Mateus 26

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
2 — ausente —
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 “Ui ei kʉn, wu pris kuimbal na, manga wingti rʉp wu na mbʉ ndi puk, wu Pris kʉⱡ nga peng mumuk wu Kaiyapas nga manga ila, tʉk tenda etʉk morung.
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 Ni kʉn, wamp nimbʉ tʉp kum ngui randpʉn, Jisas ni, rop kundmin nʉtʉng.
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 Ni wote, en enmin ndi, nʉk mel, “Pasopa rʉng nuing ui ei kʉn, pendʉp kilʉmin. Ei mel, imʉn ndam, ui mam ila wamp mbʉ, el pundung ei mon,” nʉtʉng.
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
7 — ausente —
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 Wote, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, amp ei, itim uⱡ ni kandʉk, popʉⱡ kulk nʉk mel, “Kopung mura rui kai ei, nambuⱡ emel etpa ge ndonʉm nda?
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 Kopung kai ei, rarʉp ropʉn ku moni tʉpʉn, wamp kurpa mbʉ ngoⱡum, muna ant ko!” nʉtʉng.
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 Jisas ndi, wu kʉⱡ nʉtʉng ik ni pilpa, int ndupa nimba mel, “Nambuⱡ emel, amp ei, ik ngonmin? Amp ei ndi, na kʉn uⱡ kai ti enim.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 Ei nambuⱡ emel, wamp kurpa mbʉ, pila kana ui mbila, enim kʉn rʉk rʉk muⱡing. Wote, na enim kʉn rʉk rʉk muⱡi nʉmbʉⱡimp.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 Amp ei ndi, enim uⱡ ni, na nga kʉng kʉⱡ tʉk mek puk on iting ei nga, tʉpa kun endpa, kopung kandnim.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 Enim ik kupa ei, kundʉp nʉnt. Kona nant mbila, Rʉnang Ik Kai mbʉ nʉk ngʉng ila, amp ei ya na kʉn, uⱡ enim ei nga timan rok nguing ku,” nitim.
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
15 — ausente —
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 Ku moni kʉⱡ, tʉpa pendpa kʉn, Jisas ruk moⱡmba ei nga ui kai ti nokʉndrʉm.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 Bret yis mundi namʉndʉk normin ui ei nga ui, puⱡ mondpa ila, Jisas elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ ndi ok, Jisas waldʉk nʉk mel, “Pasopa ui ei nga rʉng mbʉ, nant ila tʉp kun etpʉn muⱡamina, ok nuin?” nʉtʉng.
17 — ausente —
18 Wote Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Kona peng ila puk, wu ti ni nga manga ila puk, i nʉi, ‘Ik mbo wu ei ndi, ei mel nʉnʉm. Na nga ui ei omba, nondpa enim, Pasopa ui ei nga rʉng ei, nim nga manga ila, na nga kitip kʉni wu mbʉ kʉn omp nuimʉn,” nitim.
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 Ei kʉn, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, Jisas nitim ni mel, puk manga ila, rʉng mbʉ kalk tʉk kun etʉk morung.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 Kona rumbʉⱡ puⱡnga, Jisas kʉn elim nga kitip kʉni wu nimbʉ kʉn molk, Pasopa rʉng norung.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 Rʉng nok moⱡina, Jisas ndi, nimba mel, “Enim ik kupa ei kundʉp nʉnt. Enim mormin wu kʉⱡ nga ti ndi, na ruk moⱡmba,” nitim.
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 Kitip kʉni wu ni kʉⱡ, ik ni pilik, munt mindil tʉk, elpa elpa Jisas waldʉk nʉk mel, “Nuim ye! Ei nam nda?” nʉtʉng.
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Na kʉn tʉngʉnda nu ming ila, bret nu mondpʉⱡ numbʉⱡ wu ei ndi, na ruk moⱡmba.
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 Muⱡʉl Wu Kupa ei, rʉnang ik ila, koⱡmba nʉk, mon rok pendʉtʉng ei mel ku koⱡmba. Wote, wu nam ti, Muⱡʉl Wu Kupa ei, rʉk moⱡmba ei nga, na kont mam ti enim! Wu ei mam ndi, mei nambil nga ndam, kapⱡa elinga!” nitim.
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 Juras ruk murum wu ni ndi kundpa nimba mel, “Ik mbo wu ye! Ei na nanim nʉmp pʉnt ei?” nitim. I nilinga, Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Int ninim nʉn ei ka!” nitim.
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 Rʉng nok moⱡina, Jisas ndi, bret ti tʉpa, Got kʉn angge nimba kʉn, pok ropa, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ngumba nimba mel, “Tʉk nʉi! Ya ei, na nga kʉng elim ei,” nitim.
26 — ausente —
27 — ausente —
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 — ausente —
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 Enim ik ti kundʉp namp, na ya nonmʉn nu wain ei, wote aldpa nui nʉnimp. Wote, ui tila, enim kʉn pʉkʉ nuimʉn ei, na nga Wuta nga muⱡ ila, tʉpa mumuk rui kona ila, tʉp tenda imʉn ui ei kʉn, wain kont paka nuimin,” nitim.
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 Wote, kinan kat nʉk pendʉk pena ok, Olip Komnga ila purung.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Wote Jisas ndi, wu kʉⱡ kundpa nimba mel, “Akup rumbuldi, enim pʉkʉ, na wak rok mondʉk, kelik nung nʉk ping. Ei, Got nga ik ti petʉm ei ndi, nimba mel,
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Wote, na ropa rut ndangga, kont munt ei kʉn, enim Galili pi nʉpi, na unt mbo muⱡimp,” nitim.
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 Ni kʉn, Pita ndi, Jisas kundpa nimba mel, “Wu wei mbʉ ndi, nim wak rok kelik pung ndam, na nim wak rui nʉrimp!” nitim.
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 Jisas ndi, Pita kundpa nimba mel, “Nim ik kupa ei, kundʉp nʉnt. Akup rumbuldi mendpʉⱡ, kʉi kulda rui nʉri, na pili napʉt nʉkʉn, raldika indin,” nitim.
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Pita ndi, punt ropa nimba mel, “Na nim kʉn pendʉk, rok kondung ndam kep, nim pili napʉt, ni nʉnimp,” nitim. Wote, kitip kʉni wu mat ndi, i ku etʉk nʉtʉng.
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 Wote, Jisas kʉn elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ kʉn, kona ti mbi tek Getsemani nʉtmin kona ila purung. Jisas wu kʉⱡ kundpa nimba mel, “Enim ila muⱡʉi! Na merʉng ila mbo atinga ramp,” nitim.
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Elim mba etpa, wu Pita kʉn, anda Sepeti kangʉm Jeims, Jon raⱡ tʉpa mepa purum. Ni kʉn, elim ni, munt mindil tʉpa mbun ndi kurʉm.
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 Wote, wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na nga mundmong ei, ama mbun ndi konum. Ei kʉn, enim ur pi napʉk, nokundʉk muⱡʉi!” nitim.
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 I nimba pendpa, onunga kot wuldʉng mba, mura ropa, mʉi ila rumaⱡi pepa, atinga ropa nimba mel, “Na nga Wuta ye! Nim ndi, kapⱡa nʉkʉn pin ndam, ya nu ming mel, mindil nuimp ming nu morum ei, tʉkʉn mundi! Ei na nga pint ei mel mon. Ninim pin ei mel itiyo!” nitim.
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 Wote, yant omba kʉndrʉm mel, kitip kʉni wu raldika ni kʉⱡ, ur pi napilik petʉng. Wote Jisas ndi, Pita kundpa nimba mel, “Enim wu raldika kʉⱡ ndi, ant mong na tenda kot kep, na nga nʉndʉk rut nʉk muⱡi nambʉⱡʉng ei ka! Etpa em mel nant?
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Enim oⱡa tʉpa, kʉni uⱡ mbila, ropa mana ndumba ei nga, tʉk mendʉk atinga rok muⱡʉi! Muⱡnga ei ndi, numan ngonum. Ei wote, kʉng kʉⱡ ndi, enʉmp monum,” nitim.
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Nimba pendpa, aldpa mba atinga ropa nimba mel, “Na nga Wuta ye! Nu ming mel ya, mindil nuimp ming ei, tʉk mundi nʉmʉndʉn! Na nʉnt ei kʉn mint, nim nga numan pʉtʉn uⱡ ei, peng pemba,” nitim.
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 Wote, yant omba kundrum mel, kitip kʉni wu ni kʉⱡ, ur petʉng. Ei nambuⱡ emel, wu kʉⱡ nga mong mbʉ, ur ndi titim.
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 Aldpa wu ni kʉⱡ, mondpa kelpa int mba, unt nitim ik ni kʉⱡ ku nimba, atinga roⱡnga raldika itim.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Wote yant omba, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Enim muⱡ tʉk, ur ku pek mormʉn ei? Kʉnʉiya! Muⱡʉl Muⱡʉl Wu Kupa ei, tʉk pok punt uⱡ kit etmin wu mbʉ nga ki ila tʉnding. Ei nga, ui ei nondpa enim.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Oⱡa muⱡangina, kelip pamin! Na ruk moⱡmba wu ei, unt ya onum ei kanmin mon!” nitim.
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Jisas ik nimba moⱡnga, kitip kʉni wu kʉⱡ nga Juras ni, wu ei urum. Wote urum ila, wamp minal wu peng mumuk na, manga wingti rʉp wu na mbʉ kʉn, rʉp rok, tʉmbʉⱡ na, koiya na mat, kapⱡa etʉk ambulk mek orung.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Ruk murum wu ni ndi, wamp orung nimbʉ nimba, ndoimp rondpa, “Na mbo keta nu rop nunt wu ei kandʉk, wu aⱡʉm ei, nʉk puk imp muⱡʉi!” nitim.
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 Nitim ni mel, Juras kun mba Jisas keta nu ropa nomba ei mel nitim, “Ik mbo wu ye! Nim ila morʉn kant ei ka!” nitim.
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Nim itʉn pilkʉn un uⱡ ei mel, tʉkʉrkʉn eta!” nitim. Wote, wu nimbʉ ok, Jisas ni tʉk imp morung.
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Ni kʉn, Jisas kunda morung wu ni kʉⱡ nga ti ndi, elim nga koiya ni, ekit tʉpa, wu pris peng mumuk ei nga kindmant wu ti, urum ni nga kum ei, ropa puⱡa rʉrʉm.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Wote Jisas ndi, wu ni kundpa nimba mel, “Nim nga koiya ei, elim nga petʉm kona ila, int nduk pindi! Wamp nam ti, koiya ambʉⱡʉm wamp ei, koiya ei ndi ku, elim nomba.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 Na nga Wuta ei ndi, na tʉpa rʉpʉndangga nʉmp, mawa el mba ndam, tʉngʉnda mint anggelo wu ei, kum 12 mel tʉpa munduⱡnga, ei pʉn muna mon?
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Wote Got ndi, na tʉpa rʉpʉndangga nilmba ndam, Got nga ik mong ti ndi, uⱡ enim ei mel itangga, nʉtʉm ik ei omba, ik kupa tʉmba mel nant?” nitim.
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 I nimba kʉn, wote wamp morung nimbʉ, kundpa nimba mel, “Enim wu kʉⱡ ndi, na punt mong wu na ni mel, na imp muⱡmʉn nʉk, koiya na, tʉmbʉⱡ mel mbʉ mek onmʉn ei? Na manga wingti ila, Got nga ik ei, rʉk rʉk wamp mbʉ mbo endʉp mor ei kʉn, tʉk imp muⱡi nambʉrmʉn ni ka?
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Wote, uⱡ pʉnʉm kʉⱡ ndi, Got nga ik ti, painui wu kʉⱡ ndi, unt mon rorung ik ei, etpa kupa pendʉm,” nitim. Ni kʉn, kitip kʉni wu nimbʉ, elim wak rok, mundmong etʉk, nung nʉk purung.
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Jisas puk imp morung wu nimbʉ ndi, Jisas mek puk, pris kuimbal murum wu Kaiyapas kʉn, mi ik mbo wu na, manga wingti rʉp wu na mbʉ, tʉk tenda etʉk, morung manga ila mek purung.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 Pita ni, wu kʉⱡ purung ni mel, ruⱡ etpa pep ropa mba, wu pris kuimbal ei nga mang keta ila purum. Kona ila moⱡpa, Jisas ni etʉk enmin mel nant nimba, el nde wu kat, kona rʉp etmin ni kʉⱡ kʉn, mba murum.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Ni kʉn, wu pris kuimbal na, wote manga wingti rʉp wu na nimbʉ ndi pʉkʉ, uⱡ ⱡawa nant ila, nʉmp oⱡa ndupʉn, Jisas ruimin nda nʉk, ol tek nʉtʉng.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 — ausente —
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 — ausente —
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 Wu pris kuimbal ni anggilpa, Jisas kundpa nimba mel, “Nim kʉn ik ninmin ei nga ik na ti kep, punt ruin muna mon ei?” nitim.
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Wote, Jisas ni, ik ti ni nandpa, pilpa kui itim. Aldpa, wu pris kuimbal ni ndi, ronduⱡ mundpa, Jisas waldpa nimba mel, “Got kont morum ei nga mbi ila, mi ambʉⱡʉp nʉnt. Ei kʉn, nim wu Kraist, Got nga kangʉm ei kupa muna mon?” nitim.
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 Wote, Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Ik ei int nim nʉn ei ka! Wote, ik ti enim wamp pora kundʉp namp. Akup mormʉn ui ei nga mba, wote ui tila, na Muⱡʉl Wu Kupa ei, Got wu ronduⱡ pi ei nga, ki mbo orunga moⱡʉp, muⱡ kona kopa pol ila wamba, kʉning!” nitim.
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 Ei mel nilinga, wu pris kuimbal ni ndi, elim nga wal pʉki ni kʉⱡ ambuⱡpa, rung ndupa, nimba mel, “Got kʉn ik nimba kit mondnʉm! Aldpa ik mat, kombʉⱡʉp ni nʉnamin! Got kʉn ik nimba, kit mondnʉm ik ei, enim pora pʉnmin ni ka!
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 Ei kʉn, akup enim namba nʉk pʉnmin?” nitim. Wote, wu kat ndi, ik punt rok nʉk mel, “Elim nga ⱡawa ila, elim kuⱡangga!” nʉtʉng.
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 — ausente —
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 — ausente —
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Pita ni, wu pris kuimbal ei nga mang keta ila murum. Ei kʉn, wu pris kuimbal ei nga kongun amp ti ndi omba, Pita kundpa nimba mel, “Nim Galili wu, Jisas ei kʉn kunda andʉrmʉn, kandʉr ni ka!” nitim.
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Wote Pita ndi, wamp kona ila morung nimbʉ mondpa, kulkʉⱡ ropa nimba mel, “Nim nʉn ik ei, na pili napʉnt,” nitim.
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 Wote, i nimba pendpa, mang keta nila omba ekit purum. Wote ila, kongun amp ti ndi, kandpa mbi ndupa nimba mel, “Wu ei, Nasaret wu Jisas kʉn, kunda andrʉnggil ndi ka!” nitim.
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 Wote, aldpa Pita ndi, kulkʉⱡ ropa nimba mel, “Wu ninmin ei, na pili napʉnt ei ka,” nitim.
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 Ei kʉn, nondpa mel ku, wu kat ila morung kʉⱡ ndi ok, Pita kandʉk nʉk mel, “Nim wu kʉⱡ nga ti ku kanmin ei, nim nga ik nʉn, nuim kan ei, pilip ninmin ei ka!” nʉtʉng.
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 — ausente —
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 — ausente —
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.