Lucas 9

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Wote Jisas ndi, kitip kʉni wu 12 kat wi ropa, rʉk tʉpa mondpa kʉn, elim nga ronduⱡ ei, wu kʉⱡ ngumba, mek andʉk, kui elpa elpa petʉm wamp mbʉ, etʉk tʉk, wote wamp mat, kur kit rukʉr orunga morum mbʉ, tʉk mundeing nimba ronduⱡ ei, ngurum ku.
1 Tendo Jesus convocado os doze, deu-lhes poder e autoridade sobre todos os demônios e para curar doenças.
2 Wote Jisas ndi, kitip kʉni wu ni kʉⱡ, tʉpa mundpa, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei nga ik mbo endʉk, kui peng em wamp mbʉ, etʉk tʉk, iteing pʉi nitim.
2 Também os enviou a pregar o Reino de Deus e a curar os enfermos.
3 Jisas ndi, wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Enim nde pʉiya ʉpʉⱡ na, wal na, rʉng na, ku moni na, wote wal pʉki na kat, pendʉk mek pi nʉpʉi, mon!
3 E disse-lhes:
4 Enim pangina kʉn, rawe etʉk tʉng mang kona ila ik mbo endʉk, pek molk kʉn, wote kona tila ku pʉi!
4 Na casa em que vocês entrarem, fiquem ali até saírem daquele lugar.
5 Enim kona peng tila pangina kʉn, wamp mbʉ ndi, enim numan nguk ti natʉng ndam, kona peng ei, wak rok kelik pʉi! Wote, ping etʉk kʉn, wamp kʉⱡ nga uⱡ kit etmin mbʉ, ora nduk kʉn, enim nga kʉmp mbila, kʉnggʉpʉn moⱡum mbʉ, ndanda nduk, tek pʉi!” nitim.
5 E onde quer que não receberem vocês, ao saírem daquela cidade sacudam o pó dos pés em testemunho contra eles.
6 Wote, kitip kʉni wu nimbʉ, kona elpa elpa ni mbila puk, Rʉnang Ik Kai ei, wamp mbʉ kʉn mbo endʉk, kui peng itim wamp mbʉ, etʉk tʉk etʉng.
6 Então, saindo, percorriam todas as aldeias, anunciando o evangelho e fazendo curas por toda parte.
7 Ui ni kʉn, Jisas ndi, uⱡ ronduⱡ mat itim nimbʉ nga timan ik ei, wamp kandrʉng mbʉ ndi, wu nuim Erot kundʉk nʉtʉng. Wote, Erot numan ou ndupa pitim. Ei nambuⱡ emel, wamp mat ndi, nʉk mel, “Jon wamp nu tindi wu ni koⱡpa, tikil rom,” nʉtʉng.
7 Ora, o tetrarca Herodes soube de tudo o que se passava e ficou perplexo, porque alguns diziam: “João ressuscitou dentre os mortos.”
8 Wote, wamp mat ndi, nʉk mel, “Elaija kurum wu ni, tikil ropa om,” nʉtʉng.
8 Outros diziam: “Elias apareceu.” E ainda outros diziam: “Um dos antigos profetas ressuscitou.”
9 I nʉtʉng ila, wote Erot ndi, nimba mel, “Jon wamp nu tindi wu ei, na ndi, nil mba rok, nuim kan puⱡa rorung ni ka! Akup wu ti, kongun ronduⱡ mat, enim ninmin pʉnt ei, wu nam nda?” nitim. Nimba kʉn, Jisas kandʉⱡmba ndam, pʉp nimba pitim.
9 Herodes, porém, disse: — Eu mandei decapitar João. Quem, então, é este a respeito do qual tenho ouvido tais coisas? E se esforçava para vê-lo.
10 Nombuⱡa rung wu kongun iting purung nimbʉ, yant ok, enim etʉng uⱡ mbʉ mel, Jisas kondʉk nʉtʉng. Wote Jisas ndi, wu nimbʉ, tʉpa mepa wamp morung mbʉ, wak rok enmin mint, kona peng tila purung. Kona peng ei, mbi tek, Betseita nʉtmin.
10 Ao regressarem, os apóstolos relataram a Jesus tudo o que tinham feito. Ele, levando-os consigo, retirou-se à parte para uma cidade chamada Betsaida.
11 Wote, wamp nimbʉ ndi, pilik kʉn, Jisas ni purum ila, akil tek pep rok puk, Jisas kandʉk tʉtʉng. Jisas ndi, wamp mbʉ kandpa, rawe etpa tʉpa kʉn, kui rurum wamp mbʉ etpa tʉpa, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei nga ik mbo inditim.
11 Mas as multidões souberam disso e o seguiram. Acolhendo-as, Jesus lhes falava a respeito do Reino de Deus e socorria os que tinham necessidade de cura.
12 Epindama ant mana mba elinga kʉn, kitip kʉni wu 12 ni kʉⱡ ok, Jisas murum ila kundʉk, nʉk mel, “Nim ndi, wamp mbʉ nʉkʉn mundana, ant ei pendʉk puk, rʉng nuing mat kandʉk tʉk, ur pek iting kona mat, kandʉk tʉk iteing. Ya tʉn mormʉn kona ei, kui waka kona ila mormʉn,” nʉtʉng.
12 Mas o dia estava chegando ao fim. Então os doze se aproximaram de Jesus e disseram: — Despeça a multidão, para que, indo às aldeias e campos ao redor, se hospedem e encontrem alimento; pois estamos aqui em lugar deserto.
13 Wote Jisas ndi, kitip kʉni wu ni kʉⱡ kundpa, nimba mel, “En enim ndi, wamp mbʉ, rʉng mat kandʉk tʉk ngʉi!” nitim. Wote, wu ni kʉⱡ ndi, nʉk mel, “Tʉn rʉng ou ndupa, tep muⱡi nambʉrmʉn mon! Bret tʉmbʉkak pʉmp ti, gul tepa, oma raⱡ tepa etʉm ei ka! Wamp rʉⱡaip mam ei nga rʉng nuing kʉⱡ, tʉn ndi, nil mbun rarʉp rʉmin nʉk nʉn?” nʉtʉng.
13 Jesus, porém, lhes disse: Os discípulos responderam: — Não temos mais que cinco pães e dois peixes, a não ser que nós mesmos vamos e compremos comida para todo este povo.
14 Wu 5000 mel mormin ei ka! Wote Jisas ndi, kitip kʉni wu ni kʉⱡ kundpa, nimba mel, “Enim ndi, wamp mbʉ, numa pana mbila, 50 nʉk mʉk elpa elpa rok, muⱡeing nʉk kundʉk nʉi!” nitim.
14 Porque estavam ali cerca de cinco mil homens. Então Jesus disse aos seus discípulos:
15 Wote, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, Jisas nitim uⱡ ni mel etʉk, wamp mbʉ 50 nʉk mou rok, elpa elpa mondrung.
15 Eles atenderam, fazendo com que todos se assentassem.
16 Wote Jisas ndi, bret 5 ni kʉⱡ kʉn, oma ni raⱡ kʉn, tʉpa ambuⱡpa moⱡpa, oⱡa ndupa, muⱡ ila kandpa, Got kʉn angge nimba atinga rurum. Wote Jisas ndi, bret na, oma na nimbʉ, kʉmp tʉpa, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ nguⱡnga, wu ni kʉⱡ ndi, mek andʉk, wamp nimbʉ, mok rok ngurung.
16 E Jesus, pegando os cinco pães e os dois peixes, erguendo os olhos para o céu, os abençoou, partiu e deu aos discípulos para que os distribuíssem entre o povo.
17 Wamp nimbʉ pora, rʉng noⱡina, pʉlʉng elinga, mana titim nimbʉ tʉk, kowa wal 12 rakʉlʉk peka rondrung.
17 Todos comeram e se fartaram; e dos pedaços que sobraram foram recolhidos doze cestos.
18 Wote, ui ti kʉn, Jisas elim mendpʉⱡ atinga ropa moⱡnga kʉn, wote elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ orung. Jisas ndi, wu ni kʉⱡ waldpa nimba mel, “Wamp mbʉ ndi, na kundʉk wu nam ninmin nda?” nimba wuldʉtʉm.
18 E aconteceu que, enquanto Jesus estava orando em particular, achavam-se presentes os discípulos, a quem perguntou:
19 Wote, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, punt rok nʉk mel, “Wamp mat ndi, nim kundʉk, Jon wamp nu tindi wu ei nʉtmin. Wamp mat ndi, nim painui wu Ilaija, nʉtmin. Wamp mat ndi, nim painui wu unt ti kolkʉn, tikil rokʉn, yant okʉn morʉn nʉk, nʉtmʉn!” nʉtʉng.
19 Eles responderam: — Uns dizem que é João Batista; outros dizem que é Elias; e ainda outros dizem que um dos antigos profetas ressuscitou.
20 Wote Jisas ndi, wu ni kʉⱡ, waldpa nimba mel, “Wote enim ndi, na kundʉk, wu nam nʉtmin?” nitim. Ei nga, Pita ndi, punt ropa nimba mel, “Nim Kraist, Got elim nga wamp mbʉ, etʉk rukʉr tindin nimba kʉn, tʉpa mundrum wu ei ka!” nitim.
20 Então Jesus perguntou: Respondendo, Pedro disse: — O Cristo de Deus.
21 Wote Jisas ndi, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ, ronduⱡ mundpa, kundpa nimba mel, “Enim ndi, na Kraist Got nga ngurum wu ei nʉk, wamp mbʉ kundʉk, ni nʉnʉi mon!” nitim.
21 Jesus, porém, advertindo-os, mandou que a ninguém declarassem tal coisa,
22 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Muⱡʉl Wu Kupa ei, manga wingti rʉp wu na, wu pris kuimbal na, mi ik mbo wu na mbʉ ndi kandʉk, tʉk mbʉⱡ ngangina, ama mindil ou ndupa nomba, wote koⱡmba. Wote, rumbʉⱡ raldika omba pangga, ⱡoporpa tʉpa, kont mondʉmba,” nitim.
22 dizendo:
23 Ni kʉn, Jisas ndi, elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ kʉn, wamp morung nimbʉ pora, kundpa nimba mel, “Wamp nam ti, na kʉn pep rop uimp nimba, pilim ndam, elim nga numan orunga mana ndupa, ui mbila rʉk rʉk, elim nga nde peta ei, koma ropa mepa, na kʉn wangga!
23 Jesus dizia a todos:
24 Wote, wamp nam ti ndi, elim nga kʉng orunga nga mint nimba pilim ndam, kont mba mul uⱡ ei, wak romba. Wote, wamp nam ti ndi, na nga nimba pilpa, elim nga kʉng orunga pili napilim ndam, wamp ei kont mba mul uⱡ ei kapⱡa tʉmba.
24 Pois quem quiser salvar a sua vida a perderá; e quem perder a vida por minha causa, esse a salvará.
25 Wote, wamp nam ti ndi, mʉi kona mel mbʉ nga kapⱡa itangga, kont mba mul uⱡ ei, wak rom ndam, mʉi kona mel mbʉ ndi, elim tʉpa rapʉndʉmba mel nant?
25 De que adianta uma pessoa ganhar o mundo inteiro, se vier a perder-se ou causar dano a si mesma?
26 Wote, wamp nam ti ndi, na kʉn kep, na nga ik mbo endint mbʉ nga pipil kuⱡʉm ndam, Muⱡʉl Wu Kupa ei wakʉt, Got nga uⱡ eng nui pol mbila moⱡpa, kopa pol ila anggelo wingti mbʉ kʉn, yant ong ei kʉn, Muⱡʉl Wu Kupa ei ndi, wamp ei kʉn pipil ku kuⱡmba.
26 Pois quem se envergonhar de mim e das minhas palavras, dele se envergonhará o Filho do Homem, quando vier na sua glória e na glória do Pai e dos santos anjos.
27 Wote Jisas ndi, wamp mbʉ, kundpa nimba mel, ‘Enim ik kupa ei kundʉp nʉnt. Ya ila mormʉn wamp mbʉ nga mat, kuⱡi nalk, kont molk kʉnangina, Got nga wamp tʉpa mumuk romba uⱡ ei kʉning,” nitim.
27 Em verdade lhes digo que alguns dos que aqui se encontram não passarão pela morte até que vejam o Reino de Deus.
28 Jisas ik kʉⱡ nilinga, wote rumbʉⱡ 8 omba purum. Ni kʉn, Jisas ndi, Pita, Jon, Jeims kʉⱡ tʉpa mepa, wi komnga ila, atinga ruing pilik purung.
28 Cerca de oito dias depois de proferidas estas palavras, Jesus levou consigo Pedro, João e Tiago e subiu ao monte com o propósito de orar.
29 Wote, Jisas elim atinga ropa murum nila, Jisas nga kuimp keta ei, ti elpa mel titim. Wote, wal pʉki pʉkrʉm nimbʉ, rʉⱡang mba eng minal nurum.
29 E aconteceu que, enquanto ele orava, a aparência do seu rosto se transfigurou e a roupa dele ficou de um branco brilhante.
30 — ausente —
30 E eis que dois homens falavam com ele: eram Moisés e Elias,
31 — ausente —
31 que apareceram em glória e falavam da morte de Jesus, que ele estava para cumprir em Jerusalém.
32 Wote, kitip kʉni wu Pita, Jon, Jeims ni kʉⱡ, ur petʉng ei mel, rut nʉk kandrʉng mel, Jisas ni, elim nga rʉⱡang ila, wu raⱡ kʉn kunda, anggilik morung.
32 Pedro e seus companheiros estavam caindo de sono; mas, conservando-se acordados, viram a glória de Jesus e os dois homens que estavam com ele.
33 Wu ni raⱡ ndi, Jisas wak rokʉⱡ puⱡʉnggila kʉn, Pita ndi, Jisas kundpa, nimba mel, “Wu Nuim ye! Tʉn ya kona ila ombʉn moⱡmʉn ei, uⱡ kai ti imʉn. Tʉn ndi, muⱡ manga raldika kat rʉkamʉn, ti nim nga, ti Moses nga, ti Ilaija nga,” nitim. Pita nitim ik ni, pilpa kun iti natʉpa, nitim.
33 Quando estes começaram a se afastar de Jesus, Pedro lhe disse: — Mestre, bom é estarmos aqui. Façamos três tendas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias. Porém, Pedro não sabia o que estava dizendo.
34 Pita ndi, ik nimba moⱡnga mel, kona kopa kat ndi, mana omba, wu kʉⱡ tʉpa kum roⱡnga, wu kʉⱡ mundmong etʉng.
34 Enquanto assim falava, veio uma nuvem e os envolveu. E ficaram com medo ao entrar na nuvem.
35 Wote, kona kopa kʉⱡ nga rukʉr ila ik ti, ekit ndupa nimba mel “Ya wu ei, na nga kangʉm ei, na nga kongun indangga nʉmp tʉp mundʉr ei nga ik nim ei, kum tek pilʉi!” nitim.
35 E dela veio uma voz que dizia: — Este é o meu Filho, o meu eleito; escutem o que ele diz!
36 Wote, ik nimba pora nduⱡnga, kandrʉng mel, Jisas ni, elim kou murum. Wote, wu ni kʉⱡ ndi, uⱡ itim kandrʉng nimbʉ, wamp na ti kundʉk ni nandʉk, pilik rukʉr nduk morung.
36 Depois daquela voz, perceberam que Jesus estava sozinho. Eles ficaram calados e, naqueles dias, não contaram nada a ninguém a respeito do que tinham visto.
37 Wote mʉkʉlmʉ orunga, Jisas kʉn, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ kʉn, komnga mong ni, wak rok oⱡungina, wamp puⱡi ok, Jisas kandʉk tʉtʉng.
37 No dia seguinte, quando eles desceram do monte, uma grande multidão veio ao encontro de Jesus.
38 Wamp morung rʉk ting nila wu ti ndi, Jisas kʉn ronduⱡ wi ropa nimba mel, “Ik Mbo Wu ye! Na nga kang tenda waⱡʉm ei, nim kʉnʉn nʉmp nʉnt ei ka!
38 E eis que, do meio da multidão, surgiu um homem, dizendo em alta voz: — Mestre, peço que o senhor olhe o meu filho, porque é o único que tenho.
39 Kur kit ei ndi, omba rorum ei kʉn, tʉkrʉpa mint ronduⱡ ke nimba, kʉng mbʉ purpur ropa, keta paip mepa etʉm. Kur kit ei ndi, kang ei nga rukʉr orunga moⱡpa, kang ei etpa mindil kundpa, wak rui narʉrʉm.
39 Um espírito se apodera dele, e, de repente, o menino grita, e o espírito o convulsiona até espumar; e dificilmente o deixa, depois de o ter maltratado.
40 Wote na ndi, nim nga kitip kʉni wu kʉⱡ ndi, kur kit ei, tʉk mundeing nʉmp kundʉp nit ei, wote wu kʉⱡ ndi, nʉk tʉk munding mel kapⱡa mon!” nitim.
40 Pedi aos seus discípulos que o expulsassem, mas eles não puderam.
41 Ik nitim ni, Jisas ndi, pilpa kʉn, wamp nimbʉ, kundpa nimba mel, “Enim wamp mbʉ nga mondpa pili ei, kapⱡa mon. Wote, pilpa kungʉndi kun kai ti mon ku. Na enim kʉn moⱡʉp, ik mbo endʉp namba iti ent. Ui namba iti na ndi, enim nga mbun koma rundimp nda? Nim nga kangnʉm ei, mekʉn na kʉn ui!” nitim.
41 Jesus exclamou:
42 Wote, kang ni mepa, Jisas murum nila oⱡina kʉn, kur kit ni ndi, Jisas kandpa kʉn, tʉngʉnda mint kang ni, ropa munduⱡnga, mʉi ila pepa purⱡi marⱡi ʉndrʉm. Wote Jisas ndi, kur kit ni, ik mura ngumba tʉpa mundpa, kang ni etpa tʉpa tipam ni ngurum.
42 Quando o menino estava se aproximando, o demônio o atirou no chão e o convulsionou; mas Jesus repreendeu o espírito imundo, curou o menino e o entregou ao pai.
43 — ausente —
43 E todos ficaram maravilhados com a majestade de Deus. Como todos estavam admirados com tudo o que Jesus fazia, ele disse aos seus discípulos:
44 — ausente —
44 — Prestem bem atenção nas seguintes palavras: o Filho do Homem está para ser entregue nas mãos dos homens.
45 Wote, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, Jisas nitim ik ei nga puⱡi ei, pilik kun iti natʉtʉng. Ei nambuⱡ emel, ik puⱡ ei, mo ropa pitim. Wote, wu kʉⱡ ndi, Jisas wuldʉng ei nga mundmong etʉng.
45 Eles, porém, não entendiam isso, e lhes foi encoberto para que não o compreendessem. E temiam fazer perguntas a Jesus a respeito deste assunto.
46 Ui ti kʉn, Jisas nga kitip kʉni ni kʉⱡ, ik rombulk nʉk mel, “Wu kuimbal nam moⱡmba nda?” nʉtʉng.
46 Surgiu entre os discípulos uma discussão sobre qual deles seria o maior.
47 — ausente —
47 Mas Jesus, sabendo o que se passava no coração deles, pegou uma criança, colocou-a junto de si
48 — ausente —
48 e lhes disse:
49 Ni kʉn, Jon ndi, Jisas nga nitim ik nimbʉ, punt ropa nimba mel, “Wu Nuim ye! Tʉn ndi wu ti, kʉndʉrmʉn ei, nim nga mbi ila, kur kit mbʉ, nimba tʉpa mundrum. Wu ei, tʉn nga rʉⱡaip ila mon. Ei nga, uⱡ itim ei, tʉn ndi, kundpʉn iti nʉtangga mon!” nitmin.
49 João tomou a palavra e disse: — Mestre, vimos certo homem que expulsava demônios em seu nome, mas nós o proibimos de fazer isso, porque não segue conosco.
50 Wote Jisas ndi, Jon kʉn kitip kʉni wu kat kʉn, kundpa nimba mel, “Wu ei mon ni nʉnʉi! Wamp ti, enim kʉn popʉⱡ kuⱡi naⱡʉm wamp ei, enim nga wamp puⱡ ei ka!” nitim.
50 Mas Jesus lhe disse:
51 Wote Got ndi, Jisas muⱡ kona oⱡa tʉmba ui ei, nondpa itim ila, Jisas elim nga numan ei, ronduⱡ pilpa, Jerusalem kona peng ou ila purum.
51 E aconteceu que, ao se completarem os dias em que seria elevado ao céu, Jesus manifestou, no semblante, a firme resolução de ir para Jerusalém.
52 Jisas elim akil tep uimp nimba ei nga wu mat, Sameriya kona ila kuimp tek puk, tʉk kun etʉk muⱡeing nimba, tʉpa mundrʉng.
52 E enviou mensageiros que fossem na frente. Indo eles, entraram numa aldeia de samaritanos para lhe preparar pousada.
53 Wote, Sameriya kona ila wamp nimbʉ ndi, Jisas tʉk mek, enim nga kona ila pi nʉpmʉn nʉk pʉtʉng. Ei nambuⱡ emel, Jisas ni, Jerusalem kona peng ou ila mba, purum ei pʉtʉng.
53 Mas não o receberam, porque o aspecto dele era de quem, decisivamente, ia para Jerusalém.
54 Wote ni kʉn, Jisas elim nga kitip kʉni wu Jeims kʉn, Jon raⱡ ndi, Sameriya wamp etʉng uⱡ ni kandkʉⱡ kʉn, wote Jisas waldkʉⱡ nʉkʉⱡ mel, “Wu Nuim ye! Nim pilkʉn kapⱡa nana, tʉn ndi, wi muⱡ ila ndip ti, mana wangga namina omba, uⱡ kit enmin wamp mbʉ, ndip ndi, nomba mi tindangga?” nʉtʉnggil.
54 Vendo isto, os discípulos Tiago e João perguntaram: — Senhor, quer que mandemos descer fogo do céu para os consumir?
55 — ausente —
55 Mas Jesus, voltando-se, os repreendeu.
56 — ausente —
56 E seguiram para outra aldeia.
57 Wote Jisas kʉn, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ kʉn, nombuⱡa mam ila puⱡina kʉn, wu ti ndi omba, Jisas kundpa nimba mel, “Kona nant mbila nim pun mel, na nim pep rop uimp mint!” nitim.
57 Enquanto seguiam pelo caminho, alguém disse a Jesus: — Vou segui-lo para onde quer que o senhor for.
58 Wote, Jisas ndi pilpa, punt ropa nimba mel, “Owa rakra mbʉ, mʉi ila kut akʉk petmin. Kʉi mbʉ mi manga rok petmin. Wote, Muⱡʉl Wu Kupa ei nga peng kilanda mundʉmba, kona ti mon!” nitim.
58 Mas Jesus lhe respondeu:
59 Wote Jisas ndi, wu ni, kundpa nimba mel, “Nim na pep rokʉn ui!” nitim. Wote wu ni ndi, Jisas kundpa nimba mel, “Wu Nuim ye! Nim ndi, na wak rokʉn mundana, unt mbo na nga tipam ei, on etʉp pendʉp wamp,” nitim.
59 A outro Jesus disse: Mas ele respondeu: — Senhor, deixe-me ir primeiro sepultar o meu pai.
60 Wote Jisas ndi, pʉnt ropa nimba mel, “Ei mon! Wamp korung mbʉ ndi, wamp koⱡung mbʉ tʉk on iting. Nim pukʉn kona mbila, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei nga wamp mbʉ, ik mbo indʉn pi!” nitim.
60 Mas Jesus insistiu:
61 Wote, wu ti ndi, Jisas kundpa nimba mel, “Wu Nuim ye! Na nim pep rop uimp ei nga, wote nim ndi, kapⱡa nana kʉn, na unt mbo, na nga wamp mbʉ, rawe etʉp pendʉp, wote wamp,” nitim.
61 Outro lhe disse: — Senhor, quero segui-lo, mas permita que antes disso eu me despeça das pessoas da minha casa.
62 Wote Jisas ndi, wu ni, kundpa nimba mel, “Wamp ti ndi, kongun ru koipa ru kan ei, pep rui narʉpa kona elpa mbʉ, mong tʉm ndam, ru koipa kit mondʉmba. Uⱡ ni mel wamp ei, Got nga wamp tʉpa mumuk rui kongun ei, etmba mel kapⱡa mon!” nitim.
62 Mas Jesus lhe respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.