João 18
Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs ARA
1 Wote Jisas ni, atinga ropa pora ndupa kʉn, kitip kʉni wu ni kʉⱡ, tʉpa mepa, nu Kitron puⱡa ropa, noi orunga pana ti titim nila purung.
1 Tendo Jesus dito estas palavras, saiu juntamente com seus discípulos para o outro lado do ribeiro Cedrom, onde havia um jardim; e aí entrou com eles.
2 Kona nila ui mat kʉn, Jisas elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ kʉn, puk ku etʉng. Ei nga, Jisas ruk murum wu Juras ni ndi, kona ei tʉpa mindʉtʉm.
2 E Judas, o traidor, também conhecia aquele lugar, porque Jesus ali estivera muitas vezes com seus discípulos.
3 Ni kʉn, wu Juras ni, wu pris kuimbal na, Perisi na nimbʉ ndi molk, el wu na, manga wingti rʉp wu na mat kʉn tʉk, kup endʉtʉng. Wu nimbʉ, el mel mbʉ tʉk, kiya kandʉk, mek wi pana nila purung.
3 Tendo, pois, Judas recebido a escolta e, dos principais sacerdotes e dos fariseus, alguns guardas, chegou a este lugar com lanternas, tochas e armas.
4 Uⱡ pemba nimbʉ, Jisas ndi, pilpa pora ndupa, oⱡa moⱡpa nimba mel, “Enim nam kurʉnmʉn ye?” nitim.
4 Sabendo, pois, Jesus todas as coisas que sobre ele haviam de vir, adiantou-se e perguntou-lhes: A quem buscais?
5 Wote, wu nimbʉ ndi, punt rok nʉk mel, “Nasaret wu Jisas,” nʉtʉng. Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Na ya mor ei ka!” nitim. Jisas ruk murum wu Juras ni, kunda ila morung.
5 Responderam-lhe: A Jesus, o Nazareno. Então, Jesus lhes disse: Sou eu. Ora, Judas, o traidor, estava também com eles.
6 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Na ya mor,” nitim. Ni kʉn, wu nimbʉ int puk, mʉi ila ropa munduⱡnga puk petʉng.
6 Quando, pois, Jesus lhes disse: Sou eu, recuaram e caíram por terra.
7 Wote aldpa, Jisas ndi waldpa nimba mel, “Enim wu nam andʉk kurʉnmʉn,” nitim. Wote, wu nimbʉ ndi, kundʉk nʉk mel, “Nasaret wu Jisas,” nʉtʉng.
7 Jesus, de novo, lhes perguntou: A quem buscais? Responderam: A Jesus, o Nazareno.
8 Jisas ndi, nimba mel, “Na unt enim kundʉp nʉnt ni, enim kurʉk onmʉn wu ei, na mor. Ei nga, ya wu kʉⱡ, wak rok mundʉi!” nitim.
8 Então, lhes disse Jesus: Já vos declarei que sou eu; se é a mim, pois, que buscais, deixai ir estes;
9 Ik i etpa nitim ni, elim nga ik unt nitim ni, omba kupa etangga, nimba nitim. “Wuta! Nim ndi, na ngurun wamp nimbʉ nga ti, wak rui narʉnt!” nitim.
9 para se cumprir a palavra que dissera: Não perdi nenhum dos que me deste.
10 Ni kʉn, Saimon Pita koiya ruⱡ ti, tepa murum ni ndi, tʉpa nont ndupa, Pris kuimbal ei nga kindmant wu ni nga kum mbo orunga, ropa puⱡa rurum. Kindmant wu ni nga mbi ei, Malkus.
10 Então, Simão Pedro puxou da espada que trazia e feriu o servo do sumo sacerdote, cortando-lhe a orelha direita; e o nome do servo era Malco.
11 Jisas ndi, Pita kundpa, nimba mel, “Koiya ei, elim petʉm kona ila mana nduk pindi! Wuta ndi, na mindil mam ngumba ei, ti nʉteimp nʉkʉn en ei?” nitim.
11 Mas Jesus disse a Pedro: Mete a espada na bainha; não beberei, porventura, o cálice que o Pai me deu?
12 Wote, el wu nimbʉ kʉn, en enim nga wu kuimbal ni kʉn, wote rʉp wu na orung nimbʉ ndi, Jisas tʉk imp molk, kan ngurung.
12 Assim, a escolta, o comandante e os guardas dos judeus prenderam Jesus, manietaram-no
13 Jisas ni, kuimp tek, wu Anas ni kʉn, mek purung. Wu ni, Kaiyapas nga kulpam ei, pana ni kʉn, wu ei pris wu kuimbal murum.
13 e o conduziram primeiramente a Anás; pois era sogro de Caifás, sumo sacerdote naquele ano.
14 Kaiyapas ni, wu ei ndi, Jura wamp mbʉ, man ngumba nimba mel, ‘wu tenda ti ndi, wamp mbʉ nga tʉpa rak ndupa, koⱡnga ndam, kapⱡa nitim,’ nitim.
14 Ora, Caifás era quem havia declarado aos judeus ser conveniente morrer um homem pelo povo.
15 Saimon Pita kʉn, kitip kʉni wu ti kʉn, Jisas mek purung ni mel, akil tekʉⱡ purʉnggil. Pris wu kuimbal ni ndi, kitip kʉni wu ti, kandpa mbi ndurum ni, murʉk ui nilinga purum.
15 Simão Pedro e outro discípulo seguiam a Jesus. Sendo este discípulo conhecido do sumo sacerdote, entrou para o pátio deste com Jesus.
16 Saimon Pita ni, paⱡa keta puⱡ puⱡ nila, pena orunga murum. Ni kʉn, Pris wu kuimbal ei nga pʉⱡ petʉm kitip kʉni wu ni, yant omba, amp ti, keta puⱡ puⱡ rup itim ni, kundpa Pita murʉk wangga ni nilinga, murʉk urum.
16 Pedro, porém, ficou de fora, junto à porta. Saindo, pois, o outro discípulo, que era conhecido do sumo sacerdote, falou com a encarregada da porta e levou a Pedro para dentro.
17 Amp ni ndi, Pita waldpa nimba mel, “Nim ya imp moⱡʉng wu ei nga kitip kʉni wu ti, nʉmp pʉnt ei ka!” nitim. Pita ndi, punt ropa, nimba mel, “Mon, na mon!” nitim.
17 Então, a criada, encarregada da porta, perguntou a Pedro: Não és tu também um dos discípulos deste homem? Não sou, respondeu ele.
18 Kona ni, ʉt itim ila, kongun wu na, rʉp wu na nimbʉ, ndip kalk pendʉk, ndip pilik morung. Pita ni, el elim ila, ndip pilpa murum ku.
18 Ora, os servos e os guardas estavam ali, tendo acendido um braseiro, por causa do frio, e aquentavam-se. Pedro estava no meio deles, aquentando-se também.
19 Pris wu kuimbal ni ndi, Jisas elim nga ik mbo inditim. Wote, kitip kʉni wu ni kʉⱡ nga waldpa nitim.
19 Então, o sumo sacerdote interrogou a Jesus acerca dos seus discípulos e da sua doutrina.
20 Wote Jisas ndi, punt ropa, nimba mel, “Na ndi, rʉk rʉk atinga manga na, manga wingti ou na mbila, Jura wamp ok, mou rok morung ila, wamp pora pileing nʉmp ik mbo indʉt. Ik ti mou rop ni nʉndʉt.
20 Declarou-lhe Jesus: Eu tenho falado francamente ao mundo; ensinei continuamente tanto nas sinagogas como no templo, onde todos os judeus se reúnem, e nada disse em oculto.
21 Na wote, nambuⱡ emel waldʉn? Na ik nʉmp ngur pʉtʉng wamp mbʉ, waldʉkʉn pila! Na ndi, kundʉp nit ik mbʉ, pilik mormʉn,” nitim.
21 Por que me interrogas? Pergunta aos que ouviram o que lhes falei; bem sabem eles o que eu disse.
22 Wote Jisas ndi, ik i etpa nilinga, manga wingti rʉp itim el wu ti ndi, ki ⱡʉrwʉ ndi ropa, nimba mel, “Pris kʉⱡ nga wu kuimbal morum ei, nambuⱡ emel nʉn?” nitim.
22 Dizendo ele isto, um dos guardas que ali estavam deu uma bofetada em Jesus, dizendo: É assim que falas ao sumo sacerdote?
23 Jisas ndi, punt ropa, nimba mel, “Na ndi, ik ti nʉmp ⱡawa mundunt ndam, ya wamp mormʉn mbʉ kundkʉn ni! Wote, na ik kun ti, nint ku ndam, na nambuⱡ emel ron?” nitim.
23 Replicou-lhe Jesus: Se falei mal, dá testemunho do mal; mas, se falei bem, por que me feres?
24 Wote, Jisas nga ki raⱡ kan ngurung ni mel pelinga, Anas ndi, kelpa wu Kaiyapas pris kuimbal murum nila, tʉpa munduⱡnga, mek purung.
24 Então, Anás o enviou, manietado, à presença de Caifás, o sumo sacerdote.
25 Pita ni, ndip pilpa murum ila, wamp mat ndi, waldʉk nʉk mel, “Nim wu ei nga kitip kʉni wu ti, nʉmp pʉnmʉn ei?” nʉtʉng. Pita ndi, nimba ronduⱡ mundpa, “Na mon!” nitim.
25 Lá estava Simão Pedro, aquentando-se. Perguntaram-lhe, pois: És tu, porventura, um dos discípulos dele? Ele negou e disse: Não sou.
26 Wu Pris kuimbal ei nga kindmant wu ti, Pita ndi, ropa kum ei, puⱡa rurum. Wu ni nga rʉⱡaip tenda ila wu ti ndi, nimba mel, “Nim wi pana ila wu ei kʉn, kunda moⱡʉng ni ka!” nitim.
26 Um dos servos do sumo sacerdote, parente daquele a quem Pedro tinha decepado a orelha, perguntou: Não te vi eu no jardim com ele?
27 Aldpa Pita ndi, na mon nilinga, tʉngʉnda mint, kʉi kulda rurum.
27 De novo, Pedro o negou, e, no mesmo instante, cantou o galo.
28 Jisas ni, Kaiyapas nga manga ila murum ni, tʉk mek, wi gapman kona peng ila purung. Ei kʉn, mʉkʉlmʉ unt, Jura wu nimbʉ, murʉk pi naprʉng. Ei nambuⱡ emel, en enim murʉk mbun ndam, aldpa ⱡar muⱡangga. Wote Pasopa rʉng nui nʉnmin nʉk, pilik etʉng.
28 Depois, levaram Jesus da casa de Caifás para o pretório. Era cedo de manhã. Eles não entraram no pretório para não se contaminarem, mas poderem comer a Páscoa.
29 Ni kʉn, Pailot ndi, pena mba wamp morung mbʉ, waldpa nimbʉ mel, “Enim uⱡ puⱡ, nant ila wu ei, mek onmʉn ei?” nitim.
29 Então, Pilatos saiu para lhes falar e lhes disse: Que acusação trazeis contra este homem?
30 Wamp nimbʉ ndi, punt rok nʉk mel, “Wu ei nga ⱡawa ti, pi napilinga ndam, mep ui nawʉⱡʉmina,” nʉtʉng.
30 Responderam-lhe: Se este não fosse malfeitor, não to entregaríamos.
31 Ni kʉn, Pailot ndi, nimba mel, “Enim nga mi ik petʉm ei mel, nʉk tʉk kun mundeing mek pʉi!” nitim. Wote, Jura wu nimbʉ ndi, nʉk mel, “Rom gapman ndi, wamp ti, rok kundi ni nandʉtʉm,” nʉtʉng.
31 Replicou-lhes, pois, Pilatos: Tomai-o vós outros e julgai-o segundo a vossa lei. Responderam-lhe os judeus: A nós não nos é lícito matar ninguém;
32 Uⱡ ei, Jisas elim ruing ei mel, unt nimba mot ndurum, ni mel wote, kupa itim.
32 para que se cumprisse a palavra de Jesus, significando o modo por que havia de morrer.
33 Pailot ni, elim kot pʉtʉm manga ila murʉk mba, Jisas wi ropa tʉpa mundpa, waldpa nimba mel, “Nim Jura wamp mbʉ nga wu peng mumuk ei?” nitim.
33 Tornou Pilatos a entrar no pretório, chamou Jesus e perguntou-lhe: És tu o rei dos judeus?
34 Jisas ndi, punt ropa, nimba mel, “Int ik nʉn ei, ninim nʉn, muna wamp mat ndi, nilingina, nʉn ei?” nitim.
34 Respondeu Jesus: Vem de ti mesmo esta pergunta ou to disseram outros a meu respeito?
35 Wote Pailot ndi, punt ropa, nimba mel, “Nim ndi, na Jura wu ti, nʉkʉn pʉn ei? Nim nga wamp na, en enim nga Pris kuimbal na mbʉ ndi, nim tʉk, na nga ki ila tʉndʉng. Ei nga, nim namba uⱡ ⱡawa ei in?” nitim.
35 Replicou Pilatos: Porventura, sou judeu? A tua própria gente e os principais sacerdotes é que te entregaram a mim. Que fizeste?
36 Wote Jisas ndi, punt ropa, nimba mel, “Na nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei mʉi kona ila ti natʉtʉm. Na nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei, mʉi kona ila telinga ndam, na nga kongun wamp mbʉ ndi, Jura wamp mbʉ kʉn, el pendʉk, na kelip int timin nilingina. Ei nga, na nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei ya ila ti natʉtʉm mon!” nitim.
36 Respondeu Jesus: O meu reino não é deste mundo. Se o meu reino fosse deste mundo, os meus ministros se empenhariam por mim, para que não fosse eu entregue aos judeus; mas agora o meu reino não é daqui.
37 Wote Pailot ndi, waldpa nimba mel, “I ndam, nim wu nuim mumuk ti pʉnt ei ka!” nitim. Jisas ndi, punt ropa, nimba mel, “Nim ndi, na wu nuim mumuk nʉn ei ka! Ik kupa ei nga, para ndup nimp ei nga, na mʉi kona ila metʉng. Ik kupa ei nga, wamp ti ndi, na nga ik ei pilpa tʉmba,” nitim.
37 Então, lhe disse Pilatos: Logo, tu és rei? Respondeu Jesus: Tu dizes que sou rei. Eu para isso nasci e para isso vim ao mundo, a fim de dar testemunho da verdade. Todo aquele que é da verdade ouve a minha voz.
38 Pailot ndi, waldpa nimba mel, “Ik kupa nant ei nga nʉn ei?” nitim. Nimba pendpa, pena mba, Jura wu nimbʉ kundpa nimba mel, “Na ya wu ei nga uⱡ ⱡawa ti, kandʉp ti natʉnt mon!
38 Perguntou-lhe Pilatos: Que é a verdade? Tendo dito isto, voltou aos judeus e lhes disse: Eu não acho nele crime algum.
39 “Wote, enim nga Pasopa rʉng normin ui ila, rʉk rʉk kan manga wu ti, tʉp ekit ndup ngur ni mel ngamp, nʉk piling ndam, Jura wamp mbʉ nga king wu ei, ngamp ei?” nitim.
39 É costume entre vós que eu vos solte alguém por ocasião da Páscoa; quereis, pois, que vos solte o rei dos judeus?
40 Ni kʉn, wamp mbʉ ronduⱡ ke nʉk, “Int wu ei mon! Tʉn nga wu Barapas wangga!” nʉtʉng. (Barapas ni punt wu ei).
40 Então, gritaram todos, novamente: Não este, mas Barrabás! Ora, Barrabás era salteador.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.