João 11
Mwan NT (Côte d’Ivoire) (MOA) vs NAA
1 ‑O ‑yaa 'gwlaan‑ do sii Lazaa, 'bhɛɛ‑ ga ‑yaa 'bhɛ ma. 'Bhɛ 'yaa‑ da ‑wa 'la ta ‑o ‑yaa 'bhɛ sii Betani. ‑A nɛɛnɛ‑ ‑le ‑yaa plɛ: Mari 'pegee Maati. 'Bhɛ mu ‑yaa 'yee‑ ‑wa do 'kpɔ 'ɛ 'yela‑ ta 'ezin‑.
1 Um homem chamado Lázaro estava doente. Ele era de Betânia, da aldeia de Maria e de sua irmã Marta.
2 Mari ‑le ‑yaa le 'la ‑lasiklɔɔ ‑gblɛn 'nrale‑ do ꞊klaa Mɛɛzan Zesu gaan ma, 'bhɛɛ ‑yoo magwa‑ ‑a winle mu 'ɛ 'le. Ga ‑yaa 'yela‑ nɛɛnɛ‑ 'gwlaan‑ Lazaa ma.
2 Esta Maria, cujo irmão Lázaro estava doente, era a mesma que ungiu o Senhor com perfume e lhe enxugou os pés com os seus cabelos.
3 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke 'woo‑ nɛɛnɛ‑ le plɛ 'ɛ ‑o mɛɛ winbɔle Zesu ta 'kaa ‑ya pe ‑a ni dɔɔ: «Mɛɛzan, 'e 'bhɛgwlɛn‑ 'la ‑za sɔ 'e ni, pɛ ‑o ‑a ma.»
3 Por isso, as irmãs de Lázaro mandaram dizer a Jesus: — Aquele que o Senhor ama está doente.
4 Zesu 'bhɛ ‑jan 'ɛ 'male‑, 'ke ‑ya pele‑ dɔɔ: «Lazaa ma ga 'ɛ yaa nu klɛlɛ ‑a dɛpɛ 'le. 'Duŋ‑ 'yee‑ ga 'ɛ ‑e nu klɛlɛ 'ke ‑Waanbhaa' 'tɔbhɔpɛ 'le; 'bhɛɛ‑ ‑e nu klɛlɛ ‑Waanbhaa' Gbe 'ɛ 'tɔbhɔpɛ 'le 'ezin‑.»
4 Ao receber a notícia, Jesus disse:
5 'Bhɛɛ‑ 'duŋ‑, Maati 'pegee Mari, 'bhɛɛ‑ Lazaa ‑za ‑yaa sɔ Zesu ni 'egbɛnɛle.
5 Ora, Jesus amava Marta e a irmã dela, e também Lázaro.
6 'Duŋ‑ ‑ya malawoa 'kaa ga ‑o Lazaa ma, ‑e ꞊bwa 'ezin‑ ‑yrekpaa' plɛ ta ‑e ‑yaa yrɛ 'la ꞊nɔɔ 'bhɛ ꞊nɔɔ.
6 Quando soube que Lázaro estava doente, ainda se demorou dois dias no lugar onde estava.
7 'Bhɛ blaan, 'ke ‑ya pele‑ ‑yaa ‑klaŋlanɛ mu 'ɛ ni dɔɔ: «‑Kɔɔ' 'niina‑ ‑kɔɔ' ‑zanta' Zude 'klɛɛn 'ɛ 'yi.»
7 Depois, disse aos seus discípulos:
8 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke ‑yaa' ‑klaŋlanɛ mu 'ɛ ‑wa zikpale ‑a ni dɔɔ: «'O Daan mi, 'bhɛ ꞊nɔɔ laa ‑mɔlɛ' ‑li, 'bhɛɛ‑ Zude Zuufu mu 'ɛ ‑yaa zi 'bhii‑ ‑o kpoti 'pa 'e ma, 'bhɛɛ‑ ‑woo 'e dɛ, 'bhɛɛ‑ 'yoo‑ ‑a zi 'bhii‑ 'e 'niinale 'ezin‑ 'bhɛɛ‑ yrɛ 'ɛ ꞊nɔɔ ɛɛ?»
8 Os discípulos disseram: — Mestre, ainda há pouco os judeus queriam apedrejá-lo! E o senhor quer voltar para lá?
9 Zesu 'bhɛ zikpaa‑ ‑o ni dɔɔ: «'Lɛrɛ vu ta plɛ laa ‑o ‑yrekpaa' do 'yi ɛɛ? 'Ke mɛɛ 'la zan ‑o 'taawo zii' ‑yrekpaa', 'bhɛ zan gaan laa san pɛ 'kedo‑ 'kpɔ ma, ‑amasrɔyi ‑yretɛ' ‑o ‑bhi 'zi.
9 Jesus respondeu:
10 'Duŋ‑ 'ke mɛɛ 'la zan 'taawo zii' ‑bi zi, ‑a gaan san pɛ ma; ‑amasrɔyi 'tɛbhile laa ‑o ‑a ‑lɛɛ.»
10 Mas, se andar de noite, tropeça, porque nele não há luz.
11 Zesu 'yanle‑ 'bhɛ ‑jan 'ɛ 'wolele, 'ke ‑ya 'kpale 'a ta 'ezin‑ dɔɔ: «‑Kɔɔ' 'bhɛgwlɛn‑ Lazaa ‑o yidɛ zi, 'duŋ‑ 'ŋ nu gelɛ ‑a bwelɛ.»
11 Tendo dito isso, acrescentou:
12 ‑Ayile 'ke ‑yaa' ‑klaŋlanɛ mu 'ɛ ‑wa zikpale ‑a ni dɔɔ: «'Ee! Mɛɛzan, 'ke ‑yoo yidɛ 'zi, ‑e nu ‑bheelɛ'.»
12 Então os discípulos disseram: — Senhor, se dorme, estará salvo.
13 Zesu 'yaa‑ ‑we 'zi 'ke Lazaa gaza 'ɛ 'bhɛɛ‑ 'le, 'duŋ‑ ‑yaa' ‑klaŋlanɛ mu 'ɛ 'kpee ma, ‑e ‑yaa ‑we 'zi yidɛza 'te ‑la ‑le.
13 Jesus falava da morte de Lázaro, mas eles pensavam que tivesse falado do repouso do sono.
14 'Bhɛ 'yi 'tɛ, 'ke Zesu 'a 'pele ‑o ni kpataakpa dɔɔ: «Lazaa ‑gaa.
14 Então Jesus lhes disse claramente:
15 'Duŋ‑ yaa klɛlawolɛ 'ŋ 'yrɛ ma bhe, 'bhɛ ꞊swa 'mi ni 'ka mu ‑zayi', 'kooko‑ 'ka 'ka kpa 'mi 'yi. 'Duŋ‑ ‑ka 'ka 'wlɛn‑, 'bhɛɛ‑ ‑kɔɔ' ge ‑a ‑din.»
15 Por causa de vocês me alegro de que não estivesse lá, para que vocês possam crer. Mas vamos até ele.
16 'Bhɛ klɛle 'tɛ, Toma 'la ‑o 'bhɛ 'tɔkpaa‑ Didimu ('bhɛ 'yi ‑le ‹‑Nɛ Yonɛ‑›), 'bhɛ 'a 'pia‑ Zesu a ‑klaŋlanɛ ‑vin mu 'ɛ ni dɔɔ: «‑Kɔɔ' mu ge ‑a zi 'ezin‑, 'bhɛɛ‑ ‑kɔɔ' 'kpɛn 'pegee 'yee‑ ‑kɔɔ' Daan mi 'ɛ ‑kɔɔ' ga 'eke‑ zi!»
16 Então Tomé, chamado Dídimo, disse aos outros discípulos: — Vamos também nós para morrer com o Mestre!
17 Zesu 'bhɔle‑ Betani, 'ke ‑ya yele‑ 'bhii‑ ‑o 'yee‑ Lazaa ꞊bian gban 'bhɛ ‑yrekpaa' yiziɛ ‑le ‑gɛ.
17 Quando Jesus chegou, encontrou Lázaro já sepultado havia quatro dias.
18 Betani ‑wa 'ɛ 'pleŋgole ‑yaa Zeruzalɛmu ma kilo yaga.
18 Ora, Betânia ficava a mais ou menos três quilômetros de Jerusalém.
19 'Bhɛla‑ ‑yile, Zuufu ‑bebe mu ‑nwa Maati 'pegee Mari ba ‑o tagalɛ, ‑o nɛɛnɛ‑ Lazaa gaza 'ɛ 'yi.
19 Muitos dos judeus vieram visitar Marta e Maria, a fim de consolá-las por causa do irmão.
20 Maati 'a 'male‑ 'kaa Zesu ‑o zan, 'kee‑ gele‑ ‑a ‑lɛpa' yrɛ nɔɔ‑; 'duŋ‑ Mari ꞊bwa 'fɛ 'lɛ ma.
20 Marta, quando soube que Jesus estava chegando, foi encontrar-se com ele; Maria, porém, ficou sentada em casa.
21 Maati gele 'tɛnlɛ‑ Zesu ma, 'ke ‑ya pele‑ dɔɔ: «Mɛɛzan, 'kee‑ 'kpa bi ‑gɛ, 'ŋ nɛɛnɛ‑ 'ɛ yaa ‑yaa nu galɛ.
21 Então Marta disse a Jesus: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
22 'Duŋ‑ 'an 'yaango‑ 'bhii‑ 'kee‑ pɛ 'oo pɛ 'la 'yrɛwoa‑ ‑Waanbhaa' ma, ‑e nu 'bhɛ 'nalɛ‑ 'e ni 'saanibhe.»
22 Mas também sei que, mesmo agora, tudo o que o senhor pedir a Deus, ele concederá.
23 Zesu pe ‑a ni dɔɔ: «'E nɛɛnɛ‑ 'ɛ nu bwelɛ gale ba.»
23 Jesus disse a ela:
24 Maati 'bhɛ zikpaa‑ Zesu ni dɔɔ: «'An 'yaango‑ 'bhii‑ ‑e nu bwelɛ gale ba gbaa mu ‑bwe yi 'ɛ gale ba 'drunyan 'lɛyan yi 'ɛ 'le.»
24 Ao que Marta respondeu: — Eu sei que ele há de ressurgir na ressurreição, no último dia.
25 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke Zesu 'a 'pele ‑a ni dɔɔ: «'Mi ‑le mɛɛ mu bwe gale ba, 'bhɛɛ‑ 'mi ‑le bole ‑yrɛ ma ‑si na mɛɛ ni. 'Ke mɛɛ 'la zan 'e ꞊kpaa 'mi 'yi, 'ali‑ 'kee‑ ‑gaa, 'ŋ nu ‑a bwelɛ gale ba, 'bhɛɛ‑ ‑e bo ‑a ‑yrɛ ma.
25 Então Jesus declarou:
26 'Bhɛɛ‑ 'ke mɛɛ 'oo mɛɛ 'la zan ‑o ‑a ‑yrɛ ma, 'bhɛɛ‑ 'ke ‑ya ‑kpaa 'mi 'yi, 'bhɛ zan laa nu galɛ ‑titi. 'Yee kpa 'bhɛ ‑jan 'ɛ 'yi ɛɛ?»
26 E todo o que vive e crê em mim não morrerá eternamente. Você crê nisto?
27 'Bhɛ ꞊nɔɔ bhe, 'ke Maati 'a 'lɛkunle Zesu ni dɔɔ: «‑Aani' Mɛɛzan, 'an 'yaango‑ dɔɔ 'bhi ‑le Mɛɛ ‑Bhee Mi ‑Kpɔsɔɔ Krisi 'ɛ 'le, 'bhɛ 'pegee 'bhi ‑le *‑Waanbhaa' Gbe 'ɛ 'le; ‑a ‑lɛdulale ‑yaa dɔɔ 'bhi ‑le ‑yaa nu nulɛ 'drunyan 'yi.»
27 Marta respondeu: — Sim, Senhor! Eu creio que o senhor é o Cristo, o Filho de Deus que devia vir ao mundo.
28 Maati 'yanle‑ 'bhɛ ‑jan 'ɛ 'wolele, 'kee‑ gele‑ ‑a nɛɛnɛ‑ le Mari 'siilɛ‑; 'bhɛɛ‑ 'ke ‑ya pele‑ 'bhɛ ni gaanyi' dɔɔ: «‑Kɔɔ' Daan mi 'ɛ ꞊nwa, ‑yoo 'e 'sii zii'.»
28 Depois de dizer isto, Marta foi chamar Maria, a sua irmã, e lhe disse em particular: — O Mestre chegou e está chamando você.
29 Mari 'bhɛ 'male‑, 'ke ‑ya ‑wlɛnle' blaale‑, 'bhɛɛ‑ 'kee‑ gele‑ Zesu 'lɛpalɛ.
29 Quando Maria ouviu isso, levantou-se depressa e foi até ele,
30 'Duŋ‑ Zesu 'laa wlalɛ ‑li 'bhɛ bhla 'ɛ ba Betani ‑wa 'ɛ 'kpee. Maati 'lɛpaa‑ 'kɛle‑ yrɛ 'la ꞊nɔɔ, ‑e ‑yaa ‑li 'bhɛɛ‑ ꞊nɔɔ.
30 pois Jesus ainda não tinha entrado na aldeia, mas permanecia onde Marta o havia encontrado.
31 Zuufu mu 'la 'yaa‑ Mari ‑din 'fɛ 'ɛ ꞊la ‑a taga zayi', 'mu 'a 'yele‑ 'bhii‑ Mari 'e 'wlɛnle‑, 'bhɛɛ‑ ‑e ‑pwɛla 'pɛɛlii‑ blaale‑; 'ke ‑o dɔle‑ ‑a zi. ‑O 'kpee ma ‑e ‑yaa ge 'zi wisilɛ Lazaa bu 'ɛ ta.
31 Os judeus que estavam com Maria em casa e a consolavam, vendo-a levantar-se depressa e sair, seguiram-na, pensando que ela ia ao túmulo para chorar.
32 Zesu 'yaa‑ yrɛ 'la ꞊nɔɔ, Mari 'bhɔle‑ 'bhɛ yrɛ 'ɛ ꞊nɔɔ, 'bhɛɛ‑ ‑a ‑yrɛkpale Zesu ma, 'kee‑ baale' ‑a 'kpɔ ta 'bhɛ gaan ma, 'bhɛɛ‑ 'ke ‑ya pele‑ 'kaa: «Mɛɛzan 'kee‑ 'kpa bi ‑gɛ, 'ŋ nɛɛnɛ‑ 'ɛ yaa ‑yaa nu galɛ.»
32 Quando Maria chegou ao lugar onde Jesus estava, ao vê-lo, lançou-se aos seus pés, dizendo: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
33 Zesu Mari 'yele‑ wisiyrɛ nɔɔ‑, 'bhɛ 'pegee Zuufu mu 'la 'yaa‑ 'yee‑ Mari zi, ‑e 'mu 'yele‑ wisi' yrɛ nɔɔ‑ 'ezin‑, 'bhɛ wisi' ‑gbɔɔ ‑dwa ‑a ‑yrɛ ta 'egbɛnɛle, 'bhɛɛ‑ ‑a zrubatɛdwa.
33 Quando Jesus viu que ela chorava, e que os judeus que a acompanhavam também choravam, agitou-se no espírito e se comoveu.
34 'Bhɛɛ‑ 'ke Zesu ‑o ‑lrɔkpale dɔɔ: «'Kaa ꞊bian 'naa‑ ma ɛɛ?» ‑O pe ‑a ni dɔɔ: «Mɛɛzan, nu a ‑glin doo.»
34 E perguntou: Eles responderam: — Senhor, venha ver!
35 'Bhɛɛ‑ Zesu 'gbu wisia꞊.
35 Jesus chorou.
36 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke Zuufu mu 'ɛ ‑wa pele‑ 'eke‑ ni dɔɔ: «‑Kaa ‑glin doo! 'Gwlaan‑ 'lɛɛ‑ ‑za ‑yaa sɔ ‑a ni dɛ!»
36 Então os judeus disseram: — Vejam o quanto ele o amava.
37 'Duŋ‑ ‑o 'ke pe dɔɔ: «'Yee‑ 'la mɛɛ ‑yrɛ 'wi mi 'ɛ 'yrɛ 'liiploola, yaa ‑yaa sɔ ‑a klɛle‑ 'bhɛɛ‑ Lazaa 'laa ga ɛɛ?»
37 Mas alguns disseram: — Será que ele, que abriu os olhos ao cego, não podia fazer com que Lázaro não morresse?
38 Wisi' ‑gbɔɔ dɔ gbɛ drɛɛwoa‑ 'egbɛnɛle Zesu 'yrɛ ta, 'bhɛɛ‑ ‑e ‑ja Lazaa bu 'ɛ ta. ‑A bu 'ɛ 'yaa‑ 'ke vlɛ ‑gluu do ‑la ‑le, 'bhɛɛ‑ ‑wa ‑liitaan 'ke vlɛ ‑kpuŋ ‑gbɛnɛ do ‑la ‑le.
38 Jesus, agitando-se novamente em si mesmo, foi até o túmulo, que era uma gruta em cuja entrada tinham colocado uma pedra.
39 Zesu pe mɛɛ mu 'ɛ ni dɔɔ: «‑Ka vlɛ ‑kpuŋ 'ɛ go bu ‑gluu 'ɛ 'lii doo!»
39 Então Jesus ordenou: Marta, irmã do falecido, disse a Jesus: — Senhor, já cheira mal, porque está morto há quatro dias.
40 'Bhɛ 'yi 'tɛ, 'ke Zesu 'a 'pele Maati ni dɔɔ: «'Naa 'pelɛ 'e ni dɔɔ 'kaa 'ke 'yee ꞊kpaa 'mi 'yi, 'e nu ‑Waanbhaa' a 'tɔbhɔleya 'ɛ 'yelɛ ɛɛ?»
40 Jesus respondeu:
41 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke ‑o vlɛ ‑kpuŋ 'ɛ gole‑ bu ‑gluu 'ɛ 'lii. 'Bhɛɛ‑ Zesu 'e 'yrɛkpale laanima, 'ke ‑ya pele‑ dɔɔ: «'Ŋ Dɛ ‑Waanbhaa', 'mi 'e 'pubɔ‑ ‑amasrɔyi 'ye 'an 'seri 'ɛ 'lɛkwan‑ gban.
41 Então tiraram a pedra. E Jesus, levantando os olhos para o céu, disse:
42 'Mi 'an 'yaango‑ 'bhii‑ 'ye 'an 'seri mu 'ɛ 'lɛkun‑ 'taŋii, 'duŋ‑ 'ŋ 'yoo‑ 'seri 'lɛɛ‑ klɛ 'zi 'e ni, 'ŋ zi mɛɛ mu 'lɛɛ‑ 'wola‑ ‑zayi'; 'kooko‑ ‑woo kpa ‑a ‑yi 'bhii‑ 'bhi ‑le 'mi 'winbwa‑.»
42 Eu sei que sempre me ouves, mas falei isso por causa da multidão presente, para que creiam que tu me enviaste.
43 ‑E yanle‑ 'bhɛ ‑jan 'ɛ 'wole‑ 'le, 'kee‑ 'pɛɛnle 'eglɔɔle dɔɔ: «Lazaa 'pwɛ ‑gɛ!»
43 E, depois de dizer isso, clamou em alta voz:
44 'Bhɛ klɛle 'tɛ, 'ke Lazaa gbaa 'ɛ bwele‑, 'bhɛɛ‑ ‑e ‑pwɛla. ‑A gbɛ 'pegee ‑a gaan mu 'ɛ 'yrele‑ ‑yaa 'ke sɔgbɛ mu 'le, 'bhɛɛ‑ sɔgbɛ 'pu do 'kpale‑ ‑yaa ‑a wlɛyi'. Zesu pe ‑o ni 'tɛ dɔɔ: «‑Kaa 'ploo‑, 'bhɛɛ‑ ‑e ge a 'gbu ma!»
44 Aquele que tinha morrido saiu, tendo os pés e as mãos amarrados com ataduras e o rosto envolto num lenço. Então Jesus lhes ordenou:
45 Zuufu mu 'la ꞊nwa Mari ba, 'bhɛɛ‑ Zesu ‑za 'la ꞊kla, ‑o 'bhɛ 'yele‑, 'ke ‑o ‑bebe ‑o 'kpale 'a ‑yi.
45 Muitos dos judeus que tinham vindo visitar Maria, vendo o que Jesus havia feito, creram nele.
46 'Duŋ‑ ‑o 'ke ‑ja Farizi mu 'ɛ ba, 'ke ‑o Zesu klɛza 'ɛ 'kpɛn 'yigɔɔnle 'mu ni.
46 Outros, porém, foram até os fariseus e lhes contaram o que Jesus havia feito.
47 'Sraka 'lɛna ‑kuŋlii mu 'ɛ 'pegee Farizi mu 'ɛ ‑o ‑waa 'kitikan mɛɛ gblaan ‑lɛdo' 'ɛ 'lɛkpaa‑ 'eke‑ ta, 'bhɛɛ‑ 'ke ‑wa pele‑ dɔɔ: «‑Kɔɔ' nu ‑mɛ za 'gbu ‑la klɛlɛ ɛɛ? ‑Amasrɔyi ‑yoo 'sɔle‑ maza ‑bebe mu klɛ 'zi.
47 Então os principais sacerdotes e os fariseus convocaram o Sinédrio e disseram: — O que estamos fazendo, uma vez que este homem opera muitos sinais?
48 'Ke ‑kɔɔ' 'a 'twa‑ 'kee ꞊bwa klɛza ‑glɔɔn mu 'lɛɛ‑ klɛle ma, ‑kɔɔa' mɛɛ mu 'ɛ 'kpɛn nu ‑o 'kpalɛ ‑a ‑yi. 'Ke 'bhɛ ꞊kla, *Romɛ ‑kuŋlii mu 'ɛ ‑o nu nulɛ ‑kɔɔa' ‑Waanbhaa' Gba 'Fɛ ‑Gbɛnɛ 'ɛ 'pegee ‑kɔɔa' 'klɛɛn 'ɛ 'wilɛ‑ 'dɛ!»
48 Se o deixarmos assim, todos crerão nele; depois, virão os romanos e tomarão não só o nosso lugar, mas a própria nação.
49 'Bhɛ klɛle 'tɛ, ‑o ba mɛɛ do 'la ‑o ‑yaa 'bhɛ sii Kaifu, 'bhɛɛ‑ 'ke 'bhɛ 'yaa‑ ‑waa' 'sraka 'lɛna ‑kuŋlii gblaan 'le 'bhɛ lɛɛ 'ɛ ta bhe, 'bhɛ pe ‑o ni dɔɔ: «'Ka 'laa ‑za 'kedo‑ 'kpɔ 'yima‑!
49 Mas um deles, Caifás, que era sumo sacerdote naquele ano, advertiu-os, dizendo: — Vocês não sabem nada,
50 'Kaa 'laa 'yaango‑ dɔɔ 'ke mɛɛ do 'kpɔ ‑gaa 'klɛɛn 'yi mu 'ɛ 'kpɛn a ‑za ma, 'bhɛ mabhaabhɔ ‑kɔɔ' 'gbu ma 'ke 'bhɛ kan ‑kɔɔa' mɛɛ mu 'ɛ 'kpɛn dɛle ta ɛɛ?»
50 nem entendem que é melhor para vocês que morra um só homem pelo povo e que não venha a perecer toda a nação.
51 'Duŋ‑ Kaifu ‑jan 'la 'woa‑ bhe, 'bhɛ 'laa dalɛ ‑a 'gbu ba; ‑e ‑yaa 'ke 'sraka 'lɛna mu ‑kuŋlii gblaan 'le 'bhɛ lɛɛ 'ɛ 'le, 'bhɛla‑ ‑zayile ‑e ‑yaa ‑Waanbhaa' ‑lɛla' janwo 'zi dɔɔ Zesu 'yaa‑ nu galɛ Zuufu mu 'ɛ ni.
51 Ora, Caifás não disse isto por conta própria, mas, sendo sumo sacerdote naquele ano, profetizou que Jesus estava para morrer pela nação.
52 'Duŋ‑ Zesu 'laa ‑yaa nu galɛ Zuufu mu 'ɛ do ‑kplɛn ni. ‑Waanbhaa' a mɛɛ mu 'la 'kpɛn 'piilale ‑o 'drunyan 'yi yrɛkpɛn‑ ꞊nɔɔ, ‑e 'yaa‑ nu galɛ 'mu ‑la ni 'ezin‑; 'kooko‑ ‑yoo 'kpɛn 'lɛkpa‑ 'eke‑ ta, 'bhɛɛ‑ ‑yoo klɛ mɛɛ 'si do 'le.
52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um só corpo os filhos de Deus, que andam dispersos.
53 ‑A 'san 'bhɛ yi 'ɛ ma, Zuufu mu a ‑kuŋlii mu 'ɛ ‑waa ‑kpaa do ma dɔɔ ‑o nu Zesu dɛlɛ.
53 Desde aquele dia, resolveram matar Jesus.
54 'Bhɛla‑ ‑zayile, Zesu 'laa ‑yaa 'kaan zii' ‑li Zuufu mu 'ɛ 'pleŋ‑ mɔkpɛn' 'yrɛ ma kpataakpa. ‑E ‑gwa 'bhɛ yrɛ 'ɛ ꞊nɔɔ, 'bhɛɛ‑ 'yee‑ 'pegee ‑yaa' ‑klaŋlanɛ mu 'ɛ ‑ja 'klɛɛn do 'yi ‑wa do ta ‑kpe 'ɛ ba ‑yrɛ ta. ‑O ‑yaa' 'bhɛ ‑wa 'ɛ sii Efraimu. Zesu 'pegee ‑yaa' ‑klaŋlanɛ mu 'ɛ ꞊bwa 'bhɛɛ‑ ‑wa 'ɛ ta ye.
54 Assim sendo, Jesus já não andava publicamente entre os judeus, mas retirou-se para uma região vizinha ao deserto, para uma cidade chamada Efraim, onde permaneceu com os discípulos.
55 Zuufu mu a Paki 'fɛti 'ɛ ꞊bhwa gban bi ‑wa ‑din. 'Bhɛla‑ ‑yile, mɛɛ ‑bebe ‑ja Zeruzalɛmu 'yee‑ 'fɛti 'ɛ 'lɛɛ, 'kooko‑ ‑o ‑yaa ‑za 'la klɛ ‑waa' 'toŋ 'ɛ ta, 'bhɛɛ‑ ‑o klɛ 'weŋ ‑Waanbhaa' ‑yrɛ 'yi, ‑o 'bhɛ klɛ ‑sɔ.
55 Estava próxima a Páscoa dos judeus, e muitos daquela região foram a Jerusalém antes da Páscoa para se purificar.
56 ‑O 'yaa‑ Zesu ziglin‑ 'zi 'tɛ. 'Bhɛɛ‑ ‑o ‑yaa bhla 'la ba ‑Waanbhaa' Gba 'Fɛ ‑Gbɛnɛ 'ɛ ꞊la, ‑o ‑yaa pe 'zi 'eke‑ ni dɔɔ: «‑E ꞊kla 'nale‑ ɛɛ? ‑E nu nulɛ 'fɛti 'ɛ ta taa‑ yaa nu nulɛ ɛɛ?»
56 Lá, procuravam Jesus e, estando eles no templo, diziam uns aos outros: — O que vocês acham? Ele não virá à festa?
57 'Duŋ‑ 'sraka 'lɛna ‑kuŋlii mu 'ɛ 'pegee Farizi mu 'ɛ ‑wa ‑pia gban mɛɛ mu 'ɛ ni dɔɔ 'ke mɛɛ 'oo mɛɛ 'la zan ‑yaa Zesu geyrɛ 'ɛ dɔ, 'bhɛ zan nu 'bhɛ 'pe ‑o ni, 'kooko‑ ‑o ge ‑a 'kunlɛ‑.
57 Ora, os principais sacerdotes e os fariseus haviam ordenado que, se alguém soubesse onde ele estava, o denunciasse, para que pudessem prendê-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.