João 13

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Pasopa rʉng nuing ui ei nondpa elinga, Jisas elim pitim ei, ya mʉi kona wak ropa, Tipam kʉn mba ui ei, nondpa itim. Mʉi kona wamp mat, elim numan ngurum nimbʉ nga kont minal kuⱡpa mba, wote elim kurum.
1 Faltava somente um dia para a Festa da Páscoa . Jesus sabia que tinha chegado a hora de deixar este mundo e ir para o Pai. Ele sempre havia amado os seus que estavam neste mundo e os amou até o fim.
2 Jisas kʉn elim kitip kʉni wu ni kʉⱡ kʉn, epindama Pasopa rʉng nok morung. Ni kʉn, Saimon kangʉm Juras nga numan ila, Seitan ndi, kunt ropa Jisas nga rʉk moⱡmba.
2 Jesus e os seus discípulos estavam jantando. O Diabo já havia posto na cabeça de Judas, filho de Simão Iscariotes, a ideia de trair Jesus.
3 Jisas pitim ei, Got ndi, uⱡ ronduⱡ mbʉ pora, elim nga ki ila tinditim. Wote, elim Tipam kʉn moⱡʉp, ur ei mel ku, aldpa rukʉr mbi nimba pitim.
3 Jesus sabia que o Pai lhe tinha dado todo o poder. E sabia também que tinha vindo de Deus e ia para Deus.
4 — ausente —
4 Então se levantou, tirou a sua capa , pegou uma toalha e amarrou na cintura.
5 — ausente —
5 Em seguida pôs água numa bacia e começou a lavar os pés dos discípulos e a enxugá-los com a toalha.
6 I etpa omba, Saimon Pita murum ila oⱡnga, Saimon Pita ndi, nimba mel, “Wu Nuim ye! Na nga kʉmp raⱡ ⱡumʉiya ruin en ei?” nitim.
6 Quando chegou perto de Simão Pedro, este lhe perguntou: — Vai lavar os meus pés, Senhor?
7 Wote Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Na uⱡ ent ei nga, akup nim pili napʉn. Wote nim molkʉn, pilkʉn kun itin,” nitim.
7 Jesus respondeu:
8 Pita ndi, nimba mel, “Nim ndi, na nga kʉmp raⱡ ⱡumʉiya rundin mel kapⱡa mon!” nitim. Wote Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Nim nga kʉmp raⱡ ⱡumʉiya rui nʉrʉnt ndam, nim na kʉn muⱡi nʉmbʉⱡʉn, mon!” nitim.
8 — O senhor nunca lavará os meus pés! — disse Pedro.
9 Pita ndi, punt ropa, nimba mel, “Nuim ye! Na nga kʉmp raⱡ mendpʉⱡ mon. Na nga ki raⱡ kʉn, peng kʉn pʉi, ⱡumʉi rundil!” nitim.
9 — Então, Senhor, não lave somente os meus pés; lave também as minhas mãos e a minha cabeça! — pediu Simão Pedro.
10 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Wamp nam ti, nu tepa kai em ndam, aldpa nu temba mel mon. Wote kʉmp kʉⱡ mint, ⱡumʉi rangga kʉn, kʉng mbʉ pora, eng nomba. Ei mel, enim nga kʉng kʉⱡ, eng nonum. Wote, wu tenda ti, mint mon,” nitim.
10 Aí Jesus disse:
11 Jisas ndi wu tenda ti, eng nu nanʉnʉm nitim. Ei nambuⱡ emel, elim nga ruk moⱡmba ei nga pilpa nitim.
11 Jesus sabia quem era o traidor. Foi por isso que disse: “Todos menos um.”
12 Wote, kʉmp ⱡumʉiya ropa pora ndupa, Jisas elim nga wal pʉki oⱡa ni kʉⱡ, tʉpa pakʉpa, elim murum nde pol nila int mba moⱡpa, nimba mel, “Uⱡ ent ei nga puⱡ ei, enim pilik kun enmin ei?
12 Depois de lavar os pés dos seus discípulos, Jesus vestiu de novo a capa, sentou-se outra vez à mesa e perguntou:
13 Na kundʉk, ik mbo wu ei nʉk, wote Wu Nuim ei nʉk enmin, ei kupa! Ei na waⱡʉm ei.
13 Vocês me chamam de “Mestre” e de “Senhor” e têm razão, pois eu sou mesmo.
14 Na enim nga Ik Mbo Wu ei, wote enim nga Wu Nuim ei ndi, enim nga kʉmp ⱡumʉiya rondunt. Ei mel, enim ndi, i ku etʉk, en enim rʉk ila ti ndi, ti nga kʉmp ⱡumʉiya rundʉi!
14 Se eu, o Senhor e o Mestre, lavei os pés de vocês, então vocês devem lavar os pés uns dos outros.
15 Na ndi, uⱡ to rop enim kʉn ent ei mel, enim ndi, na nga kitip kandʉk, i ku etʉk, mek pʉi!
15 Pois eu dei o exemplo para que vocês façam o que eu fiz.
16 Enim ik kupa ei, kundʉp nʉnt. Kindmant wu ti, elim nga wu nuim ei, tʉpa mana ndumba, mel kapⱡa mon. Omba, nombuⱡa rʉng wu ti ndi, elim tʉpa mundum wu ti, tʉpa mana ndumba mel mon ku.
16 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o empregado não é mais importante do que o patrão, e o mensageiro não é mais importante do que aquele que o enviou.
17 Ik kupa nʉnt ei, enim pilik mormin, pʉnmin ei mel etʉk, mek pung ndam, numan wang ni, uⱡ mbʉ enim kʉn pemba, nitim.
17 Já que vocês conhecem esta verdade, serão felizes se a praticarem.
18 Ik nʉnt ei, enim pʉi kundʉp ni nanʉnt. Enim kʉmp rop tit ei, nanim pilip mor. Wote, Buk Wingti ila ik petʉm ei omba, kupa etmba. Enim ei ndi, nimba mel, ‘Wu ti ndi, na nga rʉng tʉpa nom ei ndi, na ruk muⱡʉmba.’
18 — Não estou falando de vocês todos; eu conheço aqueles que escolhi. Pois tem de se cumprir o que as
19 Uⱡ wote, pemba ei nga, enim kuimp tep kundʉp nʉnt. Wote, uⱡ ei pem kandʉk kʉn, Na Wu Nam Moⱡ, ei enim ndi, mondʉk piling.
19 Digo isso a vocês agora, antes que aconteça, para que, quando acontecer, vocês creiam que “
20 Enim ik kupa ei, kundʉp nʉnt. Wamp ti, na ndi, tʉp mundunt ei, nim wamp ti ndi, rawe etkʉn tin ndam, ei na rawe etkʉn tin. Wote, wamp nam ti ndi, na rawe etpa tʉm ndam, na tʉpa mundrum wu ei, rawe etpa tʉmba ku,” nitim.
20 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem receber aquele que eu enviar estará também me recebendo; e quem me recebe recebe aquele que me enviou.
21 Jisas ik nimba pora ndupa, elim mbun tʉpa nimba mel, “Na ik kupa ei, enim kundʉp nʉnt. Enim wu kʉⱡ nga ti ndi, na ruk muⱡing,” nitim.
21 Depois de dizer isso, Jesus ficou muito aflito e declarou abertamente aos discípulos:
22 Ni kʉn, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi kundʉk nʉk mel, “Nam kundpa ninim nda?” Nʉk pilik, rundʉk ti ndi, ti kandrung.
22 Então eles olharam uns para os outros, sem saber de quem ele estava falando.
23 Jisas ndi, kitip kʉni wu ti, numan minal ngurum ni, elim kʉn nondpa murum.
23 Ao lado de Jesus estava sentado um deles, a quem Jesus amava.
24 Wote wu ni, Saimon Pita ndi, peng walinga ropa nimba mel, “Wu nam ti, kundpa ninim nda?” waldʉkʉn pili nitim.
24 Simão Pedro fez um sinal para ele e disse: — Pergunte de quem o Mestre está falando.
25 Kitip kʉni wu ni ndi, Jisas murum nila nondpa mba moⱡpa, waldpa nimba mel, “Nuim ye! Nim nam kundkʉn nʉn?” nitim.
25 Então aquele discípulo chegou mais perto de Jesus e perguntou: — Senhor, quem é ele?
26 Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Bret ti tʉp, kopung kandʉp wu ti, ngamba tʉm wu ei, waⱡʉm ei,” nitim. Wote, bret ti tʉpa, kopung kandpa, Saimon Iskariyot kangʉm wu Juras ngurum.
26 — É aquele a quem vou dar um pedaço de pão passado no molho! — respondeu Jesus. Em seguida pegou um pedaço de pão, passou no molho e deu a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Ni kʉn, Juras ndi, bret ni tʉpa ambuⱡnga, tʉkrʉpa mint, Seitan omba, Juras nga numan ila murum. Wote Jisas ndi, nimba mel, “Uⱡ itin ti, tʉkʉrkʉn iti!” nitim.
27 E assim que Judas recebeu o pão, Satanás entrou nele. Então Jesus disse a Judas:
28 Nde pol ila morung wu nimbʉ ndi, Jisas nga nitim ik ni, tʉk mindi namindʉtʉng.
28 Nenhum dos que estavam à mesa entendeu por que Jesus disse isso.
29 Juras ku moni wal kʉⱡ, rʉp itim ei nga, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi pilik, Jisas ndi, ui rʉng ou ila rʉng mat, rarʉp ropa tangga, ninim nʉk pʉtʉng. Wote, mat ndi pilik, mel mbʉ tʉpa, wamp kurpa mbʉ ngangga nʉk pʉtʉng.
29 Como era Judas que tomava conta da bolsa do dinheiro, alguns pensaram que Jesus tinha mandado que ele comprasse alguma coisa para a festa ou desse alguma ajuda aos pobres.
30 Wote Juras ndi, bret ni tʉpa, mepa, pena purum. Ni kʉn, kona ni rumbʉⱡ ropa pitim.
30 Judas recebeu o pão e saiu logo. E era noite.
31 Juras ni, pena puⱡnga, Jisas ndi, nimba mel, “Akup Muⱡʉl Wu Kupa ei, mbi ou tinim. Got elim Muⱡʉl Wu Kupa ei kʉn, mbi ou tinim.
31 Quando Judas saiu, Jesus disse:
32 Got nga mbi ou tʉmba uⱡ ei, Muⱡʉl Wu Kupa ei ndi, etpa mot ndum ndam, wote Muⱡʉl Wu Kupa ei, elim mbi ou tʉmba. Uⱡ ei, Got ndi, wamp mbʉ kʉn, etpa mot ndumba.
32 E, se por meio dele a natureza gloriosa de Deus for revelada, então Deus revelará em si mesmo a natureza divina do Filho do Homem. E Deus fará isso agora mesmo.
33 Na nga kangambuⱡa mbʉ, na enim kʉn ui ruⱡ etʉp muⱡi nʉmbʉⱡimp. Ei kʉn, enim ndi, na andʉk kuring. Wote, na punt kona ila, enim ui nʉwing. Ik ei, Jura wamp mbʉ, kundʉp nit ei mel, enim kʉndʉp nʉnt.
33 Meus filhos, não vou ficar com vocês por muito tempo. Vocês vão me procurar, mas eu digo agora o que já disse aos líderes judeus: vocês não podem ir para onde eu vou.
34 Enim kʉn, mi ik kont ti, nʉmp ngʉnt ei, enim ndi, wamp mat numan ngʉi! Na ndi, enim numan ngur ei mel ku, enim ndi, wamp mat numan ngʉi!
34 Eu lhes dou este novo mandamento: amem uns aos outros. Assim como eu os amei, amem também uns aos outros.
35 Enim ndi, wamp mat numan ngʉng ndam, wamp elpa mbʉ ndi kandʉk, enim na nga kitip kʉni wu kʉⱡ, nʉk piling,” nitim.
35 Se tiverem amor uns pelos outros, todos saberão que vocês são meus discípulos.
36 Saimon Pita ndi, Jisas waldpa nimba mel, “Nuim ye! Nim nant ila pin?” nilinga. Jisas ndi, punt ropa, nimba mel, “Na akup punt kona ila, nim uin mel mon. Wote, ui ti kʉn, na pep rokʉn uin,” nitim.
36 Simão Pedro perguntou a Jesus: — Senhor, para onde é que o senhor vai? Jesus respondeu:
37 Wote Pita ndi, waldpa nimba mel, “Nuim ye! Akup na nambuⱡ emel, nim pep rop ui nʉwimp. Na nim nga nindʉp kuⱡimp mor ei ka!” nitim.
37 Pedro tornou a perguntar: — Senhor, por que eu não posso segui-lo agora? Eu estou pronto para morrer pelo senhor!
38 Jisas ndi, punt ropa, nimba mel, “Nim kupa, na nga nʉndkʉn kuⱡin, ei nga tʉkʉn, kun etkʉn morʉn ei? Na ik kupa ei, nim kʉndʉp nʉnt. Kʉi kulda rui nʉri kʉn, nim ndi, na kʉni nakʉndʉr nʉkʉn, ronduⱡ mundkʉn raldika indin,” nitim.
38 — Está mesmo? — perguntou Jesus. — Pois eu afirmo a você que isto é verdade: antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.