João 8

Mwan NT (Côte d’Ivoire) (MOA) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 'Duŋ‑ Zesu ‑ja ‑o ‑yaa vlɛ gɔɔn 'la sii ‹Olivi diiŋ vlɛ gɔɔn› 'ɛ 'bhɛ 'wiiŋ‑.
1 Jesus, no entanto, foi para o monte das Oliveiras.
2 'Bhɛ ta tooklin‑ yi 'ɛ 'le zrwan 'tutu 'ɛ zi, 'kee‑ niinale‑Waanbhaa' Gba 'Fɛ ‑Gbɛnɛ 'ɛ ꞊la Zeruzalɛmu ‑wa 'ɛ ta. 'Bhɛɛ‑ 'ke mɛɛ mu 'ɛ 'kpɛn 'nule ‑a ‑din. ‑Ayile, 'kee‑ yaale' 'bhɛɛ‑ 'ke ‑yoo daanle 'sanle.
2 De madrugada, voltou novamente para o templo, e todo o povo se reuniu em volta dele; e Jesus, assentado, os ensinava.
3 Zesu 'yaa‑ 'bhɛ klɛ 'zi 'waati 'la ba, 'ke 'Toŋ Daan mu 'ɛ 'pegee Farizi mu 'ɛ ‑o nule‑ gwlɛn ‑wɛɛ le do 'le 'a ta. ‑O pe dɔɔ ‑o 'yee‑ le 'ɛ ꞊kwan 'gwlaan‑ ‑la. ‑O nule 'bhɛ le 'ɛ 'le, 'ke ‑wa dulale ‑o 'kpɛn 'pleŋ‑.
3 Então os escribas e fariseus trouxeram à presença dele uma mulher surpreendida em adultério e, fazendo-a ficar em pé no meio de todos,
4 'Bhɛɛ‑ 'ke ‑wa pele‑ Zesu ni dɔɔ: «'O Daan mi, 'o le 'lɛɛ‑ ꞊kwan 'gwlaan‑ ‑la.
4 disseram a Jesus: — Mestre, esta mulher foi surpreendida em flagrante adultério.
5 Moizi a 'Toŋ 'ɛ ta, ‑ya ꞊pia 'o ni dɔɔ 'o kpoti 'pa 'bhɛ le ‑glɔɔn mu 'lɛɛ‑ ma 'bhɛɛ‑ 'woo‑ dɛ, 'bhɛɛ‑ 'bhi pe 'bhɛ 'yi 'nale‑ ɛɛ?»
5 Na Lei, Moisés nos ordenou que tais mulheres sejam apedrejadas. E o senhor, o que tem a dizer?
6 ‑O 'bhɛ 'pia‑ 'bhɛ gbɛɛn‑ bhe, 'kooko‑ ‑o ‑jan bhee kpalaa' ‑a 'lɛɛ, 'bhɛɛ‑ ‑o sɔ ‑a 'kunle ‑a 'gbu 'liiwli‑ ma. 'Duŋ‑ Zesu 'e ŋgblo kulale, 'kee‑ 'sɛwɛdɛle 'sanle 'trɛ ma ‑a gbɛ ‑nɛbhɛ' do 'le.
6 Eles diziam isso tentando-o, para terem de que o acusar. Mas Jesus, inclinando-se, escrevia na terra com o dedo.
7 ‑O ‑yaa ‑a matɛdɔ 'zi ‑a ‑lrɔkpale 'le bhe, 'ke ‑ya ŋgblo ‑lawlɛnle, 'bhɛɛ‑ 'ke ‑yoo ‑lrɔkpale dɔɔ: «'Ke 'ka 'pleŋ‑ mɛɛ 'la zan 'gbu laa ‑za 'yɔɔ‑ klɛlɛ ‑lido', 'bhɛ zan kpoti 'ɛ 'pa ‑a ma 'elwale 'pe.»
7 Como eles insistiam na pergunta, Jesus se levantou e lhes disse:
8 'Bhɛ blaan, 'ke Zesu 'e ŋgblo kulale, 'bhɛɛ‑ 'kee‑ 'sɛwɛdɛle 'sanle 'trɛ ma 'ezin‑.
8 E, inclinando-se novamente, continuou a escrever no chão.
9 ‑O 'bhɛ ‑jan 'ɛ 'male‑, ('bhɛ 'lalawoa ‑o nii‑ 'ɛ ma) 'ke ‑o 'kpɛn jilale do do 'ke 'bhɛ san ‑o ba 'gwlaan‑ gblaan mu 'ɛ ma, 'ke 'bhɛ ge 'tɛnlɛ‑ ‑waa' ‑zwannɛ mu 'ɛ ma. 'Bhɛɛ‑ Zesu do ‑kplɛn 'kpɔ 'pegee 'yee‑ le 'ɛ 'wole‑ ꞊bwa ‑a nɔɔ‑ ye.
9 Mas eles, ouvindo essa resposta, foram saindo um por um, a começar pelos mais velhos até os últimos, ficando só Jesus e a mulher em pé diante dele.
10 'Bhɛ klɛlɛ 'tɛ, 'ke Zesu 'e ŋgblo ‑lawlɛnle, 'bhɛɛ‑ 'kee‑ 'yee‑ le 'ɛ 'lrɔkpale dɔɔ: «Mɛɛ 'la zan mu ‑yaa ‑la 'zi 'e ta, ‑woo 'naa ɛɛ? Mɛɛ 'kedo‑ 'kpɔ 'laa bolɛ 'ke 'bhɛ ‑kpan baalɛ 'e ta ɛɛ?»
10 Levantando-se, Jesus perguntou a ela:
11 'Yee‑ le 'ɛ pe Zesu ni dɔɔ: «'Ɔn ɔn, Mɛɛzan, mɛɛ 'kedo‑ 'kpɔ 'laa bolɛ 'ke 'bhɛ ‑kpan balaa' 'ŋ ta.» 'Bhɛɛ‑ Zesu pe ‑a ni dɔɔ: «'Mi 'duŋ‑ 'naa nu ‑kpan baalɛ 'e ta 'ezin‑, 'e sɔ gele‑ 'e ba ‑lɛ ma; 'duŋ‑ 'yaa ‑za 'yɔɔ‑ ‑bhɛɛke' do 'kpɔ klɛlɛ 'ezin‑.»]
11 Ela respondeu: — Ninguém, Senhor! Então Jesus disse:
12 'Bhɛ blaan, 'ke Zesu ‑janwole 'ezin‑ mɛɛ mu 'ɛ 'ni dɔɔ: «'Mi ‑le 'ke 'drunyan 'ɛ ta 'tɛbhile 'le. 'Ke mɛɛ 'la zan ‑dwa 'ŋ zi, 'tɛbhile 'la bole ‑yrɛ ma ‑si na mɛɛ ni 'bhɛ zan nu 'bhɛ 'srɔɔwolɛ, 'bhɛɛ‑ yaa nu 'taawolɛ ‑gblo 'yi ‑titi.»
12 De novo, Jesus lhes falou, dizendo:
13 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke Farizi mu 'ɛ ‑wa pele‑ ‑a ni 'kaa: «'E do ‑kplɛn kpɔ ‑le 'srɛya‑ klɛ 'zi 'e 'gbu ba zayi', 'bhɛɛ‑ 'e ‑jan 'la 'wo zii' 'e 'gbu ma, 'bhɛ 'laa ‑o 'ke wlan 'le.»
13 Então os fariseus lhe disseram: — Você dá testemunho de si mesmo. O testemunho que você dá não é verdadeiro.
14 'Bhɛ ya 'ɛ 'yi 'tɛ, 'ke Zesu 'a zikpale ‑o ni dɔɔ: «'Ali‑ 'ke 'ŋ 'yoo‑ 'ŋ 'gbu 'srɛya‑ klɛ 'zi 'ŋ 'gbu ba zayi', 'bhɛ ‑o 'ke wlan 'le. ‑Amasrɔyi 'mi 'ŋ dayrɛ 'pegee 'ŋ geyrɛ dɔ. 'Duŋ‑ 'ka mu laa 'mi dayrɛ 'pegee 'ŋ geyrɛ dɔ.
14 Jesus respondeu:
15 'Ka mu, 'ka mɛɛ mu 'kitikan bhaaplɛŋ 'kungbɛya ‑la ma; 'duŋ‑ 'mi 'laa mɛɛ 'kedo‑ 'kpɔ 'kitikan.
15 Vocês julgam segundo a carne; eu não julgo ninguém.
16 'Bhɛɛ‑ 'duŋ‑, 'ke 'ŋ mɛɛ mu 'kitikaan, 'an 'kiti 'ɛ ‑yoo wlan ma 'kiti ‑la ‑le. ‑Amasrɔyi 'ŋ do ‑kplɛn 'laa ‑o mɛɛ mu 'kitikan zii'; 'duŋ‑ 'ŋ Dɛ 'la 'bhɛ 'ŋ 'winbwa‑ 'bhɛ ‑o 'ŋ ba 'ezin‑.
16 E, se eu julgo, o meu juízo é verdadeiro, porque não sou só eu que julgo, mas eu e o Pai, que me enviou.
17 ‑A yɔɔndɛle ‑o 'kaa‑ 'toŋ 'sɛwɛ 'ɛ 'yi dɔɔ 'ke mɛɛ plɛ ꞊kla ‑za do 'srɛ 'le, ‑wa pe dɔɔ 'bhɛ ‑za 'ɛ 'bhɛ ‑o 'ke wlan 'le.
17 Também na Lei de vocês está escrito que o testemunho de duas pessoas é verdadeiro.
18 'Mi ‑o 'srɛya‑ klɛ 'zi 'ŋ 'gbu ba zayi', 'bhɛɛ‑ 'ŋ Dɛ 'la 'bhɛ 'ŋ 'winbwa‑ 'bhɛ ‑o 'ŋ 'srɛya‑ klɛ 'zi 'ezin‑.»
18 Eu dou testemunho de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho de mim.
19 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke ‑o Zesu 'lrɔkpale dɔɔ: «'E Dɛ ‑o 'naa ‑a ma ɛɛ?» 'Bhɛɛ‑ Zesu 'bhɛ zikpaa‑ ‑o ni 'kaa: «'Ka 'laa 'mi dɔ, 'bhɛɛ‑ 'ka 'laa 'ŋ Dɛ dɔ 'ezin‑. 'Ke 'ka 'mi dɔ bi, 'ka 'yaa‑ nu 'ŋ Dɛ dɔlɛ 'ezin‑.»
19 Então eles lhe perguntaram: — Onde está o seu Pai? Jesus respondeu:
20 Zesu 'bhɛ ‑jan mu 'ɛ ꞊woa 'ke ‑yoo mɛɛ mu 'ɛ daan 'zi bhla 'la ba ‑Waanbhaa' Gba 'Fɛ ‑Gbɛnɛ 'ɛ ꞊la. ‑A dulale ‑yaa ‑koonɛ mu 'la ‑o ‑Waanbhaa' gbapɛ mu 'ɛ bɔ 'mu 'yi 'mu ‑din. 'Bhɛɛ‑ 'duŋ‑, mɛɛ 'kedo‑ 'kpɔ 'laa ‑a 'kunlɛ‑, ‑amasrɔyi ‑yaa' pɛ 'waati 'ɛ 'bhɛ 'laa bhɔlɛ ‑li bi.
20 Jesus proferiu essas palavras perto da caixa de ofertas, quando ensinava no templo. Ninguém o prendeu, porque ainda não havia chegado a sua hora.
21 Zesu pe ‑o ni 'ezin‑ dɔɔ: «'Ŋ 'yoo‑ zan gelɛ, 'bhɛɛ‑ 'ka nu 'ŋ ziglinlɛ. 'Duŋ‑ 'ka mu nu galɛ 'kaa‑ ‑za 'yɔɔ‑ 'ɛ 'yi. 'Ka 'laa sɔ gele‑ 'ŋ ge 'zi yrɛ 'la ꞊nɔɔ 'bhɛ ꞊nɔɔ.»
21 Outra vez Jesus lhes falou, dizendo:
22 ‑E 'bhɛ 'pelawoa bhe, 'ke Zuufu mu 'ɛ ‑wa pele‑ 'eke‑ ni dɔɔ: «Taa‑ ‑e gele‑ ‑a 'gbu dɛlɛ ɛɛ? ‑Amasrɔyi ‑ya pe 'zi dɔɔ: ‹'Ŋ gele‑ yrɛ 'la ꞊nɔɔ, 'ka 'laa sɔ gele‑ 'bhɛ ꞊nɔɔ.›»
22 Então os judeus diziam: — Será que ele tem a intenção de se suicidar? Porque diz: “Para onde eu vou vocês não podem ir.”
23 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke Zesu 'a zikpale ‑o ni dɔɔ: «'Ka mu da 'trɛ ta ‑gɛ, 'duŋ‑ 'mi da laanima. 'Ka mu ‑o 'ke 'drunyan 'lɛɛ‑ 'bhɛ a pɛ 'le, 'duŋ‑ 'mi 'laa ‑o 'ke 'drunyan 'lɛɛ‑ 'bhɛ a pɛ 'le.
23 Jesus lhes disse:
24 'Bhɛla‑ ‑zayile, 'mi pe 'ka ni dɔɔ 'ka nu galɛ 'kaa‑ ‑za 'yɔɔ‑ mu 'ɛ 'yi. ‑Amasrɔyi 'ke 'ka 'laa 'ka 'kpalɛ‑ ‑a ‑yi 'bhii‑ 'an ꞊pia dɔɔ: ‹'Ŋ 'yoo‑ 'ke mɛɛ 'la zan 'Ŋ 'yoo 'ke 'bhɛ 'le kpataakpa.› 'Ka nu galɛ 'kaa ‑za 'yɔɔ‑ mu 'ɛ 'yi.»
24 Por isso, eu lhes disse que vocês morrerão em seus pecados. Porque, se não crerem que
25 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke ‑o Zesu 'lrɔkpale dɔɔ: «'Bhɛ bhla 'ɛ ba, ‑dele 'bhi 'le ɛɛ?» Zesu 'a 'lɛkwan ‑o ni dɔɔ: «‑A 'san ‑a zisan' bhla zi 'ɛ ma, 'ŋ 'yoo‑ 'ke mɛɛ ‑glɔɔn 'la 'le, 'ŋ 'bhɛ 'pia‑ 'ka ni.
25 Então lhe perguntaram: — Quem é você? Jesus respondeu:
26 'Ŋ sɔ ‑jan ‑bebe 'wole 'ka ba zayi', 'bhɛɛ‑ 'ŋ sɔ 'ka 'kitikanle ‑za ‑bebe ma. 'Duŋ‑ mɛɛ 'la zan 'mi 'winbwa‑ 'bhɛ wlan ‑la pe, 'bhɛɛ‑ 'ŋ ‑za 'la ‑daanna ‑a ba, 'ŋ 'bhɛɛ‑ 'wo zii' 'drunyan 'lɛɛ‑ 'yi mɛɛ mu 'ɛ ni.»
26 Muitas coisas tenho para falar e julgar a respeito de vocês. Porém aquele que me enviou é verdadeiro, de modo que as coisas que dele ouvi, essas digo ao mundo.
27 Zuufu mu 'ɛ waa 'bhɛ ‑jan 'ɛ 'yimalɛ 'kaa ‑e ‑yaa ‑we 'zi ‑a Dɛ ‑Waanbhaa' ‑la ‑le.
27 Eles não entenderam que Jesus lhes falava do Pai.
28 ‑Ayile 'ke Zesu 'a 'pele ‑o ni dɔɔ: «'Ke 'ka Bhaaplɛŋ Gbe 'ɛ 'lawlɛnna 'waati 'la ba, 'ka nu ‑a 'yaangolɛ 'bhii‑ 'mi ‑le 'ke ‹'Ŋ 'yoo‑ kpataakpa mɛɛ 'la zan 'Ŋ 'yoo 'ke 'bhɛɛ‑ 'le›. 'Ka nu 'a 'yaangolɛ 'ezin‑ 'bhii‑ 'naa ‑za 'kedo‑ 'kpɔ klɛ 'ŋ 'gbu 'kɔɔ: 'ŋ Dɛ ‑Waanbhaa' 'ŋ ‑daanna ‑za 'la 'le, 'ŋ 'yoo‑ 'bhɛɛ‑ 'wo zii' 'ka ni 'te.
28 Então Jesus disse:
29 Mɛɛ 'la zan 'ŋ 'winbwa‑ 'bhɛ ‑o 'ŋ ba; 'bhɛ 'laa 'ŋ do ‑kplɛnnɛ' 'tolɛ‑ a nɔɔ‑ 'le, ‑amasrɔyi ‑za 'la sɔ ‑a ni 'ŋ 'bhɛɛ‑ klɛ 'taŋii.»
29 E aquele que me enviou está comigo, não me deixou só, porque eu faço sempre o que lhe agrada.
30 Zesu 'yaa‑ ‑janwo' zii' 'bhɛ gbɛɛn‑ bhe, 'ke mɛɛ ‑bebe ‑o 'kpale 'a ‑yi.
30 Quando Jesus disse isto, muitos creram nele.
31 Zesu pe Zuufu mu 'la ‑woo ‑kpaa ‑a ‑yi 'mu ni dɔɔ: «'Ke 'ka blɔɔle ꞊bwa 'ŋ 'wojan‑ mu 'ɛ ma, 'ka nu klɛlɛ 'an ‑klaŋlanɛ mu ‑zeze mu 'gbu ‑la ‑le.
31 Então Jesus disse aos judeus que haviam crido nele:
32 'Bhɛ klɛgbɛya 'ɛ 'yi, 'ka nu wlan dɔlɛ ‑Waanbhaa' ba zayi', 'bhɛɛ‑ 'ke 'ka 'bhɛ wlan 'ɛ ‑dwa 'bhɛ nu 'ka bolɛ 'ka 'gbu ma.»
32 conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke ‑wa pele‑ Zesu ni dɔɔ: «'O mɔɔ ‑o 'ke *Abraamu 'srɛ mu 'le, 'waa klɛlɛ ‑lido' mɛɛ 'kedo‑ 'kpɔ a lu mu 'le. ‑E ‑kla 'nale‑ 'bhɛɛ‑ 'ya 'pe zii' 'o ni dɔɔ: ‹'Ka nu bolɛ 'ka 'gbu ma ɛɛ?›»
33 Eles responderam: — Somos descendência de Abraão e jamais fomos escravos de ninguém. Como você pode dizer que seremos livres?
34 ‑Ayile 'ke Zesu 'a zikpale ‑o ni dɔɔ: «'Mi pe 'ka ni 'ŋ 'sɔwɛɛ‑ ma dɔɔ 'ke mɛɛ 'oo mɛɛ 'la zan ‑za 'yɔɔ‑ klɛ, 'bhɛ zan ‑o 'ke ‑za 'yɔɔ a lu 'le.
34 Jesus respondeu:
35 'Bhɛɛ‑ 'ka 'gbu 'a 'yaango‑ 'bhii‑ waa lu do kpa 'taŋii ‑yoo 'fɛ 'la ꞊la 'bhɛ 'fa ‑la mu 'ɛ ba. 'Duŋ‑ 'fɛzan‑ 'ɛ gbe 'ɛ, 'bhɛ ‑o 'yee‑ 'fɛ 'ɛ ꞊la mu 'ɛ baan' 'le 'taŋii.
35 O escravo não fica sempre na casa; o filho, sim, fica para sempre.
36 'Ke *Bhaaplɛŋ Gbe 'ɛ 'ka ꞊twa 'ka 'gbu ma, 'ka nu klɛlɛ ꞊klɔ mu ‑zeze 'gbu 'le.
36 Se, pois, o Filho os libertar, vocês serão verdadeiramente livres.
37 'Mi 'a 'yaango‑ 'bhii‑ 'ka ‑o 'ke Abraamu 'srɛ mu 'le. 'Duŋ‑ 'ka mu ‑a zi' 'bhii‑ 'ka 'mi dɛ, ‑amasrɔyi 'ka 'laa ‑o dɔ 'zi 'ŋ 'wojan‑ mu 'ɛ ꞊la.
37 Bem sei que vocês são descendência de Abraão; no entanto, estão querendo me matar, porque a minha palavra não está em vocês.
38 'Ŋ ‑za 'la ꞊ya 'ŋ Dɛ 'kɔɔ, 'ŋ 'yoo‑ 'bhɛɛ‑ ‑janwo' zii' 'ka ni. 'Bhɛɛ‑ 'duŋ‑ 'ka mu, 'ka ‑jan 'la ꞊maa 'ka dɛ ta, 'ka ‑o 'bhɛɛ‑ klɛ 'zi.»
38 Eu falo das coisas que vi junto de meu Pai; vocês, porém, fazem o que ouviram do pai de vocês.
39 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke ‑wa ‑lɛkunle Zesu ni dɔɔ: «Abraamu ‑le 'o mɔɔ ‑gbɔɔ 'le.» 'Bhɛɛ‑ Zesu 'a zikpale ‑o ni dɔɔ: «'Ke 'ka 'yaa‑ klɛ bi Abraamu 'srɛ mu 'le kpataakpa, 'ka 'yaa‑ nu Abraamu klɛza mu 'ɛ klɛlɛ.
39 Então lhe disseram: — Nosso pai é Abraão. Mas Jesus respondeu:
40 'Ka ‑o ‑a zi 'bhii‑ 'ka 'mi dɛ ‑zɔn, 'mi 'la 'ŋ wlan 'la ‑daanna ‑Waanbhaa' ba 'bhɛɛ‑ 'ke 'ŋ 'bhɛ ꞊pia 'ka ni bhe. Abraamu 'duŋ‑ laa 'bhɛ 'yansi za klɛlɛ!
40 Mas agora vocês estão querendo me matar, a mim que lhes falei a verdade que ouvi de Deus; Abraão não fez isso.
41 'Ka ‑o 'ka dɛ klɛza mu ‑la klɛ 'zi.»
41 Vocês fazem as obras do pai de vocês. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos. Temos um pai, que é Deus.
42 Zesu pe ‑o ni 'ezin‑ dɔɔ: «'Kee‑ 'kpa bi ‑Waanbhaa' ‑o 'ka Dɛ 'gbu 'le bhe, 'ŋ ‑za ‑yaa nu 'sɔlɛ‑ 'ka ni. ‑Amasrɔyi 'ŋ ꞊daa 'yela‑ ba, 'bhɛɛ‑ 'ŋ 'yoo‑ ‑gɛ 'yela‑ 'srɔyi. 'Naa 'nulɛ‑ 'ŋ 'gbu ma, 'duŋ‑ 'yele‑ 'mi 'winbwa‑.
42 Jesus disse:
43 ‑Mɛle ‑kla 'bhɛɛ‑ 'ka 'laa ‑o 'ŋ 'wojan‑ mu 'ɛ 'yima zii' ɛɛ? ‑Amasrɔyi 'ka 'laa ‑o ‑a zi 'ke 'ka dɔ 'ŋ 'wojan‑ mu 'ɛ ꞊la.
43 Por que vocês não compreendem a minha linguagem? É porque vocês são incapazes de ouvir a minha palavra.
44 'Ka dɛ ‑le 'ke ‑Setran' 'le, 'bhɛɛ‑ 'ka ‑o ‑a zi 'ke 'kaa zru maza ‑la klɛ. ‑Yoo 'taŋii mɛɛ dɛ mi 'le. Yaa dulalɛ ‑lido' wlan ta, ‑amasrɔyi wlan do 'kpɔ laa ‑o ‑a 'kpee ‑titi. 'Ke ‑yoo bhla pe 'zi, ‑e ‑janwo' ‑a 'gbu dɔgbɛya 'ɛ 'bhɛɛ‑ zi; ‑amasrɔyi ‑yoo 'ke bhla pe mi 'le, 'bhɛɛ‑ 'yele‑ 'ke bhla 'ɛ dɛ 'le.
44 Vocês são do diabo, que é o pai de vocês, e querem satisfazer os desejos dele. Ele foi assassino desde o princípio e jamais se firmou na verdade, porque nele não há verdade. Quando ele profere mentira, fala do que lhe é próprio, porque é mentiroso e pai da mentira.
45 'Mi 'duŋ‑, 'mi ‑o wlan ‑la 'pe zii' 'ka ni, 'bhɛla‑ ‑yile 'ka 'laa ‑o 'ka 'kpale 'mi 'yi.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 'Ka ba, 'ka ‑dele sɔ a zrɔnle‑ dɔɔ 'ŋ ‑za 'yɔɔ ꞊kla ɛɛ? 'Bhɛɛ‑ 'ke 'ŋ 'yoo‑ wlan pe 'zi, ‑mɛla ma 'ka 'laa ‑o 'ka 'kpale 'ŋ 'yi ɛɛ?
46 Quem de vocês me convence de pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 'Ke mɛɛ 'la zan da ‑Waanbhaa' ba, 'bhɛ zan 'e 'trɔnkpa‑ ‑yaa' ‑jan mu 'ɛ ꞊la 'elrele. 'Duŋ‑ 'ka mu laa da ‑Waanbhaa' ba, 'bhɛla‑ ‑yile 'ka 'laa ‑o dɔ 'zi ‑a ‑la 'ke 'ka 'ka 'trɔnkpa 'ŋ ni 'elrele.»
47 Quem é de Deus ouve as palavras de Deus; por isso, vocês não me ouvem, porque não são de Deus.
48 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke Zuufu mu 'ɛ ‑wa ‑lɛkunle Zesu ni dɔɔ: «'Zoo 'laa ‑o 'o zi 'ke 'wa pe 'kaa 'yoo‑ 'ke Samari mi 'le, 'bhɛ 'pegee lii ‑yɔɔ do ‑o 'e zi ɛɛ?»
48 Os judeus disseram a Jesus: — Será que não temos razão em dizer que você é samaritano e tem demônio?
49 Zesu 'bhɛ zikpaa‑ ‑o ni dɔɔ: «Lii ‑yɔɔ laa ‑o 'ŋ zi. 'Duŋ‑ 'ŋ 'yoo‑ 'ŋ Dɛ ‑lɛdɔ' 'zi ‑a ma, 'bhɛɛ‑ 'ka mu laa ‑o dɔle‑ ‑a ‑la 'ke 'ka 'mi 'lɛdɔ‑ ‑a ma.
49 Jesus respondeu:
50 'Mi, 'mi 'laa ‑o 'ŋ 'gbu 'tɔbhɔyrɛ ‑glin 'zi. Mɛɛ do 'kpɔ ‑le 'tɔbhɔleya ‑glin 'zi 'mi ni, 'bhɛɛ‑ 'bhɛ ‑le 'mi ta janwo.
50 Eu não procuro a minha própria glória; há quem a busque e julgue.
51 'Mi pe 'ka ni 'ŋ 'sɔwɛɛ‑ ma dɔɔ: 'ke mɛɛ 'la zan 'ŋ 'wojan‑ mu 'ɛ 'klɔsikwan 'bhɛ zan laa nu galɛ ‑titi.»
51 Em verdade, em verdade lhes digo que, se alguém guardar a minha palavra, não verá a morte eternamente.
52 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke Zuufu mu 'ɛ ‑wa pele‑ Zesu ni dɔɔ: «'O 'kpale ‑o ‑a ‑yi ‑zɔn 'tɛ 'bhii‑ lii ‑yɔɔ' do ‑o 'e zi! *Abraamu ‑gaa, 'bhɛɛ‑ ‑Waanbhaa' ‑lɛla' janwo mu 'ɛ ‑gaa, 'bhɛɛ‑ 'mi pe dɔɔ: ‹'Ke mɛɛ 'la zan 'e 'wojan‑ mu 'ɛ 'klɔsikwan, 'bhɛ zan laa nu galɛ ‑titi.›
52 Então os judeus disseram: — Agora estamos certos de que você tem demônio. Abraão morreu, e também os profetas, e você diz: “Se alguém guardar a minha palavra, não provará a morte eternamente.”
53 'O ‑gbɔɔ Abraamu ‑gaa, 'bhi 'kpee ma 'e gblaan ‑yiya' 'bhɛ ni ɛɛ? 'Bhɛɛ‑ ‑Waanbhaa' ‑lɛla' janwo mu 'la ‑gaa bhe 'ezin‑, 'yoo‑ 'e 'gbu klɛ 'zi mɛɛ ‑glɔɔn 'ɛ ‑dela ‑le ɛɛ?»
53 Você não está querendo dizer que é maior do que Abraão, o nosso pai, que morreu? Também os profetas morreram. Quem você pensa que é?
54 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke Zesu 'a zikpale ‑o ni dɔɔ: «'Ke 'ŋ 'yoo‑ 'ŋ 'gbu 'tɔbhɔ zii' bi, 'an 'tɔbhɔleya 'ɛ ‑yoo bhaama. 'Duŋ‑ mɛɛ 'la zan ‑o 'ŋ 'tɔbhɔ zii', 'bhɛ ‑le 'ke 'ŋ Dɛ 'le, 'bhɛɛ‑ 'kaa pe 'bhɛɛ‑ ma dɔɔ: 'O Dɛ!
54 Jesus respondeu:
55 'Bhɛɛ‑ 'duŋ‑, 'ka 'laa ‑a dɔ. 'Mi 'duŋ‑ 'a dɔ. 'Ke 'an 'pe bi 'kaa 'naa ‑a dɔ, 'ŋ 'yaa‑ nu klɛlɛ 'ke bhlanii‑ 'le 'bhii‑ 'ka mu gbɛɛn‑. 'Duŋ‑ 'mi 'a dɔ kpataakpa, 'bhɛɛ‑ 'mi ‑yaa ‑jan mu 'ɛ 'klɔsikun.
55 Entretanto, vocês não o conhecem; eu, porém, o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei como vocês: mentiroso; mas eu o conheço e guardo a sua palavra.
56 'Ka ‑gbɔɔ Abraamu zrukpalaa 'egbɛnɛle ‑e ‑yaa nu 'ŋ 'nu yi 'ɛ 'yelawolɛ bhe 'bhɛ ‑zayi'; ‑e 'bhɛ yi 'ɛ ꞊ya 'bhɛɛ‑ ‑a zrukpalaa.»
56 Abraão, o pai de vocês, alegrou-se por ver o meu dia; e ele viu esse dia e ficou alegre.
57 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke Zuufu mu 'ɛ ‑wa pele‑ ‑a ni dɔɔ: «'E lɛɛ ‑lii 'laa lɛɛ mia plɛ bhɛ vu bhɔlɛ ‑li, 'bhɛɛ‑ 'e pe dɔɔ 'e Abraamu ꞊ya ɛɛ?»
57 Então os judeus lhe perguntaram: — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão?
58 Zesu pe ‑o ni dɔɔ: «'Mi pe 'ka ni 'ŋ 'sɔwɛɛ‑ ma dɔɔ 'sani‑ Abraamu 'yale‑ pleŋ‑, 'mi 'yaa‑ gban 'ŋ 'yrɛ ma 'bhɛ 'lɛɛ.»
58 Jesus respondeu:
59 'Bhɛla‑ ‑yile 'tɛ, 'ke ‑o kpoti mu 'sile, 'bhɛɛ‑ 'ke ‑wa pele‑ dɔɔ ‑o 'mu 'pale 'a ma. 'Duŋ‑ Zesu 'nile‑ ‑o pleŋ‑, 'kee‑ 'pwɛle ‑Waanbhaa' Gba 'Fɛ ‑Gbɛnɛ 'ɛ ꞊la, 'bhɛɛ‑ 'kee‑ jilale.
59 Então pegaram pedras para atirar nele, mas Jesus se ocultou e saiu do templo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.