Lucas 5

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Tʉnggʉt kʉn, Jisas ni, num Genesaret nga ok, pena nila ʉnggʉtʉm. Kona nila wamp mam ti ok, Got nga ik kai mat, Jisas ndi, mbo indangga pilimin nʉk, Jisas murum kona nila nondpa ok, tʉk paⱡa etʉng.
1 Certo dia Jesus estava na praia do lago da Galileia, e a multidão se apertava em volta dele para ouvir a mensagem de Deus.
2 Wote Jisas ndi, kʉndrʉm mel, nu kanu raⱡ nu ok, pena ila tetʉng. Nu kanu kʉⱡ, oma wal pendʉtmʉn. Wu kʉⱡ, nu kanu kʉⱡ wak rok, oma wal kʉⱡ ⱡumʉi rok morung.
2 Ele viu dois barcos no lago, perto da praia. Os pescadores tinham saído deles e estavam lavando as redes.
3 Wote Jisas ni, Saimon nga nu kanu nila puka ropa, omba oⱡa purum. Oⱡa mba moⱡpa, Saimon kundpa nimba mel, “Nim nu kanu kʉⱡ onunga, kot pungaⱡ ndukʉn, na ila rukʉr ndui,” nitim. Jisas nu kanu pol ila moⱡpa, wamp ik mbo inditim.
3 Jesus entrou num dos barcos, o de Simão, e pediu que ele o afastasse um pouco da praia. Então sentou-se e começou a ensinar a multidão.
4 Jisas ndi, wamp mbʉ ik mbo endpa pora ndupa, wote Saimon kundpa, nimba mel, “Nu kanu kʉⱡ, mek num rʉk ting ila puk, oma wal kʉⱡ rok, num ila mana ndukʉn, mat tin,” nitim.
4 Quando acabou de falar, Jesus disse a Simão:
5 Wote Saimon ndi, Jisas punt ropa nimba mel, “Wu Nuim ye! Tʉn rumbuldi oma ruimin nimbun, kongun mam ti etpʉn, mbun andʉp koinmin rʉngʉndmʉn. Ei wote, oma tenda kot kep, rui nurmin. Akup nim nʉn ei kʉn, teng ndup, oma wal kʉⱡ, rop num ila mana ndamp,” nitim.
5 Simão respondeu: — Mestre, nós trabalhamos a noite toda e não pescamos nada. Mas, já que o senhor está mandando jogar as redes, eu vou obedecer.
6 Wote, oma wal ni, kʉⱡ rok tʉk, num ila mana nduⱡina, oma puⱡi wal kʉⱡ, peka ropa rung nimba itim.
6 Quando eles jogaram as redes na água, pescaram tanto peixe, que as redes estavam se rebentando.
7 Wu ni kʉⱡ ndi, wu kat nu kanu tila morung kʉⱡ, wi rok, tʉn tʉk rʉpʉndeing, “Wʉi!” nʉtʉng. Wote, nu kanu kat, mek oⱡina, oma nimbʉ tʉk, nu kanu raⱡ ila rʉk rʉk elingina, nu kanu raⱡ mbun etpa, num ila mana mba itim.
7 Então fizeram um sinal para os companheiros que estavam no outro barco a fim de que viessem ajudá-los. Eles foram e encheram os dois barcos com tanto peixe, que os barcos quase afundaram.
8 Saimon Pita ndi, oma puⱡi tʉtʉng uⱡ ni kandpa, mundmong etpa, Jisas kʉn nondpa omba, mura ropa mondpa nimba mel, “Wu Nuim ye! Na uⱡ kit mbʉ nga puⱡ wu ei. Nim ndi, na wak rokʉn kelkʉn pi,” nitim.
8 Quando Simão Pedro viu o que havia acontecido, ajoelhou-se diante de Jesus e disse: — Senhor, afaste-se de mim, pois eu sou um pecador!
9 Ei kʉn, Saimon Pita kʉn, wu ʉngʉnʉl kat kunda, oma puⱡi tʉtʉng uⱡ ni kandʉk, min ngʉn mundrʉng.
9 Simão e os outros que estavam com ele ficaram admirados com a quantidade de peixes que haviam apanhado.
10 Saimon kʉn kongun tenda ila etʉng wu Jeims kʉn Jon raⱡ, wu raⱡ Sepeti nga kangʉm raⱡ kunda, min ngʉn mundrʉng. Wote Jisas ndi, Saimon Pita kundpa nimba mel, “Nim mundmong iti nʉti! Akup nim oma wal pendkʉn, tʉn ei mel, wote nim ndi, wamp mbʉ i ku etkʉn, tʉkʉn mekʉn, na kʉn uin!” nitim.
10 Tiago e João, filhos de Zebedeu, que eram companheiros de Simão, também ficaram muito admirados. Então Jesus disse a Simão:
11 Wote, wu ni kʉⱡ ndi, nu kanu kʉⱡ, mek ekit ok tek, en enim nga mel mbʉ pora, wak rok tek kelik, Jisas pep rok akil tek purung.
11 Eles arrastaram os barcos para a praia, deixaram tudo e seguiram Jesus.
12 Tʉnggʉt kʉn, Jisas ni, kona peng tila mba murum. Kona nila, kint pombuⱡma ndi, kʉng mbʉ kum rurum wu ti murum. Wu ni moⱡpa, Jisas ni kandpa omba, Jisas nga kuimp keta ila mura ropa, mondpa nimba mel, “Wu Nuim ye! Nim ndi, kapⱡa nʉkʉn pin ndam, na etkʉn kai mundun ka!” nitim.
12 Certa vez Jesus estava numa cidade onde havia um homem que tinha o corpo todo coberto de lepra. Quando viu Jesus, o leproso se ajoelhou diante dele, encostou o rosto no chão e pediu: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser!
13 Wote Jisas ndi, elim nga ki ni, oⱡa ndupa, wu ni minda ndupa, nimba mel, “Na kapⱡa nʉmp ei kʉn punt ei, nim nga ku, ei kapⱡa tangga. Ni kʉn, tʉngʉnda mint kui ni ndi, wu ni wak roⱡnga, wu ni eng nui kai ei, murum.
13 Jesus estendeu a mão, tocou nele e disse: No mesmo instante a lepra desapareceu.
14 Jisas ndi, ronduⱡ mundpa wu ni, kundpa nimba mel, “Ya uⱡ nim kʉn em kʉⱡ, wamp ti kundkʉn, ni nʉni mon! Nim pukʉn wu pris kʉⱡ kʉn, nim nga kʉng kʉⱡ ora ndukʉn, Moses ndi, nitim uⱡ ei mel, Got kʉn angge mel ti ngui. I in uⱡ ei ndi, wamp ndi, nim kandʉk, nim nga kui ni, pora nim ning,” nitim.
14 Então Jesus lhe deu esta ordem:
15 Ni kʉn, Jisas nga itim uⱡ kʉⱡ nga timan ik ei, pi nimba kona mbila purum. Wamp ou ndupa, Jisas nga uⱡ itim ik timan nimbʉ pilik, kui rurum wamp mbʉ, en enim etpa kapⱡa indangga, nʉk orung.
15 Mas as notícias a respeito de Jesus se espalhavam ainda mais, e muita gente vinha para ouvi-lo e para ser curada das suas doenças.
16 Wote, ui ou ndupa, Jisas ndi, wamp mbʉ, wak ropa mondpa, kelpa mba, kona mo ropa mat ila atinga rorum.
16 Porém Jesus ia para lugares desertos e orava.
17 Ui ti kʉn, Jisas ndi, wamp mat, ik mbo endpa murum. Perisi wu na, mi ik mbo wu mat ila rʉk morung ku. Wu orung mbʉ, Jerusalem kona peng ou ei kʉn, Galili kona na, Juriya kona peng mbila orung. Jisas ndi, Got nga ronduⱡ ei, tepa moⱡpa, kui wamp mbʉ, etpa kapⱡa inditim.
17 Um dia Jesus estava ensinando, e alguns fariseus e alguns mestres da Lei estavam sentados perto dele. Eles tinham vindo de todas as cidades da Galileia e da Judeia e também de Jerusalém. O poder do Senhor estava com Jesus para que ele curasse os doentes.
18 Wu mat ndi, kʉmp ki rumbʉⱡi wu ti, rupⱡaima kulk mek, Jisas murum manga nila mukʉr ping pilik orung.
18 Alguns homens trouxeram um paralítico deitado numa cama e estavam querendo entrar na casa e colocá-lo diante de Jesus.
19 Wamp ndi, manga ni ti, nimba murum ila kui wu ni, mek mukʉr ping nombuⱡa mam ti, ti nʉtʉtʉm. Kui wu ni, rupⱡaima pʉkʉ mek, Jisas murum manga nila oⱡa puk, manga im ni, rokʉtʉk tek, kui wu pitim rupⱡaima ni kʉⱡ, kan kulk mana nduⱡmina mba, Jisas murum kuimp keta nila kun titim.
19 Porém, por causa da multidão, não conseguiram entrar com o paralítico. Então o carregaram para cima do telhado. Fizeram uma abertura nas telhas e o desceram na sua cama em frente de Jesus, no meio das pessoas que estavam ali.
20 Jisas ndi, wu kʉⱡ nga mondʉk pilik uⱡ etʉng ei, kandpa kui wu ni, kundpa nimba mel, “Wu ang ye! Nim nga, uⱡ kit mbʉ, na ndi, pendʉp kent,” nitim.
20 Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
21 Ni kʉn, Perisi wu na, mi ik mbo wu na mbʉ ndi, en enim ik nʉk, int yant etʉk nʉk mel, “Wu ei nam? Got tʉpa wʉlʉ mundnum ei ka! Wamp ti ndi, kapⱡa wamp nga uⱡ kit etmin mbʉ, pendpa kili nakilmba. Uⱡ kit mbʉ, Got tenda ei ndi mint, uⱡ kit pendpa ketʉm,” nʉtʉng.
21 Os mestres da Lei e os fariseus começaram a pensar: — Quem é este homem que
22 Wu kʉⱡ nga numan pilik ik nʉtʉng ni, Jisas ndi, pilpa pora ndupa, wu kʉⱡ kundpa nimba mel, “Nambuⱡ emel, enim nga numan ila ik kʉⱡ pilik mormin.
22 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
23 Namba ik i wei wei etʉp nimp? Na nim nga uⱡ kit mbʉ, wak rondʉnt, muna rupⱡaima kʉⱡ mekʉn anggilkʉn pi?
23 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
24 Na ndi, enim pileing nʉmp nʉnt, ‘Muⱡʉl Wu Kupa ei, ya mʉi kona ila ronduⱡ ei, mepa urum ei ndi, kapⱡa uⱡ kit mbʉ wak romba,’” nitim. Wote Jisas ndi, kʉmp ki rumbrʉm wu ni, kundpa nimba mel, “Nim kundʉp nʉnt. Nim oⱡa molkʉn, nim nga rupⱡaima kʉⱡ tʉkʉn, mekʉn mang kona pi,” nitim.
24 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
25 Tʉngʉnda mint, wu ni run nimba, oⱡa anggilpa, wamp nga kuimp keta nila, elim nga rupⱡaima ni kʉⱡ, tʉpa mepa, Got nga mbi paka rondpa mang kona purum.
25 No mesmo instante o homem se levantou diante de todos, pegou a cama e foi para casa, louvando a Deus.
26 Wamp mbʉ ndi, Jisas uⱡ itim ni kandʉk, min ngʉn mundʉk. Got nga ronduⱡ mam ti, kongun enim, kanmʉn nʉk, Got nga mbi paka rondʉk nʉk mel, “Akup uⱡ elpa ti mel kanmʉn ei ka!” nʉtʉng.
26 Todos ficaram muito admirados; e, cheios de medo, louvaram a Deus, dizendo: — Que coisa maravilhosa nós vimos hoje!
27 Wote, Jisas ni mba, kʉndrʉm mel, ku takis tʉtmʉn manga nila wu ti, ku takis tʉpa murum. Wu ei nga mbi ei Lipai. Wote Jisas ndi, wu ni, kundpa nimba mel, “Nim na pep rokʉn ui!” nitim.
27 Depois disso Jesus saiu e viu um cobrador de impostos, chamado Levi , sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse:
28 Wote, wu Lipai ni, mel mbʉ pora, wak ropa tepa kelpa, Jisas pep ropa purum.
28 Levi se levantou, deixou tudo e seguiu Jesus.
29 Lipai ndi, rʉng mam ti, Jisas tʉpa tʉma endpa kʉndrʉm. Ku takis tʉtmʉn wu mbʉ kʉn, wote wu elpa mat kunda, wu raⱡ kʉn, rak nduk molk, rʉng norung.
29 Então Levi fez para Jesus uma grande festa na sua casa. Havia ali muitos cobradores de impostos, e outras pessoas estavam sentadas com eles.
30 Ni kʉn, Perisi wu na, mi ik mbo wu na mbʉ ndi, Jisas nga kitip kʉni wu kʉⱡ kʉn, ik ou nduk nʉk mel, “Nambuⱡ emel, ku takis tʉk, uⱡ kit mbʉ etmin wamp mbʉ kʉn, rak nduk, rʉng nok mormin?” nʉtʉng.
30 Os fariseus e os mestres da Lei, que eram do partido dos fariseus, ficaram zangados com os discípulos de Jesus e perguntaram: — Por que vocês comem e bebem com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
31 Jisas ndi, wu ik nʉtʉng ni, punt ropa nimba mel, “Wamp ti, kui rui narʉm ni, dokta kʉn pi napʉrʉm ei ka! Kui rorum wamp ei mint, dokta kʉn purum.
31 Jesus respondeu:
32 Uⱡ ei mel ku, na ur ei, wamp kun kai mbʉ, numan ropʉl reing nʉmp ui nʉwʉr mon. Na ndi, wamp kit mbʉ, wi ramba kʉn, numan ropʉl reing nʉmp ur,” nitim.
32 Eu não vim para
33 Wu mat ndi, Jisas kundʉk nʉk mel, “Ui mat ou ndupa, Jon nga kitip kʉni wu kʉⱡ kʉn, wote Perisi kitip kʉni wu kʉⱡ kʉn, rʉng mowi rʉk rʉk pek, atinga rʉk rʉk rok etʉng. Wote, nim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, rʉng na, nu na mbʉ normin ei ka!” nʉtʉng.
33 Algumas pessoas disseram a Jesus: — Os discípulos de João Batista jejuam muitas vezes e fazem orações, e os discípulos dos
34 Wote Jisas ndi, wu kʉⱡ kundpa nimba mel, “Wu nam ti, amp kokila tʉmba ei kʉn, enim ndi, wu ei nga wamp mbo mbʉ kʉn, rʉp ropa muⱡangina kʉn, wamp kʉⱡ, rʉng mi rok nandʉk muⱡing nda, ei mon!
34 Jesus respondeu:
35 Wote, amp tʉmba wu ei, wamp mat ndi, tʉk mek pangina kʉn, wu ei nga wamp mbo mbʉ, en enim molk kʉn, rʉng mowi ping,” nitim.
35 Mas chegará o tempo em que o noivo será tirado do meio deles; então sim eles vão jejuar!
36 Wote Jisas ndi, ik ek ti ropa, wu kʉⱡ kundpa nimba mel, “Wal pʉki ping unt nga kat, rʉr rom ndam, wamp ti ndi, kapⱡa muⱡ kont ti ondpa tʉpa, wal pʉki unt nga kʉⱡ, rumbʉⱡi nambʉⱡʉmba mon. Uⱡ ei em ndam, muⱡ kont ei, etpa kit mondʉmba. Wal pʉki unt nga kʉⱡ kʉn, muⱡ kont ei kʉn, to tenda mel kapⱡa mon.
36 Jesus fez também esta comparação:
37 Kng meme kʉng unt nga kʉⱡ ila kanda, nu wain kont ei kulk, tʉk oi ndʉng mel mon. Uⱡ ei em ndam, kng meme kʉng kʉⱡ, rok nimba, nu wain kont ei, mʉi ting ila, oi nimba moⱡmba. Kng meme kʉng kʉⱡ, kit moⱡmba ku.
37 Ninguém põe vinho novo em
38 Nu wain kont ei kolk, tʉk kng meme kʉng kont ila oi ndurmʉn.
38 Não. Vinho novo deve ser posto em odres novos.
39 Wamp nam ti, nu wain unt nga nom ndam, wote nu wain kont ei, numan ngui nganggʉrʉm. Wamp ei, nimba mel, ‘Nu wain unt nga ei ka!’” nʉtʉm.
39 E ninguém quer vinho novo depois de beber vinho velho, pois diz: “O vinho velho é melhor.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.