Mateus 26

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 — ausente —
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 — ausente —
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 “Ui ei kʉn, wu pris kuimbal na, manga wingti rʉp wu na mbʉ ndi puk, wu Pris kʉⱡ nga peng mumuk wu Kaiyapas nga manga ila, tʉk tenda etʉk morung.
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 Ni kʉn, wamp nimbʉ tʉp kum ngui randpʉn, Jisas ni, rop kundmin nʉtʉng.
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 Ni wote, en enmin ndi, nʉk mel, “Pasopa rʉng nuing ui ei kʉn, pendʉp kilʉmin. Ei mel, imʉn ndam, ui mam ila wamp mbʉ, el pundung ei mon,” nʉtʉng.
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
8 Wote, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, amp ei, itim uⱡ ni kandʉk, popʉⱡ kulk nʉk mel, “Kopung mura rui kai ei, nambuⱡ emel etpa ge ndonʉm nda?
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 Kopung kai ei, rarʉp ropʉn ku moni tʉpʉn, wamp kurpa mbʉ ngoⱡum, muna ant ko!” nʉtʉng.
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 Jisas ndi, wu kʉⱡ nʉtʉng ik ni pilpa, int ndupa nimba mel, “Nambuⱡ emel, amp ei, ik ngonmin? Amp ei ndi, na kʉn uⱡ kai ti enim.
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 Ei nambuⱡ emel, wamp kurpa mbʉ, pila kana ui mbila, enim kʉn rʉk rʉk muⱡing. Wote, na enim kʉn rʉk rʉk muⱡi nʉmbʉⱡimp.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Amp ei ndi, enim uⱡ ni, na nga kʉng kʉⱡ tʉk mek puk on iting ei nga, tʉpa kun endpa, kopung kandnim.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 Enim ik kupa ei, kundʉp nʉnt. Kona nant mbila, Rʉnang Ik Kai mbʉ nʉk ngʉng ila, amp ei ya na kʉn, uⱡ enim ei nga timan rok nguing ku,” nitim.
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 — ausente —
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 — ausente —
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 Ku moni kʉⱡ, tʉpa pendpa kʉn, Jisas ruk moⱡmba ei nga ui kai ti nokʉndrʉm.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Bret yis mundi namʉndʉk normin ui ei nga ui, puⱡ mondpa ila, Jisas elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ ndi ok, Jisas waldʉk nʉk mel, “Pasopa ui ei nga rʉng mbʉ, nant ila tʉp kun etpʉn muⱡamina, ok nuin?” nʉtʉng.
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 Wote Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Kona peng ila puk, wu ti ni nga manga ila puk, i nʉi, ‘Ik mbo wu ei ndi, ei mel nʉnʉm. Na nga ui ei omba, nondpa enim, Pasopa ui ei nga rʉng ei, nim nga manga ila, na nga kitip kʉni wu mbʉ kʉn omp nuimʉn,” nitim.
18 Ele respondeu:
19 Ei kʉn, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, Jisas nitim ni mel, puk manga ila, rʉng mbʉ kalk tʉk kun etʉk morung.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Kona rumbʉⱡ puⱡnga, Jisas kʉn elim nga kitip kʉni wu nimbʉ kʉn molk, Pasopa rʉng norung.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Rʉng nok moⱡina, Jisas ndi, nimba mel, “Enim ik kupa ei kundʉp nʉnt. Enim mormin wu kʉⱡ nga ti ndi, na ruk moⱡmba,” nitim.
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Kitip kʉni wu ni kʉⱡ, ik ni pilik, munt mindil tʉk, elpa elpa Jisas waldʉk nʉk mel, “Nuim ye! Ei nam nda?” nʉtʉng.
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Na kʉn tʉngʉnda nu ming ila, bret nu mondpʉⱡ numbʉⱡ wu ei ndi, na ruk moⱡmba.
23 Jesus respondeu:
24 Muⱡʉl Wu Kupa ei, rʉnang ik ila, koⱡmba nʉk, mon rok pendʉtʉng ei mel ku koⱡmba. Wote, wu nam ti, Muⱡʉl Wu Kupa ei, rʉk moⱡmba ei nga, na kont mam ti enim! Wu ei mam ndi, mei nambil nga ndam, kapⱡa elinga!” nitim.
24 Pois o
25 Juras ruk murum wu ni ndi kundpa nimba mel, “Ik mbo wu ye! Ei na nanim nʉmp pʉnt ei?” nitim. I nilinga, Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Int ninim nʉn ei ka!” nitim.
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Rʉng nok moⱡina, Jisas ndi, bret ti tʉpa, Got kʉn angge nimba kʉn, pok ropa, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ngumba nimba mel, “Tʉk nʉi! Ya ei, na nga kʉng elim ei,” nitim.
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 — ausente —
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 — ausente —
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 Enim ik ti kundʉp namp, na ya nonmʉn nu wain ei, wote aldpa nui nʉnimp. Wote, ui tila, enim kʉn pʉkʉ nuimʉn ei, na nga Wuta nga muⱡ ila, tʉpa mumuk rui kona ila, tʉp tenda imʉn ui ei kʉn, wain kont paka nuimin,” nitim.
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Wote, kinan kat nʉk pendʉk pena ok, Olip Komnga ila purung.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Wote Jisas ndi, wu kʉⱡ kundpa nimba mel, “Akup rumbuldi, enim pʉkʉ, na wak rok mondʉk, kelik nung nʉk ping. Ei, Got nga ik ti petʉm ei ndi, nimba mel,
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 Wote, na ropa rut ndangga, kont munt ei kʉn, enim Galili pi nʉpi, na unt mbo muⱡimp,” nitim.
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Ni kʉn, Pita ndi, Jisas kundpa nimba mel, “Wu wei mbʉ ndi, nim wak rok kelik pung ndam, na nim wak rui nʉrimp!” nitim.
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Jisas ndi, Pita kundpa nimba mel, “Nim ik kupa ei, kundʉp nʉnt. Akup rumbuldi mendpʉⱡ, kʉi kulda rui nʉri, na pili napʉt nʉkʉn, raldika indin,” nitim.
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Pita ndi, punt ropa nimba mel, “Na nim kʉn pendʉk, rok kondung ndam kep, nim pili napʉt, ni nʉnimp,” nitim. Wote, kitip kʉni wu mat ndi, i ku etʉk nʉtʉng.
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Wote, Jisas kʉn elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ kʉn, kona ti mbi tek Getsemani nʉtmin kona ila purung. Jisas wu kʉⱡ kundpa nimba mel, “Enim ila muⱡʉi! Na merʉng ila mbo atinga ramp,” nitim.
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Elim mba etpa, wu Pita kʉn, anda Sepeti kangʉm Jeims, Jon raⱡ tʉpa mepa purum. Ni kʉn, elim ni, munt mindil tʉpa mbun ndi kurʉm.
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 Wote, wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na nga mundmong ei, ama mbun ndi konum. Ei kʉn, enim ur pi napʉk, nokundʉk muⱡʉi!” nitim.
38 e disse a eles:
39 I nimba pendpa, onunga kot wuldʉng mba, mura ropa, mʉi ila rumaⱡi pepa, atinga ropa nimba mel, “Na nga Wuta ye! Nim ndi, kapⱡa nʉkʉn pin ndam, ya nu ming mel, mindil nuimp ming nu morum ei, tʉkʉn mundi! Ei na nga pint ei mel mon. Ninim pin ei mel itiyo!” nitim.
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Wote, yant omba kʉndrʉm mel, kitip kʉni wu raldika ni kʉⱡ, ur pi napilik petʉng. Wote Jisas ndi, Pita kundpa nimba mel, “Enim wu raldika kʉⱡ ndi, ant mong na tenda kot kep, na nga nʉndʉk rut nʉk muⱡi nambʉⱡʉng ei ka! Etpa em mel nant?
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 Enim oⱡa tʉpa, kʉni uⱡ mbila, ropa mana ndumba ei nga, tʉk mendʉk atinga rok muⱡʉi! Muⱡnga ei ndi, numan ngonum. Ei wote, kʉng kʉⱡ ndi, enʉmp monum,” nitim.
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Nimba pendpa, aldpa mba atinga ropa nimba mel, “Na nga Wuta ye! Nu ming mel ya, mindil nuimp ming ei, tʉk mundi nʉmʉndʉn! Na nʉnt ei kʉn mint, nim nga numan pʉtʉn uⱡ ei, peng pemba,” nitim.
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Wote, yant omba kundrum mel, kitip kʉni wu ni kʉⱡ, ur petʉng. Ei nambuⱡ emel, wu kʉⱡ nga mong mbʉ, ur ndi titim.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Aldpa wu ni kʉⱡ, mondpa kelpa int mba, unt nitim ik ni kʉⱡ ku nimba, atinga roⱡnga raldika itim.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Wote yant omba, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Enim muⱡ tʉk, ur ku pek mormʉn ei? Kʉnʉiya! Muⱡʉl Muⱡʉl Wu Kupa ei, tʉk pok punt uⱡ kit etmin wu mbʉ nga ki ila tʉnding. Ei nga, ui ei nondpa enim.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 Oⱡa muⱡangina, kelip pamin! Na ruk moⱡmba wu ei, unt ya onum ei kanmin mon!” nitim.
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Jisas ik nimba moⱡnga, kitip kʉni wu kʉⱡ nga Juras ni, wu ei urum. Wote urum ila, wamp minal wu peng mumuk na, manga wingti rʉp wu na mbʉ kʉn, rʉp rok, tʉmbʉⱡ na, koiya na mat, kapⱡa etʉk ambulk mek orung.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Ruk murum wu ni ndi, wamp orung nimbʉ nimba, ndoimp rondpa, “Na mbo keta nu rop nunt wu ei kandʉk, wu aⱡʉm ei, nʉk puk imp muⱡʉi!” nitim.
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 Nitim ni mel, Juras kun mba Jisas keta nu ropa nomba ei mel nitim, “Ik mbo wu ye! Nim ila morʉn kant ei ka!” nitim.
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Nim itʉn pilkʉn un uⱡ ei mel, tʉkʉrkʉn eta!” nitim. Wote, wu nimbʉ ok, Jisas ni tʉk imp morung.
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Ni kʉn, Jisas kunda morung wu ni kʉⱡ nga ti ndi, elim nga koiya ni, ekit tʉpa, wu pris peng mumuk ei nga kindmant wu ti, urum ni nga kum ei, ropa puⱡa rʉrʉm.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Wote Jisas ndi, wu ni kundpa nimba mel, “Nim nga koiya ei, elim nga petʉm kona ila, int nduk pindi! Wamp nam ti, koiya ambʉⱡʉm wamp ei, koiya ei ndi ku, elim nomba.
52 Aí Jesus disse:
53 Na nga Wuta ei ndi, na tʉpa rʉpʉndangga nʉmp, mawa el mba ndam, tʉngʉnda mint anggelo wu ei, kum 12 mel tʉpa munduⱡnga, ei pʉn muna mon?
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 Wote Got ndi, na tʉpa rʉpʉndangga nilmba ndam, Got nga ik mong ti ndi, uⱡ enim ei mel itangga, nʉtʉm ik ei omba, ik kupa tʉmba mel nant?” nitim.
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 I nimba kʉn, wote wamp morung nimbʉ, kundpa nimba mel, “Enim wu kʉⱡ ndi, na punt mong wu na ni mel, na imp muⱡmʉn nʉk, koiya na, tʉmbʉⱡ mel mbʉ mek onmʉn ei? Na manga wingti ila, Got nga ik ei, rʉk rʉk wamp mbʉ mbo endʉp mor ei kʉn, tʉk imp muⱡi nambʉrmʉn ni ka?
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 Wote, uⱡ pʉnʉm kʉⱡ ndi, Got nga ik ti, painui wu kʉⱡ ndi, unt mon rorung ik ei, etpa kupa pendʉm,” nitim. Ni kʉn, kitip kʉni wu nimbʉ, elim wak rok, mundmong etʉk, nung nʉk purung.
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Jisas puk imp morung wu nimbʉ ndi, Jisas mek puk, pris kuimbal murum wu Kaiyapas kʉn, mi ik mbo wu na, manga wingti rʉp wu na mbʉ, tʉk tenda etʉk, morung manga ila mek purung.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Pita ni, wu kʉⱡ purung ni mel, ruⱡ etpa pep ropa mba, wu pris kuimbal ei nga mang keta ila purum. Kona ila moⱡpa, Jisas ni etʉk enmin mel nant nimba, el nde wu kat, kona rʉp etmin ni kʉⱡ kʉn, mba murum.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 Ni kʉn, wu pris kuimbal na, wote manga wingti rʉp wu na nimbʉ ndi pʉkʉ, uⱡ ⱡawa nant ila, nʉmp oⱡa ndupʉn, Jisas ruimin nda nʉk, ol tek nʉtʉng.
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 — ausente —
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 — ausente —
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Wu pris kuimbal ni anggilpa, Jisas kundpa nimba mel, “Nim kʉn ik ninmin ei nga ik na ti kep, punt ruin muna mon ei?” nitim.
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Wote, Jisas ni, ik ti ni nandpa, pilpa kui itim. Aldpa, wu pris kuimbal ni ndi, ronduⱡ mundpa, Jisas waldpa nimba mel, “Got kont morum ei nga mbi ila, mi ambʉⱡʉp nʉnt. Ei kʉn, nim wu Kraist, Got nga kangʉm ei kupa muna mon?” nitim.
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Wote, Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Ik ei int nim nʉn ei ka! Wote, ik ti enim wamp pora kundʉp namp. Akup mormʉn ui ei nga mba, wote ui tila, na Muⱡʉl Wu Kupa ei, Got wu ronduⱡ pi ei nga, ki mbo orunga moⱡʉp, muⱡ kona kopa pol ila wamba, kʉning!” nitim.
64 Jesus respondeu:
65 Ei mel nilinga, wu pris kuimbal ni ndi, elim nga wal pʉki ni kʉⱡ ambuⱡpa, rung ndupa, nimba mel, “Got kʉn ik nimba kit mondnʉm! Aldpa ik mat, kombʉⱡʉp ni nʉnamin! Got kʉn ik nimba, kit mondnʉm ik ei, enim pora pʉnmin ni ka!
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 Ei kʉn, akup enim namba nʉk pʉnmin?” nitim. Wote, wu kat ndi, ik punt rok nʉk mel, “Elim nga ⱡawa ila, elim kuⱡangga!” nʉtʉng.
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 — ausente —
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 — ausente —
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 Pita ni, wu pris kuimbal ei nga mang keta ila murum. Ei kʉn, wu pris kuimbal ei nga kongun amp ti ndi omba, Pita kundpa nimba mel, “Nim Galili wu, Jisas ei kʉn kunda andʉrmʉn, kandʉr ni ka!” nitim.
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Wote Pita ndi, wamp kona ila morung nimbʉ mondpa, kulkʉⱡ ropa nimba mel, “Nim nʉn ik ei, na pili napʉnt,” nitim.
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Wote, i nimba pendpa, mang keta nila omba ekit purum. Wote ila, kongun amp ti ndi, kandpa mbi ndupa nimba mel, “Wu ei, Nasaret wu Jisas kʉn, kunda andrʉnggil ndi ka!” nitim.
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Wote, aldpa Pita ndi, kulkʉⱡ ropa nimba mel, “Wu ninmin ei, na pili napʉnt ei ka,” nitim.
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Ei kʉn, nondpa mel ku, wu kat ila morung kʉⱡ ndi ok, Pita kandʉk nʉk mel, “Nim wu kʉⱡ nga ti ku kanmin ei, nim nga ik nʉn, nuim kan ei, pilip ninmin ei ka!” nʉtʉng.
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 — ausente —
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 — ausente —
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.