2 Coríntios 1
Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs VC
1 Kaiwa ananina itomi me Korinita wayahimia. Itomi Yaubada ya tau ekalesia. Ka leta taina omomo wayahimia ka kadu omomo Yaubada a tau vitumahana habuhabui papani Akaia nihenina. Vaneika Timoti ivaiteu aginuma, ka yauke Paulo. Yaubada vi‑nua‑dadaneu avi‑tau hae ananina Tau Ito‑yavuha Iesu wayahina.
1 Paulo, apóstolo de Jesus Cristo pela vontade de Deus, e o irmão Timóteo, à igreja de Deus que está em Corinto, e a todos os irmãos santos que estão em toda a Acaia.
2 Ka yama viama wayahimi vivane am‑venena awawaehina kadu nua gomagomanina uvaniahei Amaka Yaubada wayahina kadu yaka Kauvea Iesu Tau Ito‑yavuha wayahina.
2 A vós, graça e paz da parte de Deus, nosso Pai, e da parte do Senhor Jesus Cristo!
3 Yaubada yaka Kauvea Iesu Tau Ito‑yavuha ya Yaubada kadu tauna Amana. Ka ate‑nuanuai omomo Amaka wayahina kavaniahei, ka kadu tuta tuta Yaubada yana dewa wayahika dewa bigana. Wayahina, nau‑wawanika tauna kanꞌ‑awa‑davedavei.
3 Bendito seja Deus, o Pai de nosso Senhor Jesus Cristo, o Pai das misericórdias, Deus de toda a consolação,
4 Iuna tauna yana dewa yama vita habuhabui nihenina dewa bigana, e ya nuanua munia itoai ama pata dewa bigana wayahina mani tomotau ana‑ivaitei deina.
4 que nos conforta em todas as nossas tribulações, para que, pela consolação com que nós mesmos somos consolados por Deus, possamos consolar os que estão em qualquer angústia!
5 Vona ahiahina, Tau Ito‑yavuha ana inahe habuhabui, ka inahe‑naia tupwai iaubo‑tamani, e yawaiai nihenina avaniahei, iuna tauna ya paisewa apaipaisewei. Ka kadu Tau Ito‑yavuha wayahina dewa bigana omomo avaniahei aitamoata deina, e dewa biga‑nana am‑iwaiwahi, ka vitaia vane‑tawanei.
5 Com efeito, à medida que em nós crescem os sofrimentos de Cristo, crescem também por Cristo as nossas consolações.
6 Wayahina, aituhu avi tuta vitana avaniahei yama paisewa wayahina, akanai, avaha anamanei, munia itomi dewa bigana kadu ito‑yavuha uvaniahei paisewana wayahina deina. O aituhu dewa bigana avaniahei vitai niwania, munia ama pata dewa biga‑nana wayahina ana‑ivaitemi. Ka aituhu vitai uvaniahei deina, itomi ami pata vitai niwania utoha‑vi‑anaimi.
6 Se, pois, somos atribulados, é para vossa consolação e salvação. Se somos consolados, é para vossa consolação, a qual se efetua em vós pela paciência em tolerar os sofrimentos que nós mesmos suportamos.
7 Ka yama nua‑vaniaha nui apotapota wayahimi, umimini‑toyoina. Ka eha anua‑vita wayahimi, iuna avaha anamanei aituhu vitai uvaniahei itoai deina, akanai, kadu dewa bigana uvaniahei aitamoata itoai deina.
7 A nossa esperança a respeito de vós é firme: sabemos que, como sois companheiros das nossas aflições, assim também o sereis da nossa consolação.
8 Vavaneiai, itoai yama nuanua vitai avaniahei papani Asia nihenina unꞌ‑anamanei. Vitai vivane vita‑vainena, ka itoai ama heta eha ama pata atoha‑vi‑anai, ka eha ama pata vitai anau‑yehai. Wayahina, anuanua vivane tuta eha ani‑hoina na‑iakwa wayahina yawaiai na‑iakwa.
8 Não queremos, irmãos, que ignoreis a tribulação que nos sobreveio na Ásia. Fomos maltratados ali desmedidamente, além das nossas forças, a ponto de termos perdido a esperança de sair com vida.
9 Ika, anuanua Yaubada avaha ama havia awaehei ina‑nau‑vi‑anigiai. Kate Yaubada ya nuanua tunina. Tauna vitai awaeheai iuna ya nuanua na‑viwaveneai itoai yama bagibagi eha ana pata vitai wayahi. Ya nuanua anua‑haui vivane tauna ya bagibagi ana pata vitai wayahi, iuna tauna ya bagibagi ana pata tau aninigai na‑si‑vi‑mini‑havinei.
9 Sentíamos dentro de nós mesmos a sentença de morte, para que aprendêssemos a pôr a nossa confiança não em nós, mas em Deus, que ressuscita os mortos.
10 Ka eha ani‑hoina anꞌ‑aniga vitai wayahi, kate Yaubada yavuhiai yama paisewa ana‑nau‑yehai. Ka anamanei tuta tepakaia wayahina tauna na‑yavuhiai deina. Ka yama nua‑vaniaha nui apotapota tauna wayahina, e tuta tuta ya nuanua na‑yavuhiai.
10 Ele nos livrou e nos livrará de tamanhos perigos de morte. Sim, esperamos que ainda nos livrará
11 Ka itomi ami pata una‑ivaiteai yami viama wayahina. Ka munia, tomotau habuhabui Yaubada ina‑nau‑kaiwei iuna itoai ivaita awawaehina avaniahei tauna wayahina, ka ivaitana nau‑patai itomi habuhabumi yami viama wayahina.
11 se nos ajudardes também vós com orações em nossa intenção. Assim esta graça, obtida por intervenção de muitas pessoas, lhes será ocasião de agradecer a Deus a nosso respeito.
12 Wayahina, amꞌ ayaunena apa‑vidovidoheai, ka yama vonana vona tunuhina. Yama dewa habuhabui ahihiata kadu tunutunuhi tau maꞌ tanopi mataia kadu itomi matamia. Ka yama dewai ivinꞌ‑omo Yaubada yanꞌ am‑venena awawaehina wayahina, ka eha tau maꞌ tanopi yai nua‑uya wayahina.
12 A razão da nossa glória é esta: o testemunho da nossa consciência de que, no mundo e particularmente entre vós, temos agido com santidade e sinceridade diante de Deus, não conforme o espírito de sabedoria do mundo, mas com o socorro da graça de Deus.
13 Ka yami leta habuhabui nihenia, eha aitam aviani vitana wayahimi ata‑ginuma, kate ami pata una‑iavi, kadu ami pata nua‑uya habuhabuna nihenia unua‑haui. Ka kadu yau nua‑vaniaha nui apotapota.
13 Em verdade, não vos queremos dizer coisa alguma diferente da que ledes em nossas cartas, e que compreendeis. E espero que reconheçais até o fim,
14 Nonova yama dewa tupwai unua‑haui, ka yau nuanua tuta tepakaia wayahina unꞌ‑anamaneai yama dewa habuhabui ahihiata. Wayahina, tuta tepakaia wayahina itomi ami pata unꞌ‑apa‑vidovidoheai. Ka apaina, Kauvea Iesu yanꞌ auyewa wayahina, itoai anꞌ‑apa‑vidovidohemi aitamoata deina.
14 como aliás já o tendes em parte reconhecido, que nós somos a vossa glória, exatamente como vós sereis a nossa, no dia do Senhor Jesus.
15 Yauke avaha avitumahanemi apaina udedewei deina. Wayahina, yau vi‑nua‑hauhau naona taina deina. Yau nuanua yau nae nihenina, naona anau‑vi‑taumi, e ana‑ivaitemi tuta ainua wayahina deina.
15 Foi nesta persuasão que eu resolvera primeiro ir ter convosco, para que recebêsseis uma dupla alegria:
16 Ika, yau nuanua anꞌ‑omo papani Masedonia wayahina, ka yau nae‑nana avi‑putu itomi yami meagai Korinita wayahina, e anau‑vi‑taumi. Na‑iakwa, e me Masedonia anau‑vi‑taui. E amavi‑havine wayahimia, e anau‑vi‑taumi tuta vꞌ‑inuana wayahina. Na‑iakwa, itomi ami pata una‑ivaiteu yau omana papani Iudea wayahina.
16 eu passaria por vós ao dirigir-me à Macedônia e, ao voltar da Macedônia, iria novamente visitar-vos e de lá seria por vós conduzido até a Judéia.
17 Nonova, tutana yau vi‑nua‑hauhauna naona avi‑nua‑dadani, kaiwadi, itomi unuanua adewa‑kavokavovo, a? Avonemi, eha. O kaiwadi, unuanua tau maꞌ tanopi yai dewa‑kavokavovo avi‑nua‑dadani deina, a? Avona‑havinemi, eha. Iuna tau maꞌ tanopi yai dewa deina. Ivonavona, “Ika, ika adedewei deina,” kate taui nihenia avaha inuanua, “Eha, eha adedewe.”
17 Formando este plano, terei usado de leviandade? Ou são puramente humanas as resoluções que tomo, de modo que haja em mim o sim e depois o não?
18 Kate yama mataeda wayahimia eha deina. Eha tuta aitamoata wayahina “Ika” kadu “Eha”. Yaubada yana vona ka yana dewa aitamoata, kadu itoai yama vona ka yama dewa aitamoata deina.
18 Deus é testemunha de que quando vos dirijo a palavra, não existe um sim e depois um não.
19 Yaubada Natu‑hoina vivane Iesu Tau Ito‑yavuha. Ka yauke, ka Silasi, ka Timoti ama itonu tauna anau‑waheyei wayahimia, ka tauna eha “Ika” kadu “Eha” tuta aitamoata wayahina. Tuta tuta wayahina Iesu nihenina Yaubada ya vona‑dabadaba vivane “Ika”, iuna Iesu Yaubada ya vona‑dabadaba habuhabui ai pai nau‑yehata.
19 O Filho de Deus, Jesus Cristo, que nós, Silvano, Timóteo e eu, vos temos anunciado, não foi sim e depois não, mas sempre foi sim.
20 Yaubada ya vona‑dabadaba habuhabui imamaei, ka Iesu avaha aitamoata aitamoata wayahia nau‑yehai tunutunuhina. Wayahina, itoka tau vitumahana avaha Iesu yana dewa habuhabui kanamanei. E tauna wayahina kawaehei aitamoata, kadu kavonavona, “Ika, ana pata deina”. Ka yaka awaeha wayahina Yaubada didigana kavo‑vi‑natei.
20 Porque todas as promessas de Deus são sim em Jesus. Por isso, é por ele que nós dizemos Amém à glória de Deus.
21 Yaubada vo‑vi‑bagibagimi kadu vo‑vi‑bagibagiai kamimini toyoina Tau Ito‑yavuha nihenina. Tauna vi‑nua‑dadaneka,
21 Ora, quem nos confirma a nós e a vós em Cristo, e nos consagrou, é Deus.
22 kadu tauna ya pai ainana boui wayahikaia, e habuhabuka kanꞌ‑anamanei itoka tauna ya tomotau. Ka kadu tauna Nuana Ahihinata nuaka nihenina boui, e kanꞌ‑anamanei ya vona‑dabadaba habuhabui tuta tepakaia wayahina eha vitupu. Kate vona ahiahina, kavaniahei.
22 Ele nos marcou com o seu selo e deu aos nossos corações o penhor do Espírito.
23 Eha avitupu wayahimia. Aituhu Yaubada vi‑tau hae yau vonana wayahimia wayahina, akanai adewa‑haiawa. Iuna avonevonemi, eha yau nuanua adewa‑yaiyaiemi yami dewa goyona wayahina. Wayahina, yau vi‑nua‑hauhau naona avo‑vinei, ka eha amavi‑havine meagai Korinita wayahina. Aituhu amavi‑havine, kaiwadi yami goyona adudueye, e munia nau‑wawanimi dewa‑yaiyai uvaniahe dewaia wayahi.
23 Invoco a Deus por testemunha: juro por minha vida que foi para vos poupar que não voltei a Corinto.
24 Itoai eha yami vitumahana a kauvea, kate vona ahiahina, nui kapaipaisewa yami vitumahana nihenina umimini toyoina, e apaina yami dewa‑haiawa uvaniahei deina.
24 Não porque pretendamos dominar sobre a vossa fé. Queremos apenas contribuir para a vossa alegria, porque, quanto à fé, estais firmes.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Coríntios 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.