Mateus 26

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 — ausente —
1 Quando Jesus acabou de proferir estas palavras, disse aos seus discípulos:
2 — ausente —
2 — Vocês sabem que, daqui a dois dias, será celebrada a Páscoa, e o Filho do Homem será entregue para ser crucificado.
3 “Ui ei kʉn, wu pris kuimbal na, manga wingti rʉp wu na mbʉ ndi puk, wu Pris kʉⱡ nga peng mumuk wu Kaiyapas nga manga ila, tʉk tenda etʉk morung.
3 Então os principais sacerdotes e os anciãos do povo se reuniram no palácio do sumo sacerdote, chamado Caifás,
4 Ni kʉn, wamp nimbʉ tʉp kum ngui randpʉn, Jisas ni, rop kundmin nʉtʉng.
4 e deliberaram prender Jesus, à traição, e matá-lo.
5 Ni wote, en enmin ndi, nʉk mel, “Pasopa rʉng nuing ui ei kʉn, pendʉp kilʉmin. Ei mel, imʉn ndam, ui mam ila wamp mbʉ, el pundung ei mon,” nʉtʉng.
5 Mas diziam: — Não durante a festa, para que não haja tumulto entre o povo.
6 — ausente —
6 Quando Jesus estava em Betânia, na casa de Simão, o leproso,
7 — ausente —
7 aproximou-se dele uma mulher, trazendo um frasco feito de alabastro com um perfume precioso, que ela derramou sobre a cabeça de Jesus, estando ele à mesa.
8 Wote, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, amp ei, itim uⱡ ni kandʉk, popʉⱡ kulk nʉk mel, “Kopung mura rui kai ei, nambuⱡ emel etpa ge ndonʉm nda?
8 Vendo isto, os discípulos ficaram indignados e disseram: — Para que este desperdício?
9 Kopung kai ei, rarʉp ropʉn ku moni tʉpʉn, wamp kurpa mbʉ ngoⱡum, muna ant ko!” nʉtʉng.
9 Este perfume poderia ter sido vendido por muito dinheiro, para ser dado aos pobres.
10 Jisas ndi, wu kʉⱡ nʉtʉng ik ni pilpa, int ndupa nimba mel, “Nambuⱡ emel, amp ei, ik ngonmin? Amp ei ndi, na kʉn uⱡ kai ti enim.
10 Mas Jesus, sabendo disto, lhes disse:
11 Ei nambuⱡ emel, wamp kurpa mbʉ, pila kana ui mbila, enim kʉn rʉk rʉk muⱡing. Wote, na enim kʉn rʉk rʉk muⱡi nʉmbʉⱡimp.
11 Porque os pobres estarão sempre com vocês, mas a mim vocês nem sempre terão.
12 Amp ei ndi, enim uⱡ ni, na nga kʉng kʉⱡ tʉk mek puk on iting ei nga, tʉpa kun endpa, kopung kandnim.
12 Porque, derramando este perfume sobre o meu corpo, ela o fez para o meu sepultamento.
13 Enim ik kupa ei, kundʉp nʉnt. Kona nant mbila, Rʉnang Ik Kai mbʉ nʉk ngʉng ila, amp ei ya na kʉn, uⱡ enim ei nga timan rok nguing ku,” nitim.
13 Em verdade lhes digo que, onde for pregado em todo o mundo este evangelho, também será contado o que ela fez, para memória dela.
14 — ausente —
14 Então um dos doze, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os principais sacerdotes.
15 — ausente —
15 Ele disse: — Quanto me darão para que eu o entregue a vocês? E pagaram-lhe trinta moedas de prata.
16 Ku moni kʉⱡ, tʉpa pendpa kʉn, Jisas ruk moⱡmba ei nga ui kai ti nokʉndrʉm.
16 E, desse momento em diante, Judas buscava uma boa ocasião para entregar Jesus.
17 Bret yis mundi namʉndʉk normin ui ei nga ui, puⱡ mondpa ila, Jisas elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ ndi ok, Jisas waldʉk nʉk mel, “Pasopa ui ei nga rʉng mbʉ, nant ila tʉp kun etpʉn muⱡamina, ok nuin?” nʉtʉng.
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento, os discípulos vieram a Jesus e lhe perguntaram: — Onde quer que façamos os preparativos para que o senhor possa comer a Páscoa?
18 Wote Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Kona peng ila puk, wu ti ni nga manga ila puk, i nʉi, ‘Ik mbo wu ei ndi, ei mel nʉnʉm. Na nga ui ei omba, nondpa enim, Pasopa ui ei nga rʉng ei, nim nga manga ila, na nga kitip kʉni wu mbʉ kʉn omp nuimʉn,” nitim.
18 E ele lhes respondeu:
19 Ei kʉn, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, Jisas nitim ni mel, puk manga ila, rʉng mbʉ kalk tʉk kun etʉk morung.
19 E eles fizeram como Jesus lhes havia ordenado e prepararam a Páscoa.
20 Kona rumbʉⱡ puⱡnga, Jisas kʉn elim nga kitip kʉni wu nimbʉ kʉn molk, Pasopa rʉng norung.
20 Ao cair da tarde, Jesus pôs-se à mesa com os doze discípulos.
21 Rʉng nok moⱡina, Jisas ndi, nimba mel, “Enim ik kupa ei kundʉp nʉnt. Enim mormin wu kʉⱡ nga ti ndi, na ruk moⱡmba,” nitim.
21 E, enquanto comiam, Jesus disse:
22 Kitip kʉni wu ni kʉⱡ, ik ni pilik, munt mindil tʉk, elpa elpa Jisas waldʉk nʉk mel, “Nuim ye! Ei nam nda?” nʉtʉng.
22 E eles, muito entristecidos, começaram um por um a perguntar-lhe: — Por acaso seria eu, Senhor?
23 Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Na kʉn tʉngʉnda nu ming ila, bret nu mondpʉⱡ numbʉⱡ wu ei ndi, na ruk moⱡmba.
23 Jesus respondeu:
24 Muⱡʉl Wu Kupa ei, rʉnang ik ila, koⱡmba nʉk, mon rok pendʉtʉng ei mel ku koⱡmba. Wote, wu nam ti, Muⱡʉl Wu Kupa ei, rʉk moⱡmba ei nga, na kont mam ti enim! Wu ei mam ndi, mei nambil nga ndam, kapⱡa elinga!” nitim.
24 O Filho do Homem vai, como está escrito a seu respeito; mas ai daquele por quem o Filho do Homem está sendo traído! Melhor seria para ele se nunca tivesse nascido!
25 Juras ruk murum wu ni ndi kundpa nimba mel, “Ik mbo wu ye! Ei na nanim nʉmp pʉnt ei?” nitim. I nilinga, Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Int ninim nʉn ei ka!” nitim.
25 Então Judas, que o traía, perguntou: — Por acaso sou eu, Mestre? Jesus respondeu:
26 Rʉng nok moⱡina, Jisas ndi, bret ti tʉpa, Got kʉn angge nimba kʉn, pok ropa, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ngumba nimba mel, “Tʉk nʉi! Ya ei, na nga kʉng elim ei,” nitim.
26 Enquanto comiam, Jesus pegou um pão, e, abençoando-o, o partiu e deu aos discípulos, dizendo:
27 — ausente —
27 A seguir, Jesus pegou um cálice e, tendo dado graças, o deu aos seus discípulos, dizendo:
28 — ausente —
28 porque isto é o meu sangue, o sangue da aliança, derramado em favor de muitos, para remissão de pecados.
29 Enim ik ti kundʉp namp, na ya nonmʉn nu wain ei, wote aldpa nui nʉnimp. Wote, ui tila, enim kʉn pʉkʉ nuimʉn ei, na nga Wuta nga muⱡ ila, tʉpa mumuk rui kona ila, tʉp tenda imʉn ui ei kʉn, wain kont paka nuimin,” nitim.
29 E digo a vocês que, desta hora em diante, nunca mais beberei deste fruto da videira, até aquele dia em que beberei com vocês o vinho novo, no Reino de meu Pai.
30 Wote, kinan kat nʉk pendʉk pena ok, Olip Komnga ila purung.
30 E, tendo cantado um hino, saíram para o monte das Oliveiras.
31 Wote Jisas ndi, wu kʉⱡ kundpa nimba mel, “Akup rumbuldi, enim pʉkʉ, na wak rok mondʉk, kelik nung nʉk ping. Ei, Got nga ik ti petʉm ei ndi, nimba mel,
31 Então Jesus disse aos discípulos:
32 Wote, na ropa rut ndangga, kont munt ei kʉn, enim Galili pi nʉpi, na unt mbo muⱡimp,” nitim.
32 Mas, depois da minha ressurreição, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Ni kʉn, Pita ndi, Jisas kundpa nimba mel, “Wu wei mbʉ ndi, nim wak rok kelik pung ndam, na nim wak rui nʉrimp!” nitim.
33 Mas Pedro, tomando a palavra, disse a Jesus: — Ainda que o senhor venha a ser um tropeço para todos, nunca o será para mim.
34 Jisas ndi, Pita kundpa nimba mel, “Nim ik kupa ei, kundʉp nʉnt. Akup rumbuldi mendpʉⱡ, kʉi kulda rui nʉri, na pili napʉt nʉkʉn, raldika indin,” nitim.
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Pita ndi, punt ropa nimba mel, “Na nim kʉn pendʉk, rok kondung ndam kep, nim pili napʉt, ni nʉnimp,” nitim. Wote, kitip kʉni wu mat ndi, i ku etʉk nʉtʉng.
35 Pedro insistiu: — Ainda que me seja necessário morrer com o senhor, de modo nenhum o negarei. E todos os discípulos disseram o mesmo.
36 Wote, Jisas kʉn elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ kʉn, kona ti mbi tek Getsemani nʉtmin kona ila purung. Jisas wu kʉⱡ kundpa nimba mel, “Enim ila muⱡʉi! Na merʉng ila mbo atinga ramp,” nitim.
36 Em seguida, Jesus foi com eles a um lugar chamado Getsêmani. E disse aos discípulos:
37 Elim mba etpa, wu Pita kʉn, anda Sepeti kangʉm Jeims, Jon raⱡ tʉpa mepa purum. Ni kʉn, elim ni, munt mindil tʉpa mbun ndi kurʉm.
37 E, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a sentir-se tomado de tristeza e de angústia.
38 Wote, wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na nga mundmong ei, ama mbun ndi konum. Ei kʉn, enim ur pi napʉk, nokundʉk muⱡʉi!” nitim.
38 Então lhes disse:
39 I nimba pendpa, onunga kot wuldʉng mba, mura ropa, mʉi ila rumaⱡi pepa, atinga ropa nimba mel, “Na nga Wuta ye! Nim ndi, kapⱡa nʉkʉn pin ndam, ya nu ming mel, mindil nuimp ming nu morum ei, tʉkʉn mundi! Ei na nga pint ei mel mon. Ninim pin ei mel itiyo!” nitim.
39 E, adiantando-se um pouco, prostrou-se sobre o seu rosto, orando e dizendo:
40 Wote, yant omba kʉndrʉm mel, kitip kʉni wu raldika ni kʉⱡ, ur pi napilik petʉng. Wote Jisas ndi, Pita kundpa nimba mel, “Enim wu raldika kʉⱡ ndi, ant mong na tenda kot kep, na nga nʉndʉk rut nʉk muⱡi nambʉⱡʉng ei ka! Etpa em mel nant?
40 E, voltando para os discípulos, achou-os dormindo. E disse a Pedro:
41 Enim oⱡa tʉpa, kʉni uⱡ mbila, ropa mana ndumba ei nga, tʉk mendʉk atinga rok muⱡʉi! Muⱡnga ei ndi, numan ngonum. Ei wote, kʉng kʉⱡ ndi, enʉmp monum,” nitim.
41 Vigiem e orem, para que não caiam em tentação; o espírito, na verdade, está pronto, mas a carne é fraca.
42 Nimba pendpa, aldpa mba atinga ropa nimba mel, “Na nga Wuta ye! Nu ming mel ya, mindil nuimp ming ei, tʉk mundi nʉmʉndʉn! Na nʉnt ei kʉn mint, nim nga numan pʉtʉn uⱡ ei, peng pemba,” nitim.
42 Retirando-se pela segunda vez, orou de novo, dizendo:
43 Wote, yant omba kundrum mel, kitip kʉni wu ni kʉⱡ, ur petʉng. Ei nambuⱡ emel, wu kʉⱡ nga mong mbʉ, ur ndi titim.
43 E, voltando, achou-os outra vez dormindo; porque os olhos deles estavam pesados.
44 Aldpa wu ni kʉⱡ, mondpa kelpa int mba, unt nitim ik ni kʉⱡ ku nimba, atinga roⱡnga raldika itim.
44 Deixando-os novamente, foi orar pela terceira vez, repetindo as mesmas palavras.
45 Wote yant omba, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Enim muⱡ tʉk, ur ku pek mormʉn ei? Kʉnʉiya! Muⱡʉl Muⱡʉl Wu Kupa ei, tʉk pok punt uⱡ kit etmin wu mbʉ nga ki ila tʉnding. Ei nga, ui ei nondpa enim.
45 Então voltou para os discípulos e lhes disse:
46 Oⱡa muⱡangina, kelip pamin! Na ruk moⱡmba wu ei, unt ya onum ei kanmin mon!” nitim.
46 Levantem-se, vamos embora! Eis que o traidor se aproxima.
47 Jisas ik nimba moⱡnga, kitip kʉni wu kʉⱡ nga Juras ni, wu ei urum. Wote urum ila, wamp minal wu peng mumuk na, manga wingti rʉp wu na mbʉ kʉn, rʉp rok, tʉmbʉⱡ na, koiya na mat, kapⱡa etʉk ambulk mek orung.
47 E enquanto Jesus ainda falava, eis que chegou Judas, um dos doze, e, com ele, grande multidão com espadas e porretes, vinda da parte dos principais sacerdotes e dos anciãos do povo.
48 Ruk murum wu ni ndi, wamp orung nimbʉ nimba, ndoimp rondpa, “Na mbo keta nu rop nunt wu ei kandʉk, wu aⱡʉm ei, nʉk puk imp muⱡʉi!” nitim.
48 Ora, o traidor tinha dado a eles um sinal: “Aquele que eu beijar, é esse; prendam-no.”
49 Nitim ni mel, Juras kun mba Jisas keta nu ropa nomba ei mel nitim, “Ik mbo wu ye! Nim ila morʉn kant ei ka!” nitim.
49 E logo, aproximando-se de Jesus, Judas disse: — Salve, Mestre! E o beijou.
50 Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Nim itʉn pilkʉn un uⱡ ei mel, tʉkʉrkʉn eta!” nitim. Wote, wu nimbʉ ok, Jisas ni tʉk imp morung.
50 Jesus, porém, lhe disse: Nisto, aproximando-se eles, agarraram Jesus e o prenderam.
51 Ni kʉn, Jisas kunda morung wu ni kʉⱡ nga ti ndi, elim nga koiya ni, ekit tʉpa, wu pris peng mumuk ei nga kindmant wu ti, urum ni nga kum ei, ropa puⱡa rʉrʉm.
51 E eis que um dos que estavam com Jesus, estendendo a mão, sacou da espada e, golpeando o servo do sumo sacerdote, cortou-lhe a orelha.
52 Wote Jisas ndi, wu ni kundpa nimba mel, “Nim nga koiya ei, elim nga petʉm kona ila, int nduk pindi! Wamp nam ti, koiya ambʉⱡʉm wamp ei, koiya ei ndi ku, elim nomba.
52 Então Jesus lhe disse:
53 Na nga Wuta ei ndi, na tʉpa rʉpʉndangga nʉmp, mawa el mba ndam, tʉngʉnda mint anggelo wu ei, kum 12 mel tʉpa munduⱡnga, ei pʉn muna mon?
53 Ou você acha que não posso pedir a meu Pai, e ele me mandaria neste momento mais de doze legiões de anjos?
54 Wote Got ndi, na tʉpa rʉpʉndangga nilmba ndam, Got nga ik mong ti ndi, uⱡ enim ei mel itangga, nʉtʉm ik ei omba, ik kupa tʉmba mel nant?” nitim.
54 Mas como, então, se cumpririam as Escrituras, que dizem que assim deve acontecer?
55 I nimba kʉn, wote wamp morung nimbʉ, kundpa nimba mel, “Enim wu kʉⱡ ndi, na punt mong wu na ni mel, na imp muⱡmʉn nʉk, koiya na, tʉmbʉⱡ mel mbʉ mek onmʉn ei? Na manga wingti ila, Got nga ik ei, rʉk rʉk wamp mbʉ mbo endʉp mor ei kʉn, tʉk imp muⱡi nambʉrmʉn ni ka?
55 Naquele momento, Jesus disse às multidões:
56 Wote, uⱡ pʉnʉm kʉⱡ ndi, Got nga ik ti, painui wu kʉⱡ ndi, unt mon rorung ik ei, etpa kupa pendʉm,” nitim. Ni kʉn, kitip kʉni wu nimbʉ, elim wak rok, mundmong etʉk, nung nʉk purung.
56 Tudo isto, porém, aconteceu para que se cumprissem as Escrituras dos profetas. Então todos os discípulos o deixaram e fugiram.
57 Jisas puk imp morung wu nimbʉ ndi, Jisas mek puk, pris kuimbal murum wu Kaiyapas kʉn, mi ik mbo wu na, manga wingti rʉp wu na mbʉ, tʉk tenda etʉk, morung manga ila mek purung.
57 E os que prenderam Jesus o levaram à casa de Caifás, o sumo sacerdote, onde se haviam reunido os escribas e os anciãos.
58 Pita ni, wu kʉⱡ purung ni mel, ruⱡ etpa pep ropa mba, wu pris kuimbal ei nga mang keta ila purum. Kona ila moⱡpa, Jisas ni etʉk enmin mel nant nimba, el nde wu kat, kona rʉp etmin ni kʉⱡ kʉn, mba murum.
58 Pedro o seguia de longe até o pátio do sumo sacerdote. E, tendo entrado, assentou-se entre os servos, para ver como aquilo ia terminar.
59 Ni kʉn, wu pris kuimbal na, wote manga wingti rʉp wu na nimbʉ ndi pʉkʉ, uⱡ ⱡawa nant ila, nʉmp oⱡa ndupʉn, Jisas ruimin nda nʉk, ol tek nʉtʉng.
59 E os principais sacerdotes e todo o Sinédrio procuravam algum testemunho falso contra Jesus, a fim de o condenarem à morte.
60 — ausente —
60 E não acharam, apesar de terem sido apresentadas muitas testemunhas falsas. Mas, afinal, compareceram duas, afirmando:
61 — ausente —
61 — Este disse: “Posso destruir o santuário de Deus e reconstruí-lo em três dias.”
62 Wu pris kuimbal ni anggilpa, Jisas kundpa nimba mel, “Nim kʉn ik ninmin ei nga ik na ti kep, punt ruin muna mon ei?” nitim.
62 E, levantando-se o sumo sacerdote, perguntou a Jesus: — Você não diz nada em resposta ao que estes depõem contra você?
63 Wote, Jisas ni, ik ti ni nandpa, pilpa kui itim. Aldpa, wu pris kuimbal ni ndi, ronduⱡ mundpa, Jisas waldpa nimba mel, “Got kont morum ei nga mbi ila, mi ambʉⱡʉp nʉnt. Ei kʉn, nim wu Kraist, Got nga kangʉm ei kupa muna mon?” nitim.
63 Jesus, porém, guardou silêncio. E o sumo sacerdote lhe disse: — Eu exijo que nos diga, tendo o Deus vivo por testemunha, se você é o Cristo, o Filho de Deus.
64 Wote, Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Ik ei int nim nʉn ei ka! Wote, ik ti enim wamp pora kundʉp namp. Akup mormʉn ui ei nga mba, wote ui tila, na Muⱡʉl Wu Kupa ei, Got wu ronduⱡ pi ei nga, ki mbo orunga moⱡʉp, muⱡ kona kopa pol ila wamba, kʉning!” nitim.
64 Jesus respondeu:
65 Ei mel nilinga, wu pris kuimbal ni ndi, elim nga wal pʉki ni kʉⱡ ambuⱡpa, rung ndupa, nimba mel, “Got kʉn ik nimba kit mondnʉm! Aldpa ik mat, kombʉⱡʉp ni nʉnamin! Got kʉn ik nimba, kit mondnʉm ik ei, enim pora pʉnmin ni ka!
65 Então o sumo sacerdote rasgou as suas vestes e disse: — Blasfemou! Por que ainda precisamos de testemunhas? Eis que agora mesmo vocês ouviram a blasfêmia!
66 Ei kʉn, akup enim namba nʉk pʉnmin?” nitim. Wote, wu kat ndi, ik punt rok nʉk mel, “Elim nga ⱡawa ila, elim kuⱡangga!” nʉtʉng.
66 O que vocês acham? E eles responderam: — É réu de morte.
67 — ausente —
67 Então alguns cuspiram no rosto de Jesus e bateram nele. E outros o esbofeteavam, dizendo:
68 — ausente —
68 — Profetize para nós, ó Cristo! Quem foi que bateu em você?
69 Pita ni, wu pris kuimbal ei nga mang keta ila murum. Ei kʉn, wu pris kuimbal ei nga kongun amp ti ndi omba, Pita kundpa nimba mel, “Nim Galili wu, Jisas ei kʉn kunda andʉrmʉn, kandʉr ni ka!” nitim.
69 Pedro estava sentado fora no pátio. Uma empregada se aproximou e lhe disse: — Você também estava com Jesus, o galileu.
70 Wote Pita ndi, wamp kona ila morung nimbʉ mondpa, kulkʉⱡ ropa nimba mel, “Nim nʉn ik ei, na pili napʉnt,” nitim.
70 Mas ele negou diante de todos e disse: — Não sei o que você está dizendo.
71 Wote, i nimba pendpa, mang keta nila omba ekit purum. Wote ila, kongun amp ti ndi, kandpa mbi ndupa nimba mel, “Wu ei, Nasaret wu Jisas kʉn, kunda andrʉnggil ndi ka!” nitim.
71 Quando se dirigia para a porta, Pedro foi visto por outra empregada, que disse aos que estavam ali: — Este também estava com Jesus, o Nazareno.
72 Wote, aldpa Pita ndi, kulkʉⱡ ropa nimba mel, “Wu ninmin ei, na pili napʉnt ei ka,” nitim.
72 E ele negou outra vez, com juramento: — Não conheço esse homem.
73 Ei kʉn, nondpa mel ku, wu kat ila morung kʉⱡ ndi ok, Pita kandʉk nʉk mel, “Nim wu kʉⱡ nga ti ku kanmin ei, nim nga ik nʉn, nuim kan ei, pilip ninmin ei ka!” nʉtʉng.
73 Pouco depois, aproximando-se os que estavam ali, disseram a Pedro: — Com certeza você também é um deles, porque o seu modo de falar o denuncia.
74 — ausente —
74 Então ele começou a praguejar e a jurar: — Não conheço esse homem! E no mesmo instante o galo cantou.
75 — ausente —
75 Então Pedro se lembrou da palavra que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você me negará três vezes.” E Pedro, saindo dali, chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.