Lucas 11
Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NTLH
1 Wote ui ti kʉn, Jisas elim kona tila atinga ropa murum. Wote, atinga ropa pora nduⱡnga kʉn, elim nga kitip kʉni wu ti ndi, Jisas kundpa, nimba mel, “Nuim ye! Unt, Jon wamp nu tindi wu ei ndi, elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, atinga mbo rundrum ei mel ku, nim ndi, tʉn atinga mbo indʉn ka!” nitim.
1 Um dia Jesus estava orando num certo lugar. Quando acabou de orar, um dos seus discípulos pediu: — Senhor, nos ensine a orar, como João ensinou os discípulos dele.
2 Wote Jisas ndi, wu nimbʉ, kundpa nimba mel, “Enim atinga i etʉk rʉi! ‘Tʉn nga Wuta o! Nim nga mbi wingti ei, tʉpʉn ou ndʉmin. Nim nga wamp tʉpa mumuk rʉi uⱡ ei, wangga!
2 Jesus respondeu:
3 Akup rʉk rʉk ui mbila, tʉn nga nuimin rʉng mbʉ nguiyo!
3 Dá-nos cada dia o alimento
4 Tʉn nga uⱡ kit mbʉ pendkʉn kili! Nambuⱡ emel, wamp mat ndi, tʉn etʉk kit mondʉrmin uⱡ mbʉ, tʉn ndi, i ku etpʉn, uⱡ kit mbʉ, wak ronmʉn. Nim ndi, tʉn kandkʉn, kui tana uⱡ mbun pi mbʉ, tʉn kʉn oⱡa ui nʉwangga, mon!’” nitim.
4 Perdoa os nossos pecados,
5 — ausente —
5 Então Jesus disse aos seus discípulos:
6 — ausente —
6 É que um amigo meu acaba de chegar de viagem, e eu não tenho nada para lhe oferecer.”
7 Wote, manga ila murʉk moⱡum wamp ei ndi, nim kundpa, ‘Na mbun ngui ngʉngi! Na kʉn kangambuⱡa kʉⱡ kʉn, kor kumba ropʉn pendpʉn, ur pepʉn pora ndumin. Na kapⱡa oⱡa moⱡʉp, nim mel ti nguimp mel mon!’
7 — E imaginem que o amigo responda lá de dentro: “Não me amole! A porta já está trancada, e eu e os meus filhos estamos deitados. Não posso me levantar para lhe dar os pães.”
8 Ei kʉn, manga puⱡ wu ei ndi, wamp elim nga ʉngʉn ti, wi ronum pʉnt ei ka nimba, rʉng mat nuwa tʉpa ngui ngangʉmba mon! Wote, pipil kuⱡi naⱡʉpa epʉp ropa, wi tʉkrʉk ropa enʉmp kuⱡpa kʉn, rut nimba kʉn, rʉng mawa em mbʉ, kapⱡa ngumba mint.
8 Jesus disse:
9 Na ndi, enim ik kupa ti kundʉp namp. Enim Got kʉn waldʉk, atinga rong ndam, mel mat enim ngumba. Enim mel ti kurung ndam, kapⱡa Got ndi, ora ndangga kʉning. Enim ndi, kumba rok gep ndʉng ndam, kapⱡa Got ndi, kumba tʉndʉmba.
9 Por isso eu digo: peçam e vocês receberão; procurem e vocês acharão; batam, e a porta será aberta para vocês.
10 Wamp pora, Got kʉn atinga rok, waldʉtmin mbʉ, mel mat ngurum. Wamp mat ndi, mel mat kurʉrmin mbʉ, Got ndi, ora nduⱡnga kandʉrmin. Kumba rok, gep ndurmin wamp mbʉ nga Got ndi, kumba tʉndʉtʉm.
10 Porque todos aqueles que pedem recebem; aqueles que procuram acham; e a porta será aberta para quem bate.
11 Omba, enim nga kangambuⱡa mbʉ ndi, tipamʉl mbʉ kundʉk, oma mat, tʉk ngui nʉng ndam, wote tipamʉl mbʉ ndi, kimbuⱡa mat tʉk nguing ei? Ei mon!
11 Por acaso algum de vocês será capaz de dar uma cobra ao seu filho, quando ele pede um peixe?
12 Wote, kangambuⱡa ei ndi, tipam kundpa kʉi muⱡ tʉkʉn ngui nangga, wote tipam ndi, kimbuⱡa kelwa ti, tʉpa ngumba ei?
12 Ou, se o filho pedir um ovo, vai lhe dar um escorpião?
13 Enim uⱡ kit mbʉ nga puⱡ wamp mbʉ ndi, kangambuⱡa mbʉ, mel kai mat ngurmin. Uⱡ ei mel ku, enim nga Tipam wi muⱡ ila morum ei ndi, numan kai pilpa, waldʉtmin wamp mbo Muⱡnga Wingti ngurum,” nitim.
13 Vocês, mesmo sendo maus, sabem dar coisas boas aos seus filhos. Quanto mais o Pai, que está no céu, dará o Espírito Santo aos que lhe pedirem!
14 Wote Jisas ndi, wu ti kur kit ndi, ropa kum ngurum ila ik ni nandpa itim wu ni, etpa titim. Wote wu ni, ik nimba elinga, wamp mbʉ ndi kandʉk, min ngʉn mundrʉng.
14 Jesus estava expulsando de certo homem um demônio que não o deixava falar. Quando o demônio saiu, o homem começou a falar. A multidão ficou admirada,
15 Wote, wamp mat ndi, nʉk mel, “Jisas ndi, kur kit mbʉ nga nuim Biyelsipul ei nga ronduⱡ ei, tʉpa kur kit mbʉ, ropa pep ropa mundnum,” nʉtʉng.
15 mas alguns disseram: — É
16 Wamp mat ndi, Jisas oⱡa tʉk kʉning pilik kʉn, waldʉk nʉk mel, “Wu ei, Got nga ronduⱡ ila kongun mat em ndam, uⱡ rʉpʉndi ti etpa, tʉn ora ndangga kʉnmin,” nʉtʉng.
16 Outros, querendo conseguir alguma prova contra Jesus, pediam que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha de Deus.
17 Wote Jisas ndi, wamp nimbʉ nga numan pʉtʉng ni, kundpa nimba mel, “Kona tenda tila wamp rʉⱡaip kat, rʉk ila oi kan pendʉk, el eng ndam, wamp mbo kʉⱡ molk, ruⱡ pi nʉping. Wote, wamp mema tenda kat palk, rʉⱡaip raⱡ etʉk molk, el eng ndam, wamp kʉⱡ kit muⱡing.
17 Mas Jesus, conhecendo os pensamentos deles, disse:
18 Omba, Seitan nga rʉⱡaip ei, palk raⱡ etʉk, el eng ndam, wote ronduⱡ muⱡing ei? Enim ndi, na kundʉk kur kit nuim Biyelsipul mondʉp kʉn, kur kit mbʉ, makrʉp mundunt ninmin ei nga nʉnt.
18 Se o reino de Satanás tem grupos que lutam entre si, como continuará a existir? Vocês dizem que é Belzebu que me dá poder para expulsar demônios.
19 Na kur kit nuim Biyelsipul ei, mondʉp kur kit mbʉ nʉmp mundunt ninmin. Ei wote, enim nga wamp rʉⱡaip mbʉ, nam nga ronduⱡ ei, tʉk kur kit mbʉ, nʉk tʉk mundʉrmin? Enim nga wamp rʉⱡaip mbʉ, etmin uⱡ ei ndi, ora ndupa, en enim kʉn ⱡawa etmin.
19 Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
20 Ei mon, Got nga ronduⱡ ei, na nguⱡnga kʉn, na ndi, kur kit mbʉ, nʉmp tʉp mundunt. Uⱡ ei ndi, ora ndupa, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei, enim kʉn omba morum.
20 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
21 Omba, wu ronduⱡ purum ti ndi, el kupanda na tepa, elim nga mang keta rʉp etpa morum ndam, elim nga mel mbʉ, etpa poⱡ tʉtʉm.
21 — Quando um homem forte e bem-armado guarda a sua própria casa, tudo o que ele tem está seguro.
22 Wote, wu ama ronduⱡ ti ndi, rʉk omba wu ei ropa, pendpa el kupanda na, koiya na mel ronduⱡ nimba pʉtʉm mbʉ, tʉpa elim nga mel ambuⱡpa morum mbʉ, tʉpa wamp mbʉ ngumba etʉm.
22 Mas, quando um homem mais forte o ataca e vence, leva todas as armas em que o outro confiava e reparte tudo o que tomou dele.
23 Wamp nam ti, na kʉn mʉn muⱡi nambrʉm ei, na kʉn el puⱡa wamp morum. Wamp ti, na nga sipsip kʉⱡ, na kʉn tʉpa mʉk rui narʉm ei, na nga wamp mbʉ, ropa mbuⱡ mbaⱡ etʉm.
23 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
24 — ausente —
24 Jesus continuou:
25 — ausente —
25 Aí volta e encontra a casa varrida e arrumada.
26 — ausente —
26 Depois sai e vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes.
27 Jisas ndi, wamp num pitim kona nila, Got nga ik puⱡ mbʉ nimba murum. Ni kʉn, amp ti, rʉk ila murum ni ndi, Jisas wi ropa, kundpa nimba mel, “Amp ti, nim mepa aim ngurum amp ei, ambuⱡpa paⱡʉmba,” nitim.
27 Quando Jesus acabou de dizer isso, uma mulher que estava no meio da multidão gritou para ele: — Como é feliz a mulher que pôs o senhor no mundo e o amamentou!
28 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Wamp nam ti, Got nga ik ei, pilpa pep ropa, em wamp ei, numan mam ti, ngumba muⱡangga,” nitim.
28 Mas Jesus respondeu:
29 Wamp mam ti, Jisas murum kona nila ok, mint morung. Jisas ndi, wamp nimbʉ, kundpa nimba mel, “Akup nga ui ila wamp kit mat mormin kant. Wamp mbʉ ndi, wi rok, Got nga uⱡ rʉpʉndi ti, etʉp ora ndamba, kʉnmin mint ninmin, ei ka! Na ndi, kanda uⱡ ti, etʉp tʉp ora ndui nʉndimp mon! Unt Painui wu Jona nga uⱡ rʉpʉndi tenda ei, mint kʉning.
29 Quando a multidão se ajuntou em volta de Jesus, ele começou a falar e disse o seguinte:
30 Unt, Ninipa kona peng ila painui wu Jona ni, Got nga to rondpa moⱡnga, wamp ndi kandrʉng. Uⱡ ei mel ku, akup ui ila Muⱡʉl Wu Kupa ei, Got nga to rondpa ya rʉk ila morum.
30 Assim como o
31 Wamp mbʉ pora, kot iting ei nga ui ti, Got ndi, to ropa pinditim. Ui ila Sipa kona ila amp kwin ti, murum ei omba, wamp mbʉ, kot iting kona ila anggilpa, wamp mbʉ nga uⱡ kit akup etʉk mormin mbʉ, kot ila nimba. Nambuⱡ emel, amp kwin ei, mʉi punt ronggʉt moⱡpa, wote Solomon nga pilpa kungʉndi ik kai nʉtʉm mbʉ, pilmba pilpa urum. Ei mel, ya enim nga kona ila rʉk wu ti morum. Ei ndi, Solomon tʉpa mana ndupa, oⱡa orunga morum.
31 No Dia do Juízo a rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
32 Wote Got ndi, wamp mbʉ pora, kʉmp tʉmba ui ei kʉn, Ninipa wamp kʉⱡ, kot ila anggilik kʉn, akup ui ila mormin wamp mbʉ nga uⱡ kit etʉk mormin mbʉ, kot inding. Uⱡ ei, nambuⱡ emel, unt painui wu Jona ndi, Ninipa wamp kʉⱡ, ik mbo inditim ei, tʉngʉnda pilik, numan ropʉl rorung. Ei nga, akup ya rʉk ila wu ti morum ei, Jona tʉpa mana ndupa, oⱡa orunga moⱡpa, ik mbo endnim,” nitim.
32 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês porque, quando ouviram a mensagem de Jonas, eles se arrependeram dos seus pecados. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
33 Wote Jisas ndi, ik ti nimba mel, “Wamp ti ndi, lam kiya kandpa, manga mukʉr rat pol mana orunga, mo ropa mundi namʉndrʉm mon. Wamp mat manga ila kandʉk, mukʉr weing nʉk lam kiya kandʉk, rat pol oⱡa orunga mondʉrmin.
33 Jesus continuou:
34 Enim nga kʉng ei nga mong ei, kai moⱡum ndam, kʉng kʉⱡ rʉⱡang minal purum. Enim nga mong ei, kit moⱡum ndam, kʉng kʉⱡ pora rumbʉⱡ morum.
34 Os olhos são como uma luz para o corpo: quando os olhos de você são bons, todo o seu corpo fica cheio de luz. Porém, se os seus olhos forem maus, o seu corpo ficará cheio de escuridão.
35 Uⱡ ei nga, enim nga rʉⱡang rukʉr orunga morum ei, etʉk kai mundʉi! Tʉpa kawa ndangga, enim nga rʉⱡang rukʉr orunga morum ei kumbʉⱡmba.
35 Portanto, tenha cuidado para que a luz que está em você não seja escuridão.
36 Wote, enim nga kʉng kʉⱡ pora, rumbʉⱡ ti muⱡi nambʉⱡʉm ndam, lam kiya rʉⱡang purum ni mel, rʉⱡang mint mba moⱡmba,” nitim.
36 Pois, se o seu corpo estiver completamente luminoso, e nenhuma parte estiver escura, então ele ficará todo cheio de luz como acontece quando você é iluminado pelo brilho de uma lamparina.
37 Wote, Jisas ik mbo endpa, pora nduⱡnga kʉn, Perisi wu ti ndi, Jisas elim nga manga ila rʉng nʉn, wi nilinga purum. Jisas mba, manga nila mukʉr rat pol nila murum.
37 Quando Jesus acabou de falar, um fariseu o convidou para jantar na casa dele. Jesus foi e sentou-se à mesa.
38 Jisas ni, ki ⱡumʉi rʉi narʉpa, rʉng nurum ila Perisi wu ni ndi kandpa, numan ou ndupa pitim.
38 O fariseu ficou admirado quando viu que Jesus não tinha se lavado antes de comer.
39 Wote Jisas ndi, Perisi wu ni, kundpa nimba mel, “Enim Perisi wamp mbʉ ndi, rʉng normin mel mbʉ, ekit orunga, ⱡumʉi rok, eng nondʉrmʉn. Wote, enim nga numan rukʉr orunga, uⱡ kit mbʉ ndi, peka ropa petʉm,” nitim.
39 Então o Senhor disse a ele:
40 Enim Perisi wamp wʉlʉ mbʉ ye! Got ndi, enim nga kʉng ekit orunga, etpa kai mundrum ndam, wote rukʉr orunga etpa, kai mundi nʉmʉndrʉm nda?
40 Seus tolos! Quem fez o lado de fora não é o mesmo que fez o lado de dentro?
41 Wote, enim nga rʉng normin mbʉ nga rukʉr orunga, tek mormin mel mbʉ, wamp kurpa mat, tʉk rapʉndʉk ngʉi. Uⱡ i eng ei ndi, enim eng nomba.
41 Portanto, deem aos pobres o que está dentro dos seus copos e pratos, e assim tudo ficará limpo para vocês.
42 Enim Perisi kʉⱡ, pilik kai itʉi! Pana kona mbila, kim na, rʉng mat kʉmp tʉk, ki ti gu nduk, Got ngʉi! Enim Got numan ngui uⱡ kun kai kʉⱡ, wak rormin ei kelik, akup ronduⱡ mundʉk, uⱡ kai kʉⱡ etʉk, wamp mat, wak rui narʉk, wote mi ik mbʉ pora, pep rʉi.
42 — Ai de vocês, fariseus! Pois dão para Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da arruda e de todas as verduras, mas não são justos com os outros e não amam a Deus. E são exatamente essas coisas que vocês devem fazer sem deixar de lado as outras.
43 Enim Perisi wu mbʉ, pilik kai itʉi! Enim atinga manga kel mbila nga kuimbal mint puk molk, wamp kel mbʉ, mʉk rok mormʉn kona mbila, enim rawe iteing mint nʉk etmin ei ka!
43 — Ai de vocês, fariseus! Pois gostam demais dos lugares de honra nas
44 Enim Perisi wu mbʉ, pilik kai itʉi! Enim wamp on kut kona, mʉi ila mo ropa, telinga kʉn, wamp mat ndi, kʉni nakʉndʉk ok, purmʉn uⱡ ni mel etʉk mormʉn.
44 — Ai de vocês! Pois são como sepulturas que não se veem, sepulturas que as pessoas pisam sem perceber.
45 Wote, Jisas nitim ik ni, mi ik mbo wu ti ndi, pilpa moⱡpa, punt ropa, Jisas waldpa, nimba mel, “Ik mbo wu ye! Nim ndi, Perisi wamp mbʉ, ik kundkʉn nʉn kʉⱡ, tʉn kunda ik mura ngʉn ei ka!” nitim.
45 Então um mestre da Lei disse a Jesus: — Mestre, falando assim, o senhor está nos ofendendo também.
46 Wote Jisas ndi, punt ropa wu ni, kundpa nimba mel, “Enim mi ik mbo wu mbʉ kunda, pilik kai etʉk muⱡʉi! Enim mi ik mbo wu mbʉ ndi, uⱡ mbun mam mbʉ tʉk, wamp kel mbʉ nguⱡina, mindil nok koma rormin. Wote, enim nga ki kot ila rʉk nduk, tʉk rʉpʉndi napʉndʉrmin ku.
46 Jesus respondeu:
47 Uⱡ ei, enim pilik kai itʉi! Enim nga anda kouwʉ mbʉ ndi, painui wu mbʉ, rok kondrung ei nga, akup enim ndi, painui wu kʉⱡ nga on kona ei, mim etʉk mormʉn.
47 Ai de vocês! Pois fazem túmulos bonitos para os
48 Unt nga anda kouwʉmʉn kʉⱡ, etʉng ei mel ku, akup enim ndi, uⱡ mbʉ wamp mbʉ, teing nʉk orunga mint nduk, mormin uⱡ ei, nambuⱡ emel etmʉn. Anda kouwʉ mbʉ ndi, painui wu mbʉ, rok kondrung ei nga on kona mbʉ, enim mim etʉk mormʉn.
48 Com isso vocês mostram que concordam com o que os seus antepassados fizeram, pois eles mataram os profetas, e vocês fazem túmulos para eles.
49 Nambuⱡ emel, Got nga numan kun kai ei ndi, nimba mel, ‘Na ndi, painui wu na, nombuⱡa rung wu na mat tʉp mundamba. Wote, wamp mbʉ ndi, wu mat etʉk kit mondʉk wu mat rok kunding.’
49 Por isso a Sabedoria de Deus disse: “Mandarei para eles profetas e mensageiros, e eles matarão alguns e perseguirão outros.”
50 Got ndi, mʉi ei puⱡ mondpa itim ui ei kʉn, yant ndupa, painui wu rok kondʉk etʉng ⱡawa ei, akup ui ila wamp mormin mbʉ, ⱡawa ei ting.
50 Por causa disso esta gente de hoje será castigada pela morte de todos os profetas assassinados desde a criação do mundo,
51 Unt, painui wu rok kondrung kʉⱡ nga puⱡ mondʉk, Eipel rok kondrung. Uⱡ ei, tepa mint orum. Wote, Sakaraiya rok kondrung ei, rat pol wingti ei kʉn, manga kʉkaⱡ wingti raⱡ nga rʉk ting ila rok kondrung. Na ik kupa kʉⱡ, enim kundʉp nʉnt. ‘Uⱡ kit etʉng mbʉ, punt romba uⱡ ei, akup ui ila mormin wamp mbʉ ting!’
51 começando pela morte de Abel até a morte de Zacarias, que foi assassinado entre o altar e o
52 Enim mi ik mbo wu mbʉ, pilik kai itʉi! Enim ndi, wamp pilpa kungʉndi ting ei nga kumba ki kʉⱡ, tʉk mo rorung ei ka! Enim kumba tʉk rukʉr pi napʉk, wote wamp mbʉ, pilpa kungʉndi kandʉk ting ei nga nombuⱡa mam kumba angʉndʉtmʉn,” nitim.
52 — Ai de vocês, mestres da Lei! Pois guardam a chave que abre a porta da casa da Sabedoria. E assim nem vocês mesmos entram, nem deixam os outros entrarem.
53 — ausente —
53 Quando Jesus saiu dali, os mestres da Lei e os fariseus começaram a criticá-lo com raiva e a lhe fazer perguntas sobre muitos assuntos.
54 — ausente —
54 Eles queriam levá-lo a dizer alguma coisa que pudesse lhes servir de motivo para acusá-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.