João 6
ULufingo uLupwa kʉ ndongo ɨya Shɨmalɨla (MGQ) vs NTLH
1 We ganaago gaashɨla, uYeesu akhafumiila ʉsʉmbɨ ʉwa Galɨlaaya, we ɨtaawa ɨlyamwabho bhakʉtɨ ʉsʉmbɨ ʉwa Tibeeliya.
1 Depois disso, Jesus atravessou o lago da Galileia, que também é chamado de Tiberíades.
2 Ɨmpʉga ɨmpɨtɨ ɨya bhantʉ yɨkhamʉlandata, kʉnongwa ye bhakhalolaga ɨvɨlolesyo vwe akhabhombaga ku bhabhinu.
2 Uma grande multidão o seguia porque eles tinham visto os milagres que Jesus tinha feito, curando os doentes.
3 Pe uYeesu akhazʉbha mwɨ gamba, akhɨɨkhala peeka na bhalandati bhaakwe.
3 Ele subiu um monte e sentou-se ali com os seus discípulos.
4 Akhabhalɨlo khanaakho, ishikulukulu ɨshɨ Pasaaka ɨya Bhayahuudi shápalamɨɨye.
4 A Páscoa , a festa principal dos judeus, estava perto.
5 UYeesu we atendeela, akhayɨlola ɨmpʉga ɨmpɨtɨ ɨya bhantʉ ye yɨkhɨnzaga kʉkwakwe. Pe akhamʉbhʉzɨɨlɨzya uFilipo akhatɨ, “Tʉkale kwoshi amakaati ɨnga abhantʉ ɨbha bhalye?”
5 Jesus olhou em volta de si e viu que uma grande multidão estava chegando perto dele. Então disse a Filipe:
6 UYeesu ámubhuziliziizye shɨnɨɨsho kʉmʉlɨnga, kʉnongwa ye ámanyile she atɨbhombe.
6 Ele sabia muito bem o que ia fazer, mas disse isso para ver qual seria a resposta de Filipe.
7 UFilipo akhamwamʉla akhatɨ, “Poope ɨnga twakala amakaati agi dinaali imia zɨbhɨlɨ (200), gatangabhakwɨla abhantʉ ɨbha, poope ɨnga weeka weeka aapata khashe bhʉʉlo.”
7 Filipe respondeu assim: — Para cada pessoa poder receber um pouco de pão, nós precisaríamos gastar mais de duzentas moedas de prata .
8 Weeka mu bhalandati bhaakwe ɨtaawa lyakwe bhakhatɨnjɨ ʉAndeleeya, we áamɨle wʉ khambakʉ wa Siimoni Peeteli, akhamwamʉla uYeesu akhatɨ,
8 Então um dos discípulos, André, irmão de Simão Pedro, disse:
9 “We Mwene, ɨpa alɨɨpo ʉmwana ʉmʉsakhaala alɨ na makaati gasaanʉ agi shayili ni nswi zɨbhɨlɨ. Ɨleelo viniivi vɨngakwɨla ɨmpʉga yonti ɨnɨ?”Ishayili|alt="Shairi" src="lb00102c.tif" size="col" ref="6:9"
9 — Está aqui um menino que tem cinco pães de cevada e dois peixinhos. Mas o que é isso para tanta gente?
10 UYeesu akhatɨ, “Bhɨɨkhazye abhantʉ.” Papaala páamɨle na malaala aminji. Pe abhantʉ bhakhɨɨkhala, páamɨle na bhasakhaala ielufu zɨsaanʉ (5,000).
10 Jesus disse: Então todos se sentaram. (Havia muita grama naquele lugar.) Estavam ali quase cinco mil homens.
11 Pe uYeesu akheega amakaati gaala, akhamusalifwa ʉMʉlʉngʉ. Akhabhagabhɨla abhantʉ bhaala bhe bhɨ́khaaye, akhabhomba shɨnɨɨsho ni nswi ziila. Abhantʉ bhonti bhakhapata anza she bhakhanzaga.
11 Em seguida Jesus pegou os pães, deu graças a Deus e os repartiu com todos; e fez o mesmo com os peixes. E todos comeram à vontade.
12 We abhantʉ bhonti bhaalya bhiikuta, uYeesu akhabhabhʉʉzya abhalandati bhaakwe akhatɨ, “Bhungaanyi ɨnsenyenha zye zisyalile, ɨnga zɨtakhateeje.”
12 Quando já estavam satisfeitos, ele disse aos discípulos:
13 Pe bhakhabhʉngaanya ɨnsenyenha zye zyásyalile ɨzya makaati agi shayili, bhakhiizuzya ɨvɨtʉndʉ ishumi na vɨbhɨlɨ.
13 Eles ajuntaram os pedaços e encheram doze cestos com o que sobrou dos cinco pães.
14 We abhantʉ bhaala bhaalola ɨvɨlolesyo vwe uYeesu ábhombile, bhakhalonga bhakhatɨ, “Nalyoli umuntu ʉnʉ we mukuwi we twagʉlɨlaga kʉtɨ akhayɨnza mʉ nsɨ.”
14 Os que viram esse milagre de Jesus disseram: — De fato, este é o
15 UYeesu akhamanya kʉtɨ abhantʉ bhaala bhakwanza kumubijila kʉmʉbhɨɨkha kʉbha wʉ Mwene waabho, ɨleelo akhasogola akhabhala mwene winza mwɨ gamba.
15 Jesus ficou sabendo que queriam levá-lo à força para o fazerem rei; então voltou sozinho para o monte.
16 We kwabha shalyabheela, abhalandati bha Yeesu bhakhiikha kʉbhala kwa sʉmbɨ ʉwa Galɨlaaya.
16 De tardinha, os discípulos de Jesus desceram até o lago.
17 Bhakhapanda mʉ shɨtʉʉlɨ, bhakhanda kufumiila ʉsʉmbɨ kʉbhala mʉ nhaaya ɨya mu Kapelenaumu. Mʉ khabhalɨlo khanaakho, akhiisi kháguuye, uYeesu atáamɨle peeka nabho.
17 Subiram num barco e começaram a atravessar o lago na direção da cidade de Cafarnaum. Quando já estava escuro, Jesus ainda não tinha vindo se encontrar com eles.
18 Pe ʉsʉmbɨ akhavwalangana, kʉnongwa ye impepu inhali yikhavugulaga.
18 De repente, um vento forte começou a soprar e a levantar as ondas.
19 We abhalandati bha Yeesu bhashʉʉla ikilomiita zɨsaanʉ awe ʉmʉtanda, bhakhamʉlola uYeesu akʉjenda pamwanya pa minzi, akʉshɨpalamɨla ɨshɨtʉʉlɨ, bhakhoogopa nhaani.
19 Os discípulos já tinham remado uns cinco ou seis quilômetros, quando viram Jesus andando em cima da água e chegando perto do barco. E ficaram com muito medo.
20 Ɨleelo uYeesu akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Neene, mʉtogopaje!”
20 Mas Jesus disse:
21 Pe bhakhanzaga kʉmʉpɨmba uYeesu mʉ shɨtʉʉlɨ. Nalʉbhɨlo ɨshɨtʉʉlɨ shikhafikha mʉ nsɨ inyuumu kwe bhakhabhalaga.
21 Então eles o receberam com prazer no barco e logo chegaram ao lugar para onde estavam indo.
22 Isiku lye lɨkhalandata, ɨmpʉga ɨya bhantʉ bhe bhásyalile kwɨsyɨla ɨlya sʉmbɨ bhakhamanya kʉtɨ shálɨɨpo ɨshɨtʉʉlɨ sheeka sheene paala. Khabhɨlɨ bhámanyile kʉtɨ uYeesu atínjiiye mʉ shɨtʉʉlɨ peeka na bhalandati bhaakwe, lyoli abhalandati bhanaabho bhábhalile bheene.
22 No dia seguinte a multidão que estava no lado leste do lago viu que ali só havia um barco pequeno. Sabiam que Jesus não tinha embarcado com os discípulos, pois estes haviam saído sozinhos.
23 Ɨleelo vɨkhɨnza ɨvɨtʉʉlɨ ɨvwamwabho kufuma mʉ nhaaya ɨya mu Tibeeliya, vikhafikha papɨɨpɨ na paala pe abhantʉ bháliiye amakaati we uYeesu amusalifwa ʉMʉlʉngʉ.
23 Enquanto isso, outros barcos chegaram da cidade de Tiberíades e encostaram perto do lugar onde a multidão tinha comido pão depois de o Senhor Jesus ter dado graças.
24 Pe we ɨmpʉga ɨya bhantʉ bhaala bhaamanya kʉtɨ uYeesu na bhalandati bhaakwe naabhamu paala, bhakhinjila mʉ vɨtʉʉlɨ vɨnɨɨvwo, bhakhabhala mʉ nhaaya ɨya mu Kapelenaumu kʉmwanza uYeesu.
24 Quando viram que Jesus e os seus discípulos não estavam ali, subiram nos barcos e saíram para Cafarnaum a fim de procurá-lo.
25 We abhantʉ bhaala bhamwaga uYeesu kwɨsyɨla ɨlyamwabho ɨlya sʉmbɨ ʉwa Galɨlaaya, bhakhamʉbhʉzɨɨlɨzya bhakhatɨ, “We Mumanyizyi, uyinzile liino kunuuku?”
25 A multidão encontrou Jesus no lado oeste do lago, e perguntaram a ele: — Mestre, quando foi que o senhor chegou aqui?
26 UYeesu akhabhaamʉla akhatɨ, “Nalyoli ɨnkʉbhabhʉʉzya, imanyile kʉtɨ mʉkʉnanza te kʉnongwa ye mwaalolile ɨvɨlolesyo vwe naabhombile, lyoli kʉnongwa ye mwaaliiye amakaati gaala na kwikuta.
26 Jesus respondeu:
27 Mʉtashɨbhombelaje ɨmbombo ishaakulya she shɨkʉnanjɨkha, lyoli mʉshɨbhombelaje ishaakulya she shɨtakʉnanjɨkha, she shɨkʉdɨɨla wiila na wiila. ɄMwana wa Muntu we ʉTaata ʉMʉlʉngʉ amusimishiziizye, atɨɨbhape ishaakulya shɨnɨɨsho.”
27 Não trabalhem a fim de conseguir a comida que se estraga, mas a fim de conseguir a comida que dura para a vida eterna. O
28 Pe bhakhamʉbhʉzɨɨlɨzya bhakhatɨ, “Tʉkhonzye bhʉlɨ ɨnga tʉbhombaje ɨmbombo ye ʉMʉlʉngʉ akwanza?”
28 — O que é que Deus quer que a gente faça? — perguntaram eles.
29 UYeesu akhabhaamʉla akhatɨ, “Ɨmbombo ye ʉMʉlʉngʉ akwanza ye yɨ yɨɨnɨ: mʉmwɨtɨshe we amusonteleziizye.”
29 — Ele quer que vocês creiam naquele que ele enviou! — respondeu Jesus.
30 Bhakhamʉbhʉzɨɨlɨzya bhakhatɨ, “Ʉtɨbhombe shɨlolesyo shooni kʉtɨ tʉshɨlole ɨnga tʉkwɨtɨshe? Ʉtɨbhombe khantʉ khooni?
30 Eles disseram: — Que milagre o senhor vai fazer para a gente ver e crer no senhor? O que é que o senhor pode fazer?
31 Abhamaama bhɨɨtʉ bháliiye ishaakulya she bhakʉtɨ ɨmaana we bhalɨ mu shilozu, anza she yisimbiilwe mu Wusimbe uWufinjile kʉtɨ, ‘Ábhapiiye ishaakulya kufuma kʉmwanya ɨnga bhalye.’”
31 Os nossos antepassados comeram o maná no deserto, como dizem as Escrituras Sagradas : “Do céu ele deu pão para eles comerem.”
32 Pe uYeesu akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Nalyoli ɨnkʉbhabhʉʉzya, te wʉ Moose ábhapiiye abhamaama bhiinyu ishaakulya kufuma kʉmwanya, lyoli wʉ Taata we akʉʉbhapa ɨmwe ishaakulya ɨsha nalyoli kufuma kʉmwanya.
32 Jesus disse:
33 Kʉnongwa ye ishaakulya sha Mʉlʉngʉ she akʉshɨleeta kufuma kʉmwanya she shɨkʉʉbhapa abhantʉ bhonti mʉ nsɨ uwuumi ʉwa wiila na wiila.”
33 Porque o pão que Deus dá é aquele que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Pe bhakhamwamʉla bhakhatɨ, “We mwene, ʉtʉpanje wiila ishaakulya shɨnɨɨsho.”
34 — Queremos que o senhor nos dê sempre desse pão! — pediram eles.
35 UYeesu akhabhaamʉla akhatɨ, “Ɨne ne shaakulya she shɨkʉʉbhapa abhantʉ uwuumi ʉwa wiila na wiila. Umuntu wowonti we akwɨnza kʉkwanɨ, te akhaalole naalumo ɨnzala, khabhɨlɨ we akʉnɨɨtɨkha te akhaalole ɨshʉʉmɨlwa naalumo.
35 Jesus respondeu:
36 Ɨleelo nábhabhuziizye kʉtɨ she poope mundolile mʉtakʉnɨɨtɨkha.
36 Mas eu já disse que vocês não creem em mim, embora estejam me vendo.
37 Bhonti bhe akumpa ʉTaata waanɨ, bhatɨyɨnze kʉkwanɨ, nɨɨne te ɨnhamʉsʉmbe naalumo kunzi umuntu wowonti we akwɨnza kʉkwanɨ.
37 Todos aqueles que o Pai me dá virão a mim; e de modo nenhum jogarei fora aqueles que vierem a mim.
38 Kʉnongwa ye ɨne ininzile kufuma kʉmwanya te kʉnongwa ɨya kʉbhomba ɨshɨgane shaanɨ, lyoli kʉbhomba ɨshɨgane sha Taata waanɨ we ansonteleziizye.
38 Pois eu desci do céu para fazer a vontade daquele que me enviou e não para fazer a minha própria vontade.
39 Ɨshɨgane sha we ansonteleziizye, kʉ kʉtɨ ɨntakhamʉteezye ngaweeka mʉ bhaala bhe ampiiye, lyoli ɨnhabhazyʉsye pi siku ɨlya kʉmpeleela.
39 E a vontade de quem me enviou é esta: que nenhum daqueles que o Pai me deu se perca, mas que eu ressuscite todos no último dia.
40 Kʉnongwa ye ɨshɨgane sha Taata waanɨ kʉ kʉtɨ umuntu wowonti we akʉmwenya ʉMwana na kʉmwɨtɨkha, abhe nu wuumi ʉwa wiila na wiila. Nɨɨne ɨnhayɨmʉzyʉsya pi siku ɨlya kʉmpeleela.”
40 Pois a vontade do meu Pai é que todos os que veem o Filho e creem nele tenham a vida eterna; e no último dia eu os ressuscitarei.
41 Pe aBhayahuudi bhakhanda kungʼulungʼuusa kʉnongwa ye uYeesu átɨlɨ, “Ɨne ne shaakulya she shikufuma kʉmwanya.”
41 Eles começaram a criticar Jesus porque ele tinha dito: “Eu sou o pão que desceu do céu.”
42 Bhakhabhʉzɨlɨzanya bhakhatɨ, “Bhʉlɨ, wʉnʉʉnʉ te wu Yeesu, ʉmwana wa Yoosefu, we uyise waakwe nu nyina waakwe tubhamanyile? Angakhola bhʉlɨɨbhʉlɨ kʉlonga kʉtɨ, ‘Imfumile kʉmwanya’?”
42 E diziam: — Este não é Jesus, filho de José? Por acaso nós não conhecemos o pai e a mãe dele? Como é que agora ele diz que desceu do céu?
43 UYeesu akhabhaamʉla akhatɨ, “Lashi kungʼulungʼuusa mʉneemwe na mʉneemwe.
43 Jesus respondeu:
44 Atalɨɨpo umuntu we angakhola kwɨnza kʉkwanɨ ɨnga ʉTaata waanɨ we ansonteleziizye atamʉlongooye. Nɨɨne ɨnhayɨmʉzyʉsya pi siku ɨlya kʉmpeleela.
44 Só poderão vir a mim aqueles que forem trazidos pelo Pai, que me enviou, e eu os ressuscitarei no último dia.
45 Yisimbiilwe mu wusimbe ʉwa bhakuwi kʉtɨ, ‘ɄMʉlʉngʉ akhayɨbhamanyɨzya abhantʉ bhonti.’ Pe umuntu wowonti we akʉmʉtejeelezya ʉTaata na kʉmanyɨla kufuma kʉkwakwe, wʉnʉʉyo akwɨnza kʉkwanɨ.
45 Nos
46 Ɨntakʉtɨ alɨɨpo umuntu we amulolile ʉMʉlʉngʉ ʉTaata waanɨ, lyoli ʉla we afumile kwa Mʉlʉngʉ, wʉʉyo mwene we amulolile ʉTaata.
46 Isso não quer dizer que alguém já tenha visto o Pai, a não ser aquele que vem de Deus; ele já viu o Pai.
47 “Nalyoli ɨnkʉbhabhʉʉzya, umuntu wowonti we akwɨtɨkha, alɨ nu wuumi ʉwa wiila na wiila.
47 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem crê tem a vida eterna.
48 Ɨne ne shaakulya she shɨkʉʉbhapa abhantʉ uwuumi ʉwa wiila na wiila.
48 Eu sou o pão da vida.
49 Abhamaama bhiinyu bháliiye ishaakulya ɨshɨkholo ɨshɨ maana we bhalɨ mu shilozu, ɨleelo bháfuuye.
49 Os antepassados de vocês comeram o maná no deserto, mas morreram.
50 Ɨleelo ɨpa shɨlɨɨpo ishaakulya she shifumile kʉmwanya. Umuntu wowonti ɨnga aalya te akhaafwe naalumo.
50 Aqui está o pão que desce do céu; e quem comer desse pão nunca morrerá.
51 Ɨne ne shaakulya she shíishile kufuma kʉmwanya she shɨkʉʉbhapa abhantʉ uwuumi ʉwa wiila na wiila. Umuntu wowonti we aalya ishaakulya ishi, atɨbhe nu wuumi ʉwa wiila na wiila. Ishaakulya she intiimupe mʉbhɨlɨ waanɨ we inkuwufumwa kʉnongwa ya wuumi ʉwa bhantʉ bhonti mʉ nsɨ.”
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Se alguém comer desse pão, viverá para sempre. E o pão que eu darei para que o mundo tenha vida é a minha carne.
52 Pe aBhayahuudi bhakhanda kʉdalɨnhana bhɨɨbho na bhɨɨbho kʉtɨ, “Umuntu ʉnʉ angakhola bhʉlɨɨbhʉlɨ kuutupa ʉmʉbhɨlɨ waakwe tulye?”
52 Aí eles começaram a discutir entre si. E perguntavam: — Como é que este homem pode dar a sua própria carne para a gente comer?
53 Pe uYeesu akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Nalyoli ɨnkʉbhabhʉʉzya, ɨnga mutakulya ʉmʉbhɨlɨ wa Mwana wa Muntu na kʉmwela ɨbhanda lyakwe, te mʉbhe nu wuumi mukaasi yiinyu.
53 Então Jesus disse:
54 Umuntu wowonti we akulya ʉmʉbhɨlɨ waanɨ na kʉmwela ɨbhanda lyanɨ alɨ nu wuumi ʉwa wiila na wiila, nɨɨne ɨnhayɨmʉzyʉsya pi siku ɨlya kʉmpeleela.
54 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue tem a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Kʉnongwa ye ʉmʉbhɨlɨ waanɨ shaakulya sha nalyoli nɨ bhanda lyanɨ shakʉmwela ɨsha nalyoli.
55 Pois a minha carne é a comida verdadeira, e o meu sangue é a bebida verdadeira.
56 Umuntu wowonti we akulya ʉmʉbhɨlɨ waanɨ na kʉmwela ɨbhanda lyanɨ, atɨyɨɨkhale mukaasi mʉmwanɨ, nɨɨne ɨntɨyɨɨkhale mukaasi yaakwe.
56 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue vive em mim, e eu vivo nele.
57 “ɄTaata waanɨ we mwumi ansonteleziizye, nɨɨne ne mwumi kʉshɨlɨla kʉkwakwe. She shɨnɨɨsho, umuntu wowonti we akulya ʉmʉbhɨlɨ waanɨ, atɨbhe mwumi kʉshɨlɨla kʉkwanɨ.
57 O Pai, que tem a vida, foi quem me enviou, e por causa dele eu tenho a vida. Assim, também, quem se alimenta de mim terá vida por minha causa.
58 Ishi she shaakulya she shiishile kufuma kʉmwanya. Ishaakulya shiniishi shitakholiine ni shaakulya ɨshɨ maana she abhamaama bhiinyu bháliiye, bhakhafwa. Lyoli wowonti we akulya ishaakulya ishi, atɨbhe nu wuumi ʉwa wiila na wiila.”
58 Este é o pão que desceu do céu. Não é como o pão que os antepassados de vocês comeram e mesmo assim morreram. Quem come deste pão viverá para sempre.
59 UYeesu álonjile zɨnɨɨzyo we alɨ kʉmanyɨzya mwi sinagoogi kuula mʉ nhaaya ɨya mu Kapelenaumu.
59 Jesus disse isso quando estava ensinando na sinagoga de Cafarnaum.
60 Abhinji mu bhalandati bhaakwe we bhɨmvwa zɨnɨɨzyo bhakhatɨ, “Ɨmanyɨzyo izi mbiibhi nhaani! Wu naanu we angakhola kʉzɨtejeelezya?”
60 Muitos seguidores de Jesus ouviram isso e reclamaram: — O que ele ensina é muito difícil! Quem pode aceitar esses ensinamentos?
61 We uYeesu aamanya kʉtɨ abhalandati bhaakwe bhakungʼulungʼuusa kʉ zye alonga, akhabhabhʉzɨɨlɨzya akhatɨ, “Bhʉlɨ, liniili lyabhaviisya?
61 Não disseram nada a Jesus, mas ele sabia que eles estavam resmungando contra ele. Por isso perguntou:
62 Pe yɨkhayɨbha bhʉlɨɨbhʉlɨ we mʉkʉmʉlola ʉMwana wa Muntu akʉzʉbha kʉbhala kʉmwanya kwe áamɨle kʉwandɨlo?
62 E o que aconteceria se vocês vissem o
63 UMupepu uMufinjile we akʉʉbhapa abhantʉ uwuumi, umuntu atangakhola kʉbhomba lyolyonti. Amazwi ɨga ge nabhabhʉʉzya gakufuma kwa Mupepu uMufinjile, khabhɨlɨ gakʉbhaleetela uwuumi ʉwa wiila na wiila.
63 O Espírito de Deus é quem dá a vida, mas o ser humano não pode fazer isso. As palavras que eu lhes disse são espírito e vida,
64 Ɨleelo bhalɨɨpo bhamu pakaasi yiinyu bhe bhatakʉmwɨtɨkha.” UYeesu álonjile shɨnɨɨsho kʉnongwa ye ámanyile kufuma kʉwandɨlo kʉtɨ bha bhanaanu bhe bhatakwɨtɨkha na kʉtɨ wu naanu we akhayɨmʉlonjeelela kʉ bhalʉgʉ.
64 mas mesmo assim alguns de vocês não creem. Jesus disse isso porque já sabia desde o começo quem eram os que não iam crer nele e sabia também quem ia traí-lo.
65 Akhajendeelela kʉlonga akhatɨ, “Ye nongwa yɨnɨɨyo, nabhabhʉʉzya kʉtɨ atalɨɨpo umuntu we angakhola kwɨnza kʉkwanɨ ɨnga atalongoliilwe nʉ Taata waanɨ.”
65 Jesus continuou:
66 Kufuma akhabhalɨlo khanaakho abhalandati bhaakwe abhinji bhakhagalʉkha kʉlʉsalo, bhakhalekha kʉmʉlandata.
66 Por causa disso muitos seguidores de Jesus o abandonaram e não o acompanhavam mais.
67 Pe uYeesu akhabhabhʉzɨɨlɨzya bhaala ishumi na bhabhɨlɨ akhatɨ, “Bhʉlɨ, nɨɨmwe bhʉʉlo mʉkwanza kʉsogola?”
67 Então ele perguntou aos doze discípulos:
68 USiimoni Peeteli akhamwamʉla akhatɨ, “Mwene, tʉsogole tʉbhale kwa naanu? Ɨwe ʉlɨ na mazwi aga wuumi ʉwa wiila na wiila.
68 Simão Pedro respondeu: — Quem é que nós vamos seguir? O senhor tem as palavras que dão vida eterna!
69 Ɨtwe tʉkwɨtɨkha, khabhɨlɨ tumanyile kʉtɨ ɨwe we Mufinjile kufuma kwa Mʉlʉngʉ.”
69 E nós cremos e sabemos que o senhor é o Santo que Deus enviou.
70 Pe uYeesu akhabhaamʉla akhatɨ, “Bhʉlɨ, intabhasebhile ɨmwe ishumi na bhabhɨlɨ? Ɨleelo weeka mukaasi yiinyu akʉlongolwa nu Seetani.”
70 Jesus disse:
71 Ɨpa uYeesu akhamʉtekhaga wʉ Yʉʉda, ʉmwana wa Siimoni Sikalioti. She poope áamɨle weeka mʉ bhaala ishumi na bhabhɨlɨ, pɨlongolela we akhayɨmʉlonjeelela uYeesu.
71 Ele estava falando de Judas, filho de Simão Iscariotes. Pois Judas, embora fosse um dos doze discípulos, ia trair Jesus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.