Marcos 14

ULufingo uLupwa kʉ ndongo ɨya Shɨmalɨla (MGQ) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Zyásyalile insiku zɨbhɨlɨ bhʉʉlo kʉtɨ shɨbhe shikulukulu ɨshɨ Pasaaka nɨ sha makaati ge gatabhishiilwe uwusafu. Abhapɨtɨ abha bhapuutili na bhamanyizyi abhɨ ndajɨzyo, bhakhanzaga ɨdala ɨlya kumuziga uYeesu kʉtɨ, bhamʉleme kukwilu ɨnga bhamʉlonje na kʉmʉgoga.
1 Ora, dali a dois dias seria a festa da Páscoa e dos {pães} Ázimos; e os sumos sacerdotes e os escribas buscavam algum meio de prender Jesus à traição para matá-lo.
2 Ɨleelo bhakhalonga bhakhatɨ, “Isuuti tʉleshe ishikulukulu shɨshɨle ɨnga tʉkhamʉlemaje, abhantʉ bhatakhabhombe ʉmʉyʉbhano.”
2 Mas não durante a festa, diziam eles, para não haver talvez algum tumulto entre o povo.
3 UYeesu áamɨle mʉ nhaaya ɨya mu Besaniya, mu nyumba ya Siimoni we ámuponiizye amaketa, áyɨkhaaye akhalyanga ishaakulya. Akhɨnza ʉmwantanda ʉmo we áamɨle na khasupa akhinza khe khízuuye amafuta agɨ nhela ɨmpɨtɨ ge gakununshiilila, ge bhakhatɨnjɨ ɨnalaado. Amafuta gaala gáamɨle gɨ nhela ɨmpɨtɨ, ge gakhanunshilaga akhinza. Ʉmwantanda ʉla akhabazʉla akhasupa khaala, akhamwitiilizya uYeesu pi twe.
3 Jesus se achava em Betânia, em casa de Simão, o leproso. Quando ele se pôs à mesa, entrou uma mulher trazendo um vaso de alabastro cheio de um perfume de nardo puro, de grande preço, e, quebrando o vaso, derramou-lho sobre a cabeça.
4 Abhantʉ bhamu bhe bháamɨle mu nyumba muula, bhakhaviitwa. Bhakhanda kʉlonga bheene na bheene kʉtɨ, “Khooni khe akʉnanganya amafuta aminza anza ganaaga?
4 Alguns, porém, ficaram indignados e disseram entre si: Por que este desperdício de bálsamo?
5 Amafuta ɨga ge gayiiye kʉkazya idinaali imia zɨtatʉ (300), na kʉʉbhapa abhapɨɨna ɨnhela zye waakazya.” Bhakhamʉlongana nhaani ʉmwantanda ʉla.
5 Poder-se-ia tê-lo vendido por mais de trezentos denários, e os dar aos pobres. E irritavam-se contra ela.
6 Ɨleelo uYeesu akhatɨ, “Mʉleshe, khooni khe mʉkʉmʉyɨmvwa? Ʉweene ambombeeye lye lyinza nhaani.
6 Mas Jesus disse-lhes: Deixai-a. Por que a molestais? Ela me fez uma boa obra.
7 Abhapɨɨna mʉlɨ nabho kukwinyu insiku zyonti, muyiiye kʉbhabhombela inyinza zyonti zye muyiganile. Ɨleelo ɨne te ɨmbe peeka nɨɨmwe insiku zyonti.
7 Vós sempre tendes convosco os pobres e, quando quiserdes, podeis fazer-lhes bem; mas a mim não me tendes sempre.
8 Ʉmwantanda ʉnʉ abhomba lye angalɨkhola. Aatala kʉwʉpakha ʉmʉbhɨlɨ waanɨ amafuta ganaaga kʉwʉlɨngaanya kʉsyɨlwa.
8 Ela fez o que pode: embalsamou-me antecipadamente o corpo para a sepultura.
9 Nalyoli ɨnkʉbhabhʉʉzya, poponti pe iNtumi iNyinza zɨkhayɨlʉmbɨɨlɨlwa mʉ nsɨ zyonti, lye ʉmwantanda ʉnʉ ambombela lɨkhayɨlongwa kʉmʉkʉmbʉkha.”
9 Em verdade vos digo: onde quer que for pregado em todo o mundo o Evangelho, será contado para sua memória o que ela fez.
10 Pe ʉYʉʉda Sikalioti, weeka mu bhalandati bhaala ishumi na bhabhɨlɨ abha Yeesu, akhabhala kʉlonjeelela kʉ bhapɨtɨ abha bhapuutili kʉtɨ, abhalanje ɨdala ɨlya kʉmʉlema uYeesu.
10 Judas Iscariotes, um dos Doze, foi avistar-se com os sumos sacerdotes para lhes entregar Jesus.
11 Abhapuutili abhapɨtɨ we bhɨmvwa, bhakhasha nhaani. Bhakhalagana nawo kʉtɨ bhatiimupe ɨnhela. Pe ʉYʉʉda akhanda kwanza ɨdala ɨlya kʉmʉlonjeelela uYeesu mʉ khabhalɨlo khe khakhondeeye.
11 A esta notícia, eles alegraram-se e prometeram dar-lhe dinheiro. E ele buscava ocasião oportuna para o entregar.
12 Lyámɨle lisiku ɨlya kwanda ɨlya shikulukulu ɨsha makaati ge gatabhishiilwe uwusafu. Khabhɨlɨ kháamɨle khabhalɨlo khe abhantʉ bhakhabhoolaga ɨngoole ɨyɨ Pasaaka. Pe abhalandati bha Yeesu bhakhamʉbhʉzɨɨlɨzya bhakhatɨ, “Ʉkwanza tʉbhale tʉkʉlɨnganɨzanye kwoshi ishikulukulu ɨshɨ Pasaaka?”
12 No primeiro dia dos Ázimos, em que se imolava a Páscoa, perguntaram-lhe os discípulos: Onde queres que preparemos a refeição da Páscoa?
13 Pe uYeesu akhabhasonteelezya abhalandati bhaakwe bhabhɨlɨ. Akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Bhalaji mʉ nhaaya ɨyo, mʉtɨkhomaane nu muntu ʉmʉsakhaala ʉmo we apimbile ɨnsonta ɨya minzi, mʉkhamʉlandataje kuula kwe akʉbhala.
13 Ele enviou dois dos seus discípulos, dizendo: Ide à cidade, e sair-vos-á ao encontro um homem, carregando um cântaro de água.
14 Mu nyumba yiila ye ayinjila, mʉbhale mʉmʉbhʉʉzye ʉmwene nyumba mʉtɨ, ‘UMumanyizyi akʉbhʉzɨɨlɨzya akʉtɨ, ulupitu ʉlwa bhajeni lʉlɨ pooshi? Mʉnʉʉmwo mwe ɨnkwanza kulya ishikulukulu ɨshɨ Pasaaka peeka na bhalandati bhaanɨ.’
14 Segui-o e, onde ele entrar, dizei ao dono da casa: O Mestre pergunta: Onde está a sala em que devo comer a Páscoa com os meus discípulos?
15 Pe ʉmwene nyumba wʉʉyo atɨbhalanje ulupitu ʉlʉpɨtɨ ʉlwa pamwanya mu nyumba ɨnjelenhanye, lwe lʉlɨngaanye nzɨɨla apa kwɨkhala. Mʉnʉʉmwo mwe mʉtɨlɨngaanye.”
15 E ele vos mostrará uma grande sala no andar superior, mobiliada e pronta. Fazei ali os preparativos.
16 Abhalandati bhaala bhakhasogola, bhakhabhala bhakhinjila mʉ nhaaya. Bhakhaaga zyonti zɨlɨ shishiila she uYeesu ábhabhuziizye, bhakhalɨngaanya ɨPasaaka.
16 Partiram os discípulos para a cidade e acharam tudo como Jesus lhes havia dito, e prepararam a Páscoa.
17 We kwabha shalyabheela, uYeesu akhɨnza peeka na bhalandati bhaakwe bhaala ishumi na bhabhɨlɨ.
17 Chegando a tarde, dirigiu-se ele para lá com os Doze.
18 We bhalɨ kulya, uYeesu akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Nalyoli ɨnkʉbhabhʉʉzya, weeka wiinyu we akulya peeka nɨɨne panaapa, atɨndonjeelele kʉ bhalʉgʉ.”
18 E enquanto estavam sentados à mesa e comiam, Jesus disse: Em verdade vos digo: um de vós que come comigo me há de entregar.
19 Abhalandati bhaakwe bhakhanda kʉswɨmɨɨlɨla, weeka weeka akhanda kʉmʉbhʉʉzya uYeesu kʉtɨ, “Bhʉlɨ, neene?”
19 Começaram a entristecer-se e a perguntar-lhe, um após outro: Porventura sou eu?
20 UYeesu akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Atɨbhe wamwinyu weeka ɨmwe ishumi na bhabhɨlɨ, we akʉsanzɨla ikaati peeka nɨɨne mʉ shɨlɨɨlo umu.
20 Respondeu-lhes ele: É um dos Doze, que se serve comigo do mesmo prato.
21 ɄMwana wa Muntu atɨbhale anza she yisimbiilwe mu Wusimbe uWufinjile. Ɨleelo asheleeye umuntu we akʉmʉlonjeelela ʉMwana wa Muntu kʉ bhalʉgʉ! Yaamɨle kwashi kʉkwakwe umuntu wʉnʉʉyo nhanɨ atakhapapwaga.”
21 O Filho do homem vai, segundo o que dele está escrito, mas ai daquele homem por quem o Filho do homem for traído! Melhor lhe seria que nunca tivesse nascido...
22 We bhakulya, uYeesu akheega ikaati, akhalɨsaya, akhamensula, akhaabhapa abhalandati bhaakwe, akhatɨ, “Yeeji, uwu we mʉbhɨlɨ waanɨ.”
22 Durante a refeição, Jesus tomou o pão e, depois de o benzer, partiu-o e deu-lho, dizendo: Tomai, isto é o meu corpo.
23 Khabhɨlɨ akheega ɨshɨkoopa, akhasalifwa kwa Mʉlʉngʉ, akhaabhapa abhalandati bhaakwe, bhonti bhakhamwelela mʉ shɨkoopa shiila.
23 Em seguida, tomou o cálice, deu graças e apresentou-lho, e todos dele beberam.
24 Akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Ili lɨbhanda lyanɨ lye likwitikha kʉnongwa ya bhantʉ abhinji, likusimishizya ulufingo ʉlwa Mʉlʉngʉ na bhantʉ bhaakwe.
24 E disse-lhes: Isto é o meu sangue, o sangue da aliança, que é derramado por muitos.
25 Nalyoli ɨnkʉbhabhʉʉzya ɨnkʉtɨ, kufuma ʉmʉsanyʉʉnʉ, te ɨnhamwele winza idivaayi iyi zabiibu paka pi siku liila lye ɨnhayɨmwela idivaayi iyi zabiibu mʉ wʉmwene wa Mʉlʉngʉ.”
25 Em verdade vos digo: já não beberei do fruto da videira, até aquele dia em que o beberei de novo no Reino de Deus.
26 Pe bhakhɨmba ʉlwɨmbo. We bhaamala kwɨmba, bhakhasogola, bhakhabhala kwɨ gamba ɨlya Mizeituni.
26 Terminado o canto dos Salmos, saíram para o monte das Oliveiras.
27 We bhalɨ mwɨ dala, uYeesu akhabhabhʉʉzya abhalandati bhaakwe akhatɨ, “Ɨmwe mwenti mʉtɨshɨmbɨle na kʉndekha. Kʉnongwa ye yisimbiilwe mu Wusimbe uWufinjile kʉtɨ,
27 E Jesus disse-lhes: Vós todos vos escandalizareis, pois está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas serão dispersas {Zac 13,7}.
28 “Ɨleelo we nazyʉkha, ɨnhayɨbhatangʉlɨla kʉbhala kʉ Galɨlaaya.”
28 Mas depois que eu ressurgir, eu vos precederei na Galiléia.
29 Pe uPeeteli akhamʉbhʉʉzya akhatɨ, “Poope ɨnga abhamwɨtʉ bhonti bhakʉshɨmbɨla, ɨleelo ɨne ɨntangakʉshɨmbɨla ɨnkʉleshe.”
29 Entretanto, Pedro lhe respondeu: Ainda que todos se escandalizem de ti, eu, porém, nunca!
30 UYeesu akhamʉbhʉʉzya akhatɨ, “Nalyoli ɨnkʉkʉbhʉʉzya kʉtɨ, uwusiku ʉwa mʉsanyʉʉnʉ, we ɨnhanda yɨshɨɨlɨ kʉbhɨlɨshɨla khabhɨlɨ, ɨwe ʉtɨnhaane khatatʉ kʉtɨ utamanyile.”
30 Jesus disse-lhe: Em verdade te digo: hoje, nesta mesma noite, antes que o galo cante duas vezes, três vezes me terás negado.
31 Ɨleelo uPeeteli akhazeemela nhaani akhatɨ, “Poope ɨnga yɨtɨbhe ya kufwa peeka nɨɨwe, te yɨmbɨɨshe kʉtɨ ɨnkʉkhaane ɨwe ngakheeka.” Abhalandati abhamwabho bhoope bhakhalonga shɨɨsho.
31 Mas Pedro repetia com maior ardor: Ainda que seja preciso morrer contigo, não te renegarei.E todos disseram o mesmo.
32 We bhaafikha kwɨ gamba ɨlya Mizeituni, bhakhabhala ku bositaani ye bhakhatɨnjɨ iGetisemaani. UYeesu akhabhabhʉʉzya abhalandati bhaakwe akhatɨ, “Yiikhali ɨpa, mʉ khabhalɨlo khe ɨne inkupuuta.”
32 Foram em seguida para o lugar chamado Getsêmani, e Jesus disse a seus discípulos: Sentai-vos aqui, enquanto vou orar.
33 Akhabheega uPeeteli, ʉYaakobo nu Yookhani, akhabhala nabho apatali khashe, akhanda kʉswɨmɨɨlɨla na kupulinta.
33 Levou consigo Pedro, Tiago e João; e começou a ter pavor e a angustiar-se.
34 Akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Ʉmwoyo waanɨ wʉswɨmɨlɨɨye nhaani, ɨngafwa bhʉʉlo. Ɨmwe mwɨkhale panaapa, mʉbhe amiiso.”
34 Disse-lhes: A minha alma está numa tristeza mortal; ficai aqui e vigiai.
35 Akhasejela pɨlongolela khashe, akhagwa shikupama. Akhapuutaga kʉtɨ, ɨnga yɨtɨnhanaga, aamɨle atashɨlɨle mʉ khabhalɨlo ɨkho akha mayɨmba.
35 Adiantando-se alguns passos, prostrou-se com a face por terra e orava que, se fosse possível, passasse dele aquela hora.
36 UYeesu akhalonga akhatɨ, “Aaba, we Taata, ɨwe kʉkwakho zyonti zɨkʉbhombekha. Ʉtakhɨtɨshɨzye kʉtɨ amayɨmba amapɨtɨ ɨga ganaaje! Ɨleelo yɨtakhabhe anza she ɨnkwanza, lyoli anza she ʉkwanza ɨwe.”
36 Aba! {Pai!}, suplicava ele. Tudo te é possível; afasta de mim este cálice! Contudo, não se faça o que eu quero, senão o que tu queres.
37 We agalʉkha ku bhalandati bhaakwe, akhaaga bhagonile utulo. Akhamʉbhʉʉzya uPeeteli akhatɨ, “Siimoni, ugonile utulo? Wapootwa kʉbha amiiso ɨsaala yeeka nyeene?”
37 Em seguida, foi ter com seus discípulos e achou-os dormindo. Disse a Pedro: Simão, dormes? Não pudeste vigiar uma hora!
38 Akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Daamushi, mʉbhe amiiso na kupuuta kʉtɨ mutakhinjile mʉ ndɨngo. Ʉmwoyo wʉlɨ na makha aga kwɨtɨshɨla, ɨleelo ʉmʉbhɨlɨ mudeganu.”
38 Vigiai e orai, para que não entreis em tentação. Pois o espírito está pronto, mas a carne é fraca.
39 UYeesu akhabhala akha wʉbhɨlɨ kupuuta, akhagalʉshɨla kʉlonga amazwi gagaala.
39 Afastou-se outra vez e orou, dizendo as mesmas palavras.
40 We agalʉkha winza, akhaaga bhagonile, kʉnongwa ye utulo twámɨle twinji mu miiso gaabho. We abhadaamʉsya, bhatakhalɨmanya ɨlya kʉmwamʉla khaala.
40 Voltando, achou-os de novo dormindo, porque seus olhos estavam pesados; e não sabiam o que lhe responder.
41 We ayɨnza winza akha wʉtatʉ, akhabhabhʉʉzya abhalandati bhaakwe akhatɨ, “Mʉlɨ she mugonile utulo na kʉtʉʉzya? Ishi mwagona khayaana. Akhabhalɨlo khaafikha khe ʉMwana wa Muntu atɨlemwe na bhabhomba mbiibhi.
41 Voltando pela terceira vez, disse-lhes: Dormi e descansai. Basta! Veio a hora! O Filho do homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores.
42 Daamushi, saalɨ tʉsogolaje! Yeenya, ʉla we akʉndonjeelela alɨ papɨɨpɨ.”
42 Levantai-vos e vamos! Aproxima-se o que me há de entregar.
43 We uYeesu akʉlonga, ʉYʉʉda, weeka mu bhalandati bhaakwe ishumi na bhabhɨlɨ, akhɨnza peeka nɨ mpʉga ɨmpɨtɨ ɨya bhantʉ bhe bháamɨle na mafwo amapɨtɨ ni nduugu. Ɨmpʉga yɨnɨɨyo yáfumile kʉ bhapɨtɨ abha bhapuutili, ku bhamanyizyi abhɨ ndajɨzyo na kʉ bhasongo abha Bhayahuudi.
43 Ainda falava, quando chegou Judas Iscariotes, um dos Doze, e com ele um bando armado de espadas e cacetes, enviado pelos sumos sacerdotes, escribas e anciãos.
44 ɄYʉʉda we atɨmʉlonjeelele, ábhapiiye nzɨɨla ɨshɨlolesyo átɨlɨ, “Ʉla we mwalola namʉtambɨla, mʉkhamanyaje kʉtɨ we wʉʉyo. Mʉkhamʉlemaje na kʉsogola nawo mʉmʉlɨndɨlɨɨye.”
44 Ora, o traidor tinha-lhes dado o seguinte sinal: Aquele a quem eu beijar é ele. Prendei-o e levai-o com cuidado.
45 Pe ʉYʉʉda we aafikha bhʉʉlo paala, akhalongola akhabhala pe uYeesu áamɨle, akhalonga akhatɨ, “Mwagona Mumanyizyi!” Akhamʉtambɨla.
45 Assim que ele se aproximou de Jesus, disse: Rabi!, e o beijou.
46 Pe abhantʉ bhaala bhakhamʉlema uYeesu, bhakhamʉlɨndɨɨlɨla.
46 Lançaram-lhe as mãos e o prenderam.
47 Ɨleelo umuntu ʉmo mʉ bhaala bhe bhɨ́mɨlɨɨye papaala peeka nu Yeesu, akhasakʉla ʉmʉfwo waakwe ʉmʉpɨtɨ, akhamʉkhoma na kumudiba ikutwe umubhombi wa mupuutili ʉmʉpɨtɨ.
47 Um dos circunstantes tirou da espada, feriu o servo do sumo sacerdote e decepou-lhe a orelha.
48 UYeesu akhabhabhʉʉzya abhantʉ bhaala akhatɨ, “Khooni khe mwinzile na mafwo amapɨtɨ ni nduugu kʉtɨ mʉndeme ɨne, ngatɨ bhantʉ bhe bhakʉbhala kʉmʉlema umuntu we mufwuli?
48 Mas Jesus tomou a palavra e disse-lhes: Como a um bandido, saístes com espadas e cacetes para prender-me!
49 Wiila bhʉʉlo naamɨle peeka nɨɨmwe, namanyɨzyaga mwi linga ilyi Nyumba iMfinjile, khooni khe mʉtandemaga? Ɨleelo ziniizi zyabhombekha ɨnga zye zyásimbiilwe mu Wusimbe uWufinjile zɨkwɨle.”
49 Entretanto, todos os dias estava convosco, ensinando no templo, e não me prendestes. Mas isso acontece para que se cumpram as Escrituras.
50 Pe abhalandati bhaakwe bhonti bhe bháamɨle peeka nawo, bhakhamʉlekha, bhakhashɨmbɨla.
50 Então todos o abandonaram e fugiram.
51 Kwámɨle nʉ mwana umutunta ʉmo we ákwatile ɨshɨlʉndo, akhamʉlandataga uYeesu. Woope bhakhalɨnga kʉtɨ bhamʉleme.
51 Seguia-o um jovem coberto somente de um pano de linho; e prenderam-no.
52 Ɨleelo ʉweene akhapulumukha kʉ nyoobhe, akhabhaleshela ɨshɨlʉndo shaakwe, akhashɨmbɨla ʉlʉbhɨlo alɨ shitali.
52 Mas, lançando ele de si o pano de linho, escapou-lhes despido.
53 Pe abhantʉ bhaala bhakhamʉtwala uYeesu kwa mupuutili ʉmʉpɨtɨ. Bhakhabhʉngaana papaala abhapɨtɨ abha bhapuutili bhonti, abhasongo, na bhamanyizyi abhɨ ndajɨzyo.
53 Conduziram Jesus à casa do sumo sacerdote, onde se reuniram todos os sacerdotes, escribas e anciãos.
54 UPeeteli akhamʉlandataga uYeesu apatali bhʉʉlo. Akhabhala, akhinjila mukaasi mʉ lʉbhaga lwa mupuutili ʉmʉpɨtɨ. Akhɨɨkhala mumuula peeka na bhalindiilili bha mupuutili ʉmʉpɨtɨ, akhootaga ʉmwoto pa lʉbhʉngo.
54 Pedro o foi seguindo de longe até dentro do pátio. Sentou-se junto do fogo com os servos e aquecia-se.
55 Abhapɨtɨ abha bhapuutili nɨ balaaza lyonti ɨlya bhasongo, bhakhanda kwanza uwukeeti ʉwa kʉmʉsɨtaakɨla uYeesu ɨnga bhamʉlonje na kʉmʉgoga, ɨleelo bhatakhawaaga uwukeeti naawumo.
55 Os sumos sacerdotes e todo o conselho buscavam algum testemunho contra Jesus, para o condenar à morte, mas não o achavam.
56 Abhantʉ abhinji bháfumwizye uwukeeti ʉwa kʉmwandɨla ɨlenga uYeesu, ɨleelo uwukeeti waabho wʉkhaleganaga.
56 Muitos diziam falsos testemunhos contra ele, mas seus depoimentos não concordavam.
57 Khabhɨlɨ abhantʉ abhamwabho bhamu bhakhɨmɨɨlɨla kufumwa uwukeeti ʉwɨ lenga. Bhakhalongaga bhakhatɨnjɨ,
57 Levantaram-se, então, alguns e deram esse falso testemunho contra ele:
58 “Ɨtwe twámwimvwizye tʉneetwe umuntu ʉnʉ akʉlonga akʉtɨ, ‘Ɨne ɨntɨpongolanye iNyumba iMfinjile ɨnɨ ye abhantʉ bházenjile. Ɨleelo ɨnhayɨzenga iyinji ku nsiku zɨtatʉ nyeene. Inyumba yɨnɨɨyo te yɨkhazengwe na bhantʉ.’ ”
58 Ouvimo-lo dizer: Eu destruirei este templo, feito por mãos de homens, e em três dias edificarei outro, que não será feito por mãos de homens.
59 Poope na ku liniili bhʉʉlo, uwukeeti waabho wʉtakhɨtɨnhana ngakheeka.
59 Mas nem neste ponto eram coerentes os seus testemunhos.
60 Pe umupuutili ʉmʉpɨtɨ akhɨmɨɨlɨla pɨlongolela pɨ balaaza. Akhamʉbhʉzɨɨlɨzya uYeesu akhatɨ, “Bhʉlɨ, ʉtakwamʉla naalimo? Ʉtakʉlola kʉtɨ abhantʉ bhonti ɨbha bhakufumwa uwukeeti kʉkʉsɨtaaka ɨwe?”
60 O sumo sacerdote levantou-se no meio da assembléia e perguntou a Jesus: Não respondes nada? O que é isto que dizem contra ti?
61 Ɨleelo uYeesu akhapʉʉma mye, atakhalonga izwi naalimo. Umupuutili ʉmʉpɨtɨ akhamʉbhʉzɨɨlɨzya winza akhatɨ, “Bhʉlɨ, ɨwe we we Kilisiti, ʉMwana wa Mʉlʉngʉ, ʉMʉlʉngʉ ʉwa Wumwamu?”
61 Mas Jesus se calava e nada respondia. O sumo sacerdote tornou a perguntar-lhe: És tu o Cristo, o Filho de Deus bendito?
62 UYeesu akhamwamʉla akhatɨ, “Ee! Ɨne ne neene. Khabhɨlɨ ɨmwe mʉtɨmʉlole ʉMwana wa Muntu ayɨkhaaye kʉmbalɨ ɨya kʉndɨɨlo ɨya Mʉlʉngʉ ʉwa makha. Khabhɨlɨ mʉkhayɨmʉlola we akwɨnza mʉ mabhɨngo.”
62 Jesus respondeu: Eu o sou. E vereis o Filho do Homem sentado à direita do poder de Deus, vindo sobre as nuvens do céu.
63 Pe umupuutili ʉmʉpɨtɨ akhadebulanya amenda gaakwe akhatɨ, “Tʉkwanza bhaashi abhakeeti winza?
63 O sumo sacerdote rasgou então as suas vestes. Para que desejamos ainda testemunhas?!, exclamou ele.
64 Mwɨmvwa mʉneemwe amashoolanyo gaakwe! Ishi ɨmwe, mʉkʉtɨ bhʉlɨ?” Abhantʉ bhonti bhakhamʉlonga bhakhatɨ, “Ʉnʉ ayiiye kʉtɨ tʉmʉgoje.”
64 Ouvistes a blasfêmia! Que vos parece? E unanimemente o julgaram merecedor da morte.
65 Pe bhamu bhakhanda kʉmʉswɨla amatɨ, kumugubishila kumiiso na kʉmʉkhoma ni nguumu. Bhakhamʉbhʉʉzya bhakhatɨ, “Tambʉla twenye wumukuwi she waamanya kʉtɨ wu naanu we akʉkhoma!” Bhoope abhalindiilili bhe bháamɨle papaala, bhakhamwega, bhakhamʉkhoma na makoofi.
65 Alguns começaram a cuspir nele, a tapar-lhe o rosto, a dar-lhe socos e a dizer-lhe: Adivinha! Os servos igualmente davam-lhe bofetadas.
66 Mʉ khabhalɨlo khanaakho, uPeeteli áamɨle she alɨ mʉ lʉbhʉngo. Pe akhɨnza ʉmʉlɨndʉ weeka mu bhabhombi abha shantanda abha mupuutili ʉmʉpɨtɨ.
66 Estando Pedro embaixo, no pátio, veio uma das criadas do sumo sacerdote.
67 Akhamʉlola uPeeteli akwota ʉmwoto, akhamutina. Akhamʉbhʉʉzya akhatɨ, “Nɨɨwe bhʉʉlo waamɨle peeka nu Yeesu ʉwa ku Naazaleti.”
67 Ela fixou os olhos em Pedro, que se aquecia, e disse: Também tu estavas com Jesus de Nazaré.
68 Ɨleelo uPeeteli akhakhaana akhatɨ, “Ɨne intamanyile. Khabhɨlɨ ɨntakʉzyaganya zɨnɨɨzyo zye ʉkʉlonga khaala!” Akhabhala pa shɨlyango. Mʉ khabhalɨlo khakhaala, ɨnhanda yɨkhabhɨlɨshɨla.
68 Ele negou: Não sei, nem compreendo o que dizes. E saiu para a entrada do pátio; e o galo cantou.
69 Umubhombi ʉmʉlɨndʉ ʉla akhamʉlola winza uPeeteli, akhanda kʉbhabhʉʉzya abhantʉ bhe bhɨ́mɨlɨɨye paala akhatɨ, “Umuntu ʉnʉ woope alɨ peeka nabho.”
69 A criada, que o vira, começou a dizer aos circunstantes: Este faz parte do grupo deles.
70 Ɨleelo uPeeteli akhakhaana winza. Akhabhalɨlo khakhashɨla khashe bhʉʉlo, abhantʉ bhaala bhe bhɨ́mɨlɨɨye papaala, bhoope bhakhamʉbhʉʉzya uPeeteli bhakhatɨ, “Nalyoli wumuntu ɨwe ʉlɨ peeka nabho, kʉnongwa ye nɨɨwe ufumile kʉ Galɨlaaya.”
70 Mas Pedro negou outra vez. Pouco depois, os que ali estavam diziam de novo a Pedro: Certamente tu és daqueles, pois és galileu.
71 Ɨleelo uPeeteli akhanda kutipa na kʉlapa, akhatɨ, “Umuntu ʉnʉ we mʉkʉmʉtekha, ɨne intamumanyile. Ɨne ɨnkʉlonga zya nalyoli, ɨnga ɨnkwanda lɨlenga, ʉMʉlʉngʉ akhandongaje!”
71 Então ele começou a praguejar e a jurar: Não conheço esse homem de quem falais.
72 Panaapo bhʉʉlo, ɨnhanda yɨkhabhɨlɨshɨla akha wʉbhɨlɨ. Mʉ khabhalɨlo khanaakho, uPeeteli akhalɨkʉmbʉkha izwi liila lye uYeesu ámubhuziizye kʉtɨ, “We ɨnhanda yɨshɨɨlɨ kʉbhɨlɨshɨla, ʉtɨnhaane khatatʉ.” UPeeteli we asɨɨbha zɨnɨɨzyo, akhalɨla, akhiisya amasonzi aminji.
72 E imediatamente cantou o galo pela segunda vez. Pedro lembrou-se da palavra que Jesus lhe havia dito: Antes que o galo cante duas vezes, três vezes me negarás. E, lembrando-se disso, rompeu em soluços.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.