Mateus 9

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Jisas kelpa nu kanu urum ni kʉⱡ ila ku, rukʉr mba, num Galili puⱡa ropa, elim nga kona peng ila int purum.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Kona peng ila wamp mat ndi, on por murum wu ti, rupⱡaima ila koma rok mek, elim urum nila orung. Jisas ndi, wamp mbʉ nga mondpa pili ronduⱡ purum uⱡ ei kandpa, wu on por mul ni kundpa nimba mel, “Na nga wu kangʉm ye! Numan wang ndui! Nim nga uⱡ kit mbʉ pendʉp kent,” nitim.
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Jisas nʉtʉm ik ni pilik, Moses nga mi ik mbo wu kat, en enim nʉk int yant etʉk, “Wu ei ndi, Got nga ik mbuldung orunga nindinim ei ka!” nʉtʉng.
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Ik nʉtʉng ei, Jisas ndi, tʉpa mendpa nimba mel, “Enim numan kit i etpa mbʉ nambuⱡ emel pʉnmʉn?
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 ‘Nim nga uⱡ kit mbʉ pendʉp, kent nimp ik ei kapⱡa,’ muna ‘Oⱡa molkʉn nombuⱡa mam pi,’ nimp ik ei kapⱡa?”
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 Ei mel, na Muⱡʉl Wu Kupa, ya mʉi kona ila ronduⱡ tep mor ei ndi, uⱡ it eng mbʉ pendʉp kilimp, nʉnt ik ei mel, itamba kandʉk poⱡ ndeing. Ei kʉn, on por mul wu ni kundpa nimba mel, “Oⱡa molkʉn, nim nga rupⱡaima kʉⱡ, koma rokʉn mekʉn mang kona pi!” nitim.
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 I pilinga, wu ni oⱡa moⱡpa, mang kona purum.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Wamp ila morung nimba, uⱡ i itim ei nga kandʉk, mundmong etʉk, Got ndi, mʉi kona wamp, ronduⱡ mam ti ngurum ei ka! Nʉk kʉn, Got nga mbi paka rondrʉng.
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Jisas kona ni wak ropa, nombuⱡa mam ila mba kʉndrʉm mel, ku moni takis ti, wu Matyu ni, elim nga kongun manga ila murum ila kundpa nimba mel, “Na pep rokʉn ui!” nitim. Matyu, Jisas nitim ik ni pilpa, pep ropa akil tepa purum.
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Jisas kʉn, elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ kʉn puk, Matyu mang kona ila puk rʉng norung. Ku moni takis ti wu na, punt wu minal rʉk ok, Jisas kʉn elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ kʉn, morung ila molk, rʉk ndurʉng.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Perisi wu nimbʉ ndi, Jisas i etpa, rʉng numba murum uⱡ ni kandʉk, elim nga kitip kʉni wu nimbʉ waldʉk nʉk mel, “Enim nga ik mbo wu ei, ⱡawa etpa, ku moni takis ti wu na, punt ti wu na mbʉ kʉn, rʉng numba morum ei ka!” nʉtʉng.
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 Waldʉtʉng ik ni, Jisas pilpa nimba int ndupa nimba mel, “Kui rui narʉrʉm wamp ei, dokta morum ila pi napʉrmʉn. Kui rorum wamp ei mint purmin.
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 Painui wu Oseiya ndi, mon ti ropa i nimba mel,
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Wamp nu tindi wu Jon nga kitip kʉni wu kʉⱡ ok, Jisas murum nila waldʉk, “Tʉn kʉn Perisi wu kʉⱡ kʉn, rʉng mowi rʉk rʉk petmin. Ei wote, nim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, rʉng mowi pi napʉtmin, ei ka!” nʉtʉng.
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Wote Jisas ndi, ik punt ropa nimba mel, “Wamp tʉma ong mbʉ, amp tʉmba wu ei kont moⱡum ei kʉn, wamp tʉma ong mbʉ, numan kai pendʉk muⱡing. Wote, amp tʉmba wu ei, imp molk mek pung ei kʉn, wamp tʉma mbʉ, rʉng nandʉk kont kolk mowi ping.
15 Jesus respondeu:
16 Wamp ti ndi, muⱡ uni kont ti tʉpa, wal pʉki unt nga kat mbila, nʉtʉm ila pendpa, kapⱡa ropa rumbʉⱡi nambrʉm. Ei nambuⱡ emel, muⱡ uni kont pendpa rambʉⱡʉm ei, ronduⱡ mba wal pʉki unt nga kʉⱡ mepa, rʉk omba ou ndupa ou ndurum.
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 Muna, wamp ti ndi, nu wain kont ei tʉpa, kng meme kʉng ming unt nga ila, oi ndupa mundi namʉndrʉm. I etʉm ndam, meme kʉng ming unt nga ei, wain kont ei ndi, pepa mbun itangga, meme ming ei rung nimba. Wote, wain kont ei etpa, kit ku moⱡmba. Mon, wain kont ei meme kʉng ming kont tila ku, ming rumʉn uⱡ ei ndi, nu kep, ming kep, pʉkʉ etpa kai moⱡmba,” nitim.
17 Ninguém põe vinho novo em
18 Jisas ik nimba moⱡnga, Jura wamp atinga manga kel rʉp wu ti, omba Jisas murum nila, mura ropa mondpa nimba mel, “Na nga mbuⱡam ambuⱡa ei, ʉkpi mendpʉⱡ koⱡmba enim. Wote nim okʉn, nim nga ki ei ndi, minda ndun ndam, kont mba moⱡmba,” nitim.
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Ni kʉn, Jisas pilpa anggilpa wu ni purum mel akil tilinga, elim nga kitip kʉni wu nimbʉ, Jisas purum mel rʉp rok purung.
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 Ni kʉn, nombuⱡa mam paka ila amp ti ku, puk ropa, mema omba mba mint moⱡnga, pana 12 omba purum amp ni ndi, omba Jisas nga wal pʉki roⱡ kʉⱡ nga punt ila, minda ndurum.
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 Minda ndupa numan rukʉr nimba mel, “Na elim nga wal pʉki kʉⱡ mint minda ndunt uⱡ ei ndi, na nga kui ei pora nimba,” ni pitim.
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Jisas tʉpa pelinga ndupa, amp ni kandpa nimba mel, “Na nga ambuⱡa ye! Nim numan wang nda! Nim nga mondpa pili ei ndi, ninim etpa wei mondnʉm,” nitim. Tʉngʉnda mint, amp ei nga mema rurum uⱡ ni kʉr nitim.
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 I etpa pendpa, wote Jisas ni, mba rʉp wu ni nga manga ila, murʉk purum. Mba kʉndrʉm mel, koⱡa manga kowa pela ik ndurmʉn wu mbʉ kʉn, koⱡa manga morung, wamp nimbʉ nga ka rom ik ei, ama oⱡa purum.
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 Jisas kandpa, omba nimba mel, “Enim wamp pʉkʉ, ok pena pʉiya! Ambuⱡa kel ei kuⱡi naⱡʉm. Ambuⱡa ei, ur mendpʉⱡ petʉm!” nitim. I nitim ik ni nga wamp ndi, ik nitim ni, tʉk ik ong paka pendʉk, oi endʉk etʉng.
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Jisas ndi, wamp nimbʉ pʉkʉ, makrʉpa tʉpa pena ndupa, pora ndupa, ambuⱡa on tetʉng ruⱡmina nila murʉk mba, ambuⱡa ni nga ki ni ambuⱡpa, oⱡa tilinga, ambuⱡa ni rʉt nimba, oⱡa murum.
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 Uⱡ itim ei nga timan ik ei nʉk, mek ekit puⱡmina, kona nondpa wamp mbʉ ndi, pilik kapⱡa endʉtʉng.
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 Jisas kona ni wak ropa, nombuⱡa mam tila omba purum mel, mong titim wu ralt akil tekʉⱡ, wi nop nʉmp rokʉⱡ nʉkʉⱡ mel, “Depit nga kangʉm ye! Tʉl kont kun ka!” nʉtʉnggil.
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Wote, Jisas manga ila murʉk purum ni kʉn, mong ti wu ni raⱡ akil tekʉⱡ, elim murum nila oⱡunggila, wu raⱡ kundpa nimba mel, “Na ndi, enmbil kapⱡa, etʉp timp ni kʉⱡ mondkʉⱡ pʉnmbil ye?” nimba wuldʉtʉm. Wote, ni wu ni raⱡ ndi, “Nuim ei! Nim ndi, kapⱡa tʉl etkʉn tin,” nʉtʉnggil.
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Wote Jisas ndi, wu ni raⱡ nga mong ei, minda ndupa, “Enmbil nga mondpa pili ei ndi, enmbil etpa tʉnʉm,” nitim.
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 Nimba, mong ni raⱡ etpa piral ndurum. Wote Jisas ndi, wu ni raⱡ kʉn, ronduⱡ mundpa man ngumba mel, “Ya ent uⱡ ei, wamp ti kundʉk ni nʉnʉl mon!” nitim.
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Wote, Jisas nitim ik ni, pilik kelkʉⱡ, Jisas nga itim uⱡ ei, kona mbila timan roⱡʉnggila. Wamp ndi, pilik kapⱡa endʉtʉng.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 Wu ni raⱡ kelik poⱡunggila mel, wamp mat ndi, ik nʉndʉtʉm wu ti kur kit moⱡpa itim wu ti, mek Jisas murum ila orung.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Wote Jisas ndi, kur kit ni makrʉpa monduⱡnga, wu ni nga ik ei peⱡa nitim. Wamp morung nimbʉ ndi, kandʉk min ngʉn mundʉk ei mel nʉtʉng, “Tʉn ya, Isrel kona ila uⱡ ei mel ti, kʉni nakʉndʉrmʉn,” nʉtʉng.
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Wote, Perisi wu nimbʉ ndi, nʉk mel, “Kur kit tʉpa ekit ndunʉm ei, kur kit mbʉ nga Nuim ei ndi, wu ei ronduⱡ ngurum ei nga enim,” nʉtʉng.
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Jisas kona ou kel titim nimbila, atinga manga murum nimbila, andʉp Got nga kʉndʉk ik kai ei nimba ngumba. Omba elim ndi, Got nga tʉpa mumuk rui kona ei nga nimba. Wote, kui namba kui mbʉ nga pitim wamp mbʉ, etpa wei mondpa itim.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 Wote, Jisas wamp mam ti kʉndrʉm. Ni kʉn, kont minal kurum. Ei nambuⱡ emel, kng sipsip na mat, rʉp wu mon etʉm ni mel, wamp mbʉ, mindil nok pilik rondʉk puk morung.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 I itim ei nga kandpa, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ kundpa nimba mel, “Kongun rʉng mbʉ ou ndunʉm. Ei wote, rʉng tʉk mou ruing ei nga kongun wamp onunga enim!
37 Então disse aos discípulos:
38 Ei nga, kongun rʉng puⱡ wu ei kʉn, atinga rangina, kongun wamp puⱡi tʉpa mundangga, rʉng mbʉ tʉk mou reing,” nitim.
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.