Lucas 22

Ke meupiya ne tudtul mekeatag ki Hisu Kristu (MBI) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Mehaan en egkeuma arà se hewii te kevurunan ne edtenuran dut te menge Hudiyanen ne ed-ingaranan te Pista te Kedsehari te Suluhuen.
1 Faraw Wanawanan Yeast en ana hiyuw wabin Tar Nowaten aa isan ana veya i na kabom.
2 Ne ebpemengà ke menge mepurù te terebpelengesa wey ke menge meyterù te penduan te ralan te kedsigkem dan ki Hisus te kenà egketuenan te menge etew su egkeandek dan te menge etew.
2 Naatu nati ana veya’amaim firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah wa’iwa’iramaim ef hinunuwet mi’itube Jesu hitab hitarab tamorob isan, anayabin bebeyanamaim sinafumih sabuw hibiruwih.
3 Ne ketà ne mid-awuk en si Setanas ke datù te pekaid ki Hudas, ini se ed-ingaranan dema te Iskeriyuti ne senge etew sikandin dut te sepulù wey deruwa ne edumdumaan ni Hisus.
3 Nati ana veya’amaim, Jesu ana bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot Judas wabin ta Iscariot Satan dogoron wanawanan run.
4 Ne midlihawang sikandin se ebpendiyà te menge mepurù te terebpelengesa wey ke menge kepitan dut te ebantey te Nekebpuru ne Valey te Eleteala su ebpekidsabut kandan ke memenu se kebpulid din ki Hisus.
4 Basit na firis ukwarih naatu Tafaror Bar ma’utenayah hai orot ukwarih biyah tit, Jesu mi’itube nab nabitih isan bairi hiyakitifuw.
5 Ne nengesuatsuat dan nevenar, ne impasad dan kandin te ebehayan te pirak.
5 Naatu orot ukwarih hiyasisir Judas kabay baitinin isan hio’matan.
6 Ne migkiyug en si Hudas ne in-awà dà ketà ne ebpemengaan din en ke ralan te kegkeulug din ki Hisus su apey mesigkem dan en te kenà egketuenan dut te menge etew.
6 Judas ibasit naatu ef ana gewasin wa’iwa’iramaim nuwet, mi’itube Jesu tab tabitih, sabuw men hitaso’ob.
7 Neuma en ke hewii rut te kevurunan dan te Pista te Kegkaan dan te Pan ne Warà Insawug ne Ibpelevag. Ne ini se neuna ne hewii ne idsumbalì te menge Hudiyanen te ibpelengesa ran ne nati ne bilibili ne egkeenen dan te kedtenuri ran dut te hewii rengan te kedsehari te menge apù dan dut te suluhuen te Eleteala.
7 Faraw Wanawanan Yeast en hiyuw ana veya natit, nati ana veya’amaim i Tar Nowaten isan sheep natunatuh lamb terouw sibor teya’aya.
8 Ne midsuhuen ni Hisus si Pedro wey si Juan ne migkehiyan din sikandan te, “Una kew en be ne pegatur kew en te Kedlavung tew te Pista te Kedsehari te Suluhuen.”
8 Imih Peter, John hairi Jesu eobaimanih iyafarih eo, “Kwanan Tar Nowaten ana hiyuw kwanabogaigiwas tanaa.”
9 Ne mid-insà dan ki Hisus te, “Endei rey ve ini ebpegetura?”
9 Hibatiy hio, “Menamaim kukokok boro ana bogaigiwas?”
10 Ne migkahi si Hisus te, “Embiya ebpekeuma kew en diyà te inged ne ruen meama ne ed-utuk te kelalew ne ruen wayig din ne edsinuhung keniyu. Tundug kew en be kandin, ne embiya ebpekeuma kew riyà te ed-ubpaan din,
10 Jesu iyafutih eo, “Kwanan Jerusalem kwanatitit auman orot ta boro noukwatamaim harew nahun na’abar nanan bairi kwanitar, naatu kwani’ufunun bairi kwanan bar erurumaim kwanarun.
11 ne kehiyi niyu ve ke kemuney te valey te, ‘Ibpeinsà rut te meyterù tew te: Endei ne ruhu ke edlevungan ku wey ke menge edumdumaan ku dut te Pista te Kedsehari te Suluhuen?’
11 Naatu bar matuwan orot kwanibatiy, ‘Bai’obaiyenayan,’ o isa iti na’atube eo. ‘Ayu au bai’ufununayah bairi nanawan bar awan menatan boro imaim Tar Nowaten ana bay anaa?’
12 Ne ketà ne ibpekita rin keniyu ke meluag ne ruhu diyà te ikeruwa ne pangkat ne saag ne pegediran en, ne ketà kew be pegatur te idlavung tew.”
12 Naatu i boro bar awan gagamin yate tafan ni’obaiyi kwana’itin, nati’imaim sawar etei hirereb hiyabuna inu’in, imaim kwanabogaigiwas.”
13 Mid-ipanew ran ne nekeuma ran ketà te inged ne langun dut te ingkahi kandan ni Hisus ne arà en iya rema se nekita ran. Ne ketà dan en mibpegatur te idlavung dan te Pista te Kedsehari te Suluhuen.
13 Orot rou’ab hitit hinan sawar etei Jesu eo na’atube hi’itah, basit Tar Nowaten hiyuw hibogaigiwas.
14 Guna su arà en ke kedlavung dan ne mibpinuu si Hisus wey ke menge edumdumaan din ne ed-ingaranan te apustulis su egkaan.
14 Bay aa isan ana veya tit, naatu Jesu ana tur abarayah bairi bay aa ana efanamaim himare.
15 Ne migkahi si Hisus te, “Dekelà te hinawa ku se egkeseveka kiyu se egkaan te ini ne Pista te Kedsehari te Suluhuen te kenà e pà ebpatey.
15 Baise iuwih eo, “Ayu akokok kwanekwan iti Tar Nowaten ana bay kwa bairit tanaa, imaibo ani’akir biyau nababan.
16 Su ini se idtarem ku keniyu te egkepasad ini ne kenà ad maa egkaan te Pista te Kedsehari te Suluhuen taman te egketuman en ke tidtu ne pista ketà te menge etew ne Edetuan te Eleteala keuremà.”
16 Anayabin a tur ao’owen, ayu i boro men kafa’imo iti bay anaa maiye, ana veya’amaim iti sawar yabin anababatun niturobe God ana aiwob wanawananamaim.”
17 Ne ketà ne migkuwa ni Hisus ke ed-inumen ne impeselamat din te Eleteala ne migkahi sikandin te, “Pesemsemeey kew ve se ed-inum kayi.
17 Imaibo Jesu kerowas bai, God ana merar yi, naatu ana bai’ufununayah itih eo, “Kerowas iti kwabai etei’imak kwafaram kwatom.
18 Su idtarem ku keniyu te kenà ad maa ed-inum kayi te ed-inumen ini taman te kenà egkeuma ke hewii keuremà te Kedetui te Eleteala.”
18 A tur ao’owen, veya iti boun ebubusuruf ayu iti wine boro men anatom, ayu boro iti na’atube ana ma nan God ana aiwob nan natit.”
19 Ne migkuwa rin ke egkeenen dan ne pan ne impeselamat din te Eleteala, ne mibpenevìtevì din ne imbehey rin diyà te menge edumdumaan din se egkahi te, “Ini ke lawa ku ne ibeliwas keniyu. Ul-ulaa niyu ini su apey a niyu egkepegpegitung.”
19 Naatu rafiy bai God ana merar yi sawar, imasib ana bai’ufununayah itih eo, “Iti i ayu biyou, kwa abit, iti na’atube kwanasinaf saise imaim ayu kwananuhu.”
20 Guna su nekeipus dan se edlavung ne migkuwa maa ni Hisus ke ed-inumen se egkahi te, “Ini se lengesa ku ne ebpeketudà ne ibavas te langun ne menge etew, su tuus ini te egketuman en ke impasad te Eleteala rengan te ebpekepelihaun en ke langun ne menge etew te keberedusaan dan.
20 Naatu kerowas isan i na’atube sinaf, bay hi’aa ufunamaim bai itih eo. “Iti kerowas i God ana Obaibasit Boubun ayu au rara’amaim ibour kwa etei isa ebisuwai.
21 “Ugaid ne kegketueni niyu te sikandin ini se ed-ulug kediey ne kayi red te sikitew ini ne mibpinuu.
21 Baise kwanaso’ob orot yait ayu morobomih babau eo, i iti gemamaim airi ama’am.
22 Su ed-imetayan ke Impeanak te Menusiyà su rengan ne intandà te Eleteala ini, ugaid ne mekeyruwiru arà se etew ne ed-ulug kandin.”
22 Orot Natun i boro namorob God isan yayakitifuw na’atube, baise orot yait baban eo emomorob i boro baimakiy gagamin na’in nab.”
23 Ne ketà ne mibpein-inseey ke menge edumdumaan din ke endei rapit buwa kandan se ed-ulaula kayi te migkahi rin.
23 Basit bai’ufununayah taiyuwi hibabatiyih hio, “Iti kou’ay wanawanamaim o yait iti na’atube sinafumih iyakitifuw ima kunotanot?”
24 Ne mibpelewlewaney ke menge edumdumaan ni Hisus ke engkey kandan se mepurù te langun.
24 Bai’ufununayah taiyuwih wanawanahimaim gamin matar hai kokok hitaso’ob yait i orot gagamin.
25 Migkahi si Hisus kandan te, “Kayi te ampew te dunya ini se menge pengulu te inged ne metehel ne edsuhù te menge sakup dan, ne ini se menge unuten ne egkiyug ne egelalan te sikandan ke Ebpesineruwan te Menge Etew.
25 Jesu iuwih eo, “Tafaram wanawanan Eteni Sabuw hai aiwob ana sabuw kaifih isan i hai fair ema’am imih sabuw tekakaifih, naatu sabuw iyab onowaten hibai sabuw tebobonawiyih, i tekokok wabih nara’at Bonawiyenayah hinarouw.
26 Ugaid ne kenà kew ed-iring ketà, su embiya ruen seveka keniyu ne egkiyug ne ebmepurù ne iyan din kemeyidan ne mebpeembavà te hinawa rin iring te ineriyan en. Ne embiya ruen egkiyug ne egkeunutan ne medlila te hinawa rin te edsugsuhuen te menge ruma rin.
26 Baise kwa wanawanamaim i men na’atube nama, o yait orot gagamin mataramih taiyuw inayare inikek, naatu o yait bonawiyenayan mataramih taituwa isah ini’akir inabow.
27 Maa entei se mepurù,” ke si Hisus, “ke etew ne edsendaran su egkaan etawa ke etew ne edsendad kandin? Idtarem ku keniyu te arà se midsendaran. Ugaid ne misan siaken se edlingekaan niyu ne gewii ku te kayi te keniyu ne iring te siaken se edsugsuhuen niyu.”
27 Yait i orot gagamin, orot bay aayan o orot bay semorayan? Orot mare ma bay eaau i turobe orot gagamin. Baise ayu kwa wanawanamaim i akir wairafin na’atube ama kwa isa abowabow.
28 Ne migkahi si Hisus te, “Langun te kemerehenan ku ne mid-unung kew kedì.
28 Au routobon fokarih wanawananamaim men kwaihamiyu, baise sisibu’umaim mar etei bairi tama’am.
29 Mibehayan a te Amey ku ne Eleteala te kewagib te edatù, ne engketà ded ebehayan ku rema sikiyu te kewagib te kedatù.
29 Tamai aiwob ana fair itu abi’aiwob na’atube nati fair ta’imon kwa abit kwani’aiwob
30 Keuremà te Kedatù ku ne ketà kew ebpinuu te uvey ku su edseveka kiyu egkaan wey ed-inum. Ne ebpepinuuwan ku sikiyu se edatù dut te sepulù wey deruwa ne bansa ne inenakan ni Israyil.”
30 Kwa boro au aiwob wanawananamaim kwanaa, kwanatom yasisir kwanab, aiwob hai ura ma’ama’amaim kwanamare Israel sabuw hai big etei 12 kwanakaifih.”
31 Migkahi si Hisus kayi te ki Simon Pedro te, “E, Simon, duen idtarem ku keykew. Midtuhutan te Eleteala si Setanas ke datù te pekaid su ebpenggeraman kew ke embiya ebpekedsalà kew. Ini se kebpenggeram din ne iring te ed-ukapan din ke sarig nu.
31 Jesu eo, “Simon, Simon! Satan i baibasit God biyanane bai, kwa routobon nit nakubaituturimih. Orot masaw bowayan ana rice erab erububunai ani’aanin nabin eyai, naatu kanabin nabin eya’iyai na’atube.
32 Ugaid ne impengeningeni ku en sikuna, Simon, su apey kenà egkeawà ke sarig nu kediey. Ibparew a nikuna, ugaid embiya ebpekeulit en ke sarig nu kediey ne behera nu ke sarig te menge ruma nu.”
32 Baise Simon, ayu o isa ayoyoyoban, saise a baitumatum men nara’iy, naatu ayu isou inamamatabir ana veya, taituwa koufair initih hinabatkikin.”
33 Ne migkahi si Pedro te, “Kenà a ebpitas kenikew, Kerenan, misan egkevilanggù ka ne ketà ad dema. Embiya ebpatey ka ne ebpekid-unung a kenikew.”
33 Baise Peter iya’afut eo, “Regah ayu airit na dibur run naatu na morob isan abobuna ama’am.”
34 Ne migkahi si Hisus te, “Tentenuri nu ini, Pedro, te kenà pà ed-ukarà ke manuk te ini en ne kerukileman, ne ketetelu a nu en ibparew te kenà a nu ruma.”
34 Jesu eo, “Peter, boun gugumin o boro mar tounu inayoub inao, ‘Ayu orot nati men aso’ob,’ i ufunamaim kokorere boro nao inanowar.”
35 Ne migkahi maa si Hisus kandan te, “Ketà te kinesuhù ku keniyu rut te kengkeniyà ne indawey ku keniyu se ed-ewit te kureta, kempiru etawa telumpà, ne maa ruen be nepemengà niyu?”
35 Imaibo Jesu ana bai’ufununayah ibatiyih eo, “Kwanotanot ayu ai yuni aur kaukut, hafoy naatu a baibiyon en kwatit kwanan ana veya’amaim, sawar afa isah kwaiyababan.” Hiya’afut hio,
36 Ne migkahi si Hisus te, “Ugaid ne guntaani ne embiya ruen kureta etawa kempiru niyu ne ewita niyu en te ked-ipanew niyu. Ne ke etew ne warà sundang din ne pesaa rin en ke kumbalà din ne mebpemasa te seveka.
36 Jesu iuwih eo, “Baise a tur ao’owen, o yait aur kaukut, o hafoy ema’am inab, naatu o yait aur kaiy en, a biya baibiyon inab inan hinatubun naatu kabay inab kaiy inatubun uma inisinfafar.
37 Su igkahi ku keniyu ne arà se impesurat ne Lalag te Eleteala mekeatag kediey ne iyan iya se metuman en. Su ruen nekahi ketà mekeatag kediey te, ‘Inragkes sikandin te menge etew ne belisalà’ ne ke kegketuman din ini ne mehaan en egkeuma.”
37 Anayabin a tur ao’owen, Buk Atamaninamaim iti na’atube hio hikirum, ‘Hi’i’itin i bainowan mowanabe,’ naatu nati tur i ayu isou hikirum, naatu boro anasinaf nan yabin namatar’’”
38 Ne migkahi ke menge edumdumaan din te, “Intengi nu ma, Meyterù, su duen en deruwa ne sundang dey.”
38 Bai’ufununayah hio, “Regah kaiy rou’ab iti abobotanen kui’itan.” Jesu iyafutih eo, “Nati ana fofonin.”
39 Midlihawang en si Hisus ketà te valey ne midlevungan dan ne mibpendiyà maa sikandin te buvungan ne ed-ingaranan te Ulivuwen su arà ke andang ne ebpesineruwan din. Ne miduma kandin ke menge edumdumaan din.
39 Jesu ana bai’ufununayah bairi matan fufur tisisinaf na’atube Jerusalem hihamiy hiyen hin Olive Oyawemaim hitit.
40 Nekeuma ran ketà ne migkehiyan din sikandan te, “Pengeningeni kew su apey kenà kew mepeneheewit dut te ebpenggeram keniyu.”
40 Jesu na nati efanamaim titit ana veya, basit ana bai’ufununayan iuwih eo, “Kwanayoyoban saise routobon nanan boro kwanarukouw.”
41 Mid-ewaan ni Hisus sikandan te egkeuma red te edtimbag, ne mibpenimbuel sikandin se ebpengeningeni te Eleteala.
41 Imaibo in fotafot wan ana fofonin na’atube, sun yowen yoyoban
42 Ke sikandin te, “Amà, netuenan ku te egkegaga nu ke langun! Ne embiya egkiyug ke rà ne iawà nu ini se keresayan ku, ugaid ne misan be engketà ke kiyug ku ne ipelevundus nu se keykew ne kiyug.”
42 eo, “Tamai inakokok na’at, basit iti biyababan ana kerowas biyau’umaim kubosair, men ayu au kok, baise abisa o kukokok na’atube namatar.”
43 Gewii rin te ebpengeningeni ne ruen suluhuen te Eleteala ne riyà ebpuun te langit ne mibpengkayi te kandin su ebaher te hinawa rin.
43 — ausente —
44 Ne gaina te nepenù en si Hisus te kemutuwan ne mid-ilut pà se kebpengeningeni rin te Eleteala, ne ketà ne edtehaktak diyà te tanà ke rimuseng din ne iring en te lengesa.
44 — ausente —
45 Mid-itindeg sikandin ketà te ebpengeningeniyan din ne midliveran din ke menge edumdumaan din, ne neumaan din ne nekelipereng dan su neewaan dan te baher dut te kemutuwan dan.
45 Yoyoban sawar misir inan, ana bai’ufununayah matah fot hi’inu’in itih, hai yababan ra’at kwanekwan easbunih hi’inu’in.
46 Migkahi en si Hisus kandan te, “Meambe ke edlipereng kew? Enew kew ne pengeningeni kew te Eleteala su apey kew kenà mepeneheewit dut te ebpenggeram keniyu.”
46 Iuwih eo, “Aisim kwa’inu’in? Kwamisir kwayoyoban saise men routobon kwanab.”
47 Gewii te edlalag pà si Hisus ne nekeuma en se merakel ne etew. Ne si Hudas ke senge etew rut te sepulù wey deruwa ne edumdumaan din ne iyan en iya ebpengunaan kandan. Mid-uvey rin si Hisus su ed-erekan din.
47 Jesu iti na’atube bat eo auman, bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot ta wabin Judas sabuw rou’ay gagamin na’in nawiyih hina hitit. Naatu Judas mutufor in Jesu biyan tit bai mamay. Judas baiyowayah naatu Jews bairi hina Jesu emamamay|alt="Judas kissing Jesus; with soldiers and Jews" src="cn01812B.tif" size="col" loc="Luk 22.47" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="22.47-48"
48 Ugaid ne migkahi si Hisus kandin te, “Maa, Hudas, ini embe se ked-arek nu kayi te Impeanak te Menusiyà se ked-ulug nu en kandin keniyan te menge ruma nu?”
48 Baise Jesu iu, “Judas o iti mamayenamaim Orot Natun ibai rakit sabuw kubitih?”
49 Nekita rà kayi te menge edumdumaan ni Hisus se iring bes kayi ne migkahi ran te, “Menu, Meyterù, edtibas key en su sundang ded ini?”
49 Bai’ufununayah bairi hibatabat Jesu isan abisa mamatar hi’itin, basit hibatiy, “Regah karam boro kaiyomaim bairi aniyow?”
50 Ne senge etew kandan se mid-ulavut din se sundang din ne midtibas din en ke edsugsuhuen dut te pinekebmepurù te terebpelengesa ne nesamping en ke kewanan ne telinga rin.
50 Naatu ana bai’ufununayah orot ta ana kaiy bora’ah, Firis Gagamin ana akir wairafin ta tainin asukwafune buru’um.
51 Ne ketà ne migkahi si Hisus te, “Suhati nu en!” Ne in-ulit ni Hisus ke telinga rut te edsugsuhuen ne neulian en.
51 Baise Jesu eo, “Men inasinaf maiye kunutanub!” Naatu Jesu orot tainin butubun efanin matar maiye.
52 Ne migkehiyan ni Hisus ke menge etew ne edsigkem kandin, ini se menge mepurù te terebpelengesa, ke menge kepitan te ebantey rut te Nekebpuru ne Valey te Eleteala, wey ke menge egkeunutan te menge Hudiyanen, ke sikandin te, “Maa, tulisan a ne ebmetereman niyu te sundang wey behuval te kedsigkem kediey?
52 Imaibo Jesu firis ukwarih, Tafaror Bar ana firis ukwarin, furisiman, naatu regaregah ai’in Jesu bain fatuminamih hinan iuwih eo, “Kwa iti kaiy, kefat yuwu rabu’umih kwabow kwanan ana itinin i ayu orot kakafu bainowan na’atube?
53 Su uman gewii ne diyan a te Nekebpuru ne Valey te Eleteala se ebpenurù, ne warà e ma nikiyu sigkema ketà. Ugaid ne keniyu en ini ne hewii te kedsigkem kediey, ne ebpepayag en ke kevaher ni Setanas ke datù te pekaid se ebayàbayà keniyu.”
53 Ayu mar etei Tafaror Bar gagamin wanawanan bairit tama’am, men kwakok boro imaim ayu kwatafatumu? Baise iti boun i kwa a veya, imih abisa kwakokok na’atube kwasinaf. Anayabin gugumin ana orot ebobonawiyi.”
54 Ne ketà ne midsigkem dan si Hisus ne mibpeneheewit dan en diyà te baley te pinekemepurù dut te menge terebpelengesa. Ne midtundugtundug en dema si Pedro.
54 Jesu hibai hifatum hibai hin Firis Gagamin ana bar hitit, naatu Peter nabineika bat i’uf nunih bairi hin hitit.
55 Nekeuma ran ne ketà te lama ne ruen midtetemeg te apuy ne mibpinuu ran se ed-inarang. Ne mibpekid-amur en si Pedro kandan.
55 Wairaf merar yan foun hi’asir himare hima rararih, Peter na wanawanah mare bairi hima rararih,
56 Ne ruen ketà senge etew ne raha ne edsugsuhuen ne nekekita ki Pedro te nesilaan te rayag dut te apuy. Midtengtengan din si Pedro ne migkahi en te, “Ini ne meama ne ruma red ketà te midsigkem dan.”
56 basit akir wairafin babitai ta nuw Peter ma wairaf rarar itin, naatu matan kubar itinbunai sawar imaibo eo, “Iti orot auman i Jesu hairi hima hireremor.”
57 Ugaid ne mibparew si Pedro se egkahi te, “E, Bayi, kenà ku egketuenan ke entei sikandin.”
57 Baise Peter yaub eo, “Babitai, ayu nati orot i men kafa’i aso’ob.”
58 Neiseg-iseg ne ruen en maa senge etew ne nekekita ki Pedro ne migkahi te, “Benar iya ne ruma ke red ketà te nesigkem.”
58 Hima kafa’imo, orot ta itin maiye eo, “O i ni’i orot ana bai’ufununayan ta.” Baise Peter iya’afut eo, “Aro, ayu men nati orot ana bai’ufununayan ta’amih.”
59 Ne neiseg-iseg maan ne ruen maa senge etew ne nekekita ki Pedro ne migkahi te, “Benar iya ne ruma red sikandin ketà te nesigkem su riyà ebpuun sikandin te Geliliya.”
59 Hima one hour na’atube sawar, basit orot tabo iban eo maiye “Tur anababatun iti orot i Galilee matuwan Jesu hairi hima hireremor men kasikasiy ta’amih.”
60 Ne migkahi si Pedro te, “E, Mama, kenà ku egkesebutan ayan se egkehiyen nu.” Arà dà ne gewii te edlalag pà si Pedro ne mid-ukarà en ke manuk.
60 Baise Peter orot iya’afut eo, “Aro ayu men kafa’i aso’ob o abisa kuo.” Iti na’at eo auman kokorere eo.
61 Ketà ne midlilingey ni Hisus si Pedro. Ne arà pà ne netenuran ni Pedro ke migkahi ni Hisus kandin te, “Kenà pà ed-ukarà ke manuk guntaani te ini en ne kerukileman ne ketetelu a nu en ibparew te kenà a nu ruma.”
61 Regah tatabir mutufor nuw Peter itin, naatu Regah abisa eo i not, “Boun gugumin o boro mar tounu ayu inayayoubu ufunamaim kokorere boro nao.”
62 Ne midlihawang si Pedro ne midrahukrahuk en te kedsinehew rin.
62 Basit Peter misir tit in ufun re rerey i gagagamat.
63 Ne mid-undaunda en wey mibedasan si Hisus dut te menge etew ne mibantey kandin.
63 Orot afa Jesu hima’uh hima’am himisir faifuw ta hibai matan hisum,
64 Ne mibegkesan dan ke mata rin ne migkahi ran te, “Entuka nu ke enta se mibadas keykew.”
64 imaibo hi’i’iyab naatu hiborabirab hio, “Kuo anowar, yait o rabi?”
65 Ne merakel pà se kinepegkeyà dan ki Hisus.
65 Naatu tur kakafih moumurih maiyow hiu kwanikwaniy hi’i’iyab.
66 Guna su mesmeselem pà ne langun dut te egkeunutan te menge Hudiyanen, ke menge mepurù te terebpelengesa, wey ke menge meyterù te penduan ne impeetuvang dan en si Hisus su sikandan ke egkukum.
66 Mar sibisib auman sabuw hai regaregah ai’in, firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah etei hiru’ay hita’imon, imaibo Jesu hinawiy hina Kaniser nahimaim bat
67 “Embiya sikuna ke Anak te Eleteala,” ke sikandan, “ne Impasad din ne Ebperetuen din ne kehiya nu kenami.”
67 naatu hibatiy, “Kuo anowar o i Keriso?” Jesu iyafutih eo, “A tur ana’owen boro men kwanitutumu’umih,
68 Ne misan duen id-insà ku keniyu ne kenà kew rema edtavak.
68 naatu ana bibatiyi auman boro men kwaniyafutu’umih.
69 Ugaid ne igkahi ku keniyu te mehaan en egketuman ke hewii ne ebpekepinuu en ke Impeanak te Menusiyà diyà te rapit te egkekewanan te Eleteala ne warà repeng te gehem din.”
69 Baise mar enan Orot Natun boro God fairin uman asukwafune namare nama’am kwana’itin.”
70 Ne langun dan ne migkahi te, “Embiya ves arà se kahi nu, ne maa sikuna en iya ini ke Anak te Eleteala ne Impasad din ne Ebperetuen din?”
70 Naatu etei’imak hibatiy hio, “Bo o God Natun?” Jesu iyafutih eo, “Ayu God Natun kwarouw kwao i tur anababatun kwao.”
71 Ne migkahi ran te, “Kenà ki en ebpemengà te ruma pà ne titihus su nerineg tew en ayan se lalag din ne mibpevayà te bèbà din.”
71 Imaibo sabuw hio, “Men takokok koubuna’ayah sabuw afa tanabow, anayabin tur awanamaim titit i tainitamaim tanowar!”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.