Lucas 10
Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs ARIB
1 Ka dewaia munina Kauvea Iesu mani tau vi‑muni ai yau 72 vi‑nua‑dadanei, e vi‑tunei ine ainua ka ainua meagai anani kadu meagai kikitui papanina habuhabuna wayahina. Iuna ya nuanua tuta eha ani‑hoina na‑iakwa, tauna tau vi‑meagai‑naia na‑nau‑vi‑taui.
1 Depois disso designou o Senhor outros setenta, e os enviou adiante de si, de dois em dois, a todas as cidades e lugares aonde ele havia de ir.
2 Ka tauna a tau vi‑muni vovoui vonei, ivona,
2 E dizia-lhes: Na verdade, a seara é grande, mas os trabalhadores são poucos; rogai, pois, ao Senhor da seara que mande trabalhadores para a sua seara.
3 Una‑ne, upaisewa. Itomi lamiV deinake, ka avi‑tunemi kedewa manimanini niwania. Wayahina, nau‑wawanimi udune‑vivinimi!
3 Ide; eis que vos envio como cordeiros ao meio de lobos.
4 Ka yami nae taina wayahina eha nau‑wawanimi kina o kina a pai vi‑ai unꞌ‑epe. Ika, nau‑wawanimi uneine ka eha ami kode, ka kadu eha ami ae‑yapayapa vꞌ‑inuana unꞌ‑epe. Ka avi tuta uni‑awana etawana, eha nau‑wawanimi babau uoneone vona‑kavokavovo wayahina. Wayahina, eha aitam koiaka unau‑kaiwe etawana.
4 Não leveis bolsa, nem alforge, nem alparcas; e a ninguém saudeis pelo caminho.
5 Ka avi tuta aitam manua nihenina unuinu, nau‑wawanimi naona una‑vona, ‘Yau nuanua manua taina kadu taui imamaei baina nua gomagomanina ivaniahei Yaubada wayahina.’
5 Em qualquer casa em que entrardes, dizei primeiro: Paz seja com esta casa.
6 Ka aituhu tau vi‑manua‑naia wayahia aitam mamaei, e tauna ya nuanua ananina vivane nua gomagomanina, akanai enau‑iaiavei, e yam nua gomagomanina tauna wayahina mamaei akanai. Ka aituhu tau vi‑manua‑naia wayahia eha aitam ya nuanua nua gomagomanina na‑vaniahe, akanai nua‑vita uvaniahei, iuna yam nua gomagomanina mavi‑havinem, ka kadu nau‑wawanimi manua‑nana uni‑tawanei.
6 E se ali houver um filho da paz, repousará sobre ele a vossa paz; e se não, voltará para vós.
7 Ka aituhu tau vi‑manua‑naia wayahia aitam yami nua gomagomanina vaniahei, akanai manua‑nana nihenina umamaei a itoava meagai‑nana uni‑tawanei wayahina. Eha mani manua mani manua wayahia uneine umamae meagai‑nana nihenina. Kate nau‑wawanimi avi manua umai‑nui, akanai manua‑nana nihenina umamaei. Ka avi pai am o avi pai nim tau vi‑manua‑naia iam‑veneneyemi, akanai uamam kadu unimnim deina. Eha anianina wayahina uvi‑tanatanaie. Iuna itomi tau paisewa nau‑wawanimi ami nau‑pata paisewana wayahina uvaniahei. Wayahina, aituhu tomotaui yai nuanua ivo‑patami, akanai, eha ami vo‑pata uvihahaie!
7 Ficai nessa casa, comendo e bebendo do que eles tiverem; pois digno é o trabalhador do seu salário. Não andeis de casa em casa.
8 Ka aituhu avi meagai inau‑kaiwemi, itainimi, e nui umamaei, avi aniani matamia ibouboui akanai, aniani taina uamam.
8 Também, em qualquer cidade em que entrardes, e vos receberem, comei do que puserem diante de vós.
9 Ka avi tau kwanakwanaha tenoke imamaei uvo‑vi‑aiaiei ividoha, ka kadu unaunau‑wahei, una‑vona, ‘Yaubada ya pai veimea avaha omo nepemia.’
9 Curai os enfermos que nela houver, e dizer-lhes: É chegado a vós o reino de Deus.
10 Ka avi tuta aitam meagai unuinu, aituhu tau vi‑meagai‑naia ivihahaiemi, akanai itomi etawana uneine, e wayahia una‑vona,
10 Mas em qualquer cidade em que entrardes, e vos não receberem, saindo pelas ruas, dizei:
11 ‘Yami meagai a genahihi aeai pwatepwatei, kate udueyei! Ataina anau‑wohi‑yavunei matamia yami iaiaya wayahina. Ka iaiaya taina anꞌ anamana vivane apaina Yaubada meagai taina na‑vita‑vovoni. Ka yama nuanua unꞌ‑anamanei Yaubada ya pai veimea avaha vi‑maupwani wayahimia.’
11 Até o pó da vossa cidade, que se nos pegou aos pés, sacudimos contra vós. Contudo, sabei isto: que o reino de Deus é chegado.
12 Ataina avonemi, apaina, vita‑vovona anꞌ auyewa wayahina, tau vi‑meagai‑naia nonova Sodom nihenina ai vita‑vovona ivaniahei, akanai taui ai dewa‑yaiyai ivaniahei, kate avi meagai ivihahaiemi, taui ai dewa‑yaiyai ani‑vainena ivaniahei.
12 Digo-vos que naquele dia haverá menos rigor para Sodoma, do que para aquela cidade.
13 Aioi, meagai Korasini! Kadu aioi, meagai Betesaida! Aioi wayahimia! Iuna avaha dewa‑bagibagi‑vainenaia habuhabuna matamia adedewei ududueyei, kate ataina eha yami vitumahana. Ka aituhu dewa‑bagibagi‑vaine‑naia adedewe taui eha me Iudea wayahi, taui meagai Taia o kadi meagai Sidoni imamaei nihenia, vona ahiahina, tau vi‑meagai‑naia ivitumahana, ka yai dewa goyona wayahia inua‑vinana, kadu kwama moimoiana iweteweteni, kadu hanavu nihenina imanuena, iuna inua‑vita.
13 Ai de ti, Corazim! ai de ti, Betsaida! Porque, se em Tiro e em Sidom se tivessem operado os milagres que em vós se operaram, há muito, sentadas em cilício e cinza, elas se teriam arrependido.
14 Ka avona‑havine. Vita‑vovona anꞌ auyewa wayahina, tau vi‑meagai Taia ka Sidoni ai viha ivaniahei, kate itomi inahe ani‑vainena uvaniahei.
14 Contudo, para Tiro e Sidom haverá menos rigor no juízo do que para vós.
15 Ka meagai Kapenaum, apaina wamke medeina? Ataina enuanua auyewa pai nau‑yehata wayahina wahuma evaniahei, a? Avonem eha! Apaina ena‑opu ai ananata a papani HadesiV wayahina.
15 E tu, Cafarnaum, porventura serás elevada até o céu? até o inferno descerás.
16 Aituhu aviyaivia movimi inononi, taui kadu moviu inononi. Ka aituhu aviyaivia ivihahaiemi, taui kadu taua ivihahaieu. Ka kadu aituhu aviyaivia ivihahaieu, taui kadu Yaubada ivihahaiei. Iuna tauna vi‑tuneu.”
16 Quem vos ouve, a mim me ouve; e quem vos rejeita, a mim me rejeita; e quem a mim me rejeita, rejeita aquele que me enviou.
17 Ka ya ipupuna iakwa, e tau paisewa‑naia ai yau 72 ini‑tawanei, ine, ipaipaisewa. Ka yai paisewa iakwa, imavina iomo yai dewa‑haiawa nui, ka imataedei, ivona, “Kauvea, itoai avaha nua gawagawamina habuhabuna aveimeyei tomotau ini‑tawanei. Ka tomotau avo‑vi‑aiaiei deina, iuna am wava a bagibagi wayahina apaipaisewa.”
17 Voltaram depois os setenta com alegria, dizendo: Senhor, em teu nome, até os demônios se nos submetem.
18 Ka tauna vonei, ivona,
18 Respondeu-lhes ele: Eu via Satanás, como raio, cair do céu.
19 Ka udu! Avaha ami awaeha bagibagina avenemi, e nua gawagawamina uveimeyei, ka ataina taui mwata kadu weweda deina uva‑taunei. Ami havia yai bagibagi ubagibagi‑tawanei. Wayahina, eha aitam nua gawagawamina ana pata vi‑goyomi.
19 Eis que vos dei autoridade para pisar serpentes e escorpiões, e sobre todo o poder do inimigo; e nada vos fará dano algum.
20 Ka nua‑naia uveimeyei nau‑wawani ivi‑ateteyemi. Ka udewa‑haiawa dewana wayahina. Ka avonemi, kadu aitam dewa mamaei dewana vane‑tawanei. Yaubada avaha itomi ami wava ginumi wahuma, ka dewa‑nana vivane dewa ananina, ka nau‑wawanimi udewa‑haiawa ananina dewa‑nana wayahina.”
20 Contudo, não vos alegreis porque se vos submetem os espíritos; alegrai-vos antes por estarem os vossos nomes escritos nos céus.
21 Ka Iesu ya vonana tau paisewa‑naia wayahia iakwa, e Nuana Ahihinata dewa‑haiawa venei, ka dewa‑haiawana nau‑vi‑anai, ka Iesu tauna Amana awa‑davei, ivona, “Amau, kaiwa ananina! Wamke wahuma kadu tanopi ai Kauvea, ka awa‑davedavem! Iuna yam nua‑uya ehivehivei tanopi a tau nua‑uya wayahia kadu tanopi a tau anamana wayahia. Ka aituhu aviyaivia ivitumahanem, meameai ayo‑amai ivitumahanei deina, akanai tomotaui wayahia yam nua‑uya esi‑vinꞌ‑omanei inꞌ‑anamanei. Amau, kaiwa ananina. Iuna dewana vivane yam nuanua.
21 Naquela mesma hora exultou Jesus no Espírito Santo, e disse: Graças te dou, ó Pai, Senhor do céu e da terra, porque ocultaste estas coisas aos sábios e entendidos, e as revelaste aos pequeninos; sim, ó Pai, porque assim foi do teu agrado.
22 Amau avaha dewa habuhabuna awaeheu aveimeyei. Ka tauna ana heta anamaneu vivane yauke Natuna koiaka. Ka eha kadu aitam tꞌ‑anamaneu taua koiaka. Ka aitamoata deina, eha kadu aitam Amau tꞌ‑anamane, akanai yauke taua au heta anamanei. Ka yau nuanua Amau asi‑vinꞌ‑omanei mani tomotau wayahia, e kadu inꞌ‑anamanei.”
22 Todas as coisas me foram entregues por meu Pai; e ninguém conhece quem é o Filho senão o Pai, nem quem é o Pai senão o Filho, e aquele a quem o Filho o quiser revelar.
23 Ka ya viama tanoi iakwa, e tauna magigino a tau vi‑muni‑waiwai ai yau 12 wayahia, ka vonei, ivona, “Vona ahiahina, itomi nau‑iaiava ananina uvaniahei Yaubada wayahina! Iuna tauna awaehemi yau dewaia ududueyei!
23 E voltando-se para os discípulos, disse-lhes em particular: Bem-aventurados os olhos que vêem o que vós vedes.
24 Avonemi, tuta nonova a itoava tuta ataina wayahina tau apa‑taputapu habuhabui, kadu tau veimea habuhabui yai nuanua dewaia idudueye, kate eha ai pata. Ka kadu yai nuanua vonaia inonononi, kate eha ai pata.”
24 Pois vos digo que muitos profetas e reis desejaram ver o que vós vedes, e não o viram; e ouvir o que ouvis, e não o ouviram.
25 Ka aitam auyewa wayahina, Mosese ya veimea a tau nua‑uya aitam mini, ka ya nuanua Iesu a nua‑uya nau‑dadani aitam vi‑tanai wayahina. Akaka ivona, “Tau Viwavenena, avi dewa nau‑wawaniu yawai‑vavaha avaniahei?”
25 E eis que se levantou certo doutor da lei e, para o experimentar, disse: Mestre, que farei para herdar a vida eterna?
26 Ka vona‑nau‑patei, ka vi‑tanaiei, ivona, “Aviani Iginuma voneka? Medeina enuanua wayahina?”
26 Perguntou-lhe Jesus: Que está escrito na lei? Como lês tu?
27 Ka tau nua‑uya‑nana ivona, “Iginuma voneka,
27 Respondeu-lhe ele: Amarás ao Senhor teu Deus de todo o teu coração, de toda a tua alma, de todas as tuas forças e de todo o teu entendimento, e ao teu próximo como a ti mesmo.
28 Akaka Iesu vonei, ivona, “Yam vona‑nau‑patana vivane tunutunuhina. Aituhu ededewei deina, akanai yawai‑vavaha evaniahei.”
28 Tornou-lhe Jesus: Respondeste bem; faze isso, e viverás.
29 Ka onoto‑nana eha tupwai tomotau ta‑dewa‑nuanuaie. Kate tauna ya nuanua mani tomotau inuanua yana dewa vivane tunutunuhina ana noe. Wayahina, tauna Iesu vi‑tanaiei, ivona, “Ka au niau koiaka?”
29 Ele, porém, querendo justificar-se, perguntou a Jesus: E quem é o meu próximo?
30 Ka Iesu vona‑nau‑patei aitam viviwava wayahina vivane tana‑minikuneyei, ivona,
30 Jesus, prosseguindo, disse: Um homem descia de Jerusalém a Jericó, e caiu nas mãos de salteadores, os quais o despojaram e espancando-o, se retiraram, deixando-o meio morto.
31 Ka munia, tau vi‑nomu aitam etawana tanoi wayahina opuopu. Ka avaha onoto‑nana dueyei, tauna ni‑tawanei etawana papania.
31 Casualmente, descia pelo mesmo caminho certo sacerdote; e vendo-o, passou de largo.
32 Ka munia, dede Levi onotona aitam opuopu, ka avaha onoto‑nana dueyei, tauna kadu ni‑tawanei etawana papania.
32 De igual modo também um levita chegou àquele lugar, viu-o, e passou de largo.
33 Ka munia, aitam onoto papani Samaria wayahina etawana opuopu. Ka tutana tauna onoto‑nana dueyei, dune‑nuanuaiei.
33 Mas um samaritano, que ia de viagem, chegou perto dele e, vendo-o, encheu-se de compaixão;
34 Ka omo wayahina, ka ana bwaka wayahia bunama ka wainaV iwahi, kadu pania. Iakwa, tauna tau inahena si‑nai, omanei tauna ya vahitau wayahina, e hetana boui. Ka Samaria onotona etawana baimina aena ni‑awana, ka tau inahe‑nana vi‑ata ineine a itoava aitam manua pai dauva ivaniahei wayahina. Ka auyewana Samaria onotona dune‑vi‑avini kadu nau‑matava. Me Samaria ana bwaka wayahia bunama ka waina iwahi, kadu pania|alt="Good Samaritan" src="GS-IB04143.tif" size="span" loc="LUK 10:33-34" ref="10:34"
34 e aproximando-se, atou-lhe as feridas, deitando nelas azeite e vinho; e pondo-o sobre a sua cavalgadura, levou-o para uma estalagem e cuidou dele.
35 Ka mana navia, hanu ainua ana kode wayahina epei, e tau vi‑manuana venei patana wayahina, ka ivona, ‘Onoto tanoi edune‑vi‑avini. Ka avi tuta amavina, aituhu aviani evenevenei hetana, yauke avene‑havinem.’”
35 No dia seguinte tirou dois denários, deu-os ao hospedeiro e disse-lhe: Cuida dele; e tudo o que gastares a mais, eu to pagarei quando voltar.
36 Ka ya viviwavana iakwa, e Iesu tau nua‑uya‑nana vi‑tanaiei, ivona, “Aitonu wayahia, koiaka enuanua vivane tau inahe‑nana vi‑niana?”
36 Qual, pois, destes três te parece ter sido o próximo daquele que caiu nas mãos dos salteadores?
37 Ka tau nua‑uya‑nana ivona, “Tauna dewa‑vidovidohei.”
37 Respondeu o doutor da lei: Aquele que usou de misericórdia para com ele. Disse-lhe, pois, Jesus: Vai, e faze tu o mesmo.
38 Ka Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai nui ivi‑putu‑havine etawana ivanevane Ierusalem wayahina. Ka iomo aitam meagai kikituna wayahina, ka vavine aitam, ana wava Marita, nau‑kaiwei, ka taini neiei ya manua.
38 Ora, quando iam de caminho, entrou Jesus numa aldeia; e certa mulher, por nome Marta, o recebeu em sua casa.
39 Ka Marita taina, ana wava Mari, Iesu aena manuena, ka yana ipupu wayahina vanevaneneha.
39 Tinha esta uma irmã chamada Maria, a qual, sentando-se aos pés do Senhor, ouvia a sua palavra.
40 Ka Marita nuana ivita, iuna dewa habuhabuna mamaei aniani ananina wayahina. Wayahina, Marita omo Iesu wayahina, e viamei, ivona, “Kauvea, medeina? Taiu yana dewa eha tunuhina. Iuna ni‑tawaneu au heta apaipaisewa. Eveimeyei mavina na‑ivaiteu!”
40 Marta, porém, andava preocupada com muito serviço; e aproximando-se, disse: Senhor, não se te dá que minha irmã me tenha deixado a servir sozinha? Dize-lhe, pois, que me ajude.
41 Ka Kauvea vona‑nau‑pata, ivona, “O, Marita, Marita! Dewa habuhabuna wayahina enuanua toyoina, kadu dewaia wayahina nuam ivita.
41 Respondeu-lhe o Senhor: Marta, Marta, estás ansiosa e perturbada com muitas coisas;
42 Kate avonem, dewa aitamoata vivane dewa ananina, ka Mari avaha dewana vi‑nua‑dadani. Wayahina, ataina eha nau‑wawaniu dewa tunina aveimeye.”
42 entretanto poucas são necessárias, ou mesmo uma só; e Maria escolheu a boa parte, a qual não lhe será tirada.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.