Lucas 22

mpa (MPA) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Chikahi cha uwangalalu wa kula mabumunda ghangakujeghaleka amila, jejilowakeka Uwangalalu wa Pasaka, ukabhi uheghalile.
1 Faltava pouco tempo para a Festa dos Pães sem Fermento , chamada Páscoa .
2 Bhapenganyambiku bhakolongwa na bhabhola bha Shelia bhakabhi bhalonda indela ja kunkoma Yesu, nambu bhakabhajowipi bhandu.
2 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito para matar Jesus em segredo porque tinham medo do povo.
3 Bhela Shetani akunjingi Yuda, joalowakika Isikalioti, joakabhi jumu wa bhabhulwa komi na bhabheli.
3 Então Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze discípulos.
4 Bhela Yuda akapiti kulongela nabhu bhapenganyambiku bhakolongwa na bhalonda bha Nyumba jaka Chapanga ntundu moang'anambukya Yesu kwabhu.
4 Judas foi falar com os chefes dos sacerdotes e com os oficiais da guarda do Templo para combinar a maneira como ele ia lhes entregar Jesus.
5 Bhakahekalili namaa na bhakajongini na Yuda kubha anabhumpekya mbija.
5 Eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele.
6 Yuda akajetakili na kutumbu kulonda mbekenyu jinyahi ja kung'anambuka Yesu kwabho, pandu ambapu njeta lipogha la bhandu.
6 Judas aceitou e começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus a eles, sem que o povo ficasse sabendo.
7 Bhela lichobha la uwangalalu wa Mabumunda Ghangakujeghaleka Amila lakahikike, leniheli nde lichobha lelipalika mwanambeleli wa Pasaka kuchinjakika.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento , dia em que os judeus matavam carneirinhos para comemorar a Páscoa .
8 Bhela Yesu akabhatumiki Petulu na Yohana na kubhapwaghila, “Njendanya mkatuandalya chilebhi nahuli tukula Pasaka.”
8 Então Jesus deu a Pedro e a João a seguinte ordem:
9 Bhombi bhakundalukile, “Bho, upala tukakuandalya kwako?”
9 Eles perguntaram: — Onde o senhor quer que a gente prepare o jantar?
10 Yesu akabhayangiki, “Pamkajingala ku muchi, mkahimangana na mwanalomi joanyamwi chihulu cha machi. Mukunjengalyaje mbaka mu nyumba jeakajingalaje.
10 Jesus respondeu:
11 Mukumpwaghila mweni nyumba, ‘Mbola akulalukila, bho, kibhi kwa chumba cha bhagheni chenikula chilebhi cha Pasaka papamu na bhabhulwa bhango?’
11 e digam ao dono dela: “O Mestre mandou perguntar a você onde fica a sala em que ele e os seus discípulos vão comer o jantar da Páscoa.”
12 Jombi anandangiya chumba chikolongwa cha kugholofa chekijomwi kubhekakeka wichu. Monihomu nde mkatuandalya chilebhe.”
12 Então ele mostrará a vocês uma grande sala mobiliada, no andar de cima. Preparem ali o jantar.
13 Bhakapiti na kukihimani kila chindu kibhi wichu ngati Yesu moakapwaghile, na bhombi bhakaandi chilebhi cha Pasaka.
13 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
14 Chikahi pachahikaje, Yesu akatemi pahi, na kula chilebhi papamu na mitumi bhaki.
14 Quando chegou a hora, Jesus sentou-se à mesa com os apóstolos
15 Akabhapwaghile, “Ndokuli namaa kula chilebhi chenu cha Pasaka papamu na mwenga mangane ja kung'ahika kwangu.
15 e lhes disse:
16 Chakaka numpwaghila, nganikuli kabheti chilebhi chenu cha Pasaka mbaka pajipitalya mu Ukolongwa waka Chapanga.”
16 Pois eu digo a vocês que nunca comerei este jantar até que eu coma o verdadeiro jantar que haverá no
17 Bhela Yesu akachitoi chikombi cha divai, na kuchipengalela akapwagha, “Mtola chenjenu na ngabhana mabhokapi.
17 Então Jesus pegou o cálice de vinho, deu graças a Deus e disse:
18 Maghambu numpwaghila kutumbu sajenu ngangunywi kabheti divai jenu mbaka Ukolongwa waka Chapanga pawihikaje.”
18 Pois eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até que chegue o Reino de Deus.
19 Kabheti akatohi libumunda, akunchengwi Chapanga, akalihekiti, na kubhapekeha, akapwaghaje, “Jenjenu nde hyegha jangu, jempatiki mwenga. Ntenda anana kwa kungomboka nepani.”
19 Depois pegou o pão e deu graças a Deus. Em seguida partiu o pão e o deu aos apóstolos, dizendo:
20 Bhelabhela paakajomwi kula chilebhi cha pakamihi akachitoi chikombi cha divai na kupwagha, “Chikombi chenjenu nde lulaghilu lwahenu lwaka Chapanga lolusibitishwa kwa mwahi wangu, ghoujitika kwa ndandi jinu.
20 Depois do jantar, do mesmo modo deu a eles o cálice de vinho, dizendo:
21 “Nambu, ndingalyaje! Jola joaying'anambukaje akula chilebhi papamu na nepani.
21 Mas vejam: o traidor está aqui sentado comigo à mesa!
22 Maghambu Mwana waka Mundu anaapotilaje ngati moapangi Chapanga, nambu anaachibhonaje mundu jola joang'anambukaje!”
22 Pois o
23 Bhela bhakatumbwi kulaluhana bheni kwa bheni kubha nde nane pachilanda jabhu joanahenga lijambu leniheli.
23 Então os apóstolos começaram a perguntar uns aos outros quem seria o traidor.
24 Kukapitali kulochana kwa bhabhulwa kubhokana na nde nane joaholaleka kubha anaabya nkolongwa pachilanda jabhu kupeta bhangi bhokapi.
24 Os apóstolos tiveram uma forte discussão sobre qual deles deveria ser considerado o mais importante.
25 Yesu akabhapwaghile, “Bhakolongwa bha bhandu bhanga Bhayahude bhabhajemale bhandu bhabhu kwa makile, na bhala bhabhabhi na lujiniku panani jabhu bhaliloha, ‘Bhakochi bha bhandu.’
25 Então Jesus disse:
26 Nambu ngakwikubha bhenibhela kwinu mabhanganya. Nambu jola joabhi nkolongwa pachilanda jinu, impalika abya ngati nchoku wa bhokapi, na joabhi chiongozi impalika abya ngati mtumika.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, o mais importante deve ser como o menos importante; e o que manda deve ser como o que é mandado.
27 Bho, nane joabhi nkolongwa? Bho, jola joatama kula chilebhhi, au jola joabhatumakila? Chakaka nde jola joatama kula chilebhi. Nambu nepani mili pambane pachilanda jinu ngati mtumika.
27 Quem é o mais importante? É o que está sentado à mesa para comer ou é o que está servindo? Claro que é o que está sentado à mesa. Mas entre vocês eu sou como aquele que serve.
28 “Mwenga nde mwemwahighali na nepani chikahi chokapi cha kulengakeka kwangu,
28 — Vocês têm estado sempre comigo nos meus sofrimentos.
29 nepani numpekihi mwehapa ukolongwa, ngati Atati wangu moambeki nepani kubha nunkolongwa.
29 Por isso, assim como o meu Pai me deu o direito de governar, eu também dou o mesmo direito a vocês.
30 Nahuli mpata kula na kunywa pa meza jangu mu Ukolongwa wangu na kutama mu itehu ya kikolongwa kughatemula makabila komi na ghabheli gha Izilaeli.”
30 Vocês vão comer e beber à minha mesa no meu
31 Yesu akapwaghiki, “Simoni, Simoni! Ujowanyaje! Shetani apala kumpeta mwehapa ngati ingano.
31 Jesus continuou:
32 Nambu nepani nukulobhi wehapa wa Simoni, nahuli uhobhalelu waku ngawikepa, na wenga pawikelebhuka kwangu kabheti, wajangatya bhalongu bhaku.”
32 Mas eu tenho orado por você, Simão, para que não lhe falte fé. E, quando você voltar para mim, anime os seus irmãos.
33 Petulu akamuyangiki, “Bambo, nepani nyetaki kujenda papamu na wehapa muchifungo, na hata kupotela!”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Estou pronto para ser preso e morrer com o senhor!
34 Yesu akamuyangiki, “Nukumpwaghi wehapa wa Petulu, lalenu mangane ja likongobhi kubheka wibya unganiki mala patatu kubha ngacheunimanye.”
34 Então Jesus afirmou:
35 Bhela Yesu akabhalaluki bhabhulwa bhaki, “Panuntumiki panga mbija, wala nkoba, na wala magubasi, bho, mkakepakiwi na chindu bhole?”
35 Depois Jesus perguntou aos discípulos: — Não faltou nada! — responderam eles.
36 Yesu akabhapwaghile, “Nambu henu, jola joabhi na mfuku wa mbija autolaje, na joabhi na nkoba autola bhelabhela. Na jokapi jwanga lipanga, alombisa ingobhu jaki na ahemala limu.
36 Então Jesus disse:
37 Maghambu numpwaghila, ipalika malobhi aghagha ghapitalya kwangu ngati moghalembakike mu Malembu Mahuhu, ‘Jombi akabhalangiki papamu na bhahenga mahakau.’ Chakaka ghala ghaghapalika kwangu ghapalika ghapitalyaje.”
37 Pois as
38 Bhabhulwa bhakapwaghike, “Bambo! Lingalyaje, pambani ghabhi mapanga ghabhele!”
38 Aí os seus discípulos disseram: — Senhor, aqui estão duas espadas.
39 Yesu akabhokiki na kujenda ku Chitombi cha Mizeituni ngati mowabheli ntetu waki, na bhabhulwa bhaki bhakapiti papamu naku.
39 Jesus saiu e foi, como de costume, ao monte das Oliveiras; e os seus discípulos foram com ele.
40 Paakahiki pandu panipala, akabhapwaghile, “Ndobhaje nahuli ngamwijingi mu malengakeku.”
40 Quando chegou ao lugar escolhido, Jesus disse:
41 Bhela mweni akabhokiki na kujenda pandu pa kuweza mundu kuleke liganga. Akachikimi, na kulobha,
41 Então se afastou a uma distância de mais ou menos trinta metros. Ajoelhou-se e começou a orar,
42 akapwagha, “Atati, ngati anaupaliki, nukujopa umokiya kutali chikombi cha mang'ahiku. Ngakwikubha ngati mombali nepani, nambu kubya ngati moupali wehapa.”
42 dizendo:
43 Panihapa mtumika kuhuma kunani kwaka Chapanga akampitalili na kunjeghe makili.
43 [Então um anjo do céu apareceu e o animava.
44 Yesu akabhi mu mabhinilu makolongwa, akajonjuki kulobha nakanopi, na lihoghatela laki lakabhi ngati mandonyi gha mwahi, lelikaheli mbaka paluhombi.
44 Cheio de uma grande aflição, Jesus orava com mais força ainda. O seu suor era como gotas de sangue caindo no chão.]
45 Paakajomwi kulobha akakelawiki kwa bhabhulwa bhaki, akabhahimani bhaghochile, maghambu bhakabhi na huzune.
45 Depois de orar, ele se levantou, voltou para o lugar onde os discípulos estavam e os encontrou dormindo, pois a tristeza deles era muito grande.
46 Akabhapwaghile, “Bho, mbona ngochile? Njumukaje na ndobhaje, nahuli ngamwijingi mu malengakeku.”
46 E disse:
47 Yesu paakabhi akali kulongela, lipogha la bhandu lakahikiki koni akalilonguwa Yuda, jumu wa bhabhulwa komi na bhabheli. Yuda akunjendi Yesu na kumbusu.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou uma multidão. Judas, um dos doze discípulos, que era quem guiava aquela gente, chegou perto de Jesus para beijá-lo.
48 Nambu Yesu akundalukile, “Yuda! Bho, ung'anambuka Mwana waka Mundu kwa kumbusu?”
48 Mas Jesus disse:
49 Bhabhulwa bhaka Yesu pabhaghaweni mambu ghaghipitalyaje bhakapwaghike, “Bambo, bho, twahekata le kwa mapanga?”
49 Quando os discípulos que estavam com Jesus viram o que ia acontecer, disseram: — Senhor, devemos atacar essa gente com as nossas espadas?
50 Jumu wabhu akundapwi lipanga mtumika waka Mpenganyambiku Nkolongwa, na kunchekula likutu laki la kumalelelu.
50 Um deles feriu com a espada o empregado do Grande Sacerdote , cortando a sua orelha direita.
51 Nambu Yesu akapwaghike, “Nkotukaje, ngamwihenga kabhete!” Akalikamwi likutu laka mundu jola na kundamiha.
51 Mas Jesus ordenou: Aí tocou na orelha do homem e o curou.
52 Bhela Yesu akabhapwaghi bhapenganyambiku bhakolongwa, na bhalonda bhakolongwa bha Nyumba jaka Chapanga, na bhazee bhabhahiki kunkamula, “Bho, muhikiki na mapanga na indonga kungamula ngati nepani nde mnyaghula?
52 Em seguida disse aos chefes dos sacerdotes, aos oficiais da guarda do Templo e aos líderes judeus que tinham vindo para prendê-lo:
53 Machobha ghokapi nakabhi na mwehapa pa Nyumba jaka Chapanga, na ngachemwangamwile. Nambu sajenu nde chikahi chinu, cha makili gha lubhendu kutawala.”
53 Eu estava com vocês todos os dias no pátio do Templo, e vocês não tentaram me prender. Mas esta é a hora de vocês e também a hora do poder da escuridão.
54 Bhela bhakunkamwi Yesu, na kumpeleka kunyumba jaka Mpenganyambiku Nkolongwa. Nambu Petulu akabhi anjengale cha kutali.
54 Eles prenderam Jesus e o levaram até a casa do Grande Sacerdote . E Pedro os seguia de longe.
55 Bhandu bhangi bhakapuliki motu pachilanda ja liwangala na kutama, na Petulu akahiki kunyatuki motu papamu nabhu.
55 Quando acenderam uma fogueira no meio do pátio, Pedro foi e sentou-se com os que estavam em volta do fogo.
56 Mtumika jumu wa chimbomba paambweni Petulu atami pambipi na motu, akundingalaki namaa na kupwagha, “Mundu ajoju najombi akabhi papamu na Yesu!”
56 Uma das empregadas o viu sentado ali perto da fogueira, olhou bem para ele e disse: — Este homem também estava com Jesus!
57 Nambu Petulu akakaniki, akapwagha, “Mbomba, nepani ngachenummanyi!”
57 Mas Pedro negou, dizendo: — Mulher, eu nem conheço esse homem!
58 Palongi pachokope, mundu jongi akumbweni Petulu na kumpwaghila, “Wehapa nanau wa jumu wabho!”
58 Pouco tempo depois, um homem o viu ali e disse: — Você também é um deles! Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sou um deles.
59 Palapetiki lisaa limu, mundu jongi akajomalaki kwa kupwagha, “Chakaka mundu ajoju akabhi papamu naku, maghambu najombi nde mwenei wa ku Galilaya!”
59 Mais ou menos uma hora depois, outro insistiu: — Você estava mesmo com ele porque também é galileu.
60 Nambu Petulu akapwaghike, “We mundu, ngachemanyi malobhi ghaulongela.”
60 Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sei do que é que você está falando! Naquele instante, enquanto ele falava, o galo cantou.
61 Bambo akang'anambwiki na kundingali Petulu. Na jombi Petulu akakombwiki malobhi ghala Bambo ghaampwagi, kubha, “Lalenu mangani ja kubheka likongobhe, wingana mala patatu kubha ngacheunimanyi.”
61 Então o Senhor virou-se e olhou firme para Pedro, e ele lembrou das palavras que o Senhor lhe tinha dito: “Hoje, antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.”
62 Petulu akapitiki kunja na kulela kwa kumbina mtima.
62 Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
63 Bhandu bhala bhabhabhi bhundenda Yesu, bhakatumbwi kundongama na kundapula.
63 Os homens que estavam guardando Jesus zombavam dele e batiam nele.
64 Bhakunhibhiki mihu kwa ingobhu na kundalukila, “Ulotilaje! Bho, akulapwi nane?”
64 Taparam os olhos dele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe!
65 Na bhombi bhakundongali malobhi ghangi ghamahele gha kuntondola.
65 E diziam muitas outras coisas para insultá-lo.
66 Palukela, bhazee, bhapenganyambiku bhakolongwa na bhabhola bha Shelia bhakahimangini, na bhakumpeliki Yesu palongi ja pachengu jabhu.
66 Quando amanheceu, alguns líderes dos judeus, alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei se reuniram. Depois mandaram levar Jesus diante do Conselho Superior .
67 Na bhombi bhakapwaghike, “Tupwaghilaje! Bho, wehapa le wa Kristo?”
67 Então lhe disseram: — Diga para nós se você é o Ele respondeu:
68 na hata ngati ananundaluki lilalukilu, ngamuniyange.
68 E, se eu fizer uma pergunta, vocês não vão responder.
69 Nambu kutumbu sajenu, Mwana waka Mundu ayibya atami upambala wa kumalelelu waka Chapanga Mweni Makili.”
69 Mas de agora em diante o
70 Bhela bhokapi bhakundalukile, “Bho, nde kupwagha kubha wehapa le wa Mwana waka Chapanga?”
70 Aí todos perguntaram: — Então você é o Filho de Deus? Jesus respondeu:
71 Na bhombi bhakapwaghike, “Bho, tupala le mundu jongi ahikaje na atupwaghila ulandilu wake? Maghambu tepani tabhete tujowini akapwagha kwa ndomu waki mweni!”
71 E eles disseram: — Não precisamos mais de testemunhas. Nós mesmos ouvimos o que ele disse.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.