João 18

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Wote Jisas ni, atinga ropa pora ndupa kʉn, kitip kʉni wu ni kʉⱡ, tʉpa mepa, nu Kitron puⱡa ropa, noi orunga pana ti titim nila purung.
1 Depois de fazer essa oração, Jesus saiu com os discípulos e foi para o outro lado do riacho de Cedrom. Havia ali um jardim, onde Jesus entrou com eles.
2 Kona nila ui mat kʉn, Jisas elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ kʉn, puk ku etʉng. Ei nga, Jisas ruk murum wu Juras ni ndi, kona ei tʉpa mindʉtʉm.
2 Judas, o traidor, conhecia aquele lugar porque Jesus tinha se reunido muitas vezes ali com os discípulos.
3 Ni kʉn, wu Juras ni, wu pris kuimbal na, Perisi na nimbʉ ndi molk, el wu na, manga wingti rʉp wu na mat kʉn tʉk, kup endʉtʉng. Wu nimbʉ, el mel mbʉ tʉk, kiya kandʉk, mek wi pana nila purung.
3 Então Judas foi ao jardim com um grupo de soldados e alguns guardas do Templo mandados pelos chefes dos sacerdotes e pelos fariseus . Eles estavam armados e levavam lanternas e tochas.
4 Uⱡ pemba nimbʉ, Jisas ndi, pilpa pora ndupa, oⱡa moⱡpa nimba mel, “Enim nam kurʉnmʉn ye?” nitim.
4 Jesus sabia de tudo o que lhe ia acontecer. Por isso caminhou na direção deles e perguntou:
5 Wote, wu nimbʉ ndi, punt rok nʉk mel, “Nasaret wu Jisas,” nʉtʉng. Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Na ya mor ei ka!” nitim. Jisas ruk murum wu Juras ni, kunda ila morung.
5 — Jesus de Nazaré! — responderam. Judas, o traidor, estava com eles.
6 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Na ya mor,” nitim. Ni kʉn, wu nimbʉ int puk, mʉi ila ropa munduⱡnga puk petʉng.
6 Quando Jesus disse: “Sou eu”, eles recuaram e caíram no chão.
7 Wote aldpa, Jisas ndi waldpa nimba mel, “Enim wu nam andʉk kurʉnmʉn,” nitim. Wote, wu nimbʉ ndi, kundʉk nʉk mel, “Nasaret wu Jisas,” nʉtʉng.
7 Jesus perguntou outra vez: — Jesus de Nazaré! — tornaram a responder.
8 Jisas ndi, nimba mel, “Na unt enim kundʉp nʉnt ni, enim kurʉk onmʉn wu ei, na mor. Ei nga, ya wu kʉⱡ, wak rok mundʉi!” nitim.
8 Jesus disse:
9 Ik i etpa nitim ni, elim nga ik unt nitim ni, omba kupa etangga, nimba nitim. “Wuta! Nim ndi, na ngurun wamp nimbʉ nga ti, wak rui narʉnt!” nitim.
9 Jesus disse isso para que se cumprisse o que ele tinha dito antes: “Pai, de todos aqueles que me deste, nenhum se perdeu.”
10 Ni kʉn, Saimon Pita koiya ruⱡ ti, tepa murum ni ndi, tʉpa nont ndupa, Pris kuimbal ei nga kindmant wu ni nga kum mbo orunga, ropa puⱡa rurum. Kindmant wu ni nga mbi ei, Malkus.
10 Aí Simão Pedro tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou a orelha direita dele. O nome do empregado era Malco.
11 Jisas ndi, Pita kundpa, nimba mel, “Koiya ei, elim petʉm kona ila mana nduk pindi! Wuta ndi, na mindil mam ngumba ei, ti nʉteimp nʉkʉn en ei?” nitim.
11 Mas Jesus disse a Pedro:
12 Wote, el wu nimbʉ kʉn, en enim nga wu kuimbal ni kʉn, wote rʉp wu na orung nimbʉ ndi, Jisas tʉk imp molk, kan ngurung.
12 Em seguida os soldados, o comandante e os guardas do Templo prenderam Jesus e o amarraram.
13 Jisas ni, kuimp tek, wu Anas ni kʉn, mek purung. Wu ni, Kaiyapas nga kulpam ei, pana ni kʉn, wu ei pris wu kuimbal murum.
13 Então o levaram primeiro até a casa de Anás. Anás era o sogro de Caifás, que naquele ano era o Grande Sacerdote .
14 Kaiyapas ni, wu ei ndi, Jura wamp mbʉ, man ngumba nimba mel, ‘wu tenda ti ndi, wamp mbʉ nga tʉpa rak ndupa, koⱡnga ndam, kapⱡa nitim,’ nitim.
14 Caifás era quem tinha dito aos líderes judeus que era melhor para eles que morresse apenas um homem pelo povo.
15 Saimon Pita kʉn, kitip kʉni wu ti kʉn, Jisas mek purung ni mel, akil tekʉⱡ purʉnggil. Pris wu kuimbal ni ndi, kitip kʉni wu ti, kandpa mbi ndurum ni, murʉk ui nilinga purum.
15 Simão Pedro foi seguindo Jesus, junto com outro discípulo. Esse discípulo era conhecido do Grande Sacerdote e por isso conseguiu entrar no pátio da casa dele junto com Jesus.
16 Saimon Pita ni, paⱡa keta puⱡ puⱡ nila, pena orunga murum. Ni kʉn, Pris wu kuimbal ei nga pʉⱡ petʉm kitip kʉni wu ni, yant omba, amp ti, keta puⱡ puⱡ rup itim ni, kundpa Pita murʉk wangga ni nilinga, murʉk urum.
16 Mas Pedro ficou do lado de fora, perto da porta. O outro discípulo, que era conhecido do Grande Sacerdote, saiu e falou com a empregada que tomava conta da porta. Então ela deixou Pedro entrar
17 Amp ni ndi, Pita waldpa nimba mel, “Nim ya imp moⱡʉng wu ei nga kitip kʉni wu ti, nʉmp pʉnt ei ka!” nitim. Pita ndi, punt ropa, nimba mel, “Mon, na mon!” nitim.
17 e lhe perguntou: — Você não é um dos seguidores daquele homem? — Eu, não! — respondeu ele.
18 Kona ni, ʉt itim ila, kongun wu na, rʉp wu na nimbʉ, ndip kalk pendʉk, ndip pilik morung. Pita ni, el elim ila, ndip pilpa murum ku.
18 Por causa do frio, os empregados e os guardas tinham feito uma fogueira e estavam se aquecendo de pé, em volta dela. Pedro estava de pé, no meio deles, aquecendo-se também.
19 Pris wu kuimbal ni ndi, Jisas elim nga ik mbo inditim. Wote, kitip kʉni wu ni kʉⱡ nga waldpa nitim.
19 O Grande Sacerdote fez algumas perguntas a Jesus a respeito dos seus seguidores e dos seus ensinamentos.
20 Wote Jisas ndi, punt ropa, nimba mel, “Na ndi, rʉk rʉk atinga manga na, manga wingti ou na mbila, Jura wamp ok, mou rok morung ila, wamp pora pileing nʉmp ik mbo indʉt. Ik ti mou rop ni nʉndʉt.
20 E Jesus respondeu:
21 Na wote, nambuⱡ emel waldʉn? Na ik nʉmp ngur pʉtʉng wamp mbʉ, waldʉkʉn pila! Na ndi, kundʉp nit ik mbʉ, pilik mormʉn,” nitim.
21 Então, por que o senhor está me fazendo essas perguntas? Pergunte aos que me ouviram, pois eles sabem muito bem o que eu disse a eles.
22 Wote Jisas ndi, ik i etpa nilinga, manga wingti rʉp itim el wu ti ndi, ki ⱡʉrwʉ ndi ropa, nimba mel, “Pris kʉⱡ nga wu kuimbal morum ei, nambuⱡ emel nʉn?” nitim.
22 Quando Jesus disse isso, um dos guardas do Templo que estavam ali deu-lhe uma bofetada e disse: — Isso é maneira de falar com o Grande Sacerdote?
23 Jisas ndi, punt ropa, nimba mel, “Na ndi, ik ti nʉmp ⱡawa mundunt ndam, ya wamp mormʉn mbʉ kundkʉn ni! Wote, na ik kun ti, nint ku ndam, na nambuⱡ emel ron?” nitim.
23 — Se eu disse alguma mentira, prove que menti! — respondeu Jesus. — Mas, se eu falei a verdade, por que é que você está me batendo?
24 Wote, Jisas nga ki raⱡ kan ngurung ni mel pelinga, Anas ndi, kelpa wu Kaiyapas pris kuimbal murum nila, tʉpa munduⱡnga, mek purung.
24 Depois Anás mandou Jesus, ainda amarrado, para Caifás, o Grande Sacerdote.
25 Pita ni, ndip pilpa murum ila, wamp mat ndi, waldʉk nʉk mel, “Nim wu ei nga kitip kʉni wu ti, nʉmp pʉnmʉn ei?” nʉtʉng. Pita ndi, nimba ronduⱡ mundpa, “Na mon!” nitim.
25 Pedro ainda estava lá, de pé, aquecendo-se perto do fogo. Então lhe perguntaram: — Você não é um dos seguidores daquele homem? — Não, eu não sou! — respondeu ele.
26 Wu Pris kuimbal ei nga kindmant wu ti, Pita ndi, ropa kum ei, puⱡa rurum. Wu ni nga rʉⱡaip tenda ila wu ti ndi, nimba mel, “Nim wi pana ila wu ei kʉn, kunda moⱡʉng ni ka!” nitim.
26 Um dos empregados do Grande Sacerdote , parente do homem de quem Pedro tinha cortado a orelha, perguntou: — Será que eu não vi você com ele no jardim?
27 Aldpa Pita ndi, na mon nilinga, tʉngʉnda mint, kʉi kulda rurum.
27 E outra vez Pedro disse que não. E no mesmo instante o galo cantou.
28 Jisas ni, Kaiyapas nga manga ila murum ni, tʉk mek, wi gapman kona peng ila purung. Ei kʉn, mʉkʉlmʉ unt, Jura wu nimbʉ, murʉk pi naprʉng. Ei nambuⱡ emel, en enim murʉk mbun ndam, aldpa ⱡar muⱡangga. Wote Pasopa rʉng nui nʉnmin nʉk, pilik etʉng.
28 Depois levaram Jesus da casa de Caifás para o palácio do Governador romano. Já era de manhã cedo. Os líderes judeus não entraram no palácio porque queriam continuar puros , conforme a religião deles; pois só assim poderiam comer o jantar da Páscoa .
29 Ni kʉn, Pailot ndi, pena mba wamp morung mbʉ, waldpa nimbʉ mel, “Enim uⱡ puⱡ, nant ila wu ei, mek onmʉn ei?” nitim.
29 Então o governador Pilatos saiu, foi encontrar-se com eles e perguntou: — Que acusação vocês têm contra este homem?
30 Wamp nimbʉ ndi, punt rok nʉk mel, “Wu ei nga ⱡawa ti, pi napilinga ndam, mep ui nawʉⱡʉmina,” nʉtʉng.
30 Eles responderam: — O senhor acha que nós lhe entregaríamos este homem se ele não tivesse cometido algum crime?
31 Ni kʉn, Pailot ndi, nimba mel, “Enim nga mi ik petʉm ei mel, nʉk tʉk kun mundeing mek pʉi!” nitim. Wote, Jura wu nimbʉ ndi, nʉk mel, “Rom gapman ndi, wamp ti, rok kundi ni nandʉtʉm,” nʉtʉng.
31 Pilatos disse: — Levem este homem e o julguem vocês mesmos, de acordo com a Então eles responderam: — Nós não temos o direito de matar ninguém.
32 Uⱡ ei, Jisas elim ruing ei mel, unt nimba mot ndurum, ni mel wote, kupa itim.
32 Isso aconteceu assim para que se cumprisse o que Jesus tinha dito quando falou a respeito de como ia morrer .
33 Pailot ni, elim kot pʉtʉm manga ila murʉk mba, Jisas wi ropa tʉpa mundpa, waldpa nimba mel, “Nim Jura wamp mbʉ nga wu peng mumuk ei?” nitim.
33 Pilatos tornou a entrar no palácio, chamou Jesus e perguntou: — Você é o rei dos judeus?
34 Jisas ndi, punt ropa, nimba mel, “Int ik nʉn ei, ninim nʉn, muna wamp mat ndi, nilingina, nʉn ei?” nitim.
34 Jesus respondeu:
35 Wote Pailot ndi, punt ropa, nimba mel, “Nim ndi, na Jura wu ti, nʉkʉn pʉn ei? Nim nga wamp na, en enim nga Pris kuimbal na mbʉ ndi, nim tʉk, na nga ki ila tʉndʉng. Ei nga, nim namba uⱡ ⱡawa ei in?” nitim.
35 — Por acaso eu sou judeu? — disse Pilatos. — A sua própria gente e os chefes dos sacerdotes é que o entregaram a mim. O que foi que você fez?
36 Wote Jisas ndi, punt ropa, nimba mel, “Na nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei mʉi kona ila ti natʉtʉm. Na nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei, mʉi kona ila telinga ndam, na nga kongun wamp mbʉ ndi, Jura wamp mbʉ kʉn, el pendʉk, na kelip int timin nilingina. Ei nga, na nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei ya ila ti natʉtʉm mon!” nitim.
36 Jesus respondeu:
37 Wote Pailot ndi, waldpa nimba mel, “I ndam, nim wu nuim mumuk ti pʉnt ei ka!” nitim. Jisas ndi, punt ropa, nimba mel, “Nim ndi, na wu nuim mumuk nʉn ei ka! Ik kupa ei nga, para ndup nimp ei nga, na mʉi kona ila metʉng. Ik kupa ei nga, wamp ti ndi, na nga ik ei pilpa tʉmba,” nitim.
37 — Então você é rei? — perguntou Pilatos.
38 Pailot ndi, waldpa nimba mel, “Ik kupa nant ei nga nʉn ei?” nitim. Nimba pendpa, pena mba, Jura wu nimbʉ kundpa nimba mel, “Na ya wu ei nga uⱡ ⱡawa ti, kandʉp ti natʉnt mon!
38 — O que é a verdade? — perguntou Pilatos. Depois de dizer isso, Pilatos saiu outra vez para falar com a multidão e disse: — Não vejo nenhum motivo para condenar este homem.
39 “Wote, enim nga Pasopa rʉng normin ui ila, rʉk rʉk kan manga wu ti, tʉp ekit ndup ngur ni mel ngamp, nʉk piling ndam, Jura wamp mbʉ nga king wu ei, ngamp ei?” nitim.
39 Mas, de acordo com o costume de vocês, eu sempre solto um prisioneiro na ocasião da Páscoa . Vocês querem que eu solte para vocês o rei dos judeus?
40 Ni kʉn, wamp mbʉ ronduⱡ ke nʉk, “Int wu ei mon! Tʉn nga wu Barapas wangga!” nʉtʉng. (Barapas ni punt wu ei).
40 Todos começaram a gritar: — Não, ele não! Nós queremos que solte Barrabás! Acontece que esse Barrabás era um criminoso.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.