Lucas 8

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Wote Jisas ni, kona peng na mbo kona mbila, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei nga Rʉnang Ik Kai ei nga, wamp ik mbo indimp nimba purum. Elim nga kitip kʉni wu 12 kʉⱡ kunda ku, rup rok purung.
1 Aconteceu, depois disso, que Jesus andava de cidade em cidade e de aldeia em aldeia, pregando e anunciando o evangelho do Reino de Deus. Iam com ele os doze discípulos,
2 Amp kat kunda ku, rup rok purung. Amp kʉⱡ, unt kui pepa kur kit rukʉr orunga murum ila, Jisas ndi, nimba tʉpa mundrum. Amp ti nga mbi Mariya Makndelin. Amp nga, rukʉr orunga kur kit 7 kʉⱡ morung ila, Jisas ndi, nimba tʉpa mundrum.
2 e também algumas mulheres que haviam sido curadas de espíritos malignos e de enfermidades: Maria, chamada Madalena, da qual saíram sete demônios;
3 Wote amp ti, Jowana, Susana na, amp mat kunda, rup rok purung. Wu Kusa ambʉm Jowana, wu Kusa ni, ei wu nuim Erot nga manga rʉp inditim. Amp kʉⱡ ndi, Jisas na, kitip kʉni wu kʉⱡ, tʉk rapʉndʉk, enim nga mel mbʉ, wu kʉⱡ ngʉk etʉng.
3 Joana, mulher de Cuza, procurador de Herodes; Suzana e muitas outras, as quais, com os seus bens, ajudavam Jesus e os seus discípulos.
4 — ausente —
4 Quando uma grande multidão se reuniu e pessoas de todas as cidades vieram até Jesus, ele disse por parábola:
5 — ausente —
5 — Um semeador saiu a semear. E, ao semear, uma parte caiu à beira do caminho, foi pisada, e as aves do céu a comeram.
6 Rʉng mong mat mba, ku pol ila, mʉi wei wei etpa tetʉm mbila, mana purum ila, tʉkrʉpa mint oⱡa mba, wote kurum. Ei nambuⱡ emel, mʉi ei kʉp etʉm.
6 Outra parte caiu sobre a pedra e, tendo crescido, secou por falta de umidade.
7 Wote, wit mong mat, goimbun rong pana mbila, mana purum mbʉ, goimbun rong morum mbʉ ndi, tʉpa kom rorum ila, oⱡa ui nawʉrʉm.
7 Outra caiu no meio dos espinhos; e os espinhos, ao crescerem com ela, a sufocaram.
8 Wote, wit mong mat, mʉi kai mbila, mana purum mbʉ ndi, mʉlʉ ropa oⱡa omba, ropa kai mondpa, rʉng mong mat, 100 nimba rurum,” nitim. Jisas ndi, ik ek ni, ropa pora ndupa kʉn, wi ropa, wamp mbʉ kundpa, nimba mel, “Wamp ti, kum nombuⱡa tem ndam, ik nʉnt kʉⱡ pilik itʉi!” nitim.
8 Outra, enfim, caiu em boa terra; cresceu e produziu a cem por um. Dizendo isto, Jesus clamou:
9 Jisas elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, Jisas nga ik ek rurum puⱡ ei, nimba mot ngangga, nʉk waldʉtʉng.
9 Então os discípulos de Jesus lhe perguntaram o que significava essa parábola.
10 Wote Jisas ndi, elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Got elim ndi, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ, mo ropa tetʉm ei, enim tʉpa, ora ndupa pora ndurum. Wote, wamp mat ndi, ik ek ila mint piling. Wote, mong ei ndi kʉning ei wote, kandʉk mbi ndui nʉnding. Ik pʉtmʉn ei, wote ik puⱡ ei, pilik mbi ndui nʉnding,” nitim.
10 Jesus respondeu:
11 Jisas ndi, ik ek ropa nitim kʉⱡ nga puⱡ ei, para ndupa nimba mel, “Wit mong kat nʉnt ni kʉⱡ, Got nga ik mong ei, to rondʉp nʉnt.
11 — Este é o significado da parábola: a semente é a palavra de Deus.
12 Wit mong mat, nombuⱡa mam ila mana purum ei, to rondpa wamp mat, unt Got nga ik mong ei, pilik moⱡina kʉn, wote Seitan ndi, kandrʉm mel, wamp kʉⱡ, Got kʉn mondʉk piling enmin ei, ka nimba pilpa kʉn, wote rʉk omba ik mong pʉtmʉn kʉⱡ, tʉpa mepa purum.
12 Os que estão à beira do caminho são os que a ouviram; depois vem o diabo e tira-lhes a palavra do coração, para não acontecer que, crendo, sejam salvos.
13 Wote, wit mong kat, ku pol ila mana purum ni, wamp mat, Got nga ik kai mbʉ pilik, numan ngormin ni mel. Wote ik ei, numan ila puⱡ pilkan ngumba pi napʉtʉm, wote ui onunga ila mint pʉtmʉn. Wote, mbun mat orum ei kʉn, mundmong etʉk, Got wak rormin.
13 Os que estão sobre a pedra são os que, ouvindo a palavra, a recebem com alegria. Estes não têm raiz, creem apenas por algum tempo e, na hora da provação, se desviam.
14 Rʉng mong mat, goimbun rong morum kona mbila mana purum. Uⱡ ei, to rondpa wamp mat, Got nga ik ei pilik kʉn, wote kʉng orunga uⱡ mbʉ nga kel rondʉk ku moni numan ngurmin. Uⱡ ei ndi, Got nga ik pʉtmʉn ei, en enim kʉn, mong ropa, muⱡ pi napʉtʉm.
14 A parte que caiu entre espinhos, estes são os que ouviram e, no decorrer dos dias, foram sufocados com as preocupações, as riquezas e os prazeres desta vida; os seus frutos não chegam a amadurecer.
15 Wote, wit mong mat, mʉi kai mbila mana purum ei, wamp mat ndi, Got nga ik mong ei pilik tʉk numan ila pendʉk, numan kun kai mbʉ pilik, ronduⱡ mundʉk, uⱡ kai mbʉ etʉk, mong rok muⱡ petmin,” nitim.
15 A parte que caiu na terra boa, estes são os que, tendo ouvido de bom e reto coração, retêm a palavra; estes frutificam com perseverança.
16 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Wamp nam ti ndi, lam kiya kandpa, nu ming ila ʉk ropa, rat pol mana orunga ila, mundi namʉndʉrmin mon! Lam kiya kandʉk, mondʉrmin kona ila mondʉⱡmina kʉn, wamp murʉk ormʉn mbʉ ndi, rʉⱡang ei kandʉk ormʉn.
16 — Ninguém, depois de acender uma lamparina, a cobre com um vaso ou a põe debaixo de uma cama; pelo contrário, coloca-a num lugar em que ilumina bem, a fim de que os que entram vejam a luz.
17 Ni kʉn, mel mat, akup mo ropa tetʉm mbʉ, wote pena ila ekit omba. Wote mel mat, panda ropa tetʉm mbʉ, wote rʉⱡang ila ekit wangga, wamp mbʉ ndi kʉning.
17 Não há nada oculto que não venha a ser manifesto, nem escondido que não venha a ser conhecido e revelado.
18 Enim wamp kum nombuⱡa tem ndam, ik nʉnt kʉⱡ, kum tek pilik kai itʉi! Wamp nam ti, mel mat, tepa moⱡum ndam, Got ndi, mel mat, aldpa pol ila ngumba. Wote, wamp nam ti, mel mat, tepa muⱡi nambʉⱡʉm ndam, tep mor nimba pʉtʉm mel mbʉ, Got ndi, rukʉr tʉmba,” nitim.
18 Portanto, vejam como vocês ouvem. Porque ao que tiver, mais será dado; e ao que não tiver, até aquilo que julga ter lhe será tirado.
19 Wote, Jisas elim nga mam kʉn ʉngʉnʉl na mbʉ, Jisas kʉning pilik orung. Wote, wamp mbʉ ndi, Jisas tʉk pok etʉng ila, Jisas ruk ok, kʉning mel kapⱡa mon itim.
19 A mãe e os irmãos de Jesus chegaram até onde ele estava, mas não podiam aproximar-se por causa da multidão.
20 Ni kʉn, wamp ti ndi, Jisas kundpa, nimba mel, “Manʉm kʉn, ʉngʉnʉl na mbʉ, nim kʉnmin nʉk, pena orunga ok mormin,” nitim.
20 E lhe comunicaram: — A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem vê-lo.
21 Wote Jisas ndi, ik nʉtʉng ni, punt ropa nimba mel, “Wamp mat, Got nga ik ei pilik, pep rok eng wamp mbʉ, na nga mamʉl na, ʉngʉnʉl mbʉ ka!” nitim.
21 Jesus, porém, lhes respondeu:
22 Ui ti kʉn, Jisas elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ kʉn, nu kanu kat ila ok, oⱡa purung. Puk molk kʉn, Jisas ndi, kitip kʉni wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Tʉn mbun num ei nga, noi ʉldʉ orunga pamin!” nitim. I nilinga, wote purung.
22 Aconteceu que, num daqueles dias, Jesus entrou num barco em companhia dos seus discípulos e lhes disse: E partiram.
23 Nu kanu ni kʉⱡ, nu ndi, pol ila puⱡnga mel, Jisas ni, nu kanu nila rukʉr ur pitim. Ni kʉn, kona kʉpkʉ mam ti, roⱡnga mel, num ni, kildpa ropa, rukʉr omba, nu kanu ni kʉⱡ nu ndi, peka romba elinga, wu ni kʉⱡ, nu wanging etʉng.
23 Enquanto navegavam, ele adormeceu. E sobreveio uma tempestade de vento no lago, e eles corriam perigo.
24 Wote, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi puk, Jisas rok rut nduk, nʉk mel, “Nuim ye! Nuim ye! Tʉn nu wanggʉpʉn kʉⱡmin enmin ei ka!” nʉtʉng. Ni kʉn, Jisas rut nimba, kona kʉpkʉ kʉn, nu kʉn, tʉpa pendpa ik nguⱡnga kʉn, kona kʉpkʉ ni, kʉr nilinga, nu ndi, rurum ni, tiyu nimba titim.
24 Chegando-se a Jesus, os discípulos o despertaram, dizendo: — Mestre, Mestre, estamos perecendo! Levantando-se, Jesus repreendeu o vento e a fúria da água. Tudo cessou e ficou bem calmo.
25 Wote Jisas ndi, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ, waldpa nimba mel, “Enim nga mondpa pili uⱡ ei, nant?” nitim. Wote wu, ni kʉⱡ, uⱡ ni kandʉk, mundmong etʉk, numan ou nduk pilik, nʉk mel, “Wu ei namba wu ti nda? Wu ei ndi, kona kʉpkʉ kʉn, nu ei kʉn nilinga, wu ei nga ik ei, kum tekʉⱡ, tʉngʉnda mint kur nʉnmbil ei ka!” nʉtʉng.
25 Então Jesus lhes perguntou: Eles, possuídos de temor e admiração, diziam uns aos outros: — Quem é este que até manda nos ventos e nas ondas, e lhe obedecem?
26 Wote, Jisas kʉn elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ kʉn, Gerasin wamp mbʉ nga kona nila puk, rʉk purung. Ni kʉn, Gerasin ni kona ei, num Galili ʉldʉ orunga tetʉm.
26 Então rumaram para a terra dos gerasenos, que fica de frente para a Galileia.
27 Jisas ni, nu kanu purung ni kʉⱡ, wak ropa ekit puⱡnga, kona peng ila, wu ti omba, Jisas kandpa titim. Wu ni nga rukʉr orunga, kur kit mat morung. Wu ei, kump kor nga kur kit ndi, ropa wʉlʉ munduⱡnga, muⱡ rʉⱡi naⱡʉpa, manga tila mukʉr pi nʉpʉtʉm, mon! Wote, pena wamp on kona mbila pepa ʉndrʉm.
27 Logo que Jesus desembarcou, veio da cidade ao seu encontro um homem possuído de demônios que, havia muito, não se vestia, nem habitava em casa alguma, porém vivia nos túmulos.
28 Wote, wu ni ndi, Jisas kandpa, ronduⱡ ke nimba omba, Jisas nga kʉmp puⱡ nila omba, mana pitim. Wote, ronduⱡ ke nimba mel, “Jisas, nim Got Oⱡa orunga nga kangʉm ei, na kʉn namba uⱡ ti, itʉn on nda? Nim wu kai ei ndi, na etkʉn kit mundi nʉmʉndi,” nitim.
28 Quando ele viu Jesus, prostrou-se diante dele, dizendo com voz forte: — O que você quer comigo, Jesus, Filho do Deus Altíssimo? Peço-lhe que não me atormente.
29 Ei nambuⱡ emel, Jisas ndi, wu ei, kur kit rukʉr orunga murum ei, kundpa nimba mel, “Nim ndi, wu ei, wak rokʉn kelkʉn ekit pi!” nitim. I nilinga mel, kur kit ni, ronduⱡ ke nitim. Wamp mbʉ ndi, wu ei nga kʉmp ki mbʉ, kan ronduⱡ mat ndi rok, gi nduk pendʉtmʉn mbʉ, ropa puⱡa rorum. Kur kit ei ndi, wu ei, ropa wʉlʉ munduⱡnga, kona waka mbila, pena pepa ʉndrʉm.
29 Porque Jesus havia ordenado ao espírito imundo que saísse do homem, pois muitas vezes se havia apoderado dele. E, embora procurassem conservá-lo preso com cadeias e correntes, despedaçava tudo e era impelido pelo demônio para o deserto.
30 Wote Jisas ndi, kur kit murum wu ni, waldpa nimba mel, “Nim nga mbi nam?” Kur kit ni ndi, nimba mel, “Na nga mbi ou ndupa ei ka!” nitim. Nambuⱡ emel, kur kit ou ndupa, wu ei kʉn, rukʉr orunga morung ei nga nitim.
30 Jesus perguntou a ele: Ele respondeu: — Legião. Isto porque muitos demônios tinham entrado nele.
31 Wote, kur kit nimbʉ ndi, ronduⱡ ke nʉk, Jisas waldʉk nʉk mel, “Nim ndi, tʉn tʉkʉn ndip kona ila, mundi nʉmʉndi mon!” nʉtʉng.
31 Estes pediram a Jesus que não os mandasse para o abismo.
32 Ni kʉn, komnga mong ramba tila, kng puⱡi, ʉi ongum nok morung. Kur kit nimbʉ ndi, Jisas kʉn ronduⱡ ke nʉk, waldʉk nʉk mel, “Nim ndi, tʉn kundʉk kui tana kʉn, tʉn ombʉn kng kʉⱡ ila, rʉk pamin,” nʉtʉng. Wote Jisas ndi, kur kit ni kʉⱡ tʉpa, kng ni kʉⱡ kʉn tʉpa, rukʉr ndurum.
32 Ora, uma grande manada de porcos estava pastando ali no monte. E os demônios pediram a Jesus que os deixasse entrar naqueles porcos. E Jesus o permitiu.
33 Wote, kur kit nimbʉ ndi, wu ni, wak rok ok, kng rʉⱡaip mam ni kʉⱡ kʉn, rʉk rʉk etʉng. Kng rʉⱡaip mam nimbʉ, ronduⱡ pʉn nʉk puk, kona kop tila mana puk, num tila nu wanggʉk korung.
33 Tendo os demônios saído do homem, entraram nos porcos, e a manada precipitou-se despenhadeiro abaixo, para dentro do lago, e se afogou.
34 Kng rʉp etʉng wu nimbʉ ndi, uⱡ ni kandʉk tʉkrʉk puk, kona peng na kona mbila pora, ik nʉk mek int int purung.
34 Vendo o que tinha acontecido, os que tratavam dos porcos fugiram e foram anunciá-lo na cidade e pelos campos.
35 Wamp mbʉ ndi, namba uⱡ ti, enim nda nʉk, kʉnmin nʉk orung. Ok kandrʉng mel, kur kit ndi, ropa wʉlʉ mundrum wu ni, numan mbo pilpa, muⱡ raⱡpa Jisas nga kʉmp puⱡ nila nondpa murum ila, wamp kandʉk mundmong etʉng.
35 Então o povo saiu para ver o que tinha acontecido. Aproximando-se de Jesus, encontraram o homem de quem tinham saído os demônios, vestido, em perfeito juízo, sentado aos pés de Jesus; e temeram.
36 Wote, wamp mbʉ ndi, Jisas nga uⱡ itim ni, kandʉk min ngʉn mundʉk, timan rok nʉtʉng. Wu ei, unt kur kit ndi, ropa wʉlʉ mundpa itim ni, akup numan mbo pilpa morum, nʉtʉng.
36 E algumas pessoas que tinham presenciado os fatos contaram-lhes também como o endemoniado tinha sido salvo.
37 Wote, Gerasin kona ila wu nimbʉ ndi pora, Jisas nga uⱡ ronduⱡ itim ni kʉⱡ, kandʉk min ngʉn mundrʉng. Wote, Jisas waldʉk nʉk mel, “Jisas ndi, wamp kʉⱡ, wak ropa kelpa pangga!” nʉtʉng. Wote Jisas ndi, kona ni, wak ropa, nu kanu kat ila, oⱡa mba kelpa purum.
37 Todo o povo da terra dos gerasenos pediu a Jesus que se retirasse, pois ficaram com muito medo. E Jesus, entrando de novo no barco, voltou.
38 — ausente —
38 O homem de quem tinham saído os demônios lhe pediu que o deixasse estar com ele. Jesus, porém, o despediu, dizendo:
39 — ausente —
39 — Volte para a sua casa e conte tudo o que Deus fez por você. Então ele foi, proclamando por toda a cidade o que Jesus lhe tinha feito.
40 Wote Jisas ni, num noi ʉldʉ orunga, rʉk oⱡnga kʉn, nokundʉk morung wamp nimbʉ ndi, ambulk palk, rawe etʉk tʉtʉng.
40 Quando Jesus voltou, a multidão o recebeu com alegria, porque todos o estavam esperando.
41 Ni kʉn, wu ti mbi tek, Jairus nʉtʉng ei, kuimp tepa urum. Wu ni, atinga manga kel ila nga rup wu murum. Wu ni omba, Jisas nga kʉmp puⱡ nila, mura ropa mondpa, Jisas kʉn kont it ik ranggʉpa, elim nga mang kona pambʉⱡ nitim.
41 Eis que veio um homem chamado Jairo, que era chefe da sinagoga, e, prostrando-se aos pés de Jesus, suplicou-lhe que fosse até a sua casa.
42 Nambuⱡ emel, wu ni nga mbuⱡam ambuⱡa tenda ei, mint metʉm. Ambuⱡa wendʉp ei nga pana 12, ei nondpa koⱡmba itim. Wote Jisas ni, puⱡnga mel, purum nombuⱡa mam nila wamp minal ndi, Jisas tʉk kum rok purung.
42 Pois tinha uma filha única de uns doze anos, que estava morrendo. Enquanto Jesus caminhava, as multidões o apertavam.
43 Ni kʉn, amp ti, kona nila murum. Amp ei, rʉk rʉk ku puk roⱡnga, pana 12 omba purum. Amp ei ndi, elim nga kui ei, etʉp tʉp mundimp nimba, ku moni ou ndupa wak rurum. Wote kui ei, pora ni nʉndʉtʉm.
43 Certa mulher que, havia doze anos, vinha sofrendo de uma hemorragia e que havia gastado todos os seus bens com os médicos, sem que ninguém a pudesse curar,
44 Amp ni, Jisas purum mbuldung orunga nondpa mba, Jisas nga wal pʉki pʉkrʉm ni kʉⱡ, ki ei ndi, minda ndurum. Ni kʉn, elim nga ku puk rurum uⱡ ni, tʉngʉnda mint pora nitim.
44 veio por trás de Jesus e tocou na borda da capa dele. E logo a hemorragia dela estancou.
45 Wote Jisas ndi, wamp mbʉ, waldpa nimba mel, “Nam ndi, na minda ndunum?” nitim. Wote, wamp nimbʉ pora, en enim mon nilingina, Pita ndi, Jisas kundpa, nimba mel, “Wu Nuim ye! Wamp puⱡi molk, nim tʉk rʉk ndunmin ei ka!” nitim.
45 Mas Jesus perguntou: Como todos negassem, Pedro disse: — Mestre, é a multidão que o rodeia e aperta!
46 Wote Jisas ndi, wamp nimbʉ, kundpa nimba mel, “Wamp ti ndi, na minda nduⱡnga kʉn, na nga ronduⱡ ei, punum pʉnt ei ka!” nitim.
46 Mas Jesus insistiu:
47 Ni kʉn, amp ni, pitim mel, elim mo romba uⱡ ti, mon itim ila, min ngʉn mundpa omba, Jisas nga kʉmp puⱡ nila mura ropa mondpa mba, mana mʉi ila rumʉⱡi pitim. Wote, wamp morung kuimp keta nila, amp ni, elim nga numan pilpa itim uⱡ nimbʉ, nimba mel, “Na nga kui ti, petʉm ei, tʉngʉnda mint pora ninim,” nitim.
47 A mulher, vendo que não podia passar despercebida, aproximou-se trêmula e, prostrando-se diante de Jesus, declarou, à vista de todo o povo, o motivo por que havia tocado nele e como imediatamente tinha sido curada.
48 Wote Jisas ndi, amp ni, kundpa nimba mel, “Ambuⱡa ye! Nim ndi, na kʉn mondkʉn pʉn uⱡ ei ndi, nim nga kui ei pora ninim. Ei nga, nim numan wang ndukʉn pi!” nitim.
48 Então Jesus lhe disse:
49 Wote Jisas ni, wamp ik mbo endpa moⱡnga kʉn, atinga manga rʉp wu, Jairus ni nga wu ti ndi omba, elim kundpa nimba mel, “Nim nga ambuⱡa ni, koⱡum ei nga, nim ndi, ik mbo wu ei, mbun ik ti, ni nʉni mon,” nitim.
49 Enquanto Jesus ainda falava, veio uma pessoa da casa do chefe da sinagoga, dizendo: — A sua filha já morreu; não incomode mais o Mestre.
50 Wote Jisas ndi, ik ni pilpa kʉn, atinga manga rʉp wu Jairus ni, kundpa nimba mel, “Nim mundmong iti nʉti! Nim mondkʉn pilkʉn muⱡana kʉn, ambuⱡa ei kapⱡa etmba,” nitim.
50 Mas Jesus, ouvindo isto, lhe disse:
51 Wote Jisas mba, atinga manga rʉp wu ni nga manga ila purum. Ni kʉn, Jisas ndi, wamp mbʉ pora, pena muⱡeing nimba, Pita, Jon, Jeims na, ambuⱡa ei nga tipam mam raⱡ kʉn mendpʉⱡ, tʉpa mepa mukʉr purum.
51 Tendo chegado à casa, Jesus não permitiu que ninguém entrasse com ele, a não ser Pedro, João e Tiago, além do pai e da mãe da menina.
52 Wamp mat, ambuⱡa kurum on ni tek, ka etʉk morung. Ni kʉn, Jisas ndi, wamp ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Enim ka iti nʉtʉi! Ambuⱡa ei kuⱡi naⱡʉm, wei ur petʉm,” nitim.
52 E todos choravam e a pranteavam. Mas Jesus disse:
53 Ni kʉn, ka etʉk wamp morung nimbʉ ndi, ambuⱡa ei, kurum pilik pora ndurʉng. Ei nga, Jisas nga ik nitim kʉⱡ pilik oi endʉtʉng.
53 E riam-se dele, porque sabiam que ela estava morta.
54 Wote Jisas ndi, ambuⱡa ni nga ki ni, ambuⱡpa oⱡa tʉpa, nimba mel, “Ambuⱡa ye! Nim oⱡa muⱡi!” nitim.
54 Mas Jesus, tomando-a pela mão, disse em voz alta:
55 Ni kʉn, ambuⱡa ei nga muⱡnga ei, yant omba rukʉr puⱡnga, ambuⱡa ni, tʉngʉnda mint rut nimba, oⱡa murum. Wote Jisas ndi, wamp ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Ambuⱡa ei, rʉng mat nangga, mek ok ngui!” nitim.
55 Voltou-lhe o espírito, ela imediatamente se levantou, e Jesus mandou que lhe dessem de comer.
56 Ambuⱡa ni nga tipam mam raⱡ ndi kandkʉⱡ, min ngʉn mundrʉnggil. Wote Jisas ndi, wamp raⱡ, kundpa nimba mel, “Ya uⱡ kanmbil ei, wamp mat kundkʉⱡ, ni nʉnʉl mon!” nitim.
56 Seus pais ficaram maravilhados, mas ele lhes advertiu que a ninguém contassem o que havia acontecido.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.