Marcos 5

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Jisas kʉn elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ kʉn, num Galili noi orunga ekit puk, Gerasin kona ou ila ekit purung.
1 Jesus e os discípulos chegaram à outra margem do mar, à terra dos gerasenos.
2 Jisas nu kanu ei, wak ropa ekit omba moⱡnga, wu ti. Wamp on kona ila pepa ʉndrʉm wu ni, Jisas murum kona ila urum.
2 Ao desembarcar, logo um homem possuído de espírito imundo veio dos túmulos ao encontro de Jesus.
3 Wu kur kit murum ei, wamp on kona mbila pepa ʉndrʉm. Wamp na ti ndi, kapⱡa tʉk imp molk, kan ronduⱡ ngʉk iting mel kapⱡa mon.
3 Esse homem vivia nos túmulos, e ninguém podia prendê-lo, nem mesmo com correntes.
4 Wu ei nga kʉmp ki mbʉ, tʉk kan ngʉk puⱡi endʉtʉng ku. Ei wote, ombil minal pitim kan ronduⱡ mbʉ, ropa puⱡa mint rurum. Ei nga wote, wamp ti ndi, kapⱡa imp molk iti natʉtʉng
4 Porque, tendo sido muitas vezes preso com correntes e cadeias, as cadeias foram quebradas por ele, e as correntes foram despedaçadas. E ninguém conseguia dominá-lo.
5 Rumbuldi rʉnggilmʉ mbʉ kʉn, kei nimba wamp on kona mbila anduⱡnga, ku na mbun ndi, kʉng mbʉ, ropa nit minal pinditim.
5 Andava sempre, de noite e de dia, gritando por entre os túmulos e pelos montes, ferindo-se com pedras.
6 Wu ni, ruⱡ etpa moⱡpa, Jisas urum ni kandpa, tʉkrʉpa mba. Jisas nga kʉmp puⱡ ila mba pepa, mura kopʉtʉm ropa mundrʉm.
6 Quando, de longe, viu Jesus, correu e prostrou-se diante dele,
7 Ronduⱡ kei nimba mel, “Jisas, nim Got Ama Oⱡa orunga nga kangʉm! Nim ndi, na kʉn nambuⱡ ti itin? Got nga mbi ila nim waldʉnt, ‘Nim ndi, na mindil ngui ngʉngi!’”
7 gritando em alta voz: — O que você quer comigo, Jesus, Filho do Deus Altíssimo? Por Deus, peço-lhe que não me atormente!
8 Wu ei ndi, ik nitim, ei nambuⱡ emel, Jisas ndi, kundpa nimba mel, “Kur kit nim wu ei, wak rokʉn ekit pi!” nitim.
8 Ele disse isto, porque Jesus tinha dito a ele: “Espírito imundo, saia desse homem!”
9 Ei nga, Jisas ndi, wu ni waldpa nimba mel, “Nim nga mbi ei nam?” nitim. Wote, wu ni ndi, nimba mel, “Tʉn minal mormin mel ku, na nga mbi ei wamp puⱡi,” nitim.
9 Então Jesus lhe perguntou: Ele respondeu: — Legião é o meu nome, porque somos muitos.
10 I nimba, ronduⱡ kei nimba muⱡnga kit ei ndi, Jisas waldpa nimba mel, “Elim ekit tʉkʉn mʉi ila wak rui nʉri mon!” nitim.
10 E pediu-lhe com insistência que não os mandasse para fora do país.
11 Kona ila nondpa, kng minal wʉr ramba ila rʉng nok morung.
11 Ora, uma grande manada de porcos estava pastando ali pelo monte.
12 Wote, kur kit ni kʉⱡ ndi, Jisas waldʉk nʉk mel, “Tʉn tʉkʉn kng kʉⱡ nga kitim ila mundana! Wote tʉn rukʉr pamin!” nʉtʉng.
12 E os espíritos imundos pediram a Jesus: — Mande-nos para os porcos, para que entremos neles.
13 Jisas ndi, nʉtʉng ei mel kapⱡa nilinga, kur kit mbʉ wu ni, wak rok ekit ok puk kng kʉⱡ nga kitim ila rukʉr purung. Kng 2000 mel, ila morung ni kʉⱡ, tʉkrʉk puk, num ʉldʉ kop peng titim ila, mana puk nu wanggʉrʉng.
13 E Jesus o permitiu. Então, saindo os espíritos imundos, entraram nos porcos. E a manada, que era cerca de dois mil, precipitou-se despenhadeiro abaixo, para dentro do mar, onde se afogaram.
14 Wu kng rʉp etʉk morung ni kʉⱡ, kelik tʉkrʉk puk, kona peng na, kongun kona titim nimbila, uⱡ itim nimbʉ mel, timan roⱡʉngina, wamp mbʉ pilik kʉn, uⱡ itim ei mel kʉnmin nʉk purung.
14 Os que tratavam dos porcos fugiram e foram anunciá-lo na cidade e pelos campos. Então o povo saiu para ver o que tinha acontecido.
15 Wote, wamp nimbʉ ok, Jisas murum nila kandrung mel, wu ti unt kur kit mundrum ni, numan mbo pilpa, muⱡ raⱡpa etpa murum ila kandʉk, mundmong etʉng.
15 Aproximando-se de Jesus, viram o endemoniado, o que antes estava dominado pela legião, assentado, vestido, em perfeito juízo; e temeram.
16 Uⱡ itim ila, wamp molk kandrung nimbʉ ndi, orung wamp nimbʉ kundʉk, wu kur kit murum wi ei nga uⱡ itim mbʉ kʉn, kng mbʉ nga etʉng uⱡ mbʉ kʉn, wamp mbʉ kundʉk nʉtʉng.
16 Os que haviam presenciado os fatos contaram-lhes o que tinha acontecido ao endemoniado e também falaram a respeito dos porcos.
17 Pilik kʉn, Jisas waldʉk,’ en enim nga kona wak rangga nʉtʉng.
17 E começaram a pedir com insistência que Jesus se retirasse da terra deles.
18 Nilingina, Jisas ni, nu kanu ni kʉⱡ ila rukʉr puⱡnga, wu kur kit murum ni ndi, Jisas waldpa nimba mel, “Na nim kʉn mbi!” nitim.
18 Quando Jesus estava entrando no barco, aquele que antes estava possuído pelos demônios pediu com insistência que Jesus o deixasse ficar com ele.
19 Ni kʉn, Jisas ndi, mon nimba, wote wu ni, kundpa nimba mel, “Kelkʉn nim nga wamp mbʉ kʉn mang kona pukʉn, nim nga wamp mbʉ kundkʉn, ya Wu Nuim Got ndi, nim kʉn em uⱡ mbʉ kʉn, wote nim kʉn uⱡ kai em ei nga kundkʉn nʉn pi!” nitim.
19 Jesus, porém, não o permitiu; ao contrário, ordenou-lhe:
20 Wote wu ni, kelpa mba kona peng 10 kat ila andpa, Jisas ndi, elim nga inditim uⱡ nimbʉ mel, timan roⱡnga, wamp nimbʉ ndi, pilik min ngʉn mundrʉng.
20 Então ele foi e começou a proclamar em Decápolis tudo o que Jesus lhe tinha feito; e todos se admiravam.
21 Jisas ni, aldpa nu kanu ni kʉⱡ ila, num ni puⱡa ropa, nu ʉldʉ ronggʉt purum. Noi num ʉldʉ nila, wamp ama puⱡi ok, Jisas murum nila molk, andʉk pok etʉng.
21 Tendo Jesus voltado de barco para o outro lado, reuniu-se em volta dele uma grande multidão; e ele estava junto do mar.
22 — ausente —
22 Então chegou um dos chefes da sinagoga, chamado Jairo, e, vendo-o, prostrou-se aos pés de Jesus
23 — ausente —
23 e lhe pediu com insistência: — Minha filhinha está morrendo; venha impor as mãos sobre ela, para que seja salva e viva.
24 Wote, Jisas kʉn kunda purʉnggil, wamp ama puⱡi ndi, Jisas purum ni mel, pep rok purung.
24 Jesus foi com ele. Uma grande multidão seguia Jesus, apertando-o de todos os lados.
25 Ni kʉn, amp ti ku pok ropa, mema omba mba mint moⱡnga, pana 12 omba purum.
25 Estava ali certa mulher, que, havia doze anos, vinha sofrendo de uma hemorragia.
26 Kui ei nga amp ei, wu dokta puⱡi ndi kandʉk, marasin ngurung ei, kui ei pora ni nʉndʉtʉm. Amp ei, ku moni ama puⱡi wak ropa, elim nga kui ei etʉp pora nduimp nimba pilpa itim. Wote, kui ni pora ni nandilinga, ama kui ni mba mam itim.
26 Ela havia padecido muito nas mãos de vários médicos e gastado tudo o que tinha, sem, contudo, melhorar de saúde; pelo contrário, piorava cada vez mais.
27 Amp ei, Jisas nga kongun itim timan ei pitim. Wote amp ei, wamp puⱡi orung rʉk ting ila, Jisas pep ropa mbuldung orunga omba, wal pʉki ni kʉⱡ minda ndurum.
27 Tendo ouvido a fama de Jesus, a mulher chegou por trás, no meio da multidão, e tocou na capa dele.
28 Amp ei, elim nga numan ei ndi pilpa nimba mel, “Na ndi, Jisas nga wal pʉki kʉⱡ minda ndunt ndam, na nga kui ei, pora nimba,” nimba pitim.
28 Porque dizia: “Se eu apenas tocar na roupa dele, ficarei curada.”
29 Amp ni ndi, Jisas nga wal pʉki ni kʉⱡ, minda nduⱡnga kʉn, mema rurum uⱡ ni, tʉngʉnda kʉr nitim. Wote amp ni, elim nga numan orunga pitim mel, elim kui roⱡnga, mbun titim ni pora nitim.
29 E logo a hemorragia estancou, e ela sentiu no corpo que estava curada daquele mal.
30 I elinga, Jisas pitim mel, elim nga ronduⱡ ei, omba ekit puⱡnga pilpa, tʉpa ropʉl ropa, wamp minal morung nimbʉ waldpa nimba mel, “Wamp nam ndi, na nga wal pʉki kʉⱡ minda ndunum?” nitim.
30 Jesus, reconhecendo imediatamente que dele havia saído poder, virando-se no meio da multidão, perguntou:
31 Elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ ndi, nʉk mel, “Wamp minal ndi, nim tʉk kum ronmʉn ei kʉni nakʉn ye! Nambuⱡ emel, nim ndi waldʉkʉn, ‘Wamp nam ndi, na minda ndonum nʉn?’” nʉtʉng.
31 Os discípulos responderam: — O senhor está vendo que a multidão o aperta e ainda pergunta: “Quem me tocou?”
32 Wote Jisas ndi, kandpa moⱡpa, wamp nam ti ndi em ei, kʉnimp nimba mong titim.
32 Ele, porém, olhava ao redor para ver quem tinha feito aquilo.
33 Wote amp ni, elim nga itim uⱡ ni pilpa kʉn, amp ni mundmong etpa, purpur ropa omba, Jisas nga kʉmp puⱡ nila mura koptʉm ropa mondpa, Jisas kundpa uⱡ itim nimbʉ mel, kupa mendpʉⱡ nitim.
33 Então a mulher, amedrontada e trêmula, ciente do que lhe havia acontecido, veio, prostrou-se diante de Jesus e declarou-lhe toda a verdade.
34 Jisas ndi, amp ni, kundpa nimba mel, “Na nga ambuⱡa! Nim nga mondpa pili uⱡ ei ndi, nim nga kui ei wang ninim. Nim numan wang ndukʉn pi, nim nga mbun tʉtʉn uⱡ nimbʉ, akup pora ninim,” nitim.
34 Então Jesus lhe disse:
35 Jisas ni, ik ni kʉⱡ nimba moⱡnga kʉn, atinga manga rʉp wu Jairus nga mang kona ila nombuⱡa rung wu mat ndi, akil tek ok, Jairus kundʉk nʉk mel, “Nim nga mbuⱡanʉm ni, koⱡum ei ka. Nambuⱡ emel, nim ndi, ik mbo wu ei kʉn, ik ou ndukʉn nʉkʉn morun?” nʉtʉng.
35 Enquanto Jesus ainda falava, chegaram alguns da casa do chefe da sinagoga, dizendo: — A sua filha já morreu; por que você ainda incomoda o Mestre?
36 Jisas ndi wu kʉⱡ nʉtʉng ik ni, kum ti natʉpa, Jairus ni, kundpa nimba mel, “Mundmong iti natkʉn, mondkʉn pili!” nitim.
36 Mas Jesus, sem levar em conta tais palavras, disse ao chefe da sinagoga:
37 Wote wamp nimbʉ, wak ropa muⱡʉi nimba, Pita kʉn Jeims kʉn, Jeims ʉngʉn Jon kʉⱡ mint, tʉpa mepa purum.
37 Jesus não permitiu que ninguém o acompanhasse, a não ser Pedro e os irmãos Tiago e João.
38 Wu ni kʉⱡ puk, Jairus nga mang kona purung ni kʉn, Jisas ndi, kʉndrʉm mel, wamp nimbʉ, peng ambuⱡ kei nʉk, ka etʉk morung.
38 Chegando à casa do chefe da sinagoga, Jesus viu o alvoroço, os que choravam e os que pranteavam muito.
39 Jisas ni mukʉr mba wamp nimbʉ, kundpa nimba mel, “Nambuⱡ emel enim wamp mbʉ, ka kei nʉk enmin? Kangambuⱡa ei, kuⱡi naⱡʉm. Ambuⱡa ei, ur petʉm ei ka!” nitim.
39 Ao entrar, disse:
40 Wamp nimbʉ ndi, Jisas nga nitim ik ni nga oi endilingina kʉn, wamp nimbʉ pora, tʉpa pena ndurum. Ambuⱡa ei nga tipam mam raⱡ kʉn, elim nga kitip kʉni wu raldika ni kʉⱡ kʉn, tʉpa mepa ambuⱡa ei, titim ruⱡmina nila rukʉr purung.
40 E riam-se dele. Mas Jesus, mandando que todos saíssem, levou consigo o pai e a mãe da criança e os que vieram com ele e entrou onde ela estava.
41 Jisas ndi, ambuⱡa ni nga ki ei ambuⱡpa, ambuⱡa ni kundpa nimba mel, “Talita kum!” ik ei nga puⱡ ei mel, “Ambuⱡa kel ye! Na ndi, nim kundʉp nʉnt, oⱡa muⱡi!” nitim.
41 Tomando a criança pela mão, disse:
42 Tʉngʉnda mint, ambuⱡa ni oⱡa moⱡpa, nombuⱡa mam ʉndrʉm. (Ambuⱡa ni pana 12). Jisas uⱡ kʉⱡ itim ei kandʉk, numan mam ti ngorung.
42 Imediatamente a menina, que tinha doze anos, se levantou e começou a andar. Então todos ficaram muito admirados.
43 Wote Jisas ndi, ronduⱡ mundpa, wamp nimbʉ kundpa, uⱡ ent ei, wamp ti kundʉk ni nʉnʉi, mon! Wote nimba mel, “Ambuⱡa ei rʉng mat ngangina nangga!” nitim.
43 Mas Jesus ordenou-lhes expressamente que ninguém o soubesse. E mandou que dessem de comer à menina.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.