Hebreus 12

Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Yaubada avaha yaka etawana viwaveneka, aitam pai nau‑bwanunua pai viam‑wanene ananina nihenina deina. Ka tau vitumahanaia habuhabui ai wava avaha atomani wahuma inau‑hohona, idudueyeka. Wayahina, itoka nau‑wawanika pai vito‑paine aitamoata aitamoata kahaponei. Iuna memeanina dewa goyona wayahina nꞌ‑ana‑dibidibieka, kadewei kavi‑goyo. Wayahina, nau‑wawanika dewa goyona habuhabui kavihahaiei, e aka pata yaka gwahea wayahina kanau‑bwanunua ahiahina.
1 Portanto, uma vez que estamos rodeados de tão grande multidão de testemunhas, livremo-nos de todo peso que nos torna vagarosos e do pecado que nos atrapalha, e corramos com perseverança a corrida que foi posta diante de nós.
2 Itoka nau‑wawanika Iesu wayahina katata‑vavaha. Iuna Iesu yaka vitumahana a pai vi‑putu kadu a pai nau‑yehata. Tutana Iesu tanopia mamaei, tauna anamanei dewa‑haiawa ananina potepotei. Ka kadu tauna avaha anamanei avi tuta ya paisewa habuhabuna na‑nau‑yehai, akanai munia dewa‑haiawana na‑vaniahei. Wayahina, tauna viha ani‑vainena ai nahenahea awaehei ayaunei, ka toha‑vi‑anai. Ka tauna kadu ini‑yauyau ananina vaniahei deina. Kate dewaia iakwa, e tauna ivane wahuma, e manuena Yaubada ya pai manuena ahihi‑vainena ateina wayahina.
2 Mantenhamos o olhar firme em Jesus, o líder e aperfeiçoador de nossa fé. Por causa da alegria que o esperava, ele suportou a cruz sem se importar com a vergonha. Agora ele está sentado no lugar de honra à direita do trono de Deus.
3 Eha yau nuanua una‑ihanua, ka eha yau nuanua yami vitumahana uhapone‑kavokavovo. Itomi nau‑wawanimi Iesu unua‑vi‑avini. Tutana ononotoi goyogoyoi ivi‑havia tauna wayahina, akanai tauna toha‑vi‑anai ananina a itoava ya paisewa nau‑yehai wayahina.
3 Pensem em toda a hostilidade que ele suportou dos pecadores; desse modo, vocês não ficarão cansados nem desanimados.
4 Ka vona ahiahina, itomi avaha dewa goyona uvihahaiei, kate eha uta‑vihahaie a itoava dayahimi taitaina wayahina, Iesu deina.
4 Afinal, ainda não chegaram a arriscar a vida na luta contra o pecado.
5 Kate avaha Yaubada yana vona pai ate‑vatu unua‑paniei. Vonana wayahina tauna vi‑wahanimi natunatuna, ivona,
5 Acaso vocês se esqueceram das palavras de ânimo que Deus lhes dirigiu como filhos dele? Ele disse: “Meu filho, não despreze a disciplina do Senhor; não desanime quando ele o corrigir.
6 Iuna aituhu aviyaivia Yaubada awaehei
6 Pois o Senhor disciplina quem ele ama e castiga todo aquele que aceita como filho”.
7 Wayahina, aituhu avi tuta tau maꞌ tanopi ipiahimi o idewa‑yaiyaiemi iuna itomi tau ekalesia, akanai itomi nau‑wawanimi utoha‑vi‑anaimi, kadu unuanua inahe‑naia ivinꞌ‑omo Amami wahuma wayahina. Unononi. Inahe‑naia viwavenemi Yaubada nuanua vivane itomi natunatuna. Iuna onoto aitamoata aitamoata tanopia natunatuna dewa‑yaiyaiei.
7 Enquanto suportam essa disciplina de Deus, lembrem-se de que ele os trata como filhos. Quem já ouviu falar de um filho que nunca foi disciplinado pelo pai?
8 Wayahina, aituhu Yaubada natunatuna habuhabuna vo‑vi‑tunutunuhi kadu dewa‑yaiyaiei, ka aituhu wamke eha dewa‑yaiyai eta‑vaniahe, akanai wamke eha Yaubada natuna aitam. Kaiwadi, wamke aitam pamkeda, a?
8 Se Deus não os disciplina como faz com todos os seus filhos, significa que vocês não são filhos de verdade, mas ilegítimos.
9 Baina tanopia amamaka ivo‑vi‑tunutunuhika, idewa‑yaiyaieka, ka itoka aka pata kanꞌ‑awaehei yai dewaia vivane tunutunuhina. Wayahina, memeanina kanua‑haui nau‑wawanika Yaubada yana dewa wayahika kanꞌ‑awaehei aitamoata. Tauna nuaka amana. Wayahina, nau‑wawanika kavi‑ateteyei, e munia yawai‑vavaha kavaniahei.
9 Uma vez que respeitávamos nossos pais terrenos que nos disciplinavam, não devemos nos submeter ainda mais à disciplina do Pai de nosso espírito e, assim, obter vida?
10 Baina tanopia amamaka idewa‑yaiyaieka tuta kutakutana wayahina. Ka aviani ahiahina taui mataia, akanai, ivo‑vi‑tunutunuhika deina. Kate aituhu avi tuta Yaubada vo‑vi‑tunutunuhika ka dewa‑yaiyaieka, tauna dedewei itoka kavidoha dewaia wayahia. Iuna ya nuanua itoka kavi‑tau ahihikata, tauna aitamoata deina.
10 Pois nossos pais nos disciplinaram por alguns anos como julgaram melhor, mas a disciplina de Deus é sempre para o nosso bem, a fim de que participemos de sua santidade.
11 Vona ahiahina, aituhu avi tuta dewa‑yaiyai kavaniahei, tuta‑naia wayahia dewaia eha pai dewa‑haiawa, kate pai nua‑vita. Kate munia, aituhu yawaika ividoha dewa‑yaiyaia wayahia, akanai nua gomagomanina kavaniahei, kadue uana ahiahina vinꞌ‑omo dewa‑yaiyaia wayahia, vivane yawaika tunutunuhina.
11 Nenhuma disciplina é agradável no momento em que é aplicada; ao contrário, é dolorosa. Mais tarde, porém, produz uma colheita de vida justa e de paz para os que assim são corrigidos.
12 Wayahina, itomi nau‑wawanimi nimami ihanuai usi‑nai, kadu ae‑tutumi itatatava uvo‑vi‑bagibagi, e pai nau‑bwanunua baina tanopia unau‑bwanunua ahiahina.
12 Portanto, revigorem suas mãos cansadas e seus joelhos enfraquecidos.
13 Nau‑wawanimi etawana tunutunuhi ai heta uvenavenau. Ka aituhu deina, apaina aemi begabegana eha igoyo‑vainena, kate ividoha ami pata pai nau‑bwanunuana unau‑yehai.
13 Façam caminhos retos para seus pés a fim de que os mancos não caiam, mas sejam fortalecidos.
14 Itomi kadu nau‑wawanimi tuta tuta udewa‑dadani nua gomagomanina nihenina umamaei tomotau habuhabui wayahia. Ka kadu nau‑wawanimi udewa‑dadani tuta tuta yawaimi ahihinata. Iuna aituhu aviyaivia yawai eha ahihinata, eha ana pata taui inꞌ‑omo imamaei Kauvea matana.
14 Esforcem-se para viver em paz com todos e procurem ter uma vida santa, sem a qual ninguém verá o Senhor.
15 Udune‑vivinimi. Iuna eha yau nuanua aitam wayahimia am‑venena awawaehina Yaubada wayahina na‑tutu‑haini. Ka aituhu aitam wayahimia vi‑tau nua‑goyo, dewana eha ahiahina habuhabumi wayahimia. Iuna apaina tauna yawaina daudau goyona deina, ka tomotau habuhabumi vitana uvaniahei tauna wayahina.
15 Cuidem uns dos outros para que nenhum de vocês deixe de experimentar a graça de Deus. Fiquem atentos para que não brote nenhuma raiz venenosa de amargura que cause perturbação, contaminando muitos.
16 Ka kadu udune‑vivinimi. Iuna eha yau nuanua aitam wayahimia vi‑tau kenekenene, ka eha yau nuanua tauna Yaubada yana gabu na‑hapone‑tawane‑kavokavovo. Tuta nonova wayahina onoto ana wava Esau ya tupua wayahina unu‑tauna. Kate tauna unu‑tauna a nau‑iaiava habuhabuna haponei ioyoma anꞌ am aitamoata wayahina.
16 Vigiem para que ninguém seja imoral ou profano, como Esaú, que trocou seus direitos como filho mais velho por uma simples refeição.
17 Ka unuani, tuta munia wayahina Esau ya nuanua unu‑tauna a nau‑iaiava na‑vaniahe‑havine, kate eha aitam etawana ta‑mamae wayahina. Tauna toutou, kadu hidahida, kate eha ana pata ya vihaihai na‑kweui. Tauna avaha unu‑tauna a nau‑iaiava vo‑haini iakwa.
17 Como vocês sabem, mais tarde, quando ele quis a bênção do pai, foi rejeitado. Era tarde para que houvesse arrependimento, embora ele tivesse implorado com lágrimas.
18 — ausente —
18 Vocês não chegaram a um monte que se pode tocar, a um lugar de fogo ardente, escuridão, trevas e vendaval,
19 — ausente —
19 ao toque da trombeta e à voz tão terrível que aqueles que a ouviram suplicaram que nada mais lhes fosse dito,
20 Iuna avaha veimeana inononi, ivona, “Veimeana vivane vona panina. Medeina aka pata kavi‑munie?” Veimeana ivona,
20 pois não podiam suportar a ordem que recebiam: “Se até mesmo um animal tocar no monte, deve ser apedrejado”.
21 Vona ahiahina, oya‑nana pai matauta kaiwadi, ka Mosese kadu matamatauta, e ivona deinake, ivona,
21 O próprio Moisés ficou tão assustado com o que viu a ponto de dizer: “Fiquei apavorado e tremendo de medo”.
22 Kate itomi eha pai matauta deina wayahina utꞌ‑omo. Eha. Itomi avaha uomo Oya Sioni wayahina, vivane Yaubada Yawayawaina ya meagai. Kana‑vona papani‑nana ana wava Ierusalem wahuma wayahina, ka papani‑nana wayahina anelose habu‑vainei imamaei, inau‑hohona, ka idewa‑haiawa.
22 Vocês, porém, chegaram ao monte Sião, à cidade do Deus vivo, à Jerusalém celestial, aos incontáveis milhares de anjos em alegre reunião,
23 Ka kadu avaha uomo pai nau‑hohona Yaubada natunatuna wayahia. Yaubada avaha taui habuhabui ai wava ginumi wahuma. Taui habuhabui Unu‑tauna nihenina imamaei. Ka kadu avaha uomo Yaubada wayahina. Tauna tomotau habuhabuka yaka tau vaneneha. Ka kadu itomi avaha uomo tomotau tunutunuhi nuai ahihinata wayahia. Nonova taui tau tunutunuhi tanopia, ka tuta ataina wayahina aviani Yaubada ya nuanua wayahi ivaniaha‑yehai wahuma.
23 à congregação dos filhos mais velhos, cujos nomes estão escritos no céu, e a Deus, que é juiz de todos, aos espíritos dos justos no céu, agora aperfeiçoados,
24 Ka kadu itomi avaha uomo Iesu wayahina. Tauna awaeha vovouna a tau am‑venena. Ka avaha uomo tauna dayahina wayahina. Ka dayaha‑nana onoto ahiahina dayahina. Nonova Abeli onoto ahiahina. Ka avaha vaneina nau‑vi‑anigi, Abeli dayahina Yaubada vi‑honei tano‑nana wayahina, ka dayahina Yaubada hidehidei Abeli ya tau nau‑vi‑aniga yana dewa goyona nau‑patei dewa‑yaiyai wayahina.
24 a Jesus, o mediador da nova aliança, e ao sangue aspergido, que fala de coisas melhores do que falava o sangue de Abel.
25 Wayahina, nau‑wawanimi udune‑vivinimi. Eha tau vona wahuma yana ipupu uvihahaie. Nonova me Isiraeli tupwai Mosese yana vona ivihahaiei. Tauna tanopi ana heta wayahina mamaei, ka tauna Yaubada vaneana ahihinata haehaeyei, kate tomotaui eha yai nuanua. Ka munia, taui eha ai pata inovo‑tawane. Yaubada habuhabui vita‑vovoni akanai. Wayahina, aituhu aviyaivia wayahikaia vonana wahuma wayahina ivihahaiei, taui ai dewa‑yaiyai medeina? Dewa‑yaiyai ani‑vainena akanai.
25 Tenham cuidado para não se recusarem a ouvir aquele que fala. Porque, se aqueles que se recusaram a ouvir o mensageiro terreno não escaparam, certamente não escaparemos se rejeitarmos aquele que nos fala do céu.
26 Tuta nonova wayahina, Yaubada movina tanopi ana heta nau‑yueyuei. Ka tauna avaha vona‑dabadaba dewana wayahina, ivona,
26 Quando Deus falou naquela ocasião, sua voz fez a terra tremer, mas agora ele promete: “Mais uma vez, farei tremer não só a terra, mas também os céus”.
27 Vonana “kadu aitam tuta wayahina” voneka aituhu aviani ana pata nau‑yueyue dewa habuhabui tauna naona vevewanei wayahia, akanai, dewaia habuhabui imaiova. Wayahina, munia avi dewa imamaei, akanai kana‑vona eha ana pata dewaia inau‑yueyue.
27 Isso significa que toda a criação será abalada e removida, de modo que permaneçam apenas as coisas inabaláveis.
28 Ka Yaubada ya nuanua tauna ya pai veimeana na‑veneka kavaniahei, ka eha ana pata ya pai veimeana nau‑yueyue. Iuna pai veimeana na‑maꞌ‑vavaha. Wayahina, nau‑wawanika nuaka nihenina Yaubada kanau‑kaiwei, kadu nau‑wawanika kanꞌ‑awa‑davei tauna ya nuanua deina, vivane yaka nua‑opu wayahikaia kanꞌ‑apa‑vidovidohei.
28 Uma vez que recebemos um reino inabalável, sejamos gratos e agrademos a Deus adorando-o com reverência e santo temor.
29 Ka aituhu aviani eha maꞌ‑vavaha, apaina tauna na‑vita‑vovoni. Iuna yaka Yaubada yana dewa ai yabeyabena deina.
29 Porque nosso Deus é um fogo consumidor.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.