Lucas 22
ULufingo uLupwa kʉ ndongo ɨya Shɨmalɨla (MGQ) vs NTLH
1 Akhabhalɨlo akhi shikulukulu ɨsha makaati ge gatabhishiilwe uwusafu sháamɨle papɨɨpɨ. Ishikulukulu shɨnɨɨsho bhakhatɨnjɨ ɨPasaaka.
1 Faltava pouco tempo para a Festa dos Pães sem Fermento , chamada Páscoa .
2 Abhapɨtɨ bha bhapuutili, peeka na bhamanyizyi abhɨ ndajɨzyo, bhakhanzaga ɨdala ɨlya kʉmʉgojela uYeesu. Bhakhabhombaga lɨnɨɨlyo kukwilu, kʉnongwa ye bhakhogopaga abhantʉ.
2 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito para matar Jesus em segredo porque tinham medo do povo.
3 Pe uSeetani akhamwinjila ʉYʉʉda, we bhakhatɨnjɨ Sikalioti, weeka mu bhalandati bha Yeesu ishumi na bhabhɨlɨ.
3 Então Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze discípulos.
4 ɄYʉʉda akhabhala kʉ bhapɨtɨ abha bhapuutili, na kʉ bhapɨtɨ abha bhasikaali bhe bhakhalɨndɨlɨlaga iNyumba iMfinjile. Akhalonga nabho she atɨbhaavwe ɨnga bhamʉleme uYeesu.
4 Judas foi falar com os chefes dos sacerdotes e com os oficiais da guarda do Templo para combinar a maneira como ele ia lhes entregar Jesus.
5 Lɨnɨɨlyo, lɨkhabhakhondezya nhaani abhapɨtɨ bhaala, pe bhakhɨtɨnhana nʉ weene kuumupa ɨnhela.
5 Eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele.
6 ɄYʉʉda akhɨɨtɨkha, pe akhanda kwanza akhabhalɨlo khe ɨmpʉga ɨya bhantʉ naayimo, kʉtɨ amʉlonjeelele uYeesu.
6 Judas aceitou e começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus a eles, sem que o povo ficasse sabendo.
7 Isiku ilyi shikulukulu ɨsha makaati ge gatabhishiilwe uwusafu, likhafikha. Isiku lɨnɨɨlyo, yɨkhanzɨwaaga abhantʉ bhabhoole ɨngoole zye zyábhishiilwe kʉbha zyɨ Pasaaka.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento , dia em que os judeus matavam carneirinhos para comemorar a Páscoa .
8 Pe uYeesu akhamʉsonteelezya uPeeteli nu Yookhani, akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Bhalaji mʉtʉlɨnganɨzanye ishaakulya ɨshɨ Pasaaka.”
8 Então Jesus deu a Pedro e a João a seguinte ordem:
9 Bhakhamʉbhʉzɨɨlɨzya bhakhatɨ, “Ʉkwanza tʉlɨngaanye kwoshi?”
9 Eles perguntaram: — Onde o senhor quer que a gente prepare o jantar?
10 Akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Bhalaji mwinjile mʉ nhaaya ɨya mu Yelusaleemu. We mwinjila, mʉtɨkhomaane nʉ mʉsakhaala ʉmo, ayitwinshile ɨnsonta ɨya minzi. Mʉkhamʉlandataje umuntu wʉnʉʉyo mukhinjilaje mu nyumba ye atiyinjile.
10 Jesus respondeu:
11 Pe mʉkhamʉbhʉʉzye ʉmwanensho uwi nyumba yɨnɨɨyo mʉkhatɨ, ‘UMumanyizyi akʉbhʉzɨɨlɨzya akʉtɨ, “Ulupitu ʉlwa bhajeni lʉlɨ pooshi? Mʉnʉʉmwo mwe ɨnkwanza kulya ishikulukulu ɨshɨ Pasaaka peeka na bhalandati bhaanɨ.” ’
11 e digam ao dono dela: “O Mestre mandou perguntar a você onde fica a sala em que ele e os seus discípulos vão comer o jantar da Páscoa.”
12 Woope atɨbhalanje ulupitu ʉlʉpɨtɨ ʉlwa pamwanya mu nyumba ɨnjelenhanye, lwe lʉlɨngaanye nzɨɨla apa kwɨkhala. Mʉnʉʉmwo mwe mʉtɨlɨngaanye.”
12 Então ele mostrará a vocês uma grande sala mobiliada, no andar de cima. Preparem ali o jantar.
13 Abhalandati bhaala bhakhabhala, bhakhafikha mʉ nhaaya yɨnɨɨyo. We bhaafikha, bhakhaaga zyonti zɨlɨ shishiila she uYeesu ábhabhuziizye. Pe bhakhalɨngaanya ɨPasaaka.
13 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
14 Akhabhalɨlo akha kulya khakhafikha. Pe uYeesu akhɨɨkhala kulya ishaakulya peeka na bhasundikwa bhaakwe.
14 Quando chegou a hora, Jesus sentou-se à mesa com os apóstolos
15 Akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Naseshela nhaani kulya ishikulukulu ishi ɨshɨ Pasaaka peeka nɨɨmwe, we ɨnshɨɨlɨ kʉbha mʉ mayɨmba.
15 e lhes disse:
16 Ɨnkʉbhabhʉʉzya kʉtɨ, te ɨnhaalye winza ishikulukulu ɨshɨ Pasaaka paka ʉMʉlʉngʉ we abhatʉʉla abhantʉ bhaakwe bhonti na kʉtabhaala mʉ wʉmwene wa Mʉlʉngʉ.”
16 Pois eu digo a vocês que nunca comerei este jantar até que eu coma o verdadeiro jantar que haverá no
17 Pe uYeesu akheega ɨshɨkoopa, akhamusalifwa ʉMʉlʉngʉ akhatɨ, “Yeeji, mʉmwele mwenti!
17 Então Jesus pegou o cálice de vinho, deu graças a Deus e disse:
18 Ɨnkʉbhabhʉʉzya kʉtɨ, te ɨnhamwele winza idivaayi iyi zabiibu paka we ʉwʉmwene wa Mʉlʉngʉ wɨnza.”
18 Pois eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até que chegue o Reino de Deus.
19 Pe akheega ikaati, akhamusalifwa ʉMʉlʉngʉ, akhamensulanya. We akʉʉbhapa, akhatɨ, “Uwu we mʉbhɨlɨ waanɨ, we inkuwufumwa kʉnongwa yiinyu. Mʉbhombaje shiniishi, kʉnkʉmbʉkha ɨne.”
19 Depois pegou o pão e deu graças a Deus. Em seguida partiu o pão e o deu aos apóstolos, dizendo:
20 We bhaamala, uYeesu akheega ɨshɨkoopa, akhamusalifwa ʉMʉlʉngʉ. We akʉʉbhapa, akhatɨ, “Ɨshɨkoopa ishi sha lufingo ulupwa, lwe ʉMʉlʉngʉ atɨbhombe nɨɨmwe kwɨ dala ɨlya kwitikha ɨbhanda lyanɨ kʉnongwa yiinyu.
20 Depois do jantar, do mesmo modo deu a eles o cálice de vinho, dizendo:
21 “Ɨleelo mʉmanye kʉtɨ, umuntu we akwanza kʉndonjeelela, tukulya peeka nawo panaapa.
21 Mas vejam: o traidor está aqui sentado comigo à mesa!
22 Kwe kʉtɨ ʉMwana wa Muntu atɨbhale anza she ʉMʉlʉngʉ ábhiishile ʉlʉbhaatɨkho. Ɨleelo asheleeye, umuntu wʉnʉʉyo we akʉmʉlonjeelela!”
22 Pois o
23 Pe abhasundikwa bha Yeesu bhakhanda kʉbhʉzɨlɨzanya bhɨɨbho na bhɨɨbho kʉtɨ, wu naanu mʉ shɨpʉga shaabho we atɨbhombe lɨnɨɨlyo.
23 Então os apóstolos começaram a perguntar uns aos outros quem seria o traidor.
24 Abhalandati bha Yeesu bhakhanda kʉdalɨnhana kʉtɨ, wu naanu mʉ bhɨɨbho we mʉpɨtɨ.
24 Os apóstolos tiveram uma forte discussão sobre qual deles deveria ser considerado o mais importante.
25 Pe uYeesu akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Abhamwene abhɨ nsɨ bhakʉtabhaala abhantʉ bhaabho kʉ makha, ɨleelo abhamwene bhanaabho bhakʉyɨtekha kʉtɨ, Bha Shisa kʉ Bhantʉ.
25 Então Jesus disse:
26 “Ɨleelo ɨmwe, mʉtakhasheele kʉbhomba shɨnɨɨsho. Lyoli umuntu we mʉpɨtɨ kukwinyu, wʉnʉʉyo abhanje ngatɨ muntu munsi ku bhonti. We akʉlongozya abhantʉ, abhanje ngatɨ muntu we akʉbhabhombela abhanjɨ.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, o mais importante deve ser como o menos importante; e o que manda deve ser como o que é mandado.
27 Ishi! Ʉmʉsongo wu naanu? We akwɨkhala kulya ishaakulya! We akwavwa? Bhaatɨ! Te we akwɨkhala kulya? Ishi, ɨne ɨndɨ peeka nɨɨmwe, ne muntu we akʉbhabhombela.
27 Quem é o mais importante? É o que está sentado à mesa para comer ou é o que está servindo? Claro que é o que está sentado à mesa. Mas entre vocês eu sou como aquele que serve.
28 “Akhabhalɨlo khonti akhɨ ndɨngo zyanɨ, ɨmwe mwe mwaamɨle nɨɨne.
28 — Vocês têm estado sempre comigo nos meus sofrimentos.
29 Ishi, nɨɨne ɨnkʉʉbhapa amakha aga kʉtabhaala mʉ wʉmwene waanɨ, anza she ʉTaata waanɨ ámpiiye kʉtabhaala.
29 Por isso, assim como o meu Pai me deu o direito de governar, eu também dou o mesmo direito a vocês.
30 Pe mukhayilya na kʉmwela nɨɨne, mʉ wʉmwene waanɨ. Khabhɨlɨ mʉkhayɨɨkhala mʉ matengo aga shɨmwene, kʉbhalonga abhantʉ abha vɨkholo ishumi na vɨbhɨlɨ ɨvwa Bhaisilaeli.”
30 Vocês vão comer e beber à minha mesa no meu
31 UYeesu akhatɨ, “Siimoni, Siimoni! Ʉmanye akhinza kʉtɨ uSeetani amulaabhile ʉMʉlʉngʉ na ayitishiliilwe kʉbhalɨnga ɨmwe, anzu muvuni ʉwɨ ngano she akʉkhoma na kugulusya ɨngano yaakwe.
31 Jesus continuou:
32 Ɨleelo ɨne, ɨnkʉkʉlaabhɨla kwa Mʉlʉngʉ, kʉtɨ ʉtakhalʉleshe ʉlwɨtɨkho lwakho kʉkwanɨ. Ɨleelo we wangalʉshɨla ɨne, ʉkhabhagomwe abhamwinyu.”
32 Mas eu tenho orado por você, Simão, para que não lhe falte fé. E, quando você voltar para mim, anime os seus irmãos.
33 USiimoni akhamwamʉla akhatɨ, “We Mwene! Ɨne injifumwizye kʉbha nɨɨwe, injilinganyiinye kʉkʉngwa peeka nɨɨwe mwɨ jeela, poope yɨbhe ya kufwa!”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Estou pronto para ser preso e morrer com o senhor!
34 UYeesu akhamwamʉla akhatɨ, “Peeteli! Ɨnkʉkʉbhʉʉzya kʉtɨ, uwusiku ʉwa mʉsanyʉʉnʉ, we ɨnhanda yɨshɨɨlɨ kʉbhɨlɨshɨla, ʉtɨnhaane khatatʉ kʉtɨ utamanyile.”
34 Então Jesus afirmou:
35 Pɨlongolela, uYeesu akhabhabhʉzɨɨlɨzya abhalandati bhaakwe akhatɨ, “We nabhasonteelezya sita nhela, awe imbuguuli awe ɨvɨlyatʉ, mwaabhuliliilwe akhantʉ khokhonti?” Bhakhamwamʉla bhakhatɨ, “Khaala.”
35 Depois Jesus perguntou aos discípulos: — Não faltou nada! — responderam eles.
36 Pe uYeesu akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Ishi, ɨnga umuntu alɨ nɨ nhela, awe imbuguuli, ayeeje. Woope we atalɨ nʉ mʉfwo ʉmʉpɨtɨ, akazye ikooti lyakwe, ɨnga akale weeka.
36 Então Jesus disse:
37 Kʉnongwa ye yisimbiilwe mu Wusimbe uWufinjile kʉtɨ, ‘Abhaziliilwe peeka na bhabhomba mbiibhi.’ Amazwi ganaago gásimbiilwe ɨzya kʉkwanɨ. Ishi ɨnkʉbhabhʉʉzya kʉtɨ, ganaago gakwanzɨwa gabhombeshe kʉkwanɨ, khabhɨlɨ galɨ papɨɨpɨ kʉbhombekha.”
37 Pois as
38 Bhakhamʉbhʉʉzya bhakhatɨ, “We Mwene! Yeenya! Ɨpa galɨɨpo amafwo amapɨtɨ gabhɨlɨ.” Woope akhatɨ, “Mʉtajendeelele kʉlonga ɨnongwa ɨzya mʉfwo ʉmʉpɨtɨ.”
38 Aí os seus discípulos disseram: — Senhor, aqui estão duas espadas.
39 Pe uYeesu akhasogola, akhabhala kwɨ gamba ɨlya Mizeituni, anza she yáamɨle mwata yaakwe. Bhoope abhalandati bhaakwe, bhakhamʉlandata.
39 Jesus saiu e foi, como de costume, ao monte das Oliveiras; e os seus discípulos foram com ele.
40 We aafikha mwɨ gamba liila, akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Mumupuutaje ʉMʉlʉngʉ, kʉtɨ aabhape amakha ɨnga ɨndɨngo zɨtakhabhatole.”
40 Quando chegou ao lugar escolhido, Jesus disse:
41 Pe akhabhalekha paala, akhabhala pɨlongolela khashe, uwutali ʉwa kʉsʉmba iwe. Akhasʉgamɨla, akhapuuta kwa Mʉlʉngʉ akhatɨ,
41 Então se afastou a uma distância de mais ou menos trinta metros. Ajoelhou-se e começou a orar,
42 “We Taata! Ɨnga uyiganile, ʉtakhɨtɨshɨzye kʉtɨ amayɨmba amapɨtɨ ɨga ganaaje! Ɨleelo yɨtakhabhe anza she ɨnkwanza, lyoli anza she ʉkwanza ɨwe.” [
42 dizendo:
43 Pe ʉkhabhɨzya kufuma kʉmwanya akhamwɨnzɨla uYeesu, akhamʉpanga amakha.
43 [Então um anjo do céu apareceu e o animava.
44 Ɨleelo uYeesu akhonjezya kupuuta, kʉnongwa ye áamɨle nu wuswimiilizu ʉwʉpɨtɨ. We akupuuta, amantwinsi ge galɨ anzɨ bhanda gakhalendaga paasɨ.]
44 Cheio de uma grande aflição, Jesus orava com mais força ainda. O seu suor era como gotas de sangue caindo no chão.]
45 We apuuta, akhɨmɨɨlɨla, akhabhala ku bhalandati bhaakwe, akhaaga bhagonile utulo, kʉnongwa ye bháamɨle mu wuswimiilizu.
45 Depois de orar, ele se levantou, voltou para o lugar onde os discípulos estavam e os encontrou dormindo, pois a tristeza deles era muito grande.
46 Akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Khooni khe mugonile utulo? Daamushi! Mumupuutaje ʉMʉlʉngʉ, kʉtɨ aabhape amakha ɨnga ɨndɨngo zɨtakhabhatole.”
46 E disse:
47 UYeesu we akʉlonga zyonti zɨnɨɨzyo, shɨkhɨnza ɨshɨpʉga ɨsha bhantʉ bhe bhalongoliilwe nʉ Yʉʉda, weeka mu bhalandati bhaakwe ishumi na bhabhɨlɨ. Pe ʉYʉʉda akhamʉsejeelela uYeesu ɨnga amʉtambɨle.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou uma multidão. Judas, um dos doze discípulos, que era quem guiava aquela gente, chegou perto de Jesus para beijá-lo.
48 UYeesu akhamwamʉla akhatɨ, “We Yʉʉda! Ʉkʉmʉlonjeelela ʉMwana wa Muntu kwɨ dala ɨlya kʉmʉtambɨla?”
48 Mas Jesus disse:
49 Abhalandati bha Yeesu we bhaalola ganaago na kʉmanya zye zɨtɨbhombeshe, bhakhamʉbhʉzɨɨlɨzya bhakhatɨ, “We Mwene! Tubhadibanye na mafwo amapɨtɨ?”
49 Quando os discípulos que estavam com Jesus viram o que ia acontecer, disseram: — Senhor, devemos atacar essa gente com as nossas espadas?
50 Pe ʉmo mʉ bhanaabho akhamʉkhoma umubhombi ʉwa mupuutili ʉmʉpɨtɨ, akhamudiba nʉ mʉfwo ʉmʉpɨtɨ ikutwe ɨlya kʉndɨɨlo.
50 Um deles feriu com a espada o empregado do Grande Sacerdote , cortando a sua orelha direita.
51 UYeesu akhalonga akhatɨ, “Lakha kʉbhomba lɨnɨɨlyo!” Akhamʉpalamansya ikutwe liila, akhamʉponɨa.
51 Mas Jesus ordenou: Aí tocou na orelha do homem e o curou.
52 UYeesu akhabhabhʉzɨɨlɨzya abhapɨtɨ bha bhapuutili, abhapɨtɨ abha bhasikaali, peeka na bhasongo abha Bhayahuudi, akhatɨ, “Khooni khe mwinzile na mafwo amapɨtɨ ni nduugu, ngatɨ mwinzile kʉmʉlema umubuda?
52 Em seguida disse aos chefes dos sacerdotes, aos oficiais da guarda do Templo e aos líderes judeus que tinham vindo para prendê-lo:
53 Insiku zyonti twabhanga peeka mwi linga ilyi Nyumba iMfinjile, khooni mʉtandemaga! Ɨleelo, ɨkha khe khabhalɨlo khiinyu, khe atabhalaaye ʉmwene ʉwa khiisi.”
53 Eu estava com vocês todos os dias no pátio do Templo, e vocês não tentaram me prender. Mas esta é a hora de vocês e também a hora do poder da escuridão.
54 Pe abhantʉ bhaala bhakhamʉlema uYeesu, bhakhamwega, bhakhabhala nawo mu nyumba ya mupuutili ʉmʉpɨtɨ. UPeeteli akhamʉlandataga ukutali.
54 Eles prenderam Jesus e o levaram até a casa do Grande Sacerdote . E Pedro os seguia de longe.
55 Abhantʉ bhaala we bhaafikha ku nyumba ya mupuutili ʉmʉpɨtɨ, bhakhapemba ʉmwoto pakaasi pa lʉbhʉngo mwi linga, bhakhɨɨkhala peeka, bhakhootaga ʉmwoto. Woope uPeeteli akhasejeelela, akhɨɨkhala peeka nabho.
55 Quando acenderam uma fogueira no meio do pátio, Pedro foi e sentou-se com os que estavam em volta do fogo.
56 Ɨleelo we ʉlʉkhozyo ʉlwa mwoto lwalama, umubhombi ʉmo ʉmʉlɨndʉ, akhamʉlola uPeeteli ayɨkhaaye, akhamwenya akhinza, akhatɨ, “Woope umuntu ʉnʉ aamɨle peeka nu Yeesu.”
56 Uma das empregadas o viu sentado ali perto da fogueira, olhou bem para ele e disse: — Este homem também estava com Jesus!
57 Ɨleelo uPeeteli akhakhaana akhatɨ, “Wʉmwantanda ɨwe, ʉlɨ na malenga, ɨne intamumanyile!”
57 Mas Pedro negou, dizendo: — Mulher, eu nem conheço esse homem!
58 Pɨlongolela khashe, umuntu ʉwamwabho akhamʉlola uPeeteli akhatɨ, “Nɨɨwe bhʉʉlo ʉlɨ peeka nabho.” Ɨleelo uPeeteli akhamwamʉla akhatɨ, “Wumuntu ɨwe! Ɨne ɨntalɨ peeka nabho!”
58 Pouco tempo depois, um homem o viu ali e disse: — Você também é um deles! Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sou um deles.
59 We yatʉʉkha ɨsaala yeeka, umuntu ʉwamwabho akhazemeshezya akhatɨ, “Nalyoli umuntu ʉnʉ aamɨle peeka nu Yeesu! Kʉnongwa ye woope muntu wa kʉ Galɨlaaya!”
59 Mais ou menos uma hora depois, outro insistiu: — Você estava mesmo com ele porque também é galileu.
60 Ɨleelo uPeeteli akhatɨ, “Wumuntu ɨwe! Zɨnɨɨzyo zye ʉkʉlonga, ɨne ɨntakʉzyaganya!”
60 Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sei do que é que você está falando! Naquele instante, enquanto ele falava, o galo cantou.
61 ɄMwene uYeesu akhagalʉnhana, akhamwenya uPeeteli. Pe uPeeteli akhakʉmbʉkha amazwi gaala ge uYeesu ámubhuziizye kʉtɨ, “Ʉmʉsanyʉʉnʉ, we ɨnhanda yɨshɨɨlɨ kʉbhɨlɨshɨla, ʉtɨnhaane khatatʉ.”
61 Então o Senhor virou-se e olhou firme para Pedro, e ele lembrou das palavras que o Senhor lhe tinha dito: “Hoje, antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.”
62 Pe uPeeteli akhafuma kunzi, akhalɨla amansozi gakhiikha nhaani.
62 Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
63 Abhasakhaala bhe bhakhamʉlɨndɨlɨlaga uYeesu, bhakhamʉsʉpɨzyaga na kʉmʉkhoma.
63 Os homens que estavam guardando Jesus zombavam dele e batiam nele.
64 Bhakhamupinya nɨ shɨtambaala kumiiso, bhakhamʉbhʉzɨlɨzyaga bhakhatɨnjɨ, “Tambʉla twenye! Wu naanu we akʉkhoma?”
64 Taparam os olhos dele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe!
65 Bhakhajendeelela kʉmʉshoolanya inyinji bhʉʉlo.
65 E diziam muitas outras coisas para insultá-lo.
66 We kwasha, abhasongo abha Bhayahuudi, abhapɨtɨ bha bhapuutili, na bhamanyizyi abhɨ ndajɨzyo, bhakhabhʉngaana. Bhakhalajɨzya kʉtɨ bhamʉleete uYeesu pɨlongolela pɨ balaaza lyabho, bhakhamʉbhʉzɨlɨzyaga bhakhatɨnjɨ,
66 Quando amanheceu, alguns líderes dos judeus, alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei se reuniram. Depois mandaram levar Jesus diante do Conselho Superior .
67 “Tʉbhʉʉzye! Ɨwe we we Kilisiti?” UYeesu akhabhaamʉla akhatɨ, “Poope ɨnga nabhabhʉʉzya, te mwɨtɨshe ngakheeka.
67 Então lhe disseram: — Diga para nós se você é o Ele respondeu:
68 Khabhɨlɨ ɨnga nabhabhʉzɨɨlɨzya, te mʉnaamʉle naalimo.
68 E, se eu fizer uma pergunta, vocês não vão responder.
69 Ɨleelo kufuma ɨsaala ɨnɨ, ʉMwana wa Muntu atɨyɨɨkhale kʉmbalɨ ɨya kʉndɨɨlo ɨya Mʉlʉngʉ ʉwa makha.”
69 Mas de agora em diante o
70 Ɨpo pe bhonti bhakhatɨ, “Kwe kʉtɨ ɨwe we Mwana wa Mʉlʉngʉ?” UYeesu akhabhaamʉla akhatɨ, “Ɨmwe mwe mʉkʉtɨ ɨne ne neene!”
70 Aí todos perguntaram: — Então você é o Filho de Deus? Jesus respondeu:
71 Pe abhapɨtɨ bhaala bhakhatɨ, “Tʉkwanza bhaashi abhakeeti? Kʉnongwa ye ɨtwe tʉneetwe twɨmvwa izwi ili kufuma mwi lomu lyakwe wʉʉyo!”
71 E eles disseram: — Não precisamos mais de testemunhas. Nós mesmos ouvimos o que ele disse.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.