Atos 20

Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Ka vitana‑wahewahena iakwa, e Paulo tauna ya tau mataeda vi‑tunei ine tau ekalesia wayahia, e vonei, ivona, “Kanau‑hohona.” Ka Paulo tau ekalesia vo‑vi‑vatui, ka nau‑kapoi. Ka wae vi‑maiei, omo papani Masedonia wayahina.
1 Passado o tumulto, Paulo mandou chamar os discípulos e os encorajou. Então se despediu e partiu para a Macedônia.
2 Ka papani‑nana nihenina tutu‑vivina, e naunau‑wahe habuhabuna, ka tomotaui vo‑vi‑vatui, ka munia, omo papani Girisi wayahina.
2 Enquanto estava lá, encorajou os discípulos em todas as cidades por onde passou. Em seguida, desceu à Grécia,
3 Ka papani Girisi nihenina mamaei wahava aitonu nihenia. Kate me Iudea yai vi‑nua‑hauhau iboui, vivane avi tuta Paulo iopu tania, e wae vi‑maie na‑mavina papani Siria wayahina, me Iudea‑naia iawaehei ipoyꞌ‑avini, ivunui. Ka Paulo yai vi‑nua‑hauhauna mai‑nononi. Wayahina, wae vihahaiei, ka aena wayahina mavina papani Masedonia wayahina, e tutu‑honoi deina.
3 onde ficou por três meses. Quando se preparava para navegar de volta à Síria, descobriu que alguns judeus conspiravam contra sua vida e decidiu voltar pela Macedônia.
4 Ka tupwai tomotau nui ineine. Aitam onoto Berea wayahina Pirusi natuna ana wava Sopateri, ka ainua Tesalonika wayahina ai wava Arisitakusi ka Sekundusi, ka aitam Derebe wayahina ana wava Gaiusi, ka Timoti, ka kadu ainua papani Asia wayahina ai wava Tikikusi ka Tiropimusi.
4 Alguns homens viajavam com ele: Sópatro, filho de Pirro, de Bereia; Aristarco e Secundo, de Tessalônica; Gaio, de Derbe; Timóteo; e Tíquico e Trófimo, da província da Ásia.
5 Ka ononotoia ieta‑naoeai, e wae ivi‑maiei, iomo meagai Tiroasi, ka tenoke ipotepoteai.
5 Eles foram adiante e esperaram por nós em Trôade.
6 Ka itoai meagai Pilipi nihenina amamaei. Ka Itouvuha Toneina iakwa, itoai kadue wae agenu, ka auyewa ai yau 5 nihenia avi‑ata. Ka munia, aduduna Tiroasi wayahina, e yaiai avaniahai, ka auyewa ai yau 7 nihenia taui nui amamaei.
6 Terminada a Festa dos Pães sem Fermento, embarcamos num navio em Filipos e, cinco dias depois, nos reencontramos em Trôade, onde ficamos uma semana.
7 Ka wiki anꞌ auyewa naona wayahina, habuhabuai anau‑hohona, e pai nua‑vi‑avina am anꞌ‑ania, ka Paulo tomotau naunau‑wahei. Iuna tauna ya nuanua mana na‑navi itoai meagai‑nana ani‑tawanei. Wayahina, tauna ya nau‑wahe nau‑vi‑manamanaia a itoava ioyoma pouna, ka eha ta‑nau‑yehai.
7 No primeiro dia da semana, nos reunimos com os irmãos de lá para o partir do pão. Paulo começou a falar ao povo e, como pretendia embarcar no dia seguinte, continuou até a meia-noite.
8 Ka yama pai nau‑hohona aitam manua ana vane manua aitonu deina, ka vꞌ‑itonuna wayahina avane, ka lampaV habuhabui atunui bubuna‑honota‑nana wayahina manua hetana.
8 A sala no andar superior onde estávamos reunidos era iluminada por muitas lamparinas.
9 Ka tupunaina, ana wava Eutikusi, manua a pai vi‑ai yahina wayahina manuena nihenina. Ka tauna Paulo ya nau‑wahe vanevaneneha, kate Paulo nau‑vi‑manamanaia, e Eutikusi matana duduna. Ka Paulo apaina naunau‑wahe, e Eutikusi ino‑ainei, e pai vi‑ai yahina wayahina ipeu iopu tanopia. Ka tomotau iopu, isi‑nai, kate idueyei avaha aniga.
9 O discurso de Paulo se estendeu por horas, e um jovem chamado Êutico, que estava sentado no parapeito da janela, ficou muito sonolento. Por fim, adormeceu profundamente, caiu de uma altura de três andares e morreu.
10 Ka Paulo kadu iopu, e tana‑wapia, e ivona, “Eha uvo‑vihavihami, iuna tauna yawayawaina!” Ka Eutikusi vivane yawayawaina.
10 Paulo desceu, inclinou-se sobre o jovem e o abraçou. “Não se desesperem”, disse ele. “O rapaz está vivo!”
11 Ka Paulo vane‑havine bubuna‑honotana hetana mamaei wayahina, e palaua gibui, e habuhabuai ania. Ka tauna ipuipupu a itoava mana navia wayahina, e mini, ni‑tawanei ine.
11 Então todos subiram novamente, partiram o pão e comeram juntos. Paulo continuou a lhes falar até o amanhecer e depois partiu.
12 Ka tomotau‑naia tupunaina yawayawaina nui imavinei tauna ya manua wayahina, ka idewa‑haiawa ananina.
12 Enquanto isso, o jovem foi levado para casa vivo, e todos sentiram grande alívio.
13 Ka itoai waea agenu, e akadau Asosi, vivane tanoi wayahina Paulo ana‑uwani. Iuna tauna avaha mataedai deina, ivona, “Yaiau, itomi waea unꞌ‑omo, ka yauke aeua anꞌ‑omo Asosi, e tanoi wayahina una‑uwaniu.”
13 Paulo foi por terra até Assôs, onde havia definido que devíamos esperar por ele, enquanto nós fomos de navio.
14 Ka tauna omo Asosi wayahina, e avi‑vaniaha, auwani, e akadau Mitilene wayahina anu.
14 Encontrou-se conosco em Assôs e navegamos juntos até Mitilene.
15 Ka mana navia, Mitilene ani‑tawanei, avi‑naya, e Kiosi wayahina avi‑maupwani. Ka mana navia, aubo‑tamane Samosi wayahina. Ka mana navia, Miletusi wayahina anu.
15 No dia seguinte, passamos em frente à ilha de Quios. No outro dia, atravessamos para a ilha de Samos e, um dia depois, chegamos a Mileto.
16 Ka Paulo ya nuanua avo‑kwayavoni anꞌ‑omo Ierusalem wayahina. Iuna Auyewa Penitekosi avaha vi‑maupwani, ka tauna nuanuana auyewana wayahina na‑dewa‑haiawa Ierusalem nihenina. Wayahina, tauna vi‑nua‑dadani nau‑wawaniai meagai Epesusi kadu papani Asia habuhabuna ani‑tawanei.
16 Paulo havia decidido não aportar em Éfeso, pois não queria passar mais tempo na província da Ásia. Tinha pressa de chegar a Jerusalém, se possível, para a Festa de Pentecostes.
17 Akaka meagai Miletusi wayahina vane va‑tawanei Epesusi ekalesia a tau eta‑naonao wayahia, e inꞌ‑omo anau‑hohona Miletusi wayahina.
17 Por isso, em Mileto, mandou chamar os presbíteros da igreja de Éfeso.
18 Ka avaha iomo, ka Paulo vonei, ivona,
18 Quando chegaram, ele lhes disse: “Vocês sabem que, desde o dia em que pisei na província da Ásia até agora,
19 Tanai yauke na nua‑opu kadu na tou Kauvea wayahina apaipaisewa, kadu tuta tuta nau‑dadana vita‑vainena avaniahe‑neiei me Iudea yai vi‑nua‑hauhau wayahia.
19 fiz o trabalho do Senhor humildemente e com muitas lágrimas. Suportei as provações decorrentes das intrigas dos judeus
20 Ka yauke eha ata‑upu‑tonetonene, kadu eha ata‑matauta, kate tuta tuta aviani Kauvea Vaneana Ahiahina nihenina ana pata na‑ivaitemi, akanai vonaia anaunau‑wahemi tomotau mataia, kadu yami manua aitamoata aitamoata nihenia.
20 e jamais deixei de dizer a vocês o que precisavam ouvir, seja publicamente, seja em seus lares.
21 Ka yau viwavenena wayahimia ana noe deina, itomi me Iudea kadu itomi me Girisi, habuhabumi anaunau‑wahemi vivane yami dewa goyona wayahia umagigino, unua‑vinana, e unꞌ‑omo Yaubada wayahina, kadue Kauvea Iesu uvitumahanei.
21 Anunciei uma única mensagem tanto para judeus como para gregos: é necessário que se arrependam, se voltem para Deus e tenham fé em nosso Senhor Jesus.
22 Ka ataina tuta Nuana Ahihinata veimeyeu avanevane Ierusalem wayahina, ka eha katꞌ‑anamane aviani kaiwadi apaina tenoke avaniahe.
22 “Agora, impelido pelo Espírito, vou a Jerusalém. Não sei o que me espera ali,
23 Ka yauke avaha aviani Nuana Ahihinata mataedau anamanei, aveta baina wayahina aomomo, akanai meagai aitamoata aitamoata nihenia apaina tau vi‑meagai‑naia iyohoniu, e manua yohona nihenina inꞌ‑oneu, kadu ivitavitau.
23 senão que o Espírito Santo me diz, em todas as cidades, que tenho pela frente prisão e sofrimento.
24 Kate dewaia eha aitam aviani wayahiua, iuna yawaiu a pai mini ananina vivane aitamoata. Yau nuanua ananina paisewana Kauvea veneu anau‑yehai. Ka paisewana vivane Yaubada yanꞌ am‑venena awawaehina Vaneana Ahiahina nihenina tomotau amataedai.
24 Mas minha vida não vale coisa alguma para mim, a menos que eu a use para completar minha carreira e a missão que me foi confiada pelo Senhor Jesus: dar testemunho das boas-novas da graça de Deus.
25 Nonova atutu‑vivina wayahimia, ka Yaubada ya pai veimea vaneana wayahina anaunau‑wahemi. Ka ataina tuta yauke avaha anamanei, itomi eha kadu aitam tuta udune‑havineu.
25 “Agora sei que nenhum de vocês, a quem anunciei o reino, me verá outra vez.
26 — ausente —
26 Por isso, declaro hoje que, se alguém se perder, não será por minha culpa,
27 — ausente —
27 pois não deixei de anunciar tudo que Deus quer que vocês saibam.
28 Wayahina, itomi tau eta‑naonao, taumi udune‑vivinimi ahiahina, kadue yami sipiV udune‑vi‑avini ahiahina. Iuna Nuana Ahihinata yami paisewana venemi vivane tau ekalesia udune‑vi‑avini. Yaka Kauvea Iesu sipi‑naiaV vi‑maiei tauna dayahina wayahina, e sipi‑naiaV vivane Yaubada ya ekalesia.
28 “Portanto, cuidem de si mesmos e do rebanho sobre o qual o Espírito Santo os colocou como bispos, a fim de pastorearem sua igreja, comprada com seu próprio sangue.
29 Avonemi deina, iuna avaha anamanei, apaina, yau nae munia, tau viwavenena goyogoyoi inꞌ‑omo, e yami ekalesia ina‑nui. Ka yai nuanua yami sipiV ivi‑goyo‑neiei, kedewa manimanini idedewei deina.
29 Sei que depois de minha partida surgirão em seu meio falsos mestres, lobos ferozes que não pouparão o rebanho.
30 Ka kadu itomi yami yoko wayahia, apaina tupwai imini, ka Vaneana Ahiahina inau‑vinia, ka iviwavenena wayahimia. Apaina idedewei deina, iuna taui yai nuanua tomotau ivi‑muniei vivane yai yoko.
30 Até mesmo entre vocês se levantarão homens que distorcerão a verdade a fim de conquistar seguidores.
31 Wayahina, tuta tuta nau‑wawanimi udune‑vivinimi, ka yau nau‑wahe wayahimia unua‑vi‑anai. Iuna ponimana aitonu nihenia eha ata‑vi‑yawai, kate auyewa kadu ioyoma, ka kadu na mata‑inu aitamoata aitamoata wayahimia anau‑vi‑avinimi vivane nau‑wawanimi udune‑vivinimi ahiahina deina.
31 Portanto, vigiem! Lembrem-se dos três anos que estive com vocês, de como dia e noite nunca deixei de aconselhar com lágrimas cada um de vocês.
32 Ka ataina tuta Yaubada aviamei, e tauna kadu na‑dune‑vivinimi, tauna kadu tauna yana vona wayahina. Iuna yana vona wayahina yanꞌ am‑venena awawaehina kavaniahei. Ka aituhu yanꞌ am‑venena awawaehina uvaniahei, ka aituhu nihenimia mamaei, akanai tauna vo‑vi‑bagibagimi. Ka apaina itomi vavaneimi kadu novunovumi nui ami nau‑pata ahiahina uvaniahei, vivane yana gabu tau tunutunuhi habuhabui wayahi.
32 “E, agora, eu os entrego a Deus e à mensagem de sua graça que pode edificá-los e dar-lhes uma herança junto com todos que ele separou para si.
33 Nonova yauke nui kamamaei, ka eha nuanuau yami silivaV, o kadi yami goulaV, o kadi ami kwama ahiahi.
33 “Jamais cobicei a prata, o ouro ou as roupas de alguém.
34 Ka avaha uanamaneu, yauke taua apaipaisewa, e au maꞌ anau‑vevewanei deina, ka kadu yaiau nui ai maꞌ anau‑vevewanei, kadu aivaitei deina.
34 Vocês sabem que estas minhas mãos trabalharam para prover as minhas necessidades e as dos que estavam comigo.
35 Ka yau dewaia habuhabui vivane pai dune itomi wayahimia, ka aviwavenemi itoka tau ekalesia nau‑wawanika yaka paisewa toyoina wayahina tau ihanua kaivaitei deina. Iuna Kauvea Iesu yana vona unuani, ivona, ‘Aituhu tomotau gugua iveneka, avaha nau‑iaiava kavaniahei. Kate aituhu gugua tomotau kavenei, avaha nau‑iaiava ananina kavaniahei deina.’”
35 Fui exemplo constante de como podemos, com trabalho árduo, ajudar os necessitados, lembrando as palavras do Senhor Jesus: ‘Há bênção maior em dar que em receber’”.
36 Ka Paulo ya vonana iakwa, e tauna vi‑tupa‑gum, e habuhabui nui iviama Yaubada wayahina.
36 Quando Paulo terminou de falar, ajoelhou-se e orou com eles.
37 Ka habuhabui itoutou, e Paulo itana‑wapia.
37 Todos choraram muito enquanto se despediam dele com abraços e beijos.
38 Ka inua‑vita ananina, iuna tauna vonei, ivona, “Eha kadu aitam tuta udune‑havineu.” Ka taui habuhabui nui iopuei waea, e tauna igenu.
38 O que mais os entristeceu foi ele ter dito que nunca mais o veriam. Então eles o acompanharam até o navio.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.