Lucas 10
Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NVT
1 Ka dewaia munina Kauvea Iesu mani tau vi‑muni ai yau 72 vi‑nua‑dadanei, e vi‑tunei ine ainua ka ainua meagai anani kadu meagai kikitui papanina habuhabuna wayahina. Iuna ya nuanua tuta eha ani‑hoina na‑iakwa, tauna tau vi‑meagai‑naia na‑nau‑vi‑taui.
1 Depois disso, o Senhor escolheu outros setenta e dois discípulos e os enviou adiante, dois a dois, às cidades e aos lugares que ele planejava visitar.
2 Ka tauna a tau vi‑muni vovoui vonei, ivona,
2 Estas foram suas instruções: “A colheita é grande, mas os trabalhadores são poucos. Orem ao Senhor da colheita; peçam que ele envie mais trabalhadores para seus campos.
3 Una‑ne, upaisewa. Itomi lamiV deinake, ka avi‑tunemi kedewa manimanini niwania. Wayahina, nau‑wawanimi udune‑vivinimi!
3 Agora vão e lembrem-se de que eu os envio como cordeiros no meio de lobos.
4 Ka yami nae taina wayahina eha nau‑wawanimi kina o kina a pai vi‑ai unꞌ‑epe. Ika, nau‑wawanimi uneine ka eha ami kode, ka kadu eha ami ae‑yapayapa vꞌ‑inuana unꞌ‑epe. Ka avi tuta uni‑awana etawana, eha nau‑wawanimi babau uoneone vona‑kavokavovo wayahina. Wayahina, eha aitam koiaka unau‑kaiwe etawana.
4 Não levem dinheiro algum, nem bolsa de viagem, nem um par de sandálias extras. E não se detenham para cumprimentar ninguém pelo caminho.
5 Ka avi tuta aitam manua nihenina unuinu, nau‑wawanimi naona una‑vona, ‘Yau nuanua manua taina kadu taui imamaei baina nua gomagomanina ivaniahei Yaubada wayahina.’
5 “Quando entrarem numa casa, digam primeiro: ‘Que a paz de Deus esteja nesta casa’.
6 Ka aituhu tau vi‑manua‑naia wayahia aitam mamaei, e tauna ya nuanua ananina vivane nua gomagomanina, akanai enau‑iaiavei, e yam nua gomagomanina tauna wayahina mamaei akanai. Ka aituhu tau vi‑manua‑naia wayahia eha aitam ya nuanua nua gomagomanina na‑vaniahe, akanai nua‑vita uvaniahei, iuna yam nua gomagomanina mavi‑havinem, ka kadu nau‑wawanimi manua‑nana uni‑tawanei.
6 Se os que vivem ali forem gente de paz, a bênção permanecerá; se não forem, a bênção voltará a vocês.
7 Ka aituhu tau vi‑manua‑naia wayahia aitam yami nua gomagomanina vaniahei, akanai manua‑nana nihenina umamaei a itoava meagai‑nana uni‑tawanei wayahina. Eha mani manua mani manua wayahia uneine umamae meagai‑nana nihenina. Kate nau‑wawanimi avi manua umai‑nui, akanai manua‑nana nihenina umamaei. Ka avi pai am o avi pai nim tau vi‑manua‑naia iam‑veneneyemi, akanai uamam kadu unimnim deina. Eha anianina wayahina uvi‑tanatanaie. Iuna itomi tau paisewa nau‑wawanimi ami nau‑pata paisewana wayahina uvaniahei. Wayahina, aituhu tomotaui yai nuanua ivo‑patami, akanai, eha ami vo‑pata uvihahaie!
7 Permaneçam naquela casa e comam e bebam o que lhes derem, pois quem trabalha merece seu salário. Não fiquem mudando de casa em casa.
8 Ka aituhu avi meagai inau‑kaiwemi, itainimi, e nui umamaei, avi aniani matamia ibouboui akanai, aniani taina uamam.
8 “Quando entrarem numa cidade e ela os receber bem, comam o que lhes oferecerem.
9 Ka avi tau kwanakwanaha tenoke imamaei uvo‑vi‑aiaiei ividoha, ka kadu unaunau‑wahei, una‑vona, ‘Yaubada ya pai veimea avaha omo nepemia.’
9 Curem os enfermos e digam-lhes: ‘Agora o reino de Deus chegou até vocês’.
10 Ka avi tuta aitam meagai unuinu, aituhu tau vi‑meagai‑naia ivihahaiemi, akanai itomi etawana uneine, e wayahia una‑vona,
10 Mas, se uma cidade se recusar a recebê-los, saiam pelas ruas e digam:
11 ‘Yami meagai a genahihi aeai pwatepwatei, kate udueyei! Ataina anau‑wohi‑yavunei matamia yami iaiaya wayahina. Ka iaiaya taina anꞌ anamana vivane apaina Yaubada meagai taina na‑vita‑vovoni. Ka yama nuanua unꞌ‑anamanei Yaubada ya pai veimea avaha vi‑maupwani wayahimia.’
11 ‘Limpamos de nossos pés até o pó desta cidade em sinal de reprovação. E saibam disto: o reino de Deus chegou!’.
12 Ataina avonemi, apaina, vita‑vovona anꞌ auyewa wayahina, tau vi‑meagai‑naia nonova Sodom nihenina ai vita‑vovona ivaniahei, akanai taui ai dewa‑yaiyai ivaniahei, kate avi meagai ivihahaiemi, taui ai dewa‑yaiyai ani‑vainena ivaniahei.
12 Eu lhes garanto que, no dia do juízo, até Sodoma será tratada com menos rigor que aquela cidade.
13 Aioi, meagai Korasini! Kadu aioi, meagai Betesaida! Aioi wayahimia! Iuna avaha dewa‑bagibagi‑vainenaia habuhabuna matamia adedewei ududueyei, kate ataina eha yami vitumahana. Ka aituhu dewa‑bagibagi‑vaine‑naia adedewe taui eha me Iudea wayahi, taui meagai Taia o kadi meagai Sidoni imamaei nihenia, vona ahiahina, tau vi‑meagai‑naia ivitumahana, ka yai dewa goyona wayahia inua‑vinana, kadu kwama moimoiana iweteweteni, kadu hanavu nihenina imanuena, iuna inua‑vita.
13 “Que aflição as espera, Corazim e Betsaida! Porque, se nas cidades de Tiro e Sidom tivessem sido realizados os milagres que realizei em vocês, há muito tempo seus habitantes teriam se arrependido e demonstrado isso vestindo panos de saco e jogando cinzas sobre a cabeça.
14 Ka avona‑havine. Vita‑vovona anꞌ auyewa wayahina, tau vi‑meagai Taia ka Sidoni ai viha ivaniahei, kate itomi inahe ani‑vainena uvaniahei.
14 Eu lhes digo que, no dia do juízo, Tiro e Sidom serão tratadas com menos rigor que vocês.
15 Ka meagai Kapenaum, apaina wamke medeina? Ataina enuanua auyewa pai nau‑yehata wayahina wahuma evaniahei, a? Avonem eha! Apaina ena‑opu ai ananata a papani HadesiV wayahina.
15 E você, Cafarnaum, será elevada até o céu? Não, descerá até o lugar dos mortos”.
16 Aituhu aviyaivia movimi inononi, taui kadu moviu inononi. Ka aituhu aviyaivia ivihahaiemi, taui kadu taua ivihahaieu. Ka kadu aituhu aviyaivia ivihahaieu, taui kadu Yaubada ivihahaiei. Iuna tauna vi‑tuneu.”
16 Então ele disse aos discípulos: “Quem aceita sua mensagem também me aceita, e quem os rejeita também me rejeita. E quem me rejeita também rejeita aquele que me enviou”.
17 Ka ya ipupuna iakwa, e tau paisewa‑naia ai yau 72 ini‑tawanei, ine, ipaipaisewa. Ka yai paisewa iakwa, imavina iomo yai dewa‑haiawa nui, ka imataedei, ivona, “Kauvea, itoai avaha nua gawagawamina habuhabuna aveimeyei tomotau ini‑tawanei. Ka tomotau avo‑vi‑aiaiei deina, iuna am wava a bagibagi wayahina apaipaisewa.”
17 Quando os setenta e dois discípulos voltaram, relataram com alegria: “Senhor, até os demônios nos obedecem pela sua autoridade!”.
18 Ka tauna vonei, ivona,
18 Então ele lhes disse: “Vi Satanás caindo do céu como um relâmpago!
19 Ka udu! Avaha ami awaeha bagibagina avenemi, e nua gawagawamina uveimeyei, ka ataina taui mwata kadu weweda deina uva‑taunei. Ami havia yai bagibagi ubagibagi‑tawanei. Wayahina, eha aitam nua gawagawamina ana pata vi‑goyomi.
19 Eu lhes dei autoridade para pisarem sobre cobras e escorpiões, e sobre todo o poder do inimigo. Nada lhes causará dano.
20 Ka nua‑naia uveimeyei nau‑wawani ivi‑ateteyemi. Ka udewa‑haiawa dewana wayahina. Ka avonemi, kadu aitam dewa mamaei dewana vane‑tawanei. Yaubada avaha itomi ami wava ginumi wahuma, ka dewa‑nana vivane dewa ananina, ka nau‑wawanimi udewa‑haiawa ananina dewa‑nana wayahina.”
20 Mas não se alegrem porque os espíritos impuros lhes obedecem; alegrem-se porque seus nomes estão registrados no céu”.
21 Ka Iesu ya vonana tau paisewa‑naia wayahia iakwa, e Nuana Ahihinata dewa‑haiawa venei, ka dewa‑haiawana nau‑vi‑anai, ka Iesu tauna Amana awa‑davei, ivona, “Amau, kaiwa ananina! Wamke wahuma kadu tanopi ai Kauvea, ka awa‑davedavem! Iuna yam nua‑uya ehivehivei tanopi a tau nua‑uya wayahia kadu tanopi a tau anamana wayahia. Ka aituhu aviyaivia ivitumahanem, meameai ayo‑amai ivitumahanei deina, akanai tomotaui wayahia yam nua‑uya esi‑vinꞌ‑omanei inꞌ‑anamanei. Amau, kaiwa ananina. Iuna dewana vivane yam nuanua.
21 Naquele momento, Jesus foi tomado da alegria do Espírito Santo e disse: “Pai, Senhor dos céus e da terra, eu te agradeço porque escondeste estas coisas dos que se consideram sábios e inteligentes e as revelaste aos que são como crianças. Sim, Pai, foi do teu agrado fazê-lo assim.
22 Amau avaha dewa habuhabuna awaeheu aveimeyei. Ka tauna ana heta anamaneu vivane yauke Natuna koiaka. Ka eha kadu aitam tꞌ‑anamaneu taua koiaka. Ka aitamoata deina, eha kadu aitam Amau tꞌ‑anamane, akanai yauke taua au heta anamanei. Ka yau nuanua Amau asi‑vinꞌ‑omanei mani tomotau wayahia, e kadu inꞌ‑anamanei.”
22 “Meu Pai me confiou todas as coisas. Ninguém conhece verdadeiramente o Filho, a não ser o Pai, e ninguém conhece verdadeiramente o Pai, a não ser o Filho e aqueles a quem o Filho escolhe revelá-lo”.
23 Ka ya viama tanoi iakwa, e tauna magigino a tau vi‑muni‑waiwai ai yau 12 wayahia, ka vonei, ivona, “Vona ahiahina, itomi nau‑iaiava ananina uvaniahei Yaubada wayahina! Iuna tauna awaehemi yau dewaia ududueyei!
23 Então, em particular, ele se voltou para os discípulos e disse: “Felizes os olhos que veem o que vocês viram.
24 Avonemi, tuta nonova a itoava tuta ataina wayahina tau apa‑taputapu habuhabui, kadu tau veimea habuhabui yai nuanua dewaia idudueye, kate eha ai pata. Ka kadu yai nuanua vonaia inonononi, kate eha ai pata.”
24 Eu lhes digo: muitos profetas e reis desejaram ver o que vocês têm visto e ouvir o que vocês têm ouvido, mas não puderam”.
25 Ka aitam auyewa wayahina, Mosese ya veimea a tau nua‑uya aitam mini, ka ya nuanua Iesu a nua‑uya nau‑dadani aitam vi‑tanai wayahina. Akaka ivona, “Tau Viwavenena, avi dewa nau‑wawaniu yawai‑vavaha avaniahei?”
25 Certo dia, um especialista da lei se levantou para pôr Jesus à prova com esta pergunta: “Mestre, o que preciso fazer para herdar a vida eterna?”.
26 Ka vona‑nau‑patei, ka vi‑tanaiei, ivona, “Aviani Iginuma voneka? Medeina enuanua wayahina?”
26 Jesus respondeu: “O que diz a lei de Moisés? Como você a entende?”.
27 Ka tau nua‑uya‑nana ivona, “Iginuma voneka,
27 O homem respondeu: “‘Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, de toda a sua força e de toda a sua mente’ e ‘Ame o seu próximo como a si mesmo’”.
28 Akaka Iesu vonei, ivona, “Yam vona‑nau‑patana vivane tunutunuhina. Aituhu ededewei deina, akanai yawai‑vavaha evaniahei.”
28 “Está correto!”, disse Jesus. “Faça isso, e você viverá.”
29 Ka onoto‑nana eha tupwai tomotau ta‑dewa‑nuanuaie. Kate tauna ya nuanua mani tomotau inuanua yana dewa vivane tunutunuhina ana noe. Wayahina, tauna Iesu vi‑tanaiei, ivona, “Ka au niau koiaka?”
29 O homem, porém, querendo justificar suas ações, perguntou a Jesus: “E quem é o meu próximo?”.
30 Ka Iesu vona‑nau‑patei aitam viviwava wayahina vivane tana‑minikuneyei, ivona,
30 Jesus respondeu com uma história: “Certo homem descia de Jerusalém a Jericó, quando foi atacado por bandidos. Eles lhe tiraram as roupas, o espancaram e o deixaram quase morto à beira da estrada.
31 Ka munia, tau vi‑nomu aitam etawana tanoi wayahina opuopu. Ka avaha onoto‑nana dueyei, tauna ni‑tawanei etawana papania.
31 “Por acaso, descia por ali um sacerdote. Quando viu o homem caído, atravessou para o outro lado da estrada.
32 Ka munia, dede Levi onotona aitam opuopu, ka avaha onoto‑nana dueyei, tauna kadu ni‑tawanei etawana papania.
32 Um levita fazia o mesmo caminho e viu o homem caído, mas também atravessou e passou longe.
33 Ka munia, aitam onoto papani Samaria wayahina etawana opuopu. Ka tutana tauna onoto‑nana dueyei, dune‑nuanuaiei.
33 “Então veio um samaritano e, ao ver o homem, teve compaixão dele.
34 Ka omo wayahina, ka ana bwaka wayahia bunama ka wainaV iwahi, kadu pania. Iakwa, tauna tau inahena si‑nai, omanei tauna ya vahitau wayahina, e hetana boui. Ka Samaria onotona etawana baimina aena ni‑awana, ka tau inahe‑nana vi‑ata ineine a itoava aitam manua pai dauva ivaniahei wayahina. Ka auyewana Samaria onotona dune‑vi‑avini kadu nau‑matava. Me Samaria ana bwaka wayahia bunama ka waina iwahi, kadu pania|alt="Good Samaritan" src="GS-IB04143.tif" size="span" loc="LUK 10:33-34" ref="10:34"
34 Foi até ele, tratou de seus ferimentos com óleo e vinho e os enfaixou. Depois, colocou o homem em seu jumento e o levou a uma hospedaria, onde cuidou dele.
35 Ka mana navia, hanu ainua ana kode wayahina epei, e tau vi‑manuana venei patana wayahina, ka ivona, ‘Onoto tanoi edune‑vi‑avini. Ka avi tuta amavina, aituhu aviani evenevenei hetana, yauke avene‑havinem.’”
35 No dia seguinte, deu duas moedas de prata ao dono da hospedaria e disse: ‘Cuide deste homem. Se você precisar gastar a mais com ele, eu lhe pagarei a diferença quando voltar’.
36 Ka ya viviwavana iakwa, e Iesu tau nua‑uya‑nana vi‑tanaiei, ivona, “Aitonu wayahia, koiaka enuanua vivane tau inahe‑nana vi‑niana?”
36 “Qual desses três você diria que foi o próximo do homem atacado pelos bandidos?”, perguntou Jesus.
37 Ka tau nua‑uya‑nana ivona, “Tauna dewa‑vidovidohei.”
37 O especialista da lei respondeu: “Aquele que teve misericórdia dele”. Então Jesus disse: “Vá e faça o mesmo”.
38 Ka Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai nui ivi‑putu‑havine etawana ivanevane Ierusalem wayahina. Ka iomo aitam meagai kikituna wayahina, ka vavine aitam, ana wava Marita, nau‑kaiwei, ka taini neiei ya manua.
38 Jesus e seus discípulos seguiram viagem e chegaram a um povoado onde uma mulher chamada Marta os recebeu em sua casa.
39 Ka Marita taina, ana wava Mari, Iesu aena manuena, ka yana ipupu wayahina vanevaneneha.
39 Sua irmã, Maria, sentou-se aos pés de Jesus e ouvia o que ele ensinava.
40 Ka Marita nuana ivita, iuna dewa habuhabuna mamaei aniani ananina wayahina. Wayahina, Marita omo Iesu wayahina, e viamei, ivona, “Kauvea, medeina? Taiu yana dewa eha tunuhina. Iuna ni‑tawaneu au heta apaipaisewa. Eveimeyei mavina na‑ivaiteu!”
40 Marta, porém, estava ocupada com seus muitos afazeres. Foi a Jesus e disse: “Senhor, não o incomoda que minha irmã fique aí sentada enquanto eu faço todo o trabalho? Diga-lhe que venha me ajudar!”.
41 Ka Kauvea vona‑nau‑pata, ivona, “O, Marita, Marita! Dewa habuhabuna wayahina enuanua toyoina, kadu dewaia wayahina nuam ivita.
41 Mas o Senhor respondeu: “Marta, Marta, você se preocupa e se inquieta com todos esses detalhes.
42 Kate avonem, dewa aitamoata vivane dewa ananina, ka Mari avaha dewana vi‑nua‑dadani. Wayahina, ataina eha nau‑wawaniu dewa tunina aveimeye.”
42 Apenas uma coisa é necessária. Quanto a Maria, ela fez a escolha certa, e ninguém tomará isso dela”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.