viwavenena, yauke ka vaneiu ama inua amai inusi, ka yau nuanua wamke vaneiu eveimeyei tauna amai yana gabu na‑tana‑vewani, e na‑vo‑patau.”
13 E disse-lhe um da multidão: Mestre, dize a meu irmão que reparta comigo a herança.
14 Ka Iesu onoto‑nana vona‑nau‑patei, ivona, “Yauke koiaka? Eha nau‑wawaniu avi‑tau vaneneha ami vo‑pata wayahina. Yau paisewa tunina.”
14 Mas ele lhe disse: Homem, quem me pôs a mim por juiz ou repartidor entre vós?
15 Akaka tauna yokoia habuhabui nau‑vi‑avini, ivona, “Nau‑wawanimi itomi yami nuanua ananina udune‑vi‑avini ahiahina! Eha nau‑wawanimi tau kaikaiwabo ai gugua nuami iepepe. Iuna eha aka pata yawai‑hoika kavaniahe gugua habuhabuna wayahina.”
15 E disse-lhes: Acautelai-vos e guardai-vos da avareza; porque a vida de qualquer não consiste na abundância do que possui.
16 Ka Iesu aitam pai dune venei vona tana‑minikuna wayahina, ivona,
16 E propôs-lhe uma parábola, dizendo: A herdade de um homem rico tinha produzido com abundância;
17 Akaka, onoto‑nana tauna ana heta nuanua, e vi‑nua‑dadana ivona, ‘Aikayo taina vivane ananina, ka yau anana eha ai pata. Aviani nau‑wawaniu adewei?’
17 E arrazoava ele entre si, dizendo: Que farei? Não tenho onde recolher os meus frutos.
18 Ka nuanua iakwa, e tauna ana heta vonei, ivona, ‘Avaha anamanei. Nau‑wawaniu anana kikitui kadu tutuai taina abwege‑neiei ayavunei, ka anana vovoui kadu anani ayone‑neiei. E au aniani ka kadu yau gugua habuhabuna nihenia atotohi akanai.
18 E disse: Farei isto: Derrubarei os meus celeiros, e edificarei outros maiores, e ali recolherei todas as minhas novidades e os meus bens;
19 Na‑iakwa, yau dewa‑haiawa nui au heta ana‑vona, “Akanai sinasinapu. Aitam tau kaikaiwabo yauke. Avaha avo‑vi‑aiai‑vavaha, ka yau kaikaiwabo habuhabuna au pata ponimana ai vi‑am iomomo wayahi. Wayahina, au pata yau paisewa habuhabuna abou‑ohoi, avi‑yawai, ka adewa‑haiawa deina. Iuna avaha au maꞌ ka au daudau habuhabuna au pata.” ’
19 E direi a minha alma: Alma, tens em depósito muitos bens para muitos anos; descansa, come, bebe e folga.
20 Ka Yaubada onoto‑nana vonei, ivona, ‘Taum mwagemwagem! Iuna ioyoma taina yawaim anꞌ‑epei, enꞌ‑aniga. Ka yam gugua‑naia avaha evi‑ai‑neiei wayahim, kaiwadi, ma‑putua koiaka ya gugua?’”
20 Mas Deus lhe disse: Louco! esta noite te pedirão a tua alma; e o que tens preparado, para quem será?
21 Ka Iesu ya vona tana‑minikuna iakwa, e pai nau‑yehata wayahina ivona, “Aituhu aviyaivia kaikaiwabo ai gugua wayahina ipaipaisewa, ka aituhu tanopia gugua‑naia igwaugwaui, kate tuta aitamoata wayahina aituhu eha yai nuanua Yaubada ya gugua igwaugwau wahuma, vona ahiahina, taui mwagemwagei!”
21 Assim é aquele que para si ajunta tesouros, e não é rico para com Deus.
22 Ka Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai vonei, ivona,
22 E disse aos seus discípulos: Portanto vos digo: Não estejais apreensivos pela vossa vida, sobre o que comereis, nem pelo corpo, sobre o que vestireis.
23 Iuna yawaika aniani vane‑tawanei, kadu ininika kwama vane‑tawanei.
23 Mais é a vida do que o sustento, e o corpo mais do que as vestes.
24 Aitam pai dune avenemi bwayobwayo wayahina. Unuani. Tuta habuhabuna eha ibagubaguna, ka eha iaiaikayo, ka kadu eha yai anana. Kate taui akanai. Iuna tuta habuhabuna Yaubada ai maꞌ vevewanei, ka awawaehina am‑veneneyei. Ka bwayobwayo eha aitam vevewana ananina Yaubada matana, kate itomi vevewana ananina matana.
24 Considerai os corvos, que nem semeiam, nem segam, nem têm despensa nem celeiro, e Deus os alimenta; quanto mais valeis vós do que as aves?
25 Ka koiaka wayahimia yami nuanua toyoina wayahina ami pata yami tuta tanopia uvo‑vi‑manamanaia? Eha aitam wayahimia, a?
25 E qual de vós, sendo solícito, pode acrescentar um côvado à sua estatura?
26 Ka dewana vivane dewa kikituna ka aitamoata. Aituhu itomi eha ami pata dewa kikituna aitamoata udewe, aviani iuna unuanua ananina dewa ananina habuhabuna wayahina? Nau‑wawanimi yami nua‑vita dewa‑naia habuhabui wayahi ubou‑ohoi.
26 Pois, se nem ainda podeis as coisas mínimas, por que estais ansiosos pelas outras?
27 Ka kadu aitam pai dune avenemi sisinai wayahina. Sisinai yai tabo unuani. Tuta habuhabuna eha ita‑paipaisewa, kadue eha ai kwama ita‑nau‑vevewane. Ka vona ahiahina, tuta nonova wayahina, Solomoni ana kwama kadu tauna a vaivana ai dune ahiahi, ka sisinai ai dune ahihi‑tawanei.
27 Considerai os lírios, como eles crescem; não trabalham, nem fiam; e digo-vos que nem ainda Salomão, em toda a sua glória, se vestiu como um deles.
28 Yaubada ya dune‑vi‑avina ahiahina wetau wayahina deina. Ka wetau eha vevewana ananina tauna matana. Iuna ataina wetau nau‑sisi, ka ma‑putua nau‑moewa, ka tomotau isi‑apui, ka ai ananata nihenina ihaponei, na‑iakwa. Ka itomi vevewana ananina tauna matana. Wayahina, aituhu Yaubada sisinai ai kwama venevenei, vona ahiahina, kadue nau‑wawanimi uvitumahanei ami kwama na‑venevenemi. O, taumi! Yami vitumahana vivane ihanuana.
28 E, se Deus assim veste a erva que hoje está no campo e amanhã é lançada no forno, quanto mais a vós, homens de pouca fé?
29 Wayahina, tuta tuta eha nau‑wawanimi unuanua toyoina ami maꞌ, o ami daudau wayahi. Ugenuana.
29 Não pergunteis, pois, que haveis de comer, ou que haveis de beber, e não andeis inquietos.
30 Me tanopi habuhabui, taui eha Yaubada itꞌ‑anamane, gugua tanoi wayahina inuanua toyoina. Ka aviani nau‑wawanimi, vona ahiahina, Yaubada avaha anamane‑yehai.
30 Porque as nações do mundo buscam todas essas coisas; mas vosso Pai sabe que precisais delas.
31 Dewa aitamoata nau‑wawanimi, vivane Yaubada ya pai veimea wayahina unuanua. Aituhu yami nuanua ya pai veimea uvaniahei, akanai tauna gugua habuhabui baina tanopia na‑venevenemi hetana.
31 Buscai antes o reino de Deus, e todas estas coisas vos serão acrescentadas.
32 Vona ahiahina, itomi Yaubada yana sipiV. Ka tauna ya dewa‑haiawa nui ya pai veimea nꞌ‑awaehemi. Wayahina, eha nau‑wawanimi umatamatauta.
32 Não temais, ó pequeno rebanho, porque a vosso Pai agradou dar-vos o reino.
33 Akanai yami gugua una‑imwaneyei, e kina‑naia tau payapayaya uvo‑pata‑neiei. E yami kode uvevewanei wahuma deinake, ka kode‑naia ina‑maꞌ‑vavaha. Iuna wahuma eha aitam tau vainau ana pata yam gugua na‑vainau, ka kadu wahuma ganagana eha ita‑mamae.
33 Vendei o que tendes, e dai esmolas. Fazei para vós bolsas que não se envelheçam; tesouro nos céus que nunca acabe, aonde não chega ladrão e a traça não rói.
34 Nau‑wawanimi udedewei deina, iuna avi dewa wayahina unuanuani ananina, dewaia nuami iveimeyei.
34 Porque, onde estiver o vosso tesouro, ali estará também o vosso coração.
35 Aituhu tuta habuhabuna uvo‑vi‑aiaimi, ka aituhu tuta habuhabuna yami Kauvea wayahina upaipaisewa, ka aituhu ami kwama paisewa wayahina uweteweteni, ka kadu aituhu yami lampaV wayahimia upotapota, akanai itomi tau sinasinapumi.
35 Estejam cingidos os vossos lombos, e acesas as vossas candeias.
36 Aituhu yami dewa deina, akanai itomi vivane tau paisewa yai kauvea ipotepotei deina. Tauna ine tavine anꞌ am ananina wayahina, ka ya tau paisewa ianamanei amna na‑iakwa, tuta eha ani‑hoina na‑iakwa wayahina, yai kauvea na‑mavina. Wayahina, taui ipotapota, idunedune ya mavina wayahina. Ka avi tuta tauna tutu‑keana, taui ivo‑kwayavoni, ka ya manua awana iwaei, na‑nui.
36 E sede vós semelhantes aos homens que esperam o seu senhor, quando houver de voltar das bodas, para que, quando vier, e bater, logo possam abrir-lhe.
37 Ka avi tuta kauveana mavina, aituhu aviyaivia imimini, ipaipaisewa, taui patana ahiahina ivaniahei tauna wayahina. Memeanina nuami vi‑tupatupa, kate avonemi taina deina. Apaina kauvea‑nana ana kwama ahiahina na‑boui, e paisewa ana kwama na‑weteni, e tauna ya tau paisewa nꞌ‑awaehei imanuena, e tauna vi‑tau paisewa taui wayahi, e aniani na‑omanei wayahia inꞌ‑am.
37 Bem-aventurados aqueles servos, os quais, quando o Senhor vier, achar vigiando! Em verdade vos digo que se cingirá, e os fará assentar à mesa e, chegando-se, os servirá.
38 Kaiwadi, aituhu ya mavina vi‑kiwada tupwana, ya tau paisewa medeina? Avonemi, aituhu avi tau paisewa ipotapota, ipaipaisewa a itoava ya mavina wayahina, ioyoma pouna, o kaiwadi, avi tuta munia, apaina tau paisewa‑naia idewa‑haiawa tauna matana.
38 E, se vier na segunda vigília, e se vier na terceira vigília, e os achar assim, bem-aventurados são os tais servos.
39 Ka kadu vona tana‑minikuna taina unuani. Aituhu aitam tau vi‑manua avaha anamanei tau vainau na‑omo ya manua wayahina, vona ahiahina, tau vi‑manuana nau‑wawani potapota kadu dunedune. E avi tuta tau vainau na‑omo, tau vi‑manuana ana pata bou‑potei, eha nꞌ‑awaehe na‑nu.
39 Sabei, porém, isto: que, se o pai de família soubesse a que hora havia de vir o ladrão, vigiaria, e não deixaria minar a sua casa.
40 Wayahina, itomi nau‑wawanimi uvo‑vi‑aiaimi ahiahina aitamoata deina yau mavina ana tuta wayahina. Iuna apaina yauke, Tauna Vi‑tomotau, amavina. Kate eha aitam koiaka tꞌ‑anamane avi babau wayahina amavina.”
40 Portanto, estai vós também apercebidos; porque virá o Filho do homem à hora que não imaginais.
41 Wayahina, Pita vi‑tanaiei, ivona, “Kauvea, vona tana‑minikuna tanoi itoai ama heta wayahiaia evonavona, o kadi tomotau habuhabui wayahia?”
41 E disse-lhe Pedro: Senhor, dizes essa parábola a nós, ou também a todos?
42 Ka Iesu ivona,
42 E disse o Senhor: Qual é, pois, o mordomo fiel e prudente, a quem o senhor pôs sobre os seus servos, para lhes dar a tempo a ração?
43 Apaina, avi tuta yai kauvea mavina wayahina, aituhu aviyaivia yai paisewa ipaipaisewei ahiahina, patana ahiahina ivaniahei kauveana matana.
43 Bem-aventurado aquele servo a quem o seu senhor, quando vier, achar fazendo assim.
44 Vona ahiahina, apaina kauveana ya gugua ahiahina habuhabuna nꞌ‑awaehei wayahia, e taui guguaia iveimeyei.
44 Em verdade vos digo que sobre todos os seus bens o porá.
45 Kate aituhu aitam tau paisewa taui wayahia tauna ana heta nuanua, ‘Yau kauvea ine bana mamanaina, kadu vi‑kiwadi ananina. Wayahina, baina yauke yau nuanua adedewei,’ kaiwadi, apaina ya paisewa ni‑tawanei, ka vi‑putu mani tau paisewa vunuvunui, ka kadu ana maꞌ vo‑vi‑natei, kadu daudau bagibagina nimnim, ka nim‑kwavakwava.
45 Mas, se aquele servo disser em seu coração: O meu senhor tarda em vir; e começar a espancar os criados e criadas, e a comer, e a beber, e a embriagar-se,
46 Ka munia, avi tuta ya kauvea mavina, tau paisewa‑nana eha potapota, ka eha dunedune. Iuna, tauna eha auyewana, o babauna tꞌ‑anamane ahiahina. Wayahina, yauna na‑novo. Ka kauveana na‑omo, na‑poyꞌ‑avini, e hutana na‑upwa‑honoi, ka manuana upuna dewa‑yaiyaiei taui eha yai vitumahana nui.
46 Virá o senhor daquele servo no dia em que o não espera, e numa hora que ele não sabe, e separá-lo-á, e lhe dará a sua parte com os infiéis.
47 Aituhu avi tau paisewa yai kauvea ya nuanua ianamanei ahiahina, kate aituhu eha ivo‑vi‑aiai, ka aituhu eha idedewe deina, apaina yai kauvea na‑dewa‑yaiyaiei ananina.
47 E o servo que soube a vontade do seu senhor, e não se aprontou, nem fez conforme a sua vontade, será castigado com muitos açoites;
48 Ka aituhu avi tau paisewa eha yai kauvea ya nuanua itꞌ‑anamane vidoha, ka aituhu taui dewa goyona idedewei, apaina yai kauvea dewa‑yaiyaiei kikituna, eha ananina. Unononi. Aituhu aviyaivia dewa habuhabuna ivaniahei Yaubada wayahina, akanai taui ai veimea tauna wayahina kadu ananina deina. Ka aituhu aviyaivia ai vo‑pata ananina Yaubada wayahina, akanai taui nau‑wawani paisewa ananina idedewei deina.
48 Mas o que a não soube, e fez coisas dignas de açoites, com poucos açoites será castigado. E, a qualquer que muito for dado, muito se lhe pedirá, e ao que muito se lhe confiou, muito mais se lhe pedirá.
49 Yauke aomo tanopia iuna yau nuanua ai ananata atunui, ka yau nuanua ananina ai‑nana avaha atunu‑yehai, ka ataina ananata.
49 Vim lançar fogo na terra; e que mais quero, se já está aceso?
50 Ka tuta eha ani‑hoina na‑iakwa wayahina, nau‑dadana vita‑vainena avaniahei, kadu viha ananina avaniahei a itoava nau‑dadana na‑iakwa wayahina.
50 Importa, porém, que seja batizado com um certo batismo; e como me angustio até que venha a cumprir-se!
51 Ka itomi medeina unuanua yau paisewa wayahina? Kaiwadi, unuanua yau paisewa tanopia a pai mini ananina vivane nua gomagomanina tomotau wayahi aomane ivaniahe? Avonemi eha. Yau paisewa tanopia a pai mini ananina tau maꞌ tanopi atana‑vewani, vivane taui ivi‑nua‑dadaneu, o kadi taui ivihahaieu.
51 Cuidais vós que vim trazer paz à terra? Não, vos digo, mas antes dissensão;
52 Tuta ataina a itoava auyewa pai nau‑yehata wayahina, aituhu manua aitamoata nihenina tomotau ai yau 5 imamaei, yoko tanoi atana‑vewani, ainua ka aitonu nui inau‑havia.
52 Porque daqui em diante estarão cinco divididos numa casa: três contra dois, e dois contra três.
53 O kadi onoto a havia vivane natuna onotona, o kadi vavine ai havia vivane natui vavinena, o kadi vavine ai havia vivane nawai vavinena, ka havia‑naia ivi‑naua.”
53 O pai estará dividido contra o filho, e o filho contra o pai; a mãe contra a filha, e a filha contra a mãe; a sogra contra sua nora, e a nora contra sua sogra.
54 Ka Iesu ya ipupuna tanoi a tau vi‑muni‑waiwai wayahia iakwa, ka tauna tomotaui yokoia wayahia ivona,
54 E dizia também à multidão: Quando vedes a nuvem que vem do ocidente, logo dizeis: Lá vem chuva, e assim sucede.
55 O kadi aituhu ponimanea yahina hunahuna, akaka uvonavona, ‘Ataina babau ananina kavaniahei,’ kadu vonana vona tunuhina.
55 E, quando assopra o sul, dizeis: Haverá calma; e assim sucede.
56 Ia! Itomi tau vitupu ananina! Iuna avaha tanopi a iaiaya uanamane‑yehai. Wayahina, itomi kadu ami pata iaiaya‑naia Yaubada venevenemi unꞌ‑anamane, kate uvihahaiei. Wayahina, eha uta‑nua‑hau iaiaya‑naia wayahi.
56 Hipócritas, sabeis discernir a face da terra e do céu; como não sabeis então discernir este tempo?
57 Kaiwadi, aviani iuna itomi eha ami pata uvi‑nua‑dadana ahiahina?
57 E por que não julgais também por vós mesmos o que é justo?
58 Unononi. Aituhu wamke am havia ya nuanua na‑tainim tau vaneneha matana vitana matana wayahina, wamke nau‑wawanim naona ami inua unꞌ‑awaehei uvidoha. Eha nau‑wawanim epotapota tau vanenehana ya vi‑nua‑dadana wayahina. Kaiwadi, aituhu tauna yam goyona vaniahei, apaina tauna ya tau nau‑havia veimeyei ipoyꞌ‑avinim, e manua yohona nihenina iyohonim, emamaei.
58 Quando, pois, vais com o teu adversário ao magistrado, procura livrar-te dele no caminho; para que não suceda que te conduza ao juiz, e o juiz te entregue ao meirinho, e o meirinho te encerre na prisão.
59 Aioi! Avaha dewana iakwa, eha aitam vona‑yavuha wayahim ta‑mamae. Am veimea manua yohona nihenina emamaei a itoava am aga habuhabuna enau‑pata‑yehai wayahina!”
59 Digo-te que não sairás dali enquanto não pagares o derradeiro ceitil.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.