Marcos 7
Tupana Ehay Satere Mawe Pusupuo (MAVNT) vs NAA
1 Wẽtup e'at pe te'eruwa'atunug kahato Iesui kape nagnia ehay enoi haria i'ewyte miwan enoi haria tawa wato Ierusarẽi kaipywiaria wywo.
1 Os fariseus e alguns escribas, vindos de Jerusalém, reuniram-se em volta de Jesus.
2 Mi'i hawyi ta'atuenuk hap tote te'era'akasa Iesui ekatuwyria'in yt te'eruweposei i nagnia mienoi yt ewy i.
2 Eles viram que alguns dos discípulos de Jesus comiam pão com as mãos impuras, isto é, sem lavar.
3 Mi'i hawyi te'eraha'at kahato katupono yne Iuteu ywania te'eruweposei yne te'erenuk hamo. Kare'en kyi'at haria te'eruwei yne.
3 Porque os fariseus e todos os judeus, observando a tradição dos anciãos, não comem sem lavar cuidadosamente as mãos.
4 Yt te'eruwei i pote yt te'erenuk kuap i. Ta'i niatpo kahato ti i'atuwepokuap hap. Katupono yne ta'atupyi wuat'i y'y eiam ko'i mi'u eiam ko'i wuat'i ta'atupyi te'erenuk hamo. Aikotã nagnia inug sa'awy'i hap ewy ta'atunug.
4 Quando voltam da praça, não comem sem se lavar. E há muitas outras coisas que receberam para observar, como a lavagem de copos, jarros e vasos de metal e camas.
5 Mi'i hap yn ta'atunug. Ma'ato irania'in Iesui mohey haria yt te'eruwepokuap i mi'i tã. Mi'i pote nagnia ehay enoi haria miwan enoi haria apo'i'atu'e Iesui pe — Wo'omu'e hat kat poteĩ emimu'eria yt te'eruweposei posei i urumu'e haria ewy i i'atu'e. Kat poteĩ yt ta'atunug i ainãpin sa'awy'iwuat hap ko'i i'atu'e. Katupono ti aipo pitpit hap wywo yt naku i watu'u aimi'u yt naku i i'atu'e.
5 Os fariseus e os escribas perguntaram a Jesus: — Por que os seus discípulos não vivem conforme a tradição dos anciãos, mas comem com as mãos impuras?
6 Mi'i pote Iesui ti'atuwesat — Nimo te ti ase'i Isaia henoi tomiwan me ehetiat typy ihay rakat etiat. Mio tã e Isaia — Mi'i tã haria Tupana mõtypot ta'atuwẽ pywiat haria yn mi'iria ma'ato yt ta'atupy'a pyi i ta'atumõtypot Tupana e Isaia 29.13 pe.
6 Jesus respondeu:
7 Ta'i mi'iria ti Tupana mõtypot sa'ag ne'i katupono yt ta'atuhenoi Tupana ehay sese i ma'ato miit'in kaipywiat sehay yn ta'atuhenoi e ti Isaia henoi ehetiat e Iesui.
7 E em vão me adoram,
8 Mi'i hawyi po'og to'e — Ta'i Tupana ehay atoiat haria ti eipe katupono nagnia ehay yn ni topyhu'at eipy'a pe i'ewyte ewehenoi miit'in e hap ko'i ma'ato Tupana e hap meremo eweiwaure are e.
8 — Rejeitando o mandamento de Deus, vocês guardam a tradição humana.
9 Ta'i apuete ewei'e ti Tupana miky'esat ko'i nug hawe hawyi eimiky'esat yn ewetunug at ka'ap. Tupana ehay aikotã waku watunug e hap pun haria eipe wen ma'ato ei'e hap aikotã waku watunug e hap ewetunug kahato.
9 E disse-lhes ainda:
10 Nimo te ti Tupana tinãpin tehay moherep hat Musei — Waku ti eimẽpyt'in eimõtypot hanuaria wo tukupte'en are e. Waku ta'atuty ta'atu'ywot ky'e kahato haria wo te'eropyhu'at e. Ma'ato yt kat i ta'atuty'in ta'atu'ywot'in mõtypot hap i'atuete pote ta'atusaty'i saty'i ta'atuty'in ta'atu'ywot'in. Waku mi'iria miit'in ti'atusaty'i saty'i nu wo ta'atuku'uro hap kape e Tupana sa'awy'i Musei pe mekewat Esutu 20.12 piat pe.
10 Pois Moisés disse: “Honre o seu pai e a sua mãe.” E: “Quem maldisser o seu pai ou a sua mãe seja punido de morte.”
11 Ma'ato eipe wẽtup sehay moherep haria e Iesui pa'iria pe nagnia pe. Yt mio tã ewei'e hin i katupono mio tã ewei'e — Waku Tupana pe yn eweium eipo hap nug hap ko'i ewei'e sa'ag aha'yru'in muo ahaki'yt'in muo. Waku Tupana yn watimõtypot yt kan hamo i watimõtypot ai'ywot'in ewei'e sa'ag. Waku watum aity ai'ywot sa'up Tupana pa'i pe ewei'e sa'ag e. Waku watum sa'up aipo hap nug hap ko'i ahepa'i pe uruepe Tupana wanuat ewei'e sa'ag yn eimu'e haria pe e Iesui.
11 Vocês, porém, dizem que, se alguém disser ao seu pai ou à sua mãe: “A ajuda que você poderia receber de mim é Corbã, isto é, oferta ao Senhor”,
12 Yt naku i ti eimienoi katupono koitywy yt kat i ra'yn miit'in po hap nug hap ta'atu'ywot ta'atuty piat hap e. Yt ta'atumõ'ẽ hin i ta'atuty'in ta'atu'ywot'in me mesup e. Yt naku i are katupono mesup yt ta'atumõtypot hin i ta'atuty'in ta'atu'ywot'in eimienoi sa'ag nagnia ehay upi pyi e. Mi'i pote mesup ta'atu'ywot'in me — Papai Mamai i'atu'e yt kat i ti koitywy topyhu'at uikaipyi eipowyro hamuat hap i'atu'e katupono uimiium ehepiat eipowyro hamo atum yne ra'yn Tupana mõtypot yat piaria akag ko'i pe i'atu'e sa'ag eimienoi upi ma'ato yt Tupana e hap ewy hin i ei'e hap ko'i are.
12 então vocês o dispensam de fazer qualquer coisa em favor do seu pai ou da sua mãe,
13 Ta'i mi'i hap ko'i ewywuat ti rat sa'ag ne'i ewehenoi miit'in me ma'ato Tupana e hap yt eweimoherep hin i yt naku i rat eipe are. Katupono Tupana ehay etiat eipohep takaria eipe. Mi'i pytkai — Uruehay ti Tupana ehay toĩne'en ewei'e sa'ag ne'i. Mi'i hap kaipyi ti Irania'in Tupana ehay sese yt ikuap hin i are e Iesui Iuteu ywania mu'e haria pe wẽtup miwan enoi haria pe.
13 invalidando a palavra de Deus por meio da tradição que vocês mesmos passam de pai para filho. E fazem muitas outras coisas semelhantes.
14 Mi'i hawyi Iesui ti'atukaykay tuwewawi irania'in miit'in miat henoi hamo — Koitywy are'e teran ehepe aikope pyi som yt nakuap i tut e.
14 E, convocando outra vez a multidão, Jesus disse:
15 Pywo ti yt eimi'u kaipyi i ti i'ewyte yt eiposei eipysei hap eiwepainug hap kaipyi i ti tut i'aparap ehepiat hap e.
15 Não existe nada fora da pessoa que, entrando nela, possa contaminá-la; mas o que sai da pessoa é o que a contamina.
16 Ma'ato miit'in minug yt nakuap i ti tuwẽtem i'atupy'a pyi i'atuwanẽtup sa'ag hap kaipyi e. Pyno ehewaure ka'a pote eiwanẽtup to mio wat ui'e hap kape e Iesui i'atuepe.
16 [Se alguém tem ouvidos para ouvir, ouça.]
17 Mi'i hawyi Iesui toto temiit'in wywo miit'in typy'i rakaria py'asetpyi hawyi teke wẽtup netap we. Mi'i hawyi meiũran hemiit'in apo'i'atu'e Iesui pe — Kat ereĩ i'atuepe sehay hã'ãkap wuo ehenoi Mehĩ i'atu'e.
17 Quando entrou em casa, deixando a multidão, os seus discípulos o interrogaram a respeito da parábola.
18 Mi'i hawyi Iesui ti'atuwesat — Are pãi yt eweikuap i apo uhehay e. Irania'in ewy te ti apo eipe e. Pyno ahenoi i ehepe e. Yt miit'in mi'u kaipyi i ti tuwenug yt naku i hap e.
18 Jesus lhes disse:
19 Pywo pe ti mi'u yt teke i aiwanẽtup hawe aipy'a piat ma'ato aimẽ'ẽn me yn teke kuap e. Mi'i hawyi tuwẽtem hawyi toto i ra'yn aipiit pyi e Iesui. Mio tã tupono ti waku yne mi'u aimi'u wo e Iesui.
19 porque não entra no coração dela, mas no estômago, e depois é eliminado? E, assim, Jesus considerou puros todos os alimentos.
20 Mi'i hawyi Iesui to'e — Uiwyria'in miit'in minug yt nakuat i tuwẽtem i'atupy'a pyi ti e. Pywo pe ti miit'in py'a pyi tuwetẽm wanẽtup yt nakuat i hap e.
20 E dizia:
21 Tuwepyi tutunug yt nakuap i e. Wuat'i haryporia'in nywo e hat sero'ok'e hat miit auka hat wẽtup ok ti se'aito wywo uito e hat wẽtup ok ti sehary'i wywo uito e hat miit'in py'a pyi tuwẽtem
21 Porque de dentro, do coração das pessoas, é que procedem os maus pensamentos, as imoralidades sexuais, os furtos, os homicídios,
22 I'ewyte uiwano yn irania'in ekare'en e hat ati'atumoweuka'i uito irania'in e hat atima'at sehay wo wẽtup ok e hat uito ti po'og uiwaku irania'in kai e hat ti Tupana ehay etiat wekyry'i hat yt iwe'eg i rakat tuwepyi ta'atuehay ta'atupy'a pywiat ta'atunug yt naku i e.
22 os adultérios, a avareza, as maldades, o engano, a libertinagem, a inveja, a blasfêmia, o orgulho, a falta de juízo.
23 Pyno uiwyria'in eweikuap ta'yn som miit py'a pyi tuwẽtem wanẽtup hap yt naku i hap. Mi'i wo ti yt naku i tuwenug tuwemohun e Iesui temiit'in me.
23 Todos estes males vêm de dentro e contaminam a pessoa.
24 Mi'i hawyi Iesui toto pya kahato tetama pyi wẽtup ywania etama kape i ra'yn wẽtup setama pya wuat kape. Mi'i hap tote put'ok'e ra'yn i'atuetama Tiru piat hawyi iheg me ra'yn toĩne'en. Katupono yt toiky'esat i miit'in miat tokuap hap. Ma'ato yt aikotã me kuap i tuwemig.
24 Levantando-se Jesus, saiu dali e foi para as terras de Tiro e Sidom. Tendo entrado numa casa, não queria que ninguém soubesse onde ele estava. No entanto, não pôde ocultar-se,
25 Mi'i hawyi wẽtup ok haryporia tikuap Iesui etiat hawyi toikat ra'yn Iesui.
25 porque uma mulher, cuja filhinha estava possuída de espírito imundo, logo ouviu falar a respeito de Jesus. Ela veio e se ajoelhou aos pés dele.
26 Kat pote tomẽpyt piit piat ahiag putsit hamo toikat Iesui. Mi'i haryporia so yt Iesui ywania i ra'yn. Wẽtup setama pywiat mekewat yi Siruwenisia pywiat. Mi'i ti wẽtup ta'yn ipusu Kereku ehay puo ra'yn ihay. Mi'i hawyi toipuẽti Iesui hawyi tuwepỹ'ãtutuk howa kape hawyi to'e — Mimi e etihep o ten ahiag uimẽpyt piit piat e haty wo.
26 Essa mulher era estrangeira, de origem siro-fenícia, e pedia a Jesus que expulsasse o demônio da sua filha.
27 Mi'i hawyi Iesui tiwesat — Apuete mana e sa'awy'i ti atipoi teran ui'ywania e katupono yt naku i hirakaria mi'u wo urutopoi awareria ne'i e.
27 Mas Jesus lhe disse:
28 Mi'i hawyi to'e Iesui pe haryporia — Are an mi'i tã ti Mimi e ma'ato ti i'ewyte aware hit ko'i tu'u mi'u ku'i hewo rakat e'ywania mẽpyt'in tenuk turan e.
28 A mulher respondeu a ele: — Senhor, os cachorrinhos, debaixo da mesa, comem das migalhas das crianças.
29 Mio tã e pote Iesui tiwesat — Hẽ ti waku kahato mana uiwesat en e. Pyno era'aipok i ro emẽpyt kape katupono koitywy ti yt kat i ra'yn ahiag emẽpyt piit pe are'e hap ewy e. Atisopo ra'yn wyti ahiag emẽpyt piit pyi mana e. Pyno koitywy waku ra'yn tuwete e. Yt kat i ra'yn som pyno ahiag emẽpyt piit pe mana e.
29 Então Jesus disse à mulher:
30 Mi'i hawyi ity ta'aipok ta'yn tomẽpyt kape. Put'ok'e to'yat pe hawyi toipuẽti ra'yn tomẽpyt yni pe waku pe i ra'yn. Tokosap ta'yn heso'ok hap. Mi'i hawyi ti ity tikuap ta'yn tomẽpyt piit pywiat ahiag wẽtem hap.
30 Quando a mulher voltou para casa, achou a menina sobre a cama, pois o demônio tinha saído dela.
31 Mi'i hawyi toto Iesui tawa Tiru pyi yi Sitãu sakpo ra'yn. Mi'i hawyi ta'aipok i ra'yn hẽpype tetama sese kape i ra'yn. Mi'i hap upi toi'atumu'e tetama Karireia hyemyi'a piaria 10 tawa ko'i.
31 De novo, Jesus se retirou das terras de Tiro e foi por Sidom até o mar da Galileia, através do território de Decápolis.
32 Mi'i hap tote ta'atuerut ra'yn Iesui kape wẽtup ok hewaure rakat yt ihay hãpyk kuap i rakat. Mi'i hawyi ta'atuhẽtup Iesui pe imoehãite topo wuat hamo.
32 Então lhe trouxeram um surdo e gago e lhe suplicaram que impusesse as mãos sobre ele.
33 Mi'i hawyi Iesui tioto hewaure rakat miit'in tok pyi hawyi totemig na'yn hewaure ka'a ko'i hawyi kuitu'e ra'yn hawyi tohẽku pen tẽty hy wo.
33 Jesus, tirando-o da multidão, à parte, pôs os dedos nos ouvidos dele; depois, cuspindo, aplicou saliva na língua do homem.
34 Mi'i hawyi Iesui iha'at atipy kape hawyi kynkyn'e — Etimoewaure ka'a i ro meiũwat miit Tupana e. Ma'ato towat topusu puo Iesui to'e tope — Ewata e.
34 Então, erguendo os olhos ao céu, suspirou e disse:
35 Mi'i hawyi meremo hewaure ka'a i ra'yn ihay kuap wuat'i ewy ra'yn.
35 E logo os ouvidos do homem se abriram, e o empecilho da língua se soltou, e ele falava sem dificuldade.
36 Mi'i hawyi Iesui wãi'e irania'in me haty wo — Yt ewehenoi tei'o uhepiat imoehãite hap irania'in me e wen ma'ato ta'atuhenoi henoi ra'yn wuat'i puo ra'yn yt Iesui miky'esat ewy hin i ra'yn.
36 Jesus lhes ordenou que não contassem isso a ninguém; porém, quanto mais recomendava, tanto mais eles o divulgavam.
37 Mi'i hawyi ta'atukuap wuat'i puo ra'yn Iesui piat hewaure rakat moehãite hap hawyi te'ero'e to'ope — Waku kahato Iesui tunug i'atu'e. Hewaure rakaria wyti tutunug hewaure ka'a ko'i wo ra'yn i'atu'e. Yt ihay kuap i rakaria tutunug ihay kuap i ko'i wo ra'yn i'atu'e. Mi'i hawyi tuwat tuwat Iesui kape pya pyi.
37 Ficavam muito admirados, dizendo: — Tudo ele tem feito muito bem; faz até os surdos ouvirem e os mudos falarem.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.