Mateus 21
Mwan NT (Côte d’Ivoire) (MOA) vs NTLH
1 Zesu 'pegee ‑yaa' ‑klaŋlanɛ mu 'ɛ ꞊bhwa Zeruzalɛmu ‑wa 'ɛ ‑din ‑wa 'nɛ do 'la ‑o ‑yaa 'bhɛ sii Bɛtifaze 'bhɛ ta. 'Bhɛ ‑wa 'nɛ 'ɛ 'yaa‑ vlɛ gɔɔn 'la kpɛ ‑la ‑o ‑yaa 'bhɛ sii ‹Olivi diiŋ vlɛ gɔɔn›. 'Bhɛɛ‑ 'kee‑ ‑yaa' ‑klaŋlanɛ plɛ winbɔle ‑o ‑lɛɛ dɔɔ:
1 Quando Jesus e os discípulos estavam chegando a Jerusalém, pararam no povoado de Betfagé, que fica perto do monte das Oliveiras. Dali Jesus enviou dois discípulos na frente,
2 «‑Ka ge 'ka 'lɛɛ ‑wa 'nɛ 'la bhe 'bhɛ ta; 'ke 'ka ꞊bhwa ‑a ꞊nɔɔ ‑gun, 'ka nu ‑soofali da do ‑yrele' yelɛ ‑yri diiŋ do ma; 'bhɛɛ‑ ‑a ‑nɛ do dulale ‑o ‑a ‑din. ‑Ka ‑o 'ploo‑, 'bhɛɛ‑ 'ka nu 'ke ‑o ‑le.
2 com a seguinte ordem:
3 'Ke mɛɛ 'la zan 'ka 'lrɔkpaa‑, 'kaa pe 'bhɛ zan 'ɛ ni dɔɔ: ‹Mɛɛzan maza ‑dwa ‑o ma.› 'Ke 'bhɛ ꞊kla, 'bhɛ yrɛ do 'ɛ ꞊nɔɔ bhe, ‑e nu dɔlɛ ‑a ‑la 'ke 'ka nu ‑o ‑le.»
3 Se alguém falar alguma coisa, digam que o Mestre precisa deles. Assim deixarão vocês trazerem logo os animais.
4 'Duŋ‑ 'bhɛ ꞊kla 'bhɛɛ‑ klɛgbɛya do 'ɛ 'yi, 'kooko‑ ‑Waanbhaa' ‑lɛla' janwo mi 'ɛ ‑jan 'la ꞊woa 'elwale gban 'bhɛ 'lɛsɔ‑; ‑ya ꞊pia dɔɔ:
4 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito:
5 «‑Kaa pe Zeruzalɛmu ‑wa 'ɛ ta mu 'ɛ ni 'kaa:
5 “Digam ao povo de Jerusalém: Agora o seu rei está chegando. Ele é humilde e está montado num jumento e num jumentinho, filho de jumenta.”
6 ‑Yaa' ‑klaŋlanɛ plɛ 'ɛ ‑o gele, ‑ya ꞊pia ‑o ni ‑o ‑za 'la klɛ 'ke ‑o 'bhɛ klɛle‑.
6 Então os discípulos foram e fizeram o que Jesus havia mandado.
7 ‑Ayile, 'ke ‑o nule‑ ‑soofali da 'pegee 'bhɛ 'nɛ 'ɛ 'le. 'Bhɛɛ‑ 'ke ‑woo ta dunɛ‑ tralapɛ mu 'ɛ gole‑, 'bhɛɛ‑ 'ke ‑o 'mu 'kpaale ‑soofali mu 'ɛ ta. 'Bhɛɛ‑ 'ke ‑o Zesu 'yaale 'bhɛ do ta.
7 Levaram a jumenta e o jumentinho, jogaram as suas capas sobre eles, e Jesus montou.
8 'Bhɛ klɛgbɛya do 'ɛ 'yi, ‑zamaa' 'ɛ 'pleŋ‑ mɛɛ ‑bebe 'mu ta dunɛ‑ tralapɛ mu 'ɛ ‑gwa, 'bhɛɛ‑ ‑o 'mu ‑kpalaa' zibhɛ 'ɛ 'lii; mɛɛ 'ke mu ‑yri ‑laa mu ‑kaan, 'bhɛɛ‑ 'mu 'bhɛ mu ‑kpalaa' zibhɛ 'ɛ 'lii 'ezin‑.
8 Da grande multidão que ia com eles, alguns estendiam as suas capas no chão, e outros espalhavam no chão ramos que tinham cortado das árvores.
9 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke ‑zamaa' 'ɛ 'lɛdo‑ 'kanle ‑a ‑lɛɛ, 'bhɛɛ‑ 'ke ‑a ‑lɛ ‑vindo' 'ɛ dɔle‑ ‑a zi, 'bhɛɛ‑ 'ke ‑woo ‑weli' mu 'ɛ 'wlɛnle‑ 'eke‑ zi 'ke ‑wa pe dɔɔ:
9 Tanto os que iam na frente como os que vinham atrás começaram a gritar: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Hosana a Deus nas alturas do céu!
10 Zesu 'wla bhla 'ɛ zi Zeruzalɛmu, ‑wa 'ɛ ta mu 'ɛ 'kpɛn 'yaa‑ ‑o gaan ta. 'Bhɛɛ‑ mɛɛ mu 'ɛ 'yaa‑ 'eke‑ ‑lrɔkpa' zii' dɔɔ: «‑Dele mɛɛ 'lɛɛ‑ 'le ɛɛ?»
10 Quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade ficou agitada, e o povo perguntava: — Quem é ele?
11 ‑Zamaa' 'ɛ 'yaa‑ 'lɛkun zii' ‑o ni dɔɔ: «‑Waanbhaa' ‑lɛla' janwo mi Zesu ‑le. ‑E da Nazarɛti, Galile 'klɛɛn 'ɛ 'yi ‑wa 'nɛ do ta.»
11 A multidão respondia: — Este é o
12 Zesu ‑ja wlalɛ ‑Waanbhaa' Gba 'Fɛ ‑Gbɛnɛ 'ɛ ꞊la, 'kee‑ pɛgɔn mu 'ɛ 'pegee pɛlɔ‑ mu 'ɛ 'kpɛn ‑gbinle' ‑a ‑la. ‑E ‑gɔli' tabɔɔ mu 'ɛ ‑waa' ‑tabali mu 'pegee kpro gɔn mu 'ɛ 'yaakpe‑ mu 'ɛ 'kpɛn 'lɛbhulaa.
12 Jesus entrou no pátio do Templo e expulsou todos os que compravam e vendiam naquele lugar. Derrubou as mesas dos que trocavam dinheiro e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 'Bhɛ blaan, 'ke ‑ya pele‑ ‑o ni dɔɔ: «‑Waanbhaa' pe ‑yaa' 'Sɛwɛ 'ɛ 'yi dɔɔ: ‹‑O nu 'a pelɛ 'an 'fɛ 'ɛ ma 'seriwofɛ.› 'Bhɛɛ‑ 'ka mu 'a ꞊kla 'ke ‑faannii' mu gaan 'fɛ 'le.»
13 Ele lhes disse:
14 ‑Yrɛ 'wi mu 'pegee gaan 'siɛ mu 'ke mu ꞊nwa Zesu ‑din ‑Waanbhaa' Gba 'Fɛ ‑Gbɛnɛ 'ɛ ꞊la, 'bhɛɛ‑ ‑yoo 'kpɛn 'bheela‑.
14 Cegos e coxos iam encontrar Jesus no pátio do Templo, e ele os curava.
15 'Duŋ‑ 'sraka 'lɛna ‑kuŋlii mu 'ɛ 'pegee 'Toŋ daan mu 'ɛ ‑o Zesu a 'sɔle‑ maza mu 'ɛ 'yele‑, 'bhɛ 'pegee ‑wa male 'kaa ‑nɛ 'ke mu ‑yaa pe 'zi dɔɔ: «Davidi 'nranɛ‑ ‑yaa' pɛ ‑le 'ke 'tɔbhɔleya 'ɛ 'le», 'ke ‑woo zrupliile 'a ma.
15 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei ficaram zangados quando viram as coisas maravilhosas que ele fazia e ouviram as crianças gritando no pátio do Templo: —
16 ‑Ayile, 'ke ‑wa pele‑ Zesu ni dɔɔ: «'E 'trɔn ‑o ‑o wojan 'ɛ ma ɛɛ?» Zesu 'bhɛ zikpaa‑ ‑o ni dɔɔ: «‑Aani'! 'An ꞊maa. 'Ka 'laa ‑Waanbhaa' a 'Sɛwɛ 'ɛ 'yi ‑jangɔ' 'lɛɛ tapelɛ ‑lido' ɛɛ? ‑A yɔɔndɛle ‑o dɔɔ: ‹'Ya ꞊kla 'bhɛɛ‑ ‑nɛ 'fiɛntrɔnnɛ mu 'pegee ‑nɛ 'yiɛntɛnnɛ mu ‑o 'ŋ 'tɔbhɔ zii'.›»
16 E eles disseram a Jesus: — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 'Bhɛ blaan, 'ke ‑yoo 'tole ‑o dulayrɛ 'ɛ ꞊nɔɔ ye, 'kee‑ gole ‑wa 'ɛ 'kpee, 'bhɛɛ‑ 'kee‑ gele‑ Betani ‑wa 'nɛ 'ɛ ta. 'Bhɛɛ‑ ‑e ꞊yia 'bhɛɛ‑ ꞊nɔɔ ye 'bhɛ ‑bi 'ɛ zi.
17 Então Jesus os deixou, saiu da cidade e foi para o povoado de Betânia. E passou a noite ali.
18 'Bhɛ ta tooklin‑ yi 'le zrwan 'ɛ zi, Zesu 'niina‑ bhla zi Zeruzalɛmu, 'ke gbɔn 'a dɛle‑.
18 No dia seguinte, quando estava voltando para a cidade, Jesus teve fome.
19 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'kee‑ figi diiŋ do yele‑ zibhɛ 'ɛ 'trɔn ta, 'bhɛɛ‑ 'ke ‑ya mabɛɛnle 'bhɛ ‑din. Yaa 'bhɛ bhaa 'kedo‑ 'kpɔ 'yelɛ‑ 'bhɛ 'yi, 'ke yaa 'e go 'bhɛ 'laa 'te ba. ‑Ayile, 'ke ‑ya pele‑ 'bhɛ ni dɔɔ: «'Yaa nu 'e bhaa klɛlɛ ‑li 'kee‑ 'san ‑zɔn ma!» 'Bhɛ yrɛ do 'ɛ ꞊nɔɔ bhe, 'ke figi diiŋ 'ɛ gale‑.
19 Ele viu uma figueira na beira da estrada e foi até lá, mas não encontrou nada; só folhas. Aí disse para a figueira: E na mesma hora a figueira secou.
20 Zesu a ‑klaŋlanɛ mu 'ɛ ‑o 'bhɛ 'yele‑, 'ke ‑o 'kpeelɛnile ‑o ma. ‑Ayile, 'ke ‑o Zesu 'lrɔkpale dɔɔ: «‑E ꞊kla 'nale‑ 'bhɛɛ‑ figi diiŋ 'lɛɛ‑ ‑gaa yrɛ do 'kpɔ 'ɛ ꞊nɔɔ ‑gun ɛɛ?»
20 Os discípulos viram isso, ficaram muito admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke ‑ya 'lɛkunle ‑o ni dɔɔ: «'Mi pe 'ka ni 'ŋ 'sɔwɛɛ‑ 'ɛ ma dɔɔ 'ke 'ka 'ka ꞊kpaa ‑Waanbhaa' 'yi, 'bhɛɛ‑ 'ke 'ka zru ꞊kla do ‑a ni, 'ka nu 'sɔlɛ‑ 'ŋ ‑za 'la ꞊kla figi diiŋ 'lɛɛ‑ ni 'bhɛ 'yansi za klɛle‑, 'bhɛɛ‑ drɔɔn', 'ka nu 'sɔlɛ‑ a pele‑ vlɛ gɔɔn 'la bhe 'bhɛ ni dɔɔ: ‹‑Yro 'e gbaanyrɛ 'ɛ ꞊nɔɔ, 'bhɛɛ‑ ge bɔ wɛyi‑ 'ɛ ba.› 'Bhɛɛ‑ 'bhɛ nu klɛle‑ 'te.
21 Então Jesus disse:
22 'Ke 'ka 'ka ꞊kpaa ‑Waanbhaa' 'yi, 'ke 'ka pɛ 'tɔle‑ pɛ 'bhɛ 'yrɛwoa‑ ‑a ma 'seri 'yi, 'ka nu 'bhɛ 'srɔɔwolɛ.»
22 Se crerem, receberão tudo o que pedirem em oração.
23 Zesu ‑ja wlalɛ ‑Waanbhaa' Gba 'Fɛ ‑Gbɛnɛ 'ɛ ꞊la, 'bhɛɛ‑ ‑e mɛɛ mu daanle ‑saan ‑Waanbhaa' a ‑jan 'ɛ 'le. ‑E ‑yaa ‑o daan 'zi 'waati 'la ba, 'ke 'sraka 'lɛna mu ‑kuŋlii mu 'ɛ 'pegee Zuufu mu a 'gwlaan‑ gblaan mu 'ɛ ‑o nule‑ ‑a pelɛ ‑a ni dɔɔ: «‑De 'gbu ‑le pe 'e ni dɔɔ 'e ‑za mu 'lɛɛ‑ klɛ ɛɛ? 'Bhɛɛ‑ ‑de 'gbu ‑le ‑o klɛ 'seŋ ꞊naa 'e ni ɛɛ?»
23 Jesus chegou ao Templo, e, quando já estava ensinando, alguns chefes dos sacerdotes e alguns líderes judeus chegaram perto dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
24 Zesu pe ‑o ni dɔɔ: «'Mi 'ezin‑ 'ŋ 'yoo‑ zan ‑za do 'kpɔ 'yilrɔkpalɛ 'ka ma, 'bhɛɛ‑ 'ke 'ka 'bhɛ 'lɛkwan‑ 'ŋ ni, mɛɛ 'la zan ‑za mu 'lɛɛ‑ klɛ 'seŋ ꞊naa 'ŋ ni, 'ŋ nu 'bhɛ zan 'ɛ 'tɔ 'ɛ 'kanlɛ‑ 'ka ni.
24 Jesus respondeu:
25 ‑Dele Mɛɛ Wiiŋfɛ' Mi Zaan 'winbwa‑ mɛɛ mu wiiŋfɛyrɛ nɔɔ‑, ‑Waanbhaa' taa‑ bhaaplɛŋ mu ɛɛ?» 'Bhɛ ya 'ɛ 'yi bhe, 'ke ‑o zaabɔle 'sanle 'eke‑ pleŋ‑ 'ke ‑wa pe dɔɔ: «'Ke 'wa 'lɛkwan‑ ‑a ni 'kaa ‑Waanbhaa' ‑le 'a 'winbwa‑, ‑e nu 'o 'lrɔkpalɛ dɔɔ: ‹‑Mɛla ma 'ka 'laa 'ka 'kpalɛ‑ ‑a ‑yi ɛɛ?›
25 Respondam: quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas? Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
26 'Bhɛɛ‑ 'ke 'wa 'lɛkwan‑ ‑a ni dɔɔ: ‹Bhaaplɛŋ mu ‑le 'a 'winbwa‑, 'woo‑ ‑gblaan 'zi ‑zamaa' 'ɛ 'lɛɛ.› ‑Amasrɔyi mɔkpɛn' 'kpee ma 'yee‑ Mɛɛ Wiiŋfɛ' Mi Zaan ‑yaa 'ke ‑Waanbhaa' ‑lɛla' janwo mi do 'le.»
26 Mas, se dissermos que foram pessoas, temos medo do que o povo pode fazer, pois todos acham que João era profeta .
27 ‑Ayile, 'ke ‑wa ‑lɛkunle Zesu ni dɔɔ: «'Waa 'bhɛ zan 'ɛ dɔ.» 'Bhɛɛ‑ Zesu 'bhɛ zikpaa‑ ‑o ni dɔɔ: «'Mi 'duŋ‑, mɛɛ 'la zan ‑za mu 'lɛɛ‑ klɛ 'seŋ ꞊naa 'mi ni, 'naa nu 'bhɛ zan 'ɛ 'tɔkanlɛ 'ka ni.»
27 Por isso responderam: — Não sabemos.
28 Zesu pe 'ezin‑ dɔɔ: «'Ka mu 'a pe ‑za 'lɛɛ‑ 'bhɛ ma 'nale‑ ɛɛ?» Mɛɛ do gbe ‑yaa plɛ, 'bhɛɛ‑ ‑ya ‑pia ‑a gbe ‑lwa mi 'ɛ ni dɔɔ: «'Ŋ gbe ge yewo ‑zɔn 'an ‑drɔɔ gba 'ɛ ta.
28 Jesus continuou:
29 A gbe ‑lwa mi 'ɛ 'bhɛ 'a 'lɛkwan‑ ‑a ni dɔɔ: ‹'Naa ‑o gele‑›. 'Duŋ‑ boolazi bhɔle, 'ke ‑zadɔwɛɛ dɔle 'bhɛ ma, 'ke 'bhɛ 'bhɛ zru niinale, 'bhɛɛ‑ 'ke 'bhɛ gele‑ ‑drɔɔ gba 'ɛ ta.
29 — Ele respondeu: “Eu não quero ir.” Mas depois mudou de ideia e foi.
30 'Bhɛ klɛgbɛya do 'ɛ 'yi, 'yee‑ mɛɛ do 'ɛ ‑ya ‑pia ‑a gbe plɛ mi 'ɛ ni dɔɔ 'bhɛ ge ‑yaa' ‑drɔɔ gba 'ɛ ta. 'Bhɛ yrɛ do 'ɛ ꞊nɔɔ bhe, 'bhɛ pe ‑a ni dɔɔ: ‹'Ŋ dɛ, 'ŋ nu gelɛ›. 'Duŋ‑ 'bhɛ 'laa gelɛ gba 'ɛ ta ‑titi.
30 — O pai foi e deu ao outro filho a mesma ordem. E este disse: “Sim, senhor.” Mas depois não foi.
31 'Woo‑ gbe plɛ 'la bhe ‑o ‑de 'gbu ‑le ‑o dɛ 'ɛ zru maza ꞊kla ɛɛ?» ‑Wa ‑lɛkwan Zesu ni dɔɔ: «‑A gbe ‑lwa mi 'ɛ 'bhɛ ‑le.» ‑Ayile, 'ke ‑ya pele ‑o ni 'kaa: «'Mi pe 'ka ni 'ŋ 'sɔwɛɛ‑ ma dɔɔ 'nisrakun mu 'ɛ 'pegee gwlɛn ‑glin le mu 'ɛ 'mu ‑le nu wlalɛ 'ka 'lɛɛ ‑Waanbhaa' a ‑bhleŋgbeya ‑wa 'ɛ ta.
31 — Qual deles fez o que o pai queria? — perguntou Jesus. E eles responderam: — O filho mais velho. Então Jesus disse a eles:
32 ‑Amasrɔyi Mɛɛ Wiiŋfɛ' Mi Zaan ꞊nwa ‑lɛdɔɔleya zibhɛ 'ɛ zrɔnlɛ 'ka ni, 'bhɛɛ‑ 'ka 'laa 'ka 'kpalɛ‑ ‑a ‑yi; 'duŋ‑ 'nisrakun mu 'pegee gwlɛn ‑glin le mu 'mu ‑le 'e ‑kpaa ‑a ‑yi. 'Bhɛɛ‑ 'duŋ‑, 'kaa 'yelawoa 'bhii‑ 'nisrakun mu 'ɛ ‑woo ‑kpaa Mɛɛ Wiiŋfɛ' Mi Zaan 'yi, ‑mɛle ꞊kla 'bhɛɛ‑ 'ka 'laa 'ka zru niinalɛ 'bhɛɛ‑ 'ka 'ka kpa ‑a ‑yi ɛɛ?»
32 Pois João Batista veio para mostrar a vocês o caminho certo, e vocês não creram nele; mas os cobradores de impostos e as prostitutas creram. Porém, mesmo tendo visto isso, vocês não se arrependeram e não creram nele.
33 Zesu pe 'ezin‑ dɔɔ: «‑Ka 'ka 'trɔnbadɔ 'ezin‑ ‑gɔɔn 'lɛɛ‑ 'bhɛ ꞊la doo: Gbakpa' mi do ‑drɔɔ gba do ‑kpaa. 'Bhɛɛ‑ ‑e 'jasa do ꞊bwa gba 'ɛ zi, 'bhɛ 'pegee ‑e ‑drɔɔ 'yigo‑ ‑gluu dɔ ‑kaan, 'bhɛɛ‑ ‑e 'kpaanɛ do ‑dwa 'kpata‑ do wiiŋ‑ gba 'ɛ gooba yala‑ mi 'ɛ 'yaayrɛ‑ 'le. 'Bhɛ blaan, 'kee‑ 'yee‑ ‑drɔɔ gba 'ɛ gbɛkpale gba 'ɛ 'yikpa yetanɛ mu 'ɛ 'kɔɔ. 'Bhɛ blaan, 'kee‑ gele‑ 'taa do ta.
33 Jesus disse:
34 ‑Drɔɔ bhaa 'kan bhla 'ɛ 'bhɔle‑ 'e ‑din, 'ke gbazan 'ɛ ‑e ‑yaa' 'fɛ 'ɛ ꞊la yewonɛ mu 'ɛ winbɔle ‑yaa' ‑drɔɔ gba ‑yikpa' yetanɛ 'ɛ mu 'ɛ ba, ‑yaa' pɛ ‑drɔɔ bhaa 'si zayi'.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono mandou alguns empregados a fim de receber a parte dele.
35 'Bhɛ 'duŋ‑, 'woo‑ ‑drɔɔ gba la yetanɛ mu 'ɛ ‑o gbazan 'ɛ ‑yaa' yewonɛ mu 'ɛ 'kunle, 'ke ‑wa do zita zɔnle‑; 'bhɛɛ‑ 'ke ‑wa ‑bhɛɛke' do 'ɛ dɛle‑, 'bhɛɛ‑ 'ke ‑o ‑wa yaga mi 'ɛ dɛle‑ kpoti 'le.
35 Mas os lavradores agarraram os empregados, bateram num, assassinaram outro e mataram ainda outro a pedradas.
36 'Bhɛ blaan, 'ke gbazan 'ɛ ‑e ‑yaa' yewonɛ mu 'ɛ ‑bhɛɛke' mu winbɔle 'woo‑ ‑drɔɔ gba la yetanɛ mu 'ɛ zi. 'Bhɛ mu ‑bebe 'yi 'yaa‑ ya ‑a ‑lwa mu 'ɛ ni. 'Duŋ‑ 'woo‑ ‑drɔɔ gba la yetanɛ mu 'ɛ ‑o 'mu ꞊kwan 'eyɔɔle 'ezin‑ 'bhii‑ ‑a ‑lwa mu 'ɛ gbɛɛn‑.
36 Aí o dono mandou mais empregados do que da primeira vez. E os lavradores fizeram a mesma coisa.
37 'Bhɛ 'yi, 'ke gbazan 'ɛ ‑ya pele‑ dɔɔ: ‹'Ke 'mi 'ŋ gbe 'ɛ 'winbwa‑ ‑o ta, ‑o nu ‑gasikpalɛ 'bhɛ 'lɛɛ.› ‑Ayile, 'kee‑ 'bhɛ 'winbɔle ‑o ta 'tɛ.
37 Depois de tudo isso, ele mandou o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles vão respeitar.”
38 'Duŋ‑, 'woo‑ ‑drɔɔ gba la yetanɛ mu 'ɛ ‑o gbazan 'ɛ gbe 'ɛ 'yele‑, 'ke ‑wa pele‑ 'eke‑ ni dɔɔ: ‹Gba 'ɛ nu bolɛ mɛɛ 'lɛɛ‑ 'yela‑ ni boolazi 'ke ‑a 'ciɛn 'le. ‑Kɔɔ' 'a dɛ, 'bhɛɛ‑ ‑a 'ciɛn 'ɛ bo ‑kɔɔ' ni!›
38 Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
39 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke ‑o 'bhɛ 'kunle, 'bhɛɛ‑ 'ke ‑o gele‑ 'kɛle‑ ‑drɔɔ gba 'ɛ ‑gɔma', 'bhɛɛ‑ 'ke ‑o 'bhɛ dɛle‑.»
39 — Então agarraram o filho, e o jogaram para fora da plantação, e o mataram.
40 Zesu ‑o ‑lrɔkpaa dɔɔ: «'Ke gbazan 'ɛ ꞊nwa yi 'la 'le ‑o ta, ‑e nu ‑mɛ za ‑la klɛlɛ 'woo‑ ‑drɔɔ gba la yetanɛ mu 'ɛ ni ɛɛ?»
40 Aí Jesus perguntou:
41 'Bhɛ ꞊nɔɔ bhe 'ke mɛɛ mu 'ɛ ‑wa ‑lɛkunle Zesu ni dɔɔ: «‑O ‑yrɛn 'laa nu 'klalɛ‑ gbazan 'ɛ ma, 'bhɛɛ‑ 'bhɛ nu ‑a pelɛ dɔɔ ‑woo 'kpɛn dɛ; 'bhɛɛ‑ ‑e nu ‑yaa' ‑drɔɔ gba 'ɛ gbɛkpalɛ ‑drɔɔ gba la yetanɛ ‑bhɛɛke' zru ‑lrele' mu ‑la 'kɔɔ; 'kooko‑ 'ke ‑drɔɔ bhaa 'kan bhla 'ɛ ꞊bhwa, 'mu ‑yaa pɛ drɔɔ bhaa na ‑a ni.»
41 Eles responderam: — Com certeza ele vai matar aqueles lavradores maus e vai arrendar a plantação a outros. E estes lhe darão a parte da colheita no tempo certo.
42 'Bhɛɛ‑ Zesu mɛɛ mu 'ɛ 'lrɔkpa gbɛ drɛɛwoa‑ 'ezin‑ dɔɔ: «‑Jan 'la ‑yoo ‑Waanbhaa' a 'Sɛwɛ 'ɛ 'yi 'ka 'laa 'bhɛ tapelɛ ‑lido' ɛɛ? 'Bhɛ ‑jan 'ɛ 'bhɛ ‑le dɔɔ: ‹'Fɛ dɔ mu 'ɛ ‑o kpoti 'la ‑blinna 'fɛ dɔ bhla 'ɛ 'zi,
42 Jesus então perguntou:
43 «'Bhɛla‑ ‑zayile, ‑Waanbhaa' nu ‑yaa' ‑bhleŋgbeya ‑wa 'ɛ 'kunlɛ‑ 'ka mu 'kɔɔ, 'bhɛɛ‑ ‑e nu ‑a nalɛ 'si 'bhɛɛke mu ni. 'Bhɛ 'si mu 'ɛ 'mu nu taawolɛ 'yee‑ ‑Waanbhaa' a zi 'ɛ ta, 'bhɛɛ‑ 'mu nu ‑a zru maza klɛlɛ.
43 E Jesus terminou:
44 ['Ke mɛɛ 'oo mɛɛ 'la zan ‑balaa' 'yee‑ vlɛ 'lɛɛ‑ ta, 'bhɛ zan 'ɛ nu klɛlɛ 'bhii‑ 'ke 'trɛ gbɔ ‑balaa' 'trɛ ma, ‑e wi gɔnɛ‑ 'la gbɛɛn‑ 'krokro; 'bhɛɛ‑ 'ke 'yee‑ vlɛ 'ɛ 'lɛɛ‑ ‑balaa' mɛɛ 'oo mɛɛ 'la zan ta, 'bhɛ zan 'ɛ nu klɛlɛ 'bhii‑ ‑a ‑lwa mi 'ɛ 'wigbɛya 'ɛ gbɛɛn‑.»]
44 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
45 'Sraka 'lɛna ‑kuŋlii mu 'ɛ 'pegee Farizi mu 'ɛ ‑o Zesu ‑a ‑gɔɔn mu 'ɛ 'male‑, 'ke ‑wa 'yaangole 'bhii‑ 'bhɛ 'yaa‑ 'wo ‑la ma ‑gɔɔn mu bɔ 'zi 'bhɛ gbɛɛn‑ bhe.
45 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus ouviram as parábolas que Jesus contou e sabiam que ele estava falando a respeito deles.
46 ‑Ayile, ‑o gbɛ ‑yaa nu 'sɔlɛ‑ Zesu 'kunle ma gɔnɛ‑ 'la gbɛɛn‑, 'ke ‑o 'bhɛ ‑glinle' 'sanle. 'Duŋ‑ ‑o ‑yaa ‑gblaan 'zi ‑zamaa' mu 'ɛ 'lɛɛ, ‑amasrɔyi ‑o 'kpɛn 'yaa‑ Zesu 'kun zii' 'bhii‑ ‑Waanbhaa' ‑lɛla' janwo mi do 'le.
46 Por isso queriam prendê-lo, mas tinham medo da multidão porque o povo achava que Jesus era profeta .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.