João 9
Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs VC
1 Jisas ni, nombuⱡa ila mba kʉndrʉm mel, wu ti metʉng kʉn, mong titim ti murum.
1 Caminhando, viu Jesus um cego de nascença.
2 Elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, waldʉk nʉk mel, “Ik Mbo Wu ye! Wu ei metʉng kʉn, mong titim uⱡ ei, nam nga ⱡawa tila itim nda? Elim nga, muna mam tipam raⱡ nga nda?” nʉtʉng.
2 Os seus discípulos indagaram dele: Mestre, quem pecou, este homem ou seus pais, para que nascesse cego?
3 Ni kʉn, Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Wu ei nga mong titim uⱡ ei, elim nga kep, wote mam tipam raⱡ nga kep, ⱡawa tila mon. Mong titim uⱡ ei, Got nga ronduⱡ ei, kongun em ei mel, kʉneing nimba itim.
3 Jesus respondeu: Nem este pecou nem seus pais, mas é necessário que nele se manifestem as obras de Deus.
4 Na tʉpa mundrum wu ei nga kongun, rʉnggilmʉ endamin. Wamp ti ndi, rumbuldi kongun kapⱡa iti natʉtʉmba.
4 Enquanto for dia, cumpre-me terminar as obras daquele que me enviou. Virá a noite, na qual já ninguém pode trabalhar.
5 Na ya mʉi kona ila mor ei kʉn, mʉi kona wamp mbʉ nga rʉⱡang ei na mor,” nitim.
5 Por isso, enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 — ausente —
6 Dito isso, cuspiu no chão, fez um pouco de lodo com a saliva e com o lodo ungiu os olhos do cego.
7 — ausente —
7 Depois lhe disse: Vai, lava-te na piscina de Siloé {esta palavra significa emissário}. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Ei nga, mang keta kup wamp na, unt rʉng mawa etpa moⱡnga, kandrung wamp na nimbʉ ndi, waldʉk nʉk mel, “Wu ei moⱡpa, wamp mbʉ rʉng mawa etʉm ni nda?” nʉtʉng.
8 Então os vizinhos e aqueles que antes o tinham visto mendigar perguntavam: Não é este aquele que, sentado, mendigava?
9 Wamp mat ndi, “Wu waⱡʉm ei,” nʉtʉng. Wamp mat ndi, “Wu ei mel ti morum ei,” nʉtʉng. Wote, mong titim wu ni, elim nimba mel, “Na wu waⱡʉm ei,” nitim.
9 Respondiam alguns: É ele. Outros contestavam: De nenhum modo, é um parecido com ele. Ele, porém, dizia: Sou eu mesmo.
10 Ni kʉn, wamp nimbʉ ndi, waldʉk nʉk mel, “Nim nga mong raⱡ etpa, piral nim mel nant?” nʉtʉng.
10 Perguntaram-lhe, então: Como te foram abertos os olhos?
11 Wu ni ndi, punt ropa nimba mel, “Wu ti mbi tek, Jisas nʉtmin ni ndi, ui mat tʉpa, na nga mong raⱡ ila, kandpa kʉn na kundpa, nimba mel, ‘Nu Sailo ila pukʉn, kuimp keta ⱡumʉi rui nim ila, mbo ⱡumʉi roⱡmba.’ Na nga mong raⱡ piral nilinga, kona mbʉ kʉnt,” nitim.
11 Respondeu ele: Aquele homem que se chama Jesus fez lodo, ungiu-me os olhos e disse-me: Vai à piscina de Siloé e lava-te. Fui, lavei-me e vejo.
12 Wote, wamp nimbʉ ndi, wu ni, waldʉk nʉk mel, “Wu ei nant ila morum,” nʉtʉng. Ni kʉn, wu ni ndi, punt ropa nimba mel, “Na kʉni nʉkʉnt!” nitim.
12 Interrogaram-no: Onde está esse homem? Respondeu: Não o sei.
13 Mong titim wu ni, mek puk, Perisi wu ni kʉⱡ ngurung.
13 Levaram então o que fora cego aos fariseus.
14 Jisas ndi, ui mat tʉpa, wu ni nga mong rat etpa piral ndurum uⱡ ni, mowi kor mormʉn ui ila itim.
14 Ora, era sábado quando Jesus fez o lodo e lhe abriu os olhos.
15 Ni kʉn, Perisi nimbʉ ndi, aldpa wu ni, waldʉk nʉk mel, “Nim nga mong raⱡ etpa, piral nim mel nant?” nʉtʉng. Wote, wu ni ndi, nimba mel, “Ui mat tʉpa, na nga mong ila kandʉm. Wote, na nga kuimp keta ⱡumʉi roⱡmba, mong raⱡ piral nim,” nitim.
15 Os fariseus indagaram dele novamente de que modo ficara vendo. Respondeu-lhes: Pôs-me lodo nos olhos, lavei-me e vejo.
16 Perisi wu mat ndi, nʉk mel, “Uⱡ i etpa em wamp ei, Got nga wamp ti mon. Nambuⱡ emel, mowi kor nga mi ik ei, tʉpa roi ndupa em,” nʉtʉng. Wote, wu mat ndi, nʉk mel, “Uⱡ kit etʉm wu ti ndi, uⱡ rʉpndi i etpa, mat etmba ei?” nʉtʉng. Wote, en enim nga rʉk ting ila, oi kan mel pendʉk ik nʉtʉng.
16 Diziam alguns dos fariseus: Este homem não é o enviado de Deus, pois não guarda sábado. Outros replicavam: Como pode um pecador fazer tais prodígios? E havia desacordo entre eles.
17 Ni kʉn, Perisi wu mbʉ ndi, mong titim wu ni, aldpa waldʉk nʉk mel, “Nim nga mong raⱡ etpa piral ndum, wu ei etkʉn, pʉn mel nant?” nʉtʉng. Ni kʉn, wu ni ndi, punt ropa nimba mel, “Ei painui wu ti, nʉmp pʉnt,” nitim.
17 Perguntaram ainda ao cego: Que dizes tu daquele que te abriu os olhos? É um profeta, respondeu ele.
18 — ausente —
18 Mas os judeus não quiseram admitir que aquele homem tivesse sido cego e que tivesse recobrado a vista, até que chamaram seus pais.
19 — ausente —
19 E os interrogaram: É este o vosso filho? Afirmais que ele nasceu cego? Pois como é que agora vê?
20 Wote, tipam mam raⱡ ndi, punt rokʉⱡ nʉkʉⱡ mel, “Wu ei tʉl nga kangʉm ei pʉtmbʉⱡ. Wote, mong raⱡ titim uⱡ ei, tʉl pʉtmbʉⱡ ku.
20 Seus pais responderam: Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego.
21 Wote, mong raⱡ piral nilinga kanim, uⱡ ei, nam ndi, etpa piral ndum nda? Elim wu ou ei, waldʉk pilangina, punt ropa nimba!” nʉtʉnggil.
21 Mas não sabemos como agora ficou vendo, nem quem lhe abriu os olhos. Perguntai-o a ele. Tem idade. Que ele mesmo explique.
22 Mam tipam raⱡ ik i etʉk, nʉtʉnggil ni. Nambuⱡ emel, Jura wu nimbʉ nga mundmong etʉnggil. Jura wu mbʉ nga ik ti unt nʉk ronduⱡ mundrʉng. Ei kʉn, wamp ti ndi, Jisas Got nga ngurum wu ei, nʉng ndam, manga wingti ila makʉrpʉn mundmin nʉtʉng.
22 Seus pais disseram isso porque temiam os judeus, pois os judeus tinham ameaçado expulsar da sinagoga todo aquele que reconhecesse Jesus como o Cristo.
23 Mam tipam raⱡ ndi, ik ei nga pilkʉⱡ mundmong etkʉⱡ, nʉkʉⱡ mel, ‘Elim wu ronduⱡ ei elim waldʉk pilʉi!’ nʉtʉnggil.
23 Por isso é que seus pais responderam: Ele tem idade, perguntai-lho.
24 Aldpa mong titim wu ni, wi rok tʉk kundʉk, nʉk mel, “Nim Got kʉn ik kupa ti, nʉkʉn mʉi rui! Nim nga mong etpa piral ndum wu Jisas ei, tʉn ndi, uⱡ kit etʉm wu ti, nʉmp pʉnmin,” nʉtʉng.
24 Tornaram a chamar o homem que fora cego, dizendo-lhe: Dá glória a Deus! Nós sabemos que este homem é pecador.
25 Wote, mong titim wu ni ndi, punt ropa nimba mel, “Wu ei uⱡ kit etʉm, muna mon nda, na pili napʉnt. Uⱡ tenda ti, pilip mor ei, na nga mong raⱡ unt titim. Wote akup piral nilinga, kandʉp mbi ndup mor,” nitim.
25 Disse-lhes ele: Se esse homem é pecador, não o sei... Sei apenas isto: sendo eu antes cego, agora vejo.
26 Aldpa Jura wu nimbʉ ndi, waldʉk nʉk mel, “Nim nga nambuⱡ ti endim? Wote nim nga mong raⱡ etpa piral ndum mel nant?” nʉtʉng.
26 Perguntaram-lhe ainda uma vez: Que foi que ele te fez? Como te abriu os olhos?
27 Aldpa mong ti, wu ni ndi, punt ropa nimba mel, “Enim kundʉp nʉnt, ik ni pili napʉlʉng ei? Aldpa piling pilik nʉnmʉn ei? Enim wu ei nga kitip kʉni wu rʉⱡing pilik nʉnmʉn ei?” nitim.
27 Respondeu-lhes: Eu já vo-lo disse e não me destes ouvidos. Por que quereis tornar a ouvir? Quereis vós, porventura, tornar-vos também seus discípulos?...
28 Ni kʉn, Jura wu nimbʉ ndi, ik mura nguk, nʉk mel, “Nim mint wu ei nga kitip kʉni wu ei. Wote, tʉn Moses nga kitip kʉni wu kʉⱡ mormun.
28 Então eles o cobriram de injúrias e lhe disseram: Tu que és discípulo dele! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Got ndi, Moses ik mbo inditim ei, tʉn pʉtmʉn. Wote, int wu ei, kona nant tila moⱡpa urum ei, tʉn pili napʉnmʉn,” nʉtʉng.
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas deste não sabemos de onde ele é.
30 Wote, mong titim wu ni ndi, punt ropa nimba mel, “Uⱡ elpa ti mel etpa, na nga mong raⱡ etpa kai endim wu ei moⱡpa, om kona ei, enim ndi pili napʉnmin ei ka!” nitim.
30 Respondeu aquele homem: O que é de admirar em tudo isso é que não saibais de onde ele é, e entretanto ele me abriu os olhos.
31 Wote Perisi wu nimbʉ ndi, nimba nʉk mel, “Tʉn pʉtmʉn ei, Got ndi, uⱡ kit etmin wamp mbʉ nga ik kum ti natʉtʉm. Wamp mat, elim tʉk ou nduk, elim nga ik teng nduk etmin wamp mbʉ nga ik kum tetʉm.
31 Sabemos, porém, que Deus não ouve a pecadores, mas atende a quem lhe presta culto e faz a sua vontade.
32 Unt kor nga, muⱡ mʉi raⱡ puⱡ mondpa itim ei kʉn, wamp nam ti ndi, wamp ti, mel nga mong raⱡ kit moⱡnga, wote wamp ti ndi, etpa piral ndurum timan ik ti, pepa yant yant oⱡnga, pili napʉtmʉn mon.
32 Jamais se ouviu dizer que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Ya wu ei, Got kʉn moⱡpa, ui nawʉⱡnga ndam, uⱡ ti mong ropa iti natilinga,” nitim.
33 Se esse homem não fosse de Deus, não poderia fazer nada.
34 Jura wu nimbʉ ndi, punt rok nʉk mel, “Nim uⱡ kit nga mur ila mondʉk metʉng wu ei ndi, wote tʉn ik mbo endʉn ei?” nʉtʉng. I nʉk, popʉⱡ kulk, wu ni, rok pep rorung.
34 Responderam-lhe eles: Tu nasceste todo em pecado e nos ensinas?... E expulsaram-no.
35 Jisas ndi, wu makrʉk mundrʉng ni nga timan ei pilpa, wu ni, kandpa tʉpa, nimba mel, “Nim Muⱡʉl Wu Kupa ei kʉn, mondkʉn pʉn, muna mon nda?” nitim.
35 Jesus soube que o tinham expulsado e, havendo-o encontrado, perguntou-lhe: Crês no Filho do Homem?
36 Ni kʉn, wu ni ndi, punt ropa nimba mel, “Wu Nuim ye! Wamp nam ti, mondʉp pilimp ei, na kundkʉn nana pilamp!” nitim.
36 Respondeu ele: Quem é ele, Senhor, para que eu creia nele?
37 Jisas ndi, nimba mel, “Nim ndi, wu ei unt kandrum ni. Wote, akup nim kʉn ik nimba morum, ei ka!” nitim.
37 Disse-lhe Jesus: Tu o vês, é o mesmo que fala contigo!
38 Wote, mong ti wu ni ndi, nimba mel, “Wu Nuim ye! Na akup nim mondʉp pʉnt!” nitim. Nimba Jisas nga kʉmp puⱡ ila rumaⱡi pepa, elim nga mbi paka rundrum.
38 Creio, Senhor, disse ele. E, prostrando-se, o adorou.
39 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Na mʉi kona ila mana ur ei, wamp kʉmp tʉp mong ti wamp mbʉ, etʉp piral ndup, wote mong piral nʉtʉm wamp mbʉ etʉp, mong ti wamp rundimp pilip ur,” nitim.
39 Jesus então disse: Vim a este mundo para fazer uma discriminação: os que não vêem vejam, e os que vêem se tornem cegos.
40 Ni kʉn, Perisi wu mat, nondpa morung nimbʉ ndi, ik nitim ni pilik, int nduk waldʉk nʉk mel, “Tʉn mong tʉtʉm ku nda?” nʉtʉng.
40 Alguns dos fariseus, que estavam com ele, ouviram-no e perguntaram-lhe: Também nós somos, acaso, cegos?...
41 Wote Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Enim mong tilinga ndam, enim uⱡ kit mat, iti natilingina. Wote, enim nga mong piral nʉtʉm nʉnmʉn uⱡ ei ndi, ora ndupa, enim uⱡ kit mbʉ etʉk, mint mormʉn,” nitim.
41 Respondeu-lhes Jesus: Se fôsseis cegos, não teríeis pecado, mas agora pretendeis ver, e o vosso pecado subsiste.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.