Lucas 18
Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs ARA
1 Jisas ndi, ik ek ropa, kitip kʉni wu ni kʉⱡ kundpa, wamp mbʉ rʉk rʉk atinga reing nimba, mbo inditim. Wote wamp mbʉ, enʉmp kuⱡi nʉⱡʉi nitim.
1 Disse-lhes Jesus uma parábola sobre o dever de orar sempre e nunca esmorecer:
2 Jisas ndi, nimba mel, “Wu Jas ti, kona peng tila murum ei, Got nga mundmong indi nandpa, wote wamp mbʉ nga nimba numan tʉpa mundi namʉndpa itim.
2 Havia em certa cidade um juiz que não temia a Deus, nem respeitava homem algum.
3 Amp wiya ti, kona peng ila murum. Amp ei, rʉk rʉk wu jas ei, murum kona nila omba, wu jas ei, kundpa nimba mel, ‘Na nga el puⱡa wu ei, na etpa kit mondʉmba enim. Nim ndi, na tʉkʉn rʉpʉndʉn nʉmp ont,’” nitim.
3 Havia também, naquela mesma cidade, uma viúva que vinha ter com ele, dizendo: Julga a minha causa contra o meu adversário.
4 Unt, wu jas ei ndi, amp ei, tʉp rʉpʉndi nʉpʉndimp nimba pitim. Wote akʉk tʉpa, wu jas ei, pitim mel, “Na Got kʉn mundmong iti natʉnt ku, wamp mbʉ nga numan tʉp mundi namʉndʉnt ku ei ka!
4 Ele, por algum tempo, não a quis atender; mas, depois, disse consigo: Bem que eu não temo a Deus, nem respeito a homem algum;
5 Wote amp ei, (wam wu ei kurum,) rʉk rʉk na mbun ngumba pʉnt ei, kuimp tep tʉp rʉpʉndamp. Wote rʉk rʉk, na munt ila mint wangga kʉn, elim nga ik ei, na pilip enʉmp kuⱡimp,” nitim.
5 todavia, como esta viúva me importuna, julgarei a sua causa, para não suceder que, por fim, venha a molestar-me.
6 Wu Nuim ei ndi, nimba mel, “Enim wu jas kit ei, na ik ei, kum tek pilʉi!
6 Então, disse o Senhor: Considerai no que diz este juiz iníquo.
7 Akup, Got nga wamp mak ropa, elim titim kʉⱡ, rumbuldi rʉngmʉ raⱡ, Got elim kʉn, ka eng ndam, Got ndi, wamp mbʉ, tʉpa rʉpʉndi napʉndʉmba ye! Wote Got ndi, wengʉndupa wamp mbʉ, tʉpa rapʉndʉmba ei? Ei mon!
7 Não fará Deus justiça aos seus escolhidos, que a ele clamam dia e noite, embora pareça demorado em defendê-los?
8 Na ndi, enim kundʉp nʉnt. Got ndi, enim tʉkrʉpa mint tʉpa rapʉndʉmba. Wote Muⱡʉl Wu Kupa om ei kanʉmba, mʉi kona ila wamp mbʉ, mondʉk pilik mormin, muna mon nda, uⱡ ei kanʉmba?” nitim.
8 Digo-vos que, depressa, lhes fará justiça. Contudo, quando vier o Filho do Homem, achará, porventura, fé na terra?
9 — ausente —
9 Propôs também esta parábola a alguns que confiavam em si mesmos, por se considerarem justos, e desprezavam os outros:
10 — ausente —
10 Dois homens subiram ao templo com o propósito de orar: um, fariseu, e o outro, publicano.
11 Perisi wu ni, manga wingti ila mukʉr omba anggilpa, numan ila atinga ropa, nimba mel, ‘Na wu mat kʉn kapⱡa mon. Uⱡ ei nga, Got nim kʉn angge nʉnt. Wu mat kindʉp nok, uⱡ kit mbʉ etʉk, wapra rok etmin. Na uⱡ mbʉ, iti natʉt. Ku takis tʉtʉm wu ei mel, na mon.
11 O fariseu, posto em pé, orava de si para si mesmo, desta forma: Ó Deus, graças te dou porque não sou como os demais homens, roubadores, injustos e adúlteros, nem ainda como este publicano;
12 Kor ou mbila pora, ant raⱡ to rop pendʉp kʉn, rʉng mowi mor. Na ndi, mel mbʉ kandʉp tʉp kʉn, rʉk ila kʉmp tʉp 10 mel, Got nim ngur,’ nitim.
12 jejuo duas vezes por semana e dou o dízimo de tudo quanto ganho.
13 Wote, ku takis tʉtʉm wu ni, manga wingti ila mukʉr omba, ruⱡ etpa anggilpa, mʉi kandpa moⱡpa, pepil ombil ila ⱡurwa ropa nimba mel, ‘Got ye! Na uⱡ kit mbʉ nga puⱡ wu ei ka! Nim ndi, na kont kuⱡi!’ nitim.
13 O publicano, estando em pé, longe, não ousava nem ainda levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: Ó Deus, sê propício a mim, pecador!
14 Wote Jisas ndi, wamp mbʉ, kundpa nimba mel, “Ku takis titim wu ei, atinga ropa pora ndupa, mang kona purum ei, Got nga kuimp keta ila wu kun ei murum. Perisi wu nga mbi kit murum. Uⱡ ei nambuⱡ emel, wamp mat ndi, en enim nga mbi paka rondung ndam, wamp mbʉ Got ndi, ropa mana ndumba. Wamp mat ndi, en enim nga kʉng orunga, mana nduk moⱡʉng ndam, wamp ei nga mbi Got ndi, paka rondʉmba,” nitim.
14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque todo o que se exalta será humilhado; mas o que se humilha será exaltado.
15 Wamp mat ndi, en enim nga kangambuⱡa nana mbʉ mek, Jisas murum kona nila orung. Wote kangambuⱡa mbʉ, Jisas ndi, ki oⱡa ndupa, peng mbila ambʉⱡangga, nʉk pilik mek orung. Wote, kitip kʉni wu kʉⱡ ndi, wamp mbʉ uⱡ i etʉk orung, ni kandʉk, wamp mbʉ, ik mura ngurung.
15 Traziam-lhe também as crianças, para que as tocasse; e os discípulos, vendo, os repreendiam.
16 Wote Jisas ndi, kangambuⱡa mbʉ wi ropa, elim mor ila nondpa, wʉi nimba kʉn, elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Enim ndi, kangambuⱡa mbʉ, wak rangina, ya na mor ila weing, imp muⱡi nʉmbʉⱡʉi! Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei, ya kangambuⱡa kel mbʉ mel, numan pilʉng uⱡ ei kapⱡa,” nitim.
16 Jesus, porém, chamando-as para junto de si, ordenou: Deixai vir a mim os pequeninos e não os embaraceis, porque dos tais é o reino de Deus.
17 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Na ik kupa kat enim kundʉp nʉnt an. Wamp nam ti ndi, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei, kangambuⱡa kel mel ralk molk, ti natʉng ndam, wamp ei, Got nga wamp tʉpa mumuk rui kona ila, rukʉr kapⱡa pi napʉmba, mon!” nitim.
17 Em verdade vos digo: Quem não receber o reino de Deus como uma criança de maneira alguma entrará nele.
18 Wote, Jura wu mel pi ti ndi, Jisas waldpa, nimba mel, “Ik mbo wu kai ye! Na ndi, nambuⱡ etʉp moⱡʉp, uⱡ nga kʉnt nga kont mba mul uⱡ ei, kandʉp timp nda?” nitim.
18 Certo homem de posição perguntou-lhe: Bom Mestre, que farei para herdar a vida eterna?
19 Jisas ndi, wu mel pi ni, kundpa nimba mel, “Nambuⱡ emel, na wu kai nʉn? Got tenda ei mint, kai morum.
19 Respondeu-lhe Jesus: Por que me chamas bom? Ninguém é bom, senão um, que é Deus.
20 Nim Moses nga mi ik kʉⱡ, pilkʉn pora ndurun ni ka! Wu ti nga amp ei kʉn, wapra rui uⱡ ei mon. Wamp ti rok kundi uⱡ ei mon. Kindʉp nui uⱡ ei mon. Ik kol rui uⱡ ei mon. Tipanʉm manʉm raⱡ tʉkʉn, ou ndukʉn, ik nʉnggil ei, pilkʉn pep rokʉn iti!” nitim.
20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás , não matarás , não furtarás , não dirás falso testemunho , honra a teu pai e a tua mãe.
21 Wote, wu mel pi ni ndi, nimba mel, “Na kel kʉn moⱡʉp ur ui ei, on akup ya mor ei kʉn, mi ik mbʉ pora, na pep rop ket,” nitim.
21 Replicou ele: Tudo isso tenho observado desde a minha juventude.
22 Wu mel pi ni nga ik nitim kʉⱡ, Jisas pilpa kʉn, wu mel pi ni, kundpa nimba mel, “Nim mel tenda ti nga mon ndurum ei ka! Nim nga mel tekʉn morʉn mbʉ, wamp mat kʉn, mel rarʉp rokʉn, ku moni yant tin mbʉ ndi, wamp kurpa mbʉ, kʉmp tʉkʉn ngui! Nim uⱡ i in ei ndi, wi muⱡ kona ila, nim wu nuim muⱡin. Uⱡ i etkʉn kʉni, wote nim ndi, na punt mel kandkʉn, pep rokʉn ui!” nitim.
22 Ouvindo-o Jesus, disse-lhe: Uma coisa ainda te falta: vende tudo o que tens, dá-o aos pobres e terás um tesouro nos céus; depois, vem e segue-me.
23 Jisas nga nitim ik kʉⱡ, wu mel pi ni pilpa, numan orunga mbun titim. Uⱡ ei, nambuⱡ emel, wu ei kng mel ou ndupa tepa murum ei nga pitim.
23 Mas, ouvindo ele estas palavras, ficou muito triste, porque era riquíssimo.
24 Jisas ndi, wu mel pi ni, mbun titim uⱡ ni, kandpa kʉn, nimba mel, “Wamp nam ti, mel puⱡi tepa moⱡum ndam, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ila rukʉr mba, uⱡ ei nga mbun etpa tetʉm.
24 E Jesus, vendo-o assim triste, disse: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
25 Kng kamel ei, gal ruri nombuⱡa ila rukʉr mba, uⱡ ei kapⱡa mba. Wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ila kng mel mbʉ, tepa moⱡum wamp ei, mindil nomba rukʉr mba.” nitim.
25 Porque é mais fácil passar um camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar um rico no reino de Deus.
26 Jisas ndi, ik nitim kʉⱡ, wamp mbʉ ndi pilik molk, nʉk mel. “Wote, ei mel ndam, Got ndi, wamp nam mel ti, etpa tʉmba nda?” nʉtʉng.
26 E os que ouviram disseram: Sendo assim, quem pode ser salvo?
27 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Wamp ndi, iti nʉtʉng uⱡ mbʉ, Got ndi, kapⱡa etmba,” nitim.
27 Mas ele respondeu: Os impossíveis dos homens são possíveis para Deus.
28 Wote Pita ndi, Jisas kundpa, nimba mel, “Tʉn nga mʉi mang kona na, mel na mbʉ wak ropʉn, nim pep rop ʉmʉn ei, tʉn namba mel ei timin nda?” nitim.
28 E disse Pedro: Eis que nós deixamos nossa casa e te seguimos.
29 — ausente —
29 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade vos digo que ninguém há que tenha deixado casa, ou mulher, ou irmãos, ou pais, ou filhos, por causa do reino de Deus,
30 — ausente —
30 que não receba, no presente, muitas vezes mais e, no mundo por vir, a vida eterna.
31 Wote Jisas ndi, elim nga kitip kʉni wu 12 ni kʉⱡ, tʉpa mepa puⱡnga, kona waka tila moⱡina kʉn, wu kʉⱡ kundpa, nimba mel, “Enim pilʉi! Akup tʉn Jerusalem kona peng ou ila mbin. Ila painui wu mbʉ ndi, unt ik pai nok nʉk, rok pendʉtʉng ik ni kʉⱡ, akup Muⱡʉl Wu Kupa ei kʉn, omba kupa etmba.
31 Tomando consigo os doze, disse-lhes Jesus: Eis que subimos para Jerusalém, e vai cumprir-se ali tudo quanto está escrito por intermédio dos profetas, no tocante ao Filho do Homem;
32 — ausente —
32 pois será ele entregue aos gentios, escarnecido, ultrajado e cuspido;
33 — ausente —
33 e, depois de o açoitarem, tirar-lhe-ão a vida; mas, ao terceiro dia, ressuscitará.
34 Wote, kitip kʉni wu ni kʉⱡ, Jisas ik nitim ei nga puⱡ ti, ama pilik kun iti natʉtʉng. Ei nambuⱡ emel, wu ni kʉⱡ nga numan orunga, piral ni nʉndʉtʉm.
34 Eles, porém, nada compreenderam acerca destas coisas; e o sentido destas palavras era-lhes encoberto, de sorte que não percebiam o que ele dizia.
35 Jisas ni omba, Jeriko kona peng kel nila nondpa oⱡnga, nombuⱡa mam ʉldʉ ila mong ti, wu ti murum ei ndi, wamp ok purung mbʉ kʉn, mel mat mawa etpa murum.
35 Aconteceu que, ao aproximar-se ele de Jericó, estava um cego assentado à beira do caminho, pedindo esmolas.
36 Wamp mam ti, orung ila kum tepa pilpa moⱡpa, wamp mbʉ, waldpa nimba mel, “Wamp mbʉ ye! Namba uⱡ ti enim nda?” nitim.
36 E, ouvindo o tropel da multidão que passava, perguntou o que era aquilo.
37 Wamp mbʉ ndi, mong ti wu ni, kundʉk nʉk mel, “Nasaret kona ila wu Jisas ni onum,” nʉtʉng.
37 Anunciaram-lhe que passava Jesus, o Nazareno.
38 Ni kʉn, mong ti wu ni ndi, ronduⱡ ke nimba, wi ropa, nimba mel, “Jisas, Nim Depit nga kangʉm ye! Na kont kun ka!” nitim.
38 Então, ele clamou: Jesus, Filho de Davi, tem compaixão de mim!
39 Wamp kuimp tek nombuⱡa mam ila orung nimbʉ ndi, mong ti wu ni, ik mura ngʉk, raka nimba muⱡangga!” nʉtʉng. Wote, mong ti wu ni, pilpa kelpa, ke ronduⱡ wi ropa nimba mel, “Nim Wu Depit nga kangʉm ye! Nim na kont kun ka!” nitim.
39 E os que iam na frente o repreendiam para que se calasse; ele, porém, cada vez gritava mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
40 — ausente —
40 Então, parou Jesus e mandou que lho trouxessem. E, tendo ele chegado, perguntou-lhe:
41 — ausente —
41 Que queres que eu te faça? Respondeu ele: Senhor, que eu torne a ver.
42 Wote Jisas ndi, mong ti wu ni, kundpa nimba mel, “Ei kani! Nim nga mondpa pili uⱡ ei ndi, ninim nga mong raⱡ, etpa piral ndonum!” nitim.
42 Então, Jesus lhe disse: Recupera a tua vista; a tua fé te salvou.
43 Ni kʉn, tʉngʉnda mint, wu ni nga mong ni, piral nilinga, wamp kʉndrʉm. Wote ei kʉn, Got nga mbi paka rondpa, Jisas purum ila akil titim. Wamp minal morung nimbʉ ndi, uⱡ ei kandʉk, Got nga mbi ei, paka rondrung ku.
43 Imediatamente, tornou a ver e seguia-o glorificando a Deus. Também todo o povo, vendo isto, dava louvores a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.