João 11
Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NAA
1 Betani kona ila Lasarus ni, wu ti murum wu ei, kui rurum. Wote, kona ila amp Mariya kʉn, ʉngʉn amp Mata kʉn pek morunggil.
1 Um homem chamado Lázaro estava doente. Ele era de Betânia, da aldeia de Maria e de sua irmã Marta.
2 Amp Mariya ni, Jisas nga kʉmp ila kopung mura rui mat, oi ndupa kandpa, wote elim nga peng ndi kʉⱡ ndi, kil ngurum amp ni nga kimin ni, kui rurum.
2 Esta Maria, cujo irmão Lázaro estava doente, era a mesma que ungiu o Senhor com perfume e lhe enxugou os pés com os seus cabelos.
3 Amp ni raⱡ ndi, Jisas kʉn rung mundkʉⱡ nʉkʉⱡ mel, “Nuim ye! Nim nga wu mʉn mondpʉn ni, kui rom,” nʉtʉnggil.
3 Por isso, as irmãs de Lázaro mandaram dizer a Jesus: — Aquele que o Senhor ama está doente.
4 Wote, Jisas ndi, ik ni pilpa nimba mel, “Lasarus kui rom uⱡ ei, wamp kormin ei nga kui ti rui narʉm. Uⱡ ei, Got nga ronduⱡ ei, etpa mot ndangga, Got mbi ou tʉmba ei nga em. Wote, Got kangʉm ei, uⱡ ila ku, mbi ou tʉmba,” nitim.
4 Ao receber a notícia, Jesus disse:
5 Jisas ndi, amp Mata kʉn, ʉngʉn kʉn, Lasarus kʉn numan minal ngurum.
5 Ora, Jesus amava Marta e a irmã dela, e também Lázaro.
6 Jisas ndi, Lasarus kui rurum ik ei pilpa, wote murum kona ila moⱡnga, rumbʉⱡ raⱡ omba purum.
6 Quando soube que Lázaro estava doente, ainda se demorou dois dias no lugar onde estava.
7 Wote, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Juriya kona ila kelip int pamin!” nitim.
7 Depois, disse aos seus discípulos:
8 Ni kʉn, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, punt rok nʉk mel, “Ik mbo wu ye! Jura wamp mbʉ ndi, nim ku ndi ruimin nʉng ni, wote nim kona ila noi pamin nin ye?” nʉtʉng.
8 Os discípulos disseram: — Mestre, ainda há pouco os judeus queriam apedrejá-lo! E o senhor quer voltar para lá?
9 Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Rumbʉⱡ tenda ila ant mong 12 petʉm. Ei nga, wamp nam ti, rʉnggilmʉ nombuⱡa andrʉm ei, kʉmp nduma rui narʉrʉm. Ei nambuⱡ emel, wamp ei mʉi kona ei nga rʉⱡang ei, kandpa andrʉm.
9 Jesus respondeu:
10 Wote, wamp nam ti, rumbʉⱡ ila nombuⱡa andrʉm ni, kʉmp nduma rorum. Ei nambuⱡ emel, wamp ei nga rukʉr orunga rʉⱡang ti mon,” nitim.
10 Mas, se andar de noite, tropeça, porque nele não há luz.
11 Jisas ndi, i nimba kʉn, wote nimba mel, “Tʉn nga wu mʉn Lasarus ni, ur petʉm. Wote na ndi, mbo rop rut nduimp punt,” nitim.
11 Tendo dito isso, acrescentou:
12 Ni kʉn, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, punt rok nʉk mel, “Wu Nuim ye! Wu ei, ur pem ndam, wote rut nimba,” nʉtʉng.
12 Então os discípulos disseram: — Senhor, se dorme, estará salvo.
13 Lasarus kurum ni, Jisas ndi, wei ur petʉm nitim. Ni kʉn, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, mbo kun ur pelinga, ninim nʉk pʉtʉng.
13 Jesus falava da morte de Lázaro, mas eles pensavam que tivesse falado do repouso do sono.
14 — ausente —
14 Então Jesus lhes disse claramente:
15 — ausente —
15 Por causa de vocês me alegro de que não estivesse lá, para que vocês possam crer. Mas vamos até ele.
16 Tomas, wu pʉklʉm nʉtʉng ni ndi kundpa nimba mel, “Tʉn nga wu ei koⱡum ei mel, tʉn kʉⱡʉmʉn pamin,” nitim.
16 Então Tomé, chamado Dídimo, disse aos outros discípulos: — Vamos também nós para morrer com o Mestre!
17 Ni kʉn, Jisas mba kʉndrʉm ni, Lasarus kurum on etʉng ni, rumbʉⱡ tʉmbʉkak omba purum.
17 Quando Jesus chegou, encontrou Lázaro já sepultado havia quatro dias.
18 Betani kona ei, ruⱡ mel puk, Jerusalem ekit purmin mel itim.
18 Ora, Betânia ficava a mais ou menos três quilômetros de Jerusalém.
19 Jura wamp mam ti ok, Mata kʉn Mariya raⱡ nga kimin kurum ni nga kont kulk, koⱡa manga rʉp rok muⱡing orung.
19 Muitos dos judeus vieram visitar Marta e Maria, a fim de consolá-las por causa do irmão.
20 Molk pʉtʉng mel, Jisas onum nʉtʉng. Mata ndi pilpa, mba nombuⱡa ila kandʉp timp nimba puⱡnga, Mariya ni mang kona murum.
20 Marta, quando soube que Jesus estava chegando, foi encontrar-se com ele; Maria, porém, ficou sentada em casa.
21 Mata ndi, Jisas kundpa, nimba mel, “Nuim ye! Nim ya moⱡina ndam, na nga kimin wu ei kuⱡi naⱡʉnga.
21 Então Marta disse a Jesus: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
22 Wote akup na pʉnt ei, nim ndi, Got kʉn mel ti mawa etkʉn nin ndam, nin mel ei ngumba,” nitim.
22 Mas também sei que, mesmo agora, tudo o que o senhor pedir a Deus, ele concederá.
23 Jisas ndi, kundpa nimba mel, “Kemina rut kitip kʉni wu mbʉ nimba, oⱡa moⱡmba,” nitim.
23 Jesus disse a ela:
24 Mata ndi, int ndupa, nimba mel, “Ui pora nim ei kʉn, rut nimba oⱡa moⱡmba ei, na pʉnt,” nitim.
24 Ao que Marta respondeu: — Eu sei que ele há de ressurgir na ressurreição, no último dia.
25 Jisas ndi, Mata kundpa nimba mel, “Rut nimba oⱡa mul uⱡ ei kʉn, wote kont mba mul uⱡ raⱡ nga puⱡ ei, na kʉn petʉm. Wamp nam ti, na mondpa pilim ei, koⱡum ndam kep, na kʉn kont moⱡpa mint mba.
25 Então Jesus declarou:
26 Wote, wamp nam ti, kont moⱡpa, na mondpa pilim ndam, kuⱡi naⱡʉmba. Ik ei, nim mondkʉn pʉn ei?” nitim.
26 E todo o que vive e crê em mim não morrerá eternamente. Você crê nisto?
27 Ni kʉn, Mata ndi, punt ropa nimba mel, “Kupa, Nuim ye! Nim Got nga kangʉm ei, ya mʉi kona ila omba, nimbun nokʉndʉrmʉn wu mendpʉⱡ ei, ik nʉn ei, kupa mondʉp pʉnt,” nitim.
27 Marta respondeu: — Sim, Senhor! Eu creio que o senhor é o Cristo, o Filho de Deus que devia vir ao mundo.
28 Wote Mata ndi, int mba ʉngʉn amp Mariya ni, wi ropa ol tepa, kundpa nimba mel, “Ik mbo wu ni, omba moⱡpa, nim kʉnimp nimba, waldpa morum,” nitim.
28 Depois de dizer isto, Marta foi chamar Maria, a sua irmã, e lhe disse em particular: — O Mestre chegou e está chamando você.
29 Ik ni, Mariya pilpa tʉkrʉpa oⱡa moⱡpa, Jisas murum nila purum.
29 Quando Maria ouviu isso, levantou-se depressa e foi até ele,
30 Jisas ni, mang kona ila ui nʉwʉrʉm. Mata kandpa titim kona nila murum mint.
30 pois Jesus ainda não tinha entrado na aldeia, mas permanecia onde Marta o havia encontrado.
31 Ni kʉn, Jura wamp mat, Mariya kʉn koⱡa manga rʉp rok morung nimbʉ ndi, kandrung ei, amp ni oⱡa moⱡpa, tʉkrʉpa pena purum ila kandʉk, akil tek purung. Wamp nimbʉ ndi, wamp on kona ila, ka etmba punum nʉk pʉtʉng.
31 Os judeus que estavam com Maria em casa e a consolavam, vendo-a levantar-se depressa e sair, seguiram-na, pensando que ela ia ao túmulo para chorar.
32 Wote Mariya ndi, Jisas murum kona nila mba, Jisas kandpa tʉpa kʉn, kʉmp puⱡ ila kopʉtʉm. Ropa mondpa, nimba mel, “Nuim ye! Nim ya ila moⱡina ndam, na nga kimin wu ei, kuⱡi naⱡʉnga,” nitim.
32 Quando Maria chegou ao lugar onde Jesus estava, ao vê-lo, lançou-se aos seus pés, dizendo: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
33 Ni kʉn, Mariya ka elinga, Jura wamp rʉp rok orung nimbʉ, ka ku elingina, Jisas kandpa, kont kurum.
33 Quando Jesus viu que ela chorava, e que os judeus que a acompanhavam também choravam, agitou-se no espírito e se comoveu.
34 Jisas ndi wamp nimbʉ kundpa nimba mel “Wu ei kona nant ila angʉndʉng?” nitim. Wamp nimbʉ ndi, punt rok nʉk mel, “Wu Nuim ye! Ya okʉn kʉni!” nʉtʉng.
34 E perguntou: Eles responderam: — Senhor, venha ver!
35 Ni kʉn, Jisas ka itim.
35 Jesus chorou.
36 Uⱡ itim ni, Jura wamp nimbʉ, kandʉk nʉk mel, “Wu ni, numan minal ngorum ei, kanmin mon!” nʉtʉng.
36 Então os judeus disseram: — Vejam o quanto ele o amava.
37 Wote, wamp mat ndi, nʉk mel, “Wu mong titim
37 Mas alguns disseram: — Será que ele, que abriu os olhos ao cego, não podia fazer com que Lázaro não morresse?
38 Aldpa, Jisas nga mundmong ni, mi elinga, wu on etʉng kona ila purum. Ku manga ila, on etʉng ei nga keta puⱡ puⱡ ila ku ti ndi, ⱡʉrʉk nduk pendʉtʉng.
38 Jesus, agitando-se novamente em si mesmo, foi até o túmulo, que era uma gruta em cuja entrada tinham colocado uma pedra.
39 Ni kʉn, Jisas ndi, nimba mel, “Ku ei tʉk mundʉi!” nitim. Wote, amp Mata ndi, punt ropa nimba mel, “Nuim ye! Wu on ei, on kona ila telinga, rumbʉⱡ tʉmbʉkak omba pum. Ei nga, elkʉⱡ kit ti, romba ei ka!” nitim.
39 Então Jesus ordenou: Marta, irmã do falecido, disse a Jesus: — Senhor, já cheira mal, porque está morto há quatro dias.
40 Aldpa Jisas ndi, nimba mel, “Nim mondkʉn pili, Got nga uⱡ rʉpndi mat etmba, kʉnin nit ni ka!” nitim.
40 Jesus respondeu:
41 Wote, ku ni tʉk munduⱡngina, Jisas tʉpa oⱡa ndupa, kandpa nimba mel, “Wuta, na nga rʉk rʉk ik kum tetʉn ei nga, nim kʉn angge nʉnt.
41 Então tiraram a pedra. E Jesus, levantando os olhos para o céu, disse:
42 Na nga ik ei, nim rʉk rʉk kum tetʉn ei na pʉt. Wote, akup na nʉnt ei, ya wamp mbʉ ndi kandʉk, nim ndi, na tʉk mundrun nʉk, pilik mondʉk pileing nʉmp nʉnt,” nitim.
42 Eu sei que sempre me ouves, mas falei isso por causa da multidão presente, para que creiam que tu me enviaste.
43 Ik nimba pora ndupa, ronduⱡ wi ropa nimba mel, “Lasarus nim ekit wu!” nitim.
43 E, depois de dizer isso, clamou em alta voz:
44 Wu kurum angʉndʉtʉng ni, muⱡ ndi, kʉmp ki na, kuimp keta kum rorung nimbʉ, pʉi oⱡa moⱡpa, ekit urum. Jisas ndi, nimba mel, “Kan pilinga nduk, mundangina omba pangga!” nitim.
44 Aquele que tinha morrido saiu, tendo os pés e as mãos amarrados com ataduras e o rosto envolto num lenço. Então Jesus lhes ordenou:
45 Jura wamp puⱡi amp Mariya kʉning pilik, orung nimbʉ ndi, Jisas uⱡ itim ni kandʉk, wote mondʉk pʉtʉng.
45 Muitos dos judeus que tinham vindo visitar Maria, vendo o que Jesus havia feito, creram nele.
46 Wote, wamp mat ndi, int puk Jisas itim uⱡ nimbʉ, Perisi wu nimbʉ kundʉk nʉtʉng.
46 Outros, porém, foram até os fariseus e lhes contaram o que Jesus havia feito.
47 Ni kʉn, Perisi wu na, Pris wu kuimbal ni kʉⱡ puk, kaunsil kʉⱡ kʉn mou rok nʉk mel, “Wu ei ndi, uⱡ ronduⱡ mat enim ei ka! Tʉn ndi, namba uⱡ ti itmin nda?
47 Então os principais sacerdotes e os fariseus convocaram o Sinédrio e disseram: — O que estamos fazendo, uma vez que este homem opera muitos sinais?
48 Wote, tʉn ndi, wu ei, wak ropʉn mundmin ndam, wamp mbʉ pora, wu ei mondʉk pilik, pep rangina, Rom el wu mbʉ ndi, rʉk ok, tʉn nga manga wingti ei, etʉk kit mondʉk, tʉn Jura wamp mbʉ, rok wapra pinding,” nʉtʉng.
48 Se o deixarmos assim, todos crerão nele; depois, virão os romanos e tomarão não só o nosso lugar, mas a própria nação.
49 Ui ei kʉn, Kaiyapas ni, wu ti, Pris kuimbal murum ei ndi, nimba mel, “Enim uⱡ mbʉ nga ti, pilik kun iti natʉtmin ei ka!
49 Mas um deles, Caifás, que era sumo sacerdote naquele ano, advertiu-os, dizendo: — Vocês não sabem nada,
50 Wamp kump kʉm kuⱡing ei mon. Wu tenda ti, wamp mbʉ nga nindpa kuⱡangga,” nitim.
50 nem entendem que é melhor para vocês que morra um só homem pelo povo e que não venha a perecer toda a nação.
51 Ik nitim ni, elim nga numan ila ni nʉndʉtʉm mon. Ui ei kʉn, elim wu pris kuimbal murum ei nga pai nomba, Jisas ni, Jura wamp mbʉ nga kan endpa, koⱡmba ei nga nitim.
51 Ora, Caifás não disse isto por conta própria, mas, sendo sumo sacerdote naquele ano, profetizou que Jesus estava para morrer pela nação.
52 Ik nitim ei, Jura wamp kʉⱡ nga mendpʉⱡ mon. Got nga wamp kona elpa elpa mbila mormin mbʉ, kʉmp kʉm tʉpa, tenda etmba ei nga nitim.
52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um só corpo os filhos de Deus, que andam dispersos.
53 Ui ni kʉn, Jura wu nuim nimbʉ ndi, Jisas ruimin nʉk mʉi rorung.
53 Desde aquele dia, resolveram matar Jesus.
54 Ei kʉn, Jisas ndi, Jura wamp mbʉ nga kuimp keta ila, mot nga ʉndi nandpa, kelpa kona kui waka tila, kona peng ti mbi tek ‘Epraim,’ nʉtmin ila, elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ kʉn, rʉp ropa murum.
54 Assim sendo, Jesus já não andava publicamente entre os judeus, mas retirou-se para uma região vizinha ao deserto, para uma cidade chamada Efraim, onde permaneceu com os discípulos.
55 Ui ni kʉn, Jura wamp mbʉ nga Pasopa rʉng mormin ui ou ei, nondpa elinga, kona elpa elpa nimbila, wamp puⱡi en enim nga uⱡ ⱡawa mbʉ, wak ropʉn, Got nga kuimp keta ila kai muⱡmin nʉk, Jerusalem kona ila purung.
55 Estava próxima a Páscoa dos judeus, e muitos daquela região foram a Jerusalém antes da Páscoa para se purificar.
56 Ni kʉn, Jura wamp nimbʉ, manga wingti ou nila molk, en enim waldʉk nʉk, int yant etʉk, nʉk mel, “Akup nga ui ou ila, Jisas omba muna mon nda, nʉk ko tʉk morung,” nʉtʉng.
56 Lá, procuravam Jesus e, estando eles no templo, diziam uns aos outros: — O que vocês acham? Ele não virá à festa?
57 Wote Perisi na, wote Pris wu kuimbal nimbʉ ndi, ik ti, nʉk mel, “Wamp nam ti ndi, Jisas kona nant tila moⱡangga, kanʉng ndam, tʉkrʉk mint en enmin ok, kundʉk nangina, wu ei tʉp imp muⱡmin,” nʉtʉng.
57 Ora, os principais sacerdotes e os fariseus haviam ordenado que, se alguém soubesse onde ele estava, o denunciasse, para que pudessem prendê-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.